index2.php_option=com_content_task=view_id=481_lang=davvi.html.xml

Ovttasbargu nanne sámegiela ja oktiigullevašvuođa Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv Ohcejotnjálmmi skuvla, Deanu Suoma bealde, ja Sirpmá skuvla, Deanu Norgga bealde, leat jo guhkit áigge bargan ovttas. Ucjuvnjäälmi škovlâ Tiänu Suomâbeln já Sirmá škovlâ Tiänu Taažâbeln lává jo kuhháá porgâm oovtâstpargo. Ohcejoga ja Deanu gielddain lea maiddái ovttasbargu beaiveruovttuin. Ucjuv já Tiänu kieldâin lii meid peivikiäččuoovtâstpargo. Mánát ohppet dovdat nuppiideaset jo beaiveruovttus, ná mánáin lea álki leat ovttas. Párnááh uáppih tubdâđ kuoimijdis jo peivikiäjust. Sin mielas lea somá, go ovttasbargu joatkašuvvá skuvllas. Tane oovtâstorroom lii sijjân älkkee já sii mielâst lii hävski, et oovtâstpargo juátkoo meid škoovlâst. Dát ovttasbargu leamašan hui earenoamáš Sámis ja maiddái Norgga ja Suoma gaskkas. Taat oovtâstpargo lii uáli eromâš sämikuávlust já meid Taažâ já Suomâ kooskâ. Skuvllat háliditge viiddidit ovttasbarggu, mii lea seailluhan sámi giela ja kultuvrra ja viiddidan mánáid geahččanguovllu. Škoovlah halijdeh-uv vijđediđ oovtâstpargo, mii lii siäiluttâm sämikielâ já kulttuur já vijđedâm párnái várdusijd. Oktasašbarggu ovddideami oktan ulbmilin lea geahččalit oččodit oktasaš oahppoplána skuvllaide vai skuvllat sáhtášedje bargat eanet ja buorebut ovttas. Ohtân ulmen lii keččâliđ uážžuđ ááigán ohtsii máttááttâsvuávám, vâi škoovlah puávtáččii porgâđ eenâb já pyerebeht oovtâst. Ohcejoga ja Deanu gielddaid skuvllaid ovttasbarggus lea guhkes historjá. Ucjuv já Tiänu kieldâi škovlâoovtâstpargoost lii jo kuhes historjá. Oktasaš čuoigangilvvut leat ordnejuvvon jo 1960-logu rájes ja oahppit leat fitnan galledeamen kránnjáriikka skuvllain. Ohtsiih čuoigâmkištoh láá uárnejum 1960-lovo rääjist já uáppeeh láá kolliistâllâm viššâlávt ránnjáeennâm škoovlâin. Ohcejoga ja Sirpmá skuvllat bargagohte ovttas eanet 1990‐logu álggus ja skuvlaovttasbargu ovdánii ja viiddui 2000‐logu álggus. Ucjuv já Sirmá škoovlah algâttáin vijđásub oovtâstpargo 1990‐lovo aalgâst já tot lii vijđánâm eromâšávt 2000‐lovvoost. Dál lea mannamin nubbi oassi OVTTAS ! Tääl lii joođoost OVTTAS ! - prošeavttas. – haavâ nubbe uási. Govas Ohcejoga skuvlalaččat mannamin Sirpmá skuvlii ovttas oahpaheaddji Nilla Tapiolain. Kooveest Ucjuv škovlâliih monâmin Sirmá škoovlân máttáátteijeinis Nilla Tapiolain. Ohcetjotnjálmmi skuvlla oahpaheaddji Nilla Tapiola muitala, ahte prošeavtta vuosttas oassi lei eanetge oahpásmuvvan ja skuvllain ledje dušše oanehisáigge plánat. Ucjuvnjäälmi škovlâ máttáátteijee Nilla Tapiola muštâl, että haavâ vuossâmuš uási lâi-uv eenâb uápásmem já škoovlâin lijjii tuše uánihis äigikooskâ vuáváámeh. Dál dat nubbi oassi lea viiddidan ovttasbarggu ja mánáin lea guktii vahkus oktasaš skuvlabeaivi. Haavâ nubbe uási lii vijđedâm oovtâstpargo já párnáin láá kyehti ohtsii škovlâpeeivi ohhoost. Dat dárkkuha dan, ahte oktii vahkus Ohcejotnjálmmi vuolleskuvlla oahppit mannet Sirbmái čuovvut diimmuid ja maŋit beaivve Sirpmá mánát bohtet Ohcejohkii. Tot uáivild tom, et Ucjuvnjäälmi vyeliškoovlâ uáppeeh maneh ohtii ohhoost škoovlân Siirmán já nube peeivi Sirmá uáppeeh puátih škoovlân Ucjuuhân. Norgga ja Suoma riikkain leat erohusat ja dat erohusat gávdnojit maiddái skuvllain. Taažâ já Suomâ škoovlâin láá iäruh. Mánáin ledje álggos ovdagáttut, muhto dat leat jo jávkan. Párnáin lijjii aalgâst munekááduh ohtsij škovlâpeeivij háárán, mut toh láá jo lappum. Prošeakta leage hui earenoamáš, go dat geahččala váldit atnui buoremus beliid goappatge riikkas. Haahâ lii-uv uáli eromâš, ko tot keččâl väldiđ kiävtun kuábbáá-uv eennâm škoovlâ puorijd peelijd. Buot Norgga ja Suoma bealde ráhkaduvvon sámegielat oahppomateriála lea skuvllaid geavahusas ja skuvllain leat váldojuvvon buoremus resurssat geavahussii. Škoovlâi kiävtust láá puoh Taažâbeln já Suomâbeln rahtum sämikielâliih oppâmateriaaleh já puoh eres-uv pyeremusah resursseh láá valdum anon. Ohcejogas lea vuojadansále ja alla dási musihkkalatnja. Ucjuuvâst lii vuoijâmhallâ já ollâtásásâš muusikluokka. Sirpmá mánát fas besset vuojadit Ohcejoga vuojadanhálles, go Sirpmás dakkár ii gávdno. Sirmá párnááh peessih vuoijâđ Ucjuv vuoijâmhaalâst, maggaar ij lah Sirmáást. Sirpmás fas lea earenoamáš buorre skuvla- ja spábbačiekčanšillju. Sirmáást oppeet lii eromâš šiev škovlâ- já pállučiehčâmšiljo. Unna skuvllaid váttisvuohtan lea dávjá dat, ahte fágaoahpaheaddjit váilot. Ucebij škoovlâi vádisvuottân lii távjá, et tain váiluh amnâsmáttááteijeeh. Skuvllaid ovttasbarggus leamašan ávki maid dasa, omd. Ohcejogas gávdno musihkkaoahpaheaddji ja Sirpmás fas dárogiel oahpaheaddji. Škoovlâi oovtâstpargoost lii lamaš ävkki taam-uv ääšist. Ucjuuvâst lii eres lasseen muusik máttáátteijee já Sirmáást oppeet tárukielâ máttáátteijee. Mánáin leat oktasaš diimmut matematihkas, sámegielas, musihkas, lihkadeamis, servvodat- ja luonddufágas. Párnáin láá ohtsiih tiijmeh matematiijkâst, sämikielâst, musikkist, liihâdmist, ohtsâškoddetiäđust já luánduamnâsijn. Niilo Rasmus oahpaha Sirpmá ja Ohcejoga mánáide musihka ja lihkadeami. Niilo Rasmus máttát Sirmá já Ucjuv uáppeid muusik já lihâdem. Son muitala, ahte Norgga ja Suoma mánáid gaskkas vuhtto kulturearru, muhto dat ii hehtte ollenge oahpahusa. Sun muštâl, et Taažâ já Suomâ párnái kooskâ tiättoo kulttuuriäru, mut tot ij mahten häittid máttááttâs. Musihkashan eai leat ráját ja sámi musihkarat čuvvot oarjemáilmmi, muhto čuojanasaid geavaheamis gávdnojit earut. Muusikhân ij mudoigin tuubdâ raajijd já sämimusijkkáreh čuávuh uárjimaailm oopâid, mut čuojânâsâi kevttimist láá iäruh. Sirpmá mánát eai leat nu hárjánan geavahit čuojanasaid omd. gitára. Sirmá párnááh iä lah nuuvt hárjánâm kevttiđ čuojânâsâid, tegu kiitaar. Ohcejogas sii fidnejit eanet dovddu čuojanasaide. Ucjuuvâst párnááh uážžuh eenâb tobdo čuojânâssáid. Lihkadeamis fas mánáin eai leat leamaš earut, buohkat oassálastet seamma láhkai. Liihâdmist sun ij lah huámášâm iäruid párnái kooskâ pic puohah uásálisteeh siämmáánáál. Prošeavtta ulbmilin lea ovddidit sámi giela, kultuvrra ja iešvuođa, láhčit vejolašvuođa oahppat goappáge riikka birra ja daid gielaid, oahpahit oahppiid doallat árvvus lagašbirrasa goappatge bealde Deanu, vuođđudit ođđa sosiála oktavuođaid ja vuođđudit oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Proojeekt ulmen lii ovdediđ sämikielâ, sämikulttuur já jiešnálásâšvuođâ, adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ aašijd kuábbáá-uv enâmist já meid toi kielâid, máttááttiđ uáppeid anneeđ áárvust aldapirrâs kuábbáá-uv pelni Tiänu. Lassen uáivilin lii toollâđ já vuáđudiđ uđđâ ohtâvuođâid meid eres algâaalmugáid. Ohcejotnjálmmi ja Sirpmá skuvllaid ovttasbargu lea duođai buorre ovdamearkan eará skuvllaide ja beaiveruovttuide ! Ucjuvnjäälmi já Sirmá škoovlâi oovtâstpargo lii šiev ovdâmerkkâ eres-uv škovláid já peivikiäijoid ! OVTTAS ! OVTTAS ! - prošeakta ja Ohcejoga sámesearvi Sámi Siida lágidedje geasset 2012 mánáid leairra Deatnogáttis lahka Sirpmá gili. - proojeekt já Ucjuuvâst tuáimee sämiservi Sámi Siida ornijn keessiv 2012 párnái leeirâ Tiänu riddoost alda Sirmá siijdâ. Govain 1) Rájá Jon Máret, Maarit Länsman, gii barggai leairagoahkkan, bánnos buorit luossabihtát, 2) lávus dolastallaba Áslak Ánde Syvänperä ja Ráste Eriksen, 3) oaggumin Jesse Ruokolainen ja Ráste Eriksen ja 4) Birit Vuolab muitaleamen mánáide Deanu leagi báikenamain. Leirii oassálaste sullii 50 máná ovttas vánhemiiguin. Kuuvijn 1) Rájá Jon Máret, Maarit Länsman, kote tuáimá leeirâst kokkân já páánust mučis luosâčaskah, 2) lávutuulâ piällást Áslak Ánde Syvänperä já Ráste Eriksen, 3) uággumin Jesse Ruokolainen já Ráste Eriksen já 4) Birit Vuolab muštâlmin párnáid Tiänu leve päikkinoomâin. Lassedieđut: Lasetiäđuh: Deanu giellagáddi Tiänu säämi kielâkuávdáš, Deanu giellagáddi Deanu gielda Tiänu kieldâ Ohcejoga gielda Ucjuv kieldâ