index2.php_option=com_content_task=view_id=576_lang=davvi.html.xml

Buresboahtin ávvudit Sajosa ja Sámedikki !	Tiervâpuáttim ávudiđ Saijoos já Sämitige !
Sámedikki válgabaji 2012–2015 rahpamat ja Sajosa vihahanávvudoalut lágiduvvojit cuoŋománu 3.-4. beivviid Anáris.	Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmeh já Saijoos vihkâmávutuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu 3.-4. peeivi Anarist.
Ávvudoalut álget maŋŋebárgga 3.4. dmu 15-16 Anára sámegirkus ekumenalaš ipmilbálvalusain ja joatkašuvvet dmu 20-22 Sajosis kultureahkediin.	Ávutuáluh älgih majebaargâ 3.4. tme 15–16 ekumeenlâš immeelpalvâlussáin, mii uárnejuvvoo Aanaar sämikirhoost já juátkojeh tme 20–22 kulttuurehidáin, mii uárnejuvvoo Sajosist.
Dát dilálašvuođat leat rahpasat buohkaide.	Taah tilálâšvuođah láá áávus puohháid.
Ipmilbálvalusa ja kultureahkeda gaskkas lágiduvvo dušše bovdejuvvon gussiide oaivvilduvvon virggálaš rahpan - ja vihahandilálašvuohta.	Immeelpalvâlus já kulttuureehid kooskâst uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum virgálâš lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ.
Ávvudoalut joatkašuvvet maŋit beaivve Sajosis. Dalle uvssat leat rahpasat dmu 11-17 ja prográmma ordnejuvvo oppa beaivvi.	Ávutuáluh juátkojeh ittinâš Sajosist, kuás uuvsah láá áávus tme 11–17 já ohjelm uárnejuvvoo ubâ peeivi.
Anára sámegirkus dmu 15 álgi ekumenalaš rahpanipmilbálvalus lea bismmámeassu.	Aanaar sämikirhoost tme 15 älgee ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus lii pispemessu.
Sávvat ahte girkomeanuide oassálasti olbmot livčče báikki alde maŋimuštá 14.45.	Tuáivup, et kirhomiänoid uásálisteeh liččii sajestis majemustáá 14.45.
Dieđihat dilálašvuođa dárkilut prográmmas maŋŋelis neahttasiidduineamet.	Tieđettep tilálâšvuođâ täärhib ohjelmist maŋeláá mii nettisiijđoin.
Sajos lea giddejuvvon álbmogis maŋŋebárgga 3.4. dmu 15-19 gaskasaš áigge.	Sajos lii toppum aalmugist majebaargâ 3.4. tme 15–19 koskâsii ääigi.
Uvssat rahpasit fas dmu 19.	Uuvsah lekkâseh oppeet tme 19.
Ávvovehkii guossohuvvo káffe dmu 19-20.	Ávuviehân uárnejuvvoo kähvikuásuttem tme 19–20.
Sávvat ahte kultureahkedii boahtti olbmot livčče báikki alde dmu 19.45.	Tuáivup, et kulttuureehid viehâ čokkááččij sajestis tme 19.45.
Kultureahkeda jođiha Ánne Kirste Aikio ja feastta rahpansániid cealká rektor Liisa Holmberg.	Kulttuureehid joođeet Ánne Kirste Aikio já juhle lekkâmsaanijd ciälkká rehtor Liisa Holmberg.
Dáiddárat Marja Helander ja Outi Pieski muitaleaba dujiideaskka birra, mat leat oidnosis Sajosis.	Taaidâreh Marja Helander já Outi Pieski muštâlává tuojijnis, moh láá uáinimnáálá Sajoist.
Báikki alde leat maiddái stáhta dáiddabargodoaibmagotti várreságajođiheaddji Veli Granö sihke Sajosa lássaliinniid plánejeaddjit Tytti Bräysy ja Anna-Leena Pyylampi.	Mieldi láá še staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö sehe Saijoos lasâliijnij vuávájeijeeh Tytti Bräysy já Anna-Leena Pyylampi.
Kultureahkeda prográmmas loaiddastit neavttár Irene Länsman, anárašgielat lávlunjoavku Koškepuško, anárašgillii lávlu Heli Aikio ja nuortalaš leudd ’ a ovdanbukti sámedikki 1. várreságadoalli Tiina Sanila-Aikio.	Kulttuureehid ohjelmist lávdásteleh čajáttellee Irene Länsman, anarâškielâlâš lávlumjuávkku Koškepuško, anarâškielân lávloo Heli Aikio já nuorttâsämikielân leu ’ ddejeijee sämitige 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.
Davvisámegillii musiserejit Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musihkar Áilu Valle ja Annukka Hirvasvuopio-Laiti.	Tavesämikielâlâš muusik oovdânpyehtih Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musijkkár Áilu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
Dieđihat Rabas uvssaid Álbmotfeastta (lágiduvvo gaskavahko 4.4.) dárkilut prográmma birra maŋŋelis min neahttasiidduin.	Tieđettep täärhib ohjelmist maŋeláá jieččân nettisiijđoin Ávus uuvsâi Aalmugjuhleest, mii uárnejuvvoo koskoho 4.4.
Vuordimis lea ivdnás, ilolaš ja kultuvrra sisttisdoalli ávvubeaivi !	Tiäđust lii ivnáás, ilolâš já kulttuurnalliis juhlepeivi !
Buresboahtin !	Tiervâpuáttim !
Čuovo neahttasiidduid !	Čuávu nettisiijđoid !