index2.php_option=com_content_task=view_id=713_lang=davvi.html.xml

Anára gilis sámekulturguovddáš Sajos vástida ođđaáigge kulturmátkkálačča, ng. modearna humanistta hástalussii beassat ieš oassálastit eallámuša buvttadeapmái, leat dan guovddážis. Aanaar siijdâst orroo sämikulttuurkuávdáš Sajos västid tááláá kulttuurmađhâšeijee, nk. tááláá humanist hástusân peessâđ jieš uásálistiđ feerim pyevtitmân, leđe feerim kuávdáást. Su dárbbuid jurddašemiin lea huksejuvvon Sajosa bargobádjekonseapta. Suu táárbuid jurdâčen lii rahtum Saijoos pargopáájáhammiittâs. Boahttevaš gease Sajosis ollašuhttojit árbevirolaš ja vehá modearnage sámeduoji bargobájit, gos árbevieruin beroštuvvan mátkkálaččat besset ieža duddjot sámedujiid mátkemuitun. Puáttee keesi Sajosist olášuttojeh ärbivuáválij já váhá táálái-uv säämi tuojij pargopáájáid, main ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ säämi tuojijd mätkimušton. Nuorra duojáriidda dahjege sámeduojáriidda loaiddastanbáiki Nuorâ tuáijáráid ađai säämi kietâtyejerähteid čááitu tile Sajos bálkáha nuorra, easkka gárvánan sámeduoji ámmátlaččaid, duojáriid, fállat lagamustá mátkkálaččaide eallámušaid sámeduoji duddjomis. Sajos pálkkáát nuorâid, eidu valmâštum säämi kietâtyeje áámmátlijd, tuáijárijd, faallâđ eromâšávt mađhâšeijeid ferimijd säämi kietâtuojij rähtimist. Áššehasat ožžot válljet sierra duodjemolssaeavttuin mielamiela duoji ja duddjot alcceseaset mátkemuitun. Äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton. Duddjoma olis duojárat muitalit maiddái sámeduoji historjjás ja árbevieruin sihke iežaset duddjonvugiin. Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejestivrejeijeeh mainâsteh meid säämi kietâtuojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. – Jurdda bargobájiide lea bohciidan áššehasaid lassánan berošteamis sámekultuvrra ja árbevieruid ektui. – Juurdâ pargopáájáid lii šoddâm äššigâšâi šaddee mielâkiddiivâšvuođâst sämikulttuur já ärbivuovij kuáttá. Ášši jođálmahtii Sajosis doaibmi eakti sámedujiid gávppi Duodji Shop beaivválaš jođiheaddji Aune Musta doarjja ovddidit nuppelágan buvttakonseptta dujiid oktavuhtii, muitala Sajosa márkanastinhoavda Marja Männistö. Ääši piejâi ovdâskulij Sajosist orroo puigâ sämituojij käävpi Duodji Shop toimâttâsjođetteijee Aune Musta movtijdittem ovdediđ nubemuáđusii pyevtittâshammiittâs kietâtuojij pirrâ, iätá Saijoos markkânistimhovdâ Marja Männistö. Sámedikki hálddahushoavda Juha Guttorm gávnnaha, ahte idea duogážin lea maiddái figgamuš ovddidit Sajosa kultuvrralaš sisdoallobuvttadeami ođđa doaibmanvugiiguin, lasihit sámeduoji dovdama ja dan bokte lávdadit viidásabbotge dieđuid sámiin eamiálbmogin sihke lasihit sámedujiid vuovdima ja buoridit sámeduojáriid áigáiboahtoeavttuid. Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm paahud, ete jurduu tyehin lii meid viggâmuš ovdediđ Saijoos kulttuurlâš siskáldâspyevtittâs uđđâ toimâvuovijn, lasettiđ säämi kietâtyeje tubdâm já ton pehti levâttiđ vijđásubbooht-uv tiäđu sämmilijn algâaalmugin sehe lasettiđ sämituojij vyebdim já pyerediđ sämituáijárij áigápuátuiävtuid. – Lassin háliidit ovddidit ja ealáskahttit Sajosa deaivvadan- ja gávnnadanbáikin sihke fállat nuorra sámeduojáriidda barggu iežaset ruovttuguovllus. – Lasseen halijdep ovdediđ já virkosmittiđ Saijoos kuáhtám- já teivâdemsaijeen sehe faallâđ nuorâ sämmilâš tuáijáráid pargo jieijâs päikkikuávlust. Anáris lea álot duddjojuvvon ja geavahuvvon dat ávkin turisma dáfus, mas ovdamearkan leat máŋggat duodjegalleriijat ja – buvddat sihke bargobájit. Anarist láá ain rahtum säämi kietâtyejeh já oonnum toh ävkkin mađhâšem koskâvuođâst, mast ovdâmerkkân láá maaŋgah kietâtyejigalleriah já – käävpih sehe pargopáájáh. Erohussan duodjegávppiid ja Sajosa bargobájiid gaskkas lea dat, ahte Sajosis mátkkálaš beassá ieš oassálastit duddjomii ja oahppá áddet dan árvvu. Iärun kietâtyejikaavpij já Saijoos pargopáájái koskân lii, ete Sajosist mađhâšeijee piäsá jieš uásálistiđ tyeje vaalmâštmân já máttáá iberdiđ ton áárvu. Iešguđetlágan duojit earálágan dárbui Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun Mátkkálaš sáhttá duddjot iežas áigetávvala siste dadne- dahje bearalgiehtarieggá, čoarvečeavebátti, čuldon bátti, gákkesmuoraiguin gođđon čeaveliinni ja sisteseahka ja iešguđetlágan dákte- ja - čoarvedujiid. Mađhâšeijee puáhtá rähtiđ jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, puásuičuárvičevečiiŋâ, njuškompäädi, särgimuorâiguin kuuđđum čeveliijne já puásui näähkist seehâ ađai šišneseehâ já jieškote-uvlágánijd puásuitähti- ja - čuárvituojijd. Duodjebájit ollašuhttojit Sajosa čuvges váldoboahtagis mávssu vuostá. Kietâtyejipáájáh olášuttojeh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Joavkkut galget várret iežaset bargobádjeáiggi, vuoi sidjiide sáhttá lágidit dárbbu mielde lassioahpaheaddjiid. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopáájáäigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasemáttáátteijeid. Sajosa duodjebájit ollašuhttojit áiggis 17.6. - 12.8.2013 árgan dmu 11-17. Saijoos kietâtyejipáájáh olášuttojeh ááigán 17.6. - 12.8.2013 argâpeeivij tme 11-17. Lassidieđut: Lasetiäđuh: