index2.php_option=com_content_task=view_id=567_lang=davvi.html.xml

Ministarat: sámegielaid sihkkarastin lea dehalaš álbmotlaš fidnu	Ministereh: sämikielâi turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ
Sámegielaid boahttevuođa sihkkarastin lea dehalaš álbmotlaš fidnu, mii gullá ráđđehusprográmmai.	Sämikielâi puátteevuođâ turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ, mii kulá haldâttâsohjelmân.
- Sámegiela ealáskahttima várás ráhkaduvvon doaibmabidjoprográmma boahtit doalvut stáhtaráđđái mearrideami várás.	– Sämikielâ iäláskitmân rahtum toimâohjelm tuálvoo staatârääđi meridemnáál.
- Stáhtaváldi figgá fuolahit giela ealáskahttima ekonomalaš eavttuin váigadis áiggis fuolakeahttá, nanniiga oahpahusministtar Jukka Gustafsson ja kultur- ja valástallanministtar Paavo Arhinmäki bargojoavkku evttohusas sámegiela ealáskahttima doaibmabidjoprográmman.	– Staatâväldi viggá anneeđ huolâ kielâiäláskittem ekonomâlijn iävtuin vädis ääigist peerusthánnáá, tähidává máttááttâsminister Jukka Gustafsson já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki pargojuávhu iävtuttâsâst sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân.
Gustafsson mielas giela ealáskahttindoaimmaid ollašuhttimis ii nuge leat jearaldat ruđas.	Gustafsson mielâst kielâiäláskittemtooimâi olášutmist ij nuuvtkin lah saahâ ruuđâst.
- Lagamustá dát lea politihkalaš ja kulturdáhtu gažaldat, son gávnnahii.	– Pyerebeht-uv taat lii poolitlâš já kulttuurtáátu koččâmâš, sun páhudij.
Oahpahusministtar Gustafsson oaivvildii sámegiela boahttevuođa stuorra hástalussan ealáhusráhkadusa nuppástuvvama, gielamolsunovdáneami ja eretfárrema sámiid ruovttuguovllus.	Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust.
- Dilis, mas juo 70 % sámemánáin ja - nuorain ásset eará sajis go sámiid ruovttuguovllus, dárbbašuvvojit ođđa doaimmat erenomážit iežas giela oahpahusa oažžumii.	– Tiileest, mast jo 70 % sämipárnáin já - nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uážžumân.
Gustafsson anii dehálažžan sámegiela oahpahusa lágideami olles riikkas.	Gustafsson oonij tehálâžžân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist.
- Doaibmevaš oahpahusa, mas geavahuvvojit gáiddusoktavuođat, ávkin geavaheapmi lea dehalaš doppe gos sámegiela lagašoahpahussii eai leat vejolašvuođat, dajai Gustafsson.	– Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson.
Oahpahus- ja kulturministeriija álggaha dán giđa áigge čilgehusbarggu sámegiela gáiddusoahpahusa ollašuhttinvejolašvuođain.	Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâžžân.
Kultur- ja valástallanministtar Paavo Arhinmäki muittuhii das, ahte máilmmis jápmá okta giella guovtte vahku gaskkaid.	Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi.
- Máilmmi sullii 6000 gielas juoba 90 % leat áitatvuolde jávkamin.	– Maailm suullân 6000 kielâst joba 90 % lii vaarâst lappuđ.
Dat mearkkaša máilmmi gefoma ja ovttabealagin šaddama ja máilmmi eamiálbmogiid gielaide vuorkašuvvan divrras kulturdieđu jávkama, logai Arhinmäki.	Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâžžân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki.
Son nannii ráđđehusa doarjut kulturpolitihkastis maiddái sámekultuvrra seailuma.	Sun tähidij, et haldâttâs tuárju jieijâs kulttuurpolitiikâst meid sämmilij kulttuur siäilum.
- Sámegielat ja kultuvrrat leat maŋimuš jagiin čielgasit nanosmuvvan, gávnnahii Arhinmäki.	– Sämikielah já kulttuureh láá majemui iivij ääigi čielgâsávt nanosmum, páhudij Arhinmäki.
Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi giittii bargojoavkku lihkostuvvan barggus ja sávai sámegiela ealáskahttindoaimmaid ovdánit ja oažžut maiddái ruhtadeami.	Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uážžu meid ruttâdem.
- Sámedikkis ja sámeservošis leat stuorra vuordámušat gielaealáskahttinprográmmas.	– Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist.
Ulbmilin lea bissovaš málle áigáioažžun giela ealáskahttima ja suddjema várás, dajai Näkkäläjärvi.	Mii ulmen lii uážžuđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi.
Fidnu stivrenjoavkku lahttu Irja Seurujärvi-Kari logai leat giitevaš gielaealáskahttima doaibmabidjoprográmma válmmaštuvvamis.	Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist.
- Dehaleamos áššit giela ealáskahttima lihkostuvvamii leat positiivvalaš vuoigŋa, almmolaš dáhttu ja oktasaš visio, árvalii Seurujärvi-Kari.	– Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari.