index2.php_option=com_content_task=view_id=494_lang=davvi.html.xml
Sámediggi ordne seminára sáme- ja maorigielaid ealáskahttimis 13.9.2011
Sämikielâ já maorikielâ iäláskittem - seminaar 13.9.2011
Sámediggi ordne čakčamánus Helssegis seminára sáme- ja maorigielaid ealáskahttimis.
Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem.
Seminára galgá doarjut oahpahus- ja kulturministeriija álggahan sámegiela ealáskahttinprográmma plánenbarggu.
Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem.
Ealáskahttinprográmma ulbmilin lea ovddidit ja bajásdoallat sámegiela, máhcahit sámegiela sámiide, geat leat dan manahan ja bargat gielas sámeservoša duvdi giela.
Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ.
Seminára sáme- ja maorigielaid ealáskahttimis ordnejuvvo Helssegis 13.9. dmu 9.00-15.00.
Seminaar sämikielâ já maorikielâ iäláskitmist uárnejuvvoo Helsigist 13.9. tme 9.00-15.00.
Seminára ordnejuvvo Riikkabeivviid Pikkuparlamenttis, Arkadiankatu 3.
Seminaar toollâmsaje muttoo Ovdâskode Uccâparlameentân. Jotteemčujottâs lii Arkadiankatu 3.
Seminárii galgá almmuhit iežas 7.9. rádjai.
Seminaarân kalga almottâttâđ 7.9. räi.
Sáme- ja maorigielaid ealáskahttinseminára prográmma 13.9.2011.
Sämikielâ ja maorikielâ iäláskittem – seminaar ohjelm 13.9.2011.
Sámedikki lágidan Helssega seminára fáddán leat sámegiela ja maorigiela ealáskahttin ja nannen.
Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem.
Seminára dárkkuhussan lea doaibmat oahpahus- ja kulturministeriija álggahan sámegiela ealáskahttinprográmma oassin ja doarjut dan plánema ja ollašuhttima.
Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem.
Jođus leahkki ealáskahttinprográmma ulbmilin lea ovddidit ja bajásdoallat sámegiela ja maiddái máhcahit sámegiela dan massán sápmelaččaide ja maiddái bargat gielas sámeservoša duvdi giela.
Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ.
Seminára oktan dárkkuhussan lea dieđihit sámedikki ulbmiliin ja doaibmabijuin seailluhit ja ovddidit sámegiela ja maiddái doalahit dan eallinfámu.
Seminaar ohtân uáivilin lii tieđettiđ sämitige uulmijn já tooimâin siäiluttiđ já ovdediđ sämikielâ sehe paijeentoollâđ ton eellimvuáimálâšvuođâ.
Ulbmilin lea maiddái buktit ovdan positiivvalaš málle Ođđa Selándas ássi eamiálbmoga, maorigiela ealáskahttin- ja duvdindoaimmain.
Ulmen lii meiddei pyehtiđ oovdân positiivlâš maali Uđđâ Seelandist ässee algâaalmug, maorikielâ iäláskittem- já nanodemtooimâin.
Maorigiella oaččui virggálaš sajádaga ovdal sámegiela jagi 1987.
Maorikielâ uážui virgálii sajattuv ovdil sämikielâ ive 1987.
Maoriid giellabeassi ja eará ealáskahttinfidnut leat beaggán miehtá máilmmi buriid bohtosiin.
Maorij kielâpiervâl já eres iäláskittemhaavah láá nijttám jyehi kuávlust maailm stuorrâ mááinu šiev puátudijdiskuin.
Dan dihte lea juo rivttes áigi beassat gullat maoriid iežaset muitaleami earret eará maoriid giela ođđaseamos fidnus, mas geavahuvvo dán áigge teknologiija maorigiela ealáskahttimis.
Tondiet lii viijmâg-uv äigi peessâđ kuullâđ maorij jieijâs muštâlem eres lasseen maorikielâ uđđâsumos haavâst taanáigásii teknologia kevttimist maorikielâ iäláskitmân.
Semináras leat ovdan maiddái sámegielaid nugo anárašgiela ealáskahttinfidnut ja daid bohtosat.
Seminaarist kuullâp meid sämikielâi tegu anarâškielâ iäláskittemhaavâin já toi puátusijn.
Dáinna seminárain sámediggi háliida maiddái hástit ja movttiidahttit sierra oassebeliid bargat sámegiela nannema várás.
Tain seminaarijn haalijd sämitigge meid hästiđ já movtijdittiđ jieškote-uv peelijd porgâđ sämikielâ naanoodmân.
Seamma háve lea vejolašvuohta ságastallat sámegiela ja kultuvrra boahttevuođa ovddidanvejolašvuođain.
Siämmást lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ sämikielâ já kulttuur puátteevuođâ ovdedemmáhđulâšvuođâin.
Sámediggi háliida sihkkarastit sámegiela boahttevuođa nu sámiid ruovttuguovllus go dan olggobealdege.
Sämitigge haalijd turviđ sämikielâ puátteevuođâ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv.
Suomas hállojuvvojit golbma sámegiela, davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiella.
Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.
Buot sámegielat gullet áitatvuloš gielaid jovkui.
Puoh sämikielah kuleh uhkevuálážij kielâi juávkun.
Jos sámegielat jávket, jávká seamma háve áidnalunddot oassi kultuvrras ja lundui gulavaš árbevirolaš diehtu, dasgo giella, kultuvra ja luondu gullet lávga oktii.
Jis sämikielah láppojeh, láppoo siämmást mettedmettum uási kulttuurâst já luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu, tastko kielâ, kulttuur já luándu kuleh aldasávt oohtân.
Lassidieđut semináras:
Lasetiäđuh seminarâst:
Sámedikki I várreságajođiheaddji Irja-Seurujärvi-Kari irja.
Sämitige I värisaavâjođetteijee Irja-Seurujärvi-Kari irja.
seurujarvi-kari (at) helsinki.
seurujarvi-kari (at) helsinki.
fi dahje
fi tâi
sámi gielladorvočálli Siiri Jomppanen siiri.
säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.
jomppanen (at) samediggi.
jomppanen (at) samediggi.
fi
fi