index2.php_option=com_content_task=view_id=815_lang=davvi.html.xml

Sámeoahpahusa oahppiid mearri stuorru	Sämimáttááttâs uáppeemeeri lassaan
Sámeoahpahusa oahppiid mearri Suoma vuođđooahpahusas ja logahagain stuorru.	Sämikielâlii já sämikielâ máttááttâs uáppeemeeri Suomâ vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst lassaan.
Oahppiid mearri lea lassánan sullii 170 skuvlajagi 2005-2006 rájes.	Uáppeemeeri lii lasanâm suulân 170 uáppein luuhâmivveest 2005-2006.
Dán lohkanjagi olles oahppiid mearri lea 613, go dat čakčat 2005 lei 444.	Taan luuhâmive oles uáppeemeeri lii 613, ko čohčuv 2005 tot lâi 444.
Buot Suoma golbma sámegiela oahpahuvvojit eatnigiela ja vierisgiela oahppoávnnasin.	Sämikielâ máttááttâs adeleh eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin puoh kuulmâ sämikieláin.
Oahpahus sámegillii ordnejuvvo anáraš- ja davvisámegielain sámiid ruovttuguovllus.	Sämikielâlâš máttááttâs uárnejuvvoo anarâš- já tavesämikieláin sämikuávlust.
Oahppiid olles mearri lea lassánan ovddit jagis oktiibuot 59.	Oles uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb luuhâmivveest ohtsis 59.
Stuorámus lassáneapmi lea dáhpáhuvvan sámegiela ávnnasoahpahusas (+70).	Stuárráámus lasanem lii lamaš sämikielâ amnâsmáttááttâsâst (+70).
Daid oahppiid mearri, geat ožžot oahpahusa sámegillii, lea geahppánan 11.	Sämikielâlâš máttááttâs uáppei meeri lii ton tááhust kiäppánâm 11 uápped.
Anárašgielat oahpahusa oahppiid mearri lea ovddit jagi dásis (15), nuortalašgielat oahpahus lea molson ávnnasoahpahussan (-5) ja davvisámegielat oahpahusa oahppiid mearri geahppánan guđain.	Anarâškielâlâš máttááttâs uáppeemeeri lii oovdeb ive tääsist (15), nuorttâlâškielâlâš máttááttâs lii muttum amnâsmáttááttâssân (-5) já tavesämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lii kiäppánâm kuuđáin.
Oahppieinnostusat goittotge čájehit, ahte oahpahus sámegillii boahtá lagaš jagiin lassánit dađi mielde go sámegielat árrabajásgeassin nanosmuvvá.	Uáppee-ennustâsah čäittih kuittâg, ete sämikielâlâš máttááttâs lassaan puáttee iivijn ko sämikielâlâš arâšoddâdem naanood sajâttuv.
Sámegielat árrabajásgeassin ordnejuvvo sámegielat beaiveruovttuin dahje beaiveruoktojoavkkuin ja sámegielaid ealáskahtti giellabesiin.	Sämikielâlâš arâšoddâdem uárnejuvvoo sämikielâlijn peivikiäjuin teikâ peivikiäččujuávhuin já sämikielâid iäláskittee kielâpiervâlijn.
Giellabeassedoaibma lea viidáneamen sámiid ruovttuguovllus eará guovlluide.	Kielâpiervâltoimâ lii vijđánmin sämikuávlust eres kuávluin.
Eanášoassi sámeoahpahusas addojuvvo sámiid ruovttuguovllu gielddain, mat ožžot dán oahpahussii earenoamáš bealljemerkejuvvon stáhtaveahki.	Väldiuási sämimáttááttâsâst adeleh sämikuávlu kieldâin, moh finnejeh taan máttááttâsân sierânâs vittádum staatâtorjuu.
Sámiid ruovttuguovllu gielddain leat sámegielat ja sámegielaid oahpahusas oktiibuot 549 oahppi.	Sämikuávlu kieldâin sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 549 uápped.
Lassáneapmi lea oktiibuot 33 oahppi ovddit skuvlajagiin veardidettiin.	Lasanem lii lamaš othsis 33 uápped oovdeb škovlâihán verdiddijn.
Anára gieldda skuvllain sámegielaid ja sámegielat oahpahusas leat oktiibuot 262 oahppi, mas lea ovddit jagi ektui lassáneapmi 22.	Aanaar kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst láá ohtsis 262 uápped, mast lasanem oovdeb ihán 22.
Iežas oahppiid lassin Anára gieldda oahpaheaddjit addet gáiddusoahpahusa oktiibuot gávcci logahatoahppái.	Jieijâs uáppei lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh káidusmáttááttâs ohtsis käävci luvâttâhuáppei.
Anára gieldda sámeoahpahusa oahppiid mearri lea sturron dássidit jagi 2007 rájes.	Aanaar kieldâ sämimáttááttâs uáppeemeeri lii lasanâm täsivávt ive 2007 rääjist.
Ohcejoga gieldda skuvllat addet sámegiela ja sámegielat oahpahusa oktiibuot 124 oahppái, mas lea lassáneapmi ovddit jagis 16.	Ucjuv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 124 uáppei, mast lasanem oovdeb ihán 16.
Sámegielat oahpahusa oassi gielddas addojuvvon oahpahusa ollisvuođas lea stuorámus Ohcejogas.	Sämikielâlâš máttááttâs koskâvuođâlâs uási lii stuárráámus Ucjuuvâst.
Sámegillii addojuvvon oahpahusa oassi lea jagiid mielde čielgasit sturron.	Sämikielâlii máttááttâs uási lii šoddâm iivij mield čielgâsávt.
Dán lohkanjagis maiddái daid oahppiid mearri, geat ožžot sámegiela ávnnasoahpahusa, lea lassánan 18.	Taan luuhâmive meid sämikielâ amnâsmáttááttâs uáppei meeri lii lasanâm 18.
Enodaga gieldda skuvllain oahpahus sámegillii ja sámegielas addojuvvo oktiibuot 61 oahppái, mii lea 15 unnit go ovddit skuvlajagi.	Iänuduv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 61 uáppei.
Maiddái Enodagas ja Ohcejogas addojuvvo sámegiela gáiddusoahpahus sámiid ruovttuguovllu olggobeallái.	Uáppeemeeri lii kiäppánâm oovdeb škovlâivveest 15 uáppein. Meid Iänuduvvâst já Ucjuuvâst adeleh káidusmáttááttâs eres kuávluid enâmist.
Soađegili gieldda sámeoahpahusa váldodeaddu lea giela ávnnasoahpahusas, man ožžot oktiibuot 99 oahppi.	Suáđigil kieldâ škoovlâin uáivitiäddu lii sämikielâ amnâsmáttááttâsâst, mon finnejeh ohtsis 99 uápped.
Oahppiid mearri lea sturron ovddit skuvlajagis 10.	Uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb škovlâivveest 10.
Sámegielat luohkkáoahpahusas leat golbma oahppi.	Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs adeleh kuulmâ uáppei.
Sámegielat oahpahusa oahppiid meari einnostit stuorrut boahttevaš jagiin.	Ennusteh, ete sämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lassaan puáttee iivij ääigi.
Sámiid ruovttuguovllu gielddaid olggobealde stuorámus oahppiid mearri lea Oulu guovllus, gos giela ávnnasoahpahus addojuvvo oktiibuot 15 vuođđooahpahusa oahppái ja 13 logahatstuđentii.	Sämikuávlu kieldâi ulguubeln uáppeemeeri lii stuárráámus Oulu kuávlust, kost kielâ amnâsmáttááttâs adeleh ohtsis 15 vuáđumáttááttâs uáppei já 13 luvâttuv uáppei.
Roavvenjárgga gávpoga guovllus sámegiela oahpahusas leat oktiibuot 12 vuođđooahpahusa oahppi ja guhtta logahatstuđeantta.	Ruávinjaargâ kaavpug kuávlust sämikielâ máttááttâs finnejeh ohtsis 12 vuáđumáttááttâs uápped já kuttâ luvâttuv uáppee.
Helssega guovllus sámegiela oahpahusas leat 10 vuođđooahpahusa oahppi oktiibuot njealji skuvllas.	Helsig kuávlust sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 10 vuáđumáttááttâs uápped.
Sámegiela dahje sámegielat vuođđooahpahusa ožžot olles riikkas oktiibuot 542 oahppi.	Ubâ enâmist sämikielâ teikâ sämikielâlâš vuáđumáttááttâs finnejeh ohstis 542 uápped.
Sámegiela oktii rehkenastojuvvon oahppiid mearri logahagain lea 71.	Luvâttuvâi oohtânrekinistum sämikielâ uáppeemeeri 71.
Sámediggi čuovvu ja raportere sámeoahpahusa ollisvuođas Suomas.	Sämitigge čuávvu já raportist sämimáttááttâs ubâlâšvuođâst Suomâst.
Sámeoahpahusa statistihkat maŋimuš jagiin lea gávdnamis	Sämimáttááttâs uáppeelovottuvah láá täst.