index2.php_option=com_content_task=view_id=819_lang=davvi.html.xml

Sámealáhusat Sämmiliih iäláttâsah Boazodoallu Puásuituálu Boazodoallu lea sámekultuvrra guovddáš oassi. Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási. Buot sámit eai oaččo ealáhusa boazodoalus, muhto dan servodatlaš ja kultuvrralaš mearkkašupmi lea ainge stuoris. Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres. Boazodoalu jahkásašdáhpáhusaide, geassemiessemearkumiidda ja dálverátkimiidda, oassálastá dábálaččat oppa sohka. Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ. Dat lea áidna árbevirolaš sámi ealáhus, mii okto lea gánnáhahtti. Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee. Boazodoalu boađuin sullii 14 proseantta čoahkkanit stáhta ja EU-doarjagiin. Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin. Máŋggas sápmelaččain barget boazodoalu oktavuođas smávvalágan turisma- dahje gárvvistandoaimma. Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ. Sámiid ruovttuguovlu gullá erenoamáš boazodoalloguvlui, gos bohccuin lea friddja guohtunvuoigatvuohta. Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ. Ruovttuguovllus leat 13 bálgosa ja sulli 1250 boazoeaiggáda, mii lea sullii 27 % oppa Suoma boazoeaiggádiin. Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27 % ubâ Suomâ poccuuomâsteijein. Eallibohccot leat sullii 40 % (78 307) oppa Suoma eallibohccuin ja vádjit 80 % Sámi eallibohccuin. Elettempoccuuh láá suulân 40 % (78 307) ubâ Suomâ elettempoccuin já vááijuv 80 % Laapi elettempoccuin. Sámiid boazodoallu vuođđuduvvá dálve- ja geasseeanaguohtunortnegii, mii vuođđuduvvá bohccuid biologiijai ja badjeolbmuid kultuvrralaš dábiide. Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd. Bohccot guođohuvvojit sierra geasse- ja dálveeatnamiin, lassin giđđat lea iežas guođohaneana guoddima várás ja čakčat bohccuid ragatguovlu. Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu. Boazodoalus lea vealtameahttun, ahte iešguđetlágan eatnamat leat doarvái. Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh. Sámi boazodoallu ollašuhttojuvvo ng. dálvesiiddain, mat leat muhtun badjebearraša ráhkadan, sohkii vuođđuduvvi guođohanovttadagat. Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah. Siida stivre boazodoalu ollašuhttima iežas návddašaneatnamiin. Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust. Bálgosa eatnamiin guhtot máŋggat siiddat. Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah. Siiddaid návddašaneatnamiid ráját eai biso ovtta sajis, muhto dat sáhttet molsašuvvat guohtundiliid mielde ja eará siiddat sáhttet maiddái ovttastuvvat nuppiideaset. Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis. Bohccot gárddis Poccuuh käärdist Boazodoalu váikkuhusas lundui lea hállojuvvon hui ollu ja lea čuoččuhuvvon, ahte sámiid ruovttuguovllus livčče liigeguođoheapni. Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum. Boazu dego earálágan goddešlájat leat gullan sámiid ruovttuguovllus luondui miehtá historjjá. Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá. Ođđasamos dutkanbohtosiid mielde bohccot sáhttet guohtumiin eastit ođđašlájaid boahtima árktalaš guovlluide. Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun. Dálkádaga liegganettiin ođđa šaddo- ja eallišlájat bohtet davás. Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas. Bohccot estet guohtumiin maiddái šieđgaluvvama ja doalahit daŋasšattuid sihke duktejit árktalaš guovllu luonddu. Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu. Dálkediehtaga lágádusa dutkamuša mielde bohccuid intensiiva guohtun hihttuda muohttaga suddama giđđat hihttudemiin seammás dálkádaga liegganeami. Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem. Bohccot merkejuvvojit iežas bealljemearkain. Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin. Bealljemearka almmuha oamasteaddji ja soga, masa bohcco oamasteaddji gullá. Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá. Sámiid boazodoalus mearkkat addojit sohkamearkavuođádaga mielde. Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield.. Juohkehaš sogas lea iežas mearkalinjá. Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš. Mánáid bealljemearkkat leat variašuvnnat vánhemiid, dábálaččat juo jápmán fulkkiid mearkkain. Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin. Dahjege buot mearkalinjjá mearkkat muittuhit nuppiid. Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis. Muhtun ruovttuguovllu bálgosiin bohccuid bibmet dálvit dahje suoinnit atnojuvvojit guođoheamis veahkkin. Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen. Sivvan lassibiebmamii leat leamaš ee. guohtoneatnamiid hádjáluvvan, vuovdečuollamat ja eará gilvaleaddji eanageavahanvuogit, mat leat geahpedan guohtoneatnamiid meari. Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere. Eanáš oassi bohccuin guhtot ainge luondduviđáguohtoneatnamiin. Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn. Geavadagas oppa sámiid ruovttuguovlu lea leamaš ja lea ain bohccuid guohtuneanan. Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist. Vaikko boazodoalus geavahit dán áigge njealjejuvllagiid ja mohtorgielkkáid veahkkin, bohcco, luonddu ja dálkádaga dovdan lea hui dehalaš oassi badjeolbmuid ámmátdáiddus. Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu. Boazodoallu doalaha sámegiela ja ráhkaga lunddolaš sámegiela geavahanbirrasiid. Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd. Sámegielas lea hui dárkkes ja ollu boazodollui ja lundui gulavaš terminologiija. Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia. Ámmátlaččat boazodoalu ollašuhttiid gaskaahki lea jámma loktanan (dán áigge sulllii 47 jagi) ja seammás badjeolbmuid olles mearri lea unnumin. Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán. Boazodoalu boahtteáiggi uhkida ealáhusa heittot gánnáhanmuddu, sámiid eretfárren sámiid ruovttuguovllus, dálkkádatnuppástus sihke lassáneaddji spiriidmearri. Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri. Duodji Tyeji Sámi duodji, duodji lea oassi sámiid luonddu ja kultuvrra gaskasaš gaskavuođa ja sámiid eallinvuogi. Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi. Duodji lea sihke dáidda ja ealáhusvuohki. Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi. Duodjeárbi lea vuorrováikkuhus luondduin sihke materiála háhkamis ja dujiid hervemis. Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn. Juohke guovllus lea iežas vuohki duddjot sámi duoji. Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje. Váldoduodjeárbbit Suomas leat nuortalaš-, anáraš- ja davvisápmelaš duojit. Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh. Duodji lea gaskaoapmi, man bokte oahpahuvvo kultuvra, dan árvvut, filosofiija, jurddašanmáilbmi. Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi. Duodjedáidu sirdašuvvá buolvvas nubbái sosiálalaš dáhkamusaš. Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst. Dehalaš oassi duodjedáiddus lea sámegielat duodjeterminologiija. Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia. Duodji lea dán áigge sihke atnuávdnasiid ja biktasiid ráhkadeapmi muhto maiddái dáiddaduodji. Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji. Sámi duodji juohkášuvvá ng. dipma ja garra dujiide. Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd. Duoji materiálaid čoaggit luonddus bistevaš vugiin. Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn. Duodji eallá luonddulotnašuvvama mielde ja materiálaid čoaggit ja gieđahallat dihto áigge jagis. Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest. Daid ráhkadeamis ávkkástallat materiálaid buot osiid. Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin. Leaibbi, soagi ja sieđgga geavahit náhki ostemis. Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist. Vettiid atnet erenoamážit anár- ja nuortlašduodjeárbbis atnubiergasiid ráhkadeapmai ja hervemii. Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân. Bohccos geavahit náhkiid, čorvviid, dávttiid ja suonaid. Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid. Šattuid atnet diŋggaid báidnimii ja gámasuoinniid čoaggit vai juolggit bissot liekkasin nuvttohiid siste. Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin. Guoli-, lotti- ja smávvafuođđuid náhkiid geavahit smávvadujiid ráhkadeapmai. Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist. Muorradujiid duddjojit reatkáin ja báhkiin. Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn. Lassin geavahit dani, golli ja silbba. Lassen kevttih tane, kole já siilbâ. Dujiid herven ja ivnnit govvidit luonddu ja eará jagiáiggiid, erenoamážit ruškki iešguđetlágan ivnnit oidnojit máŋggain sámi dujiin. Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn. Nuortalašsámiid duodjeárbi, veaddeduojit Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji Sámegákti lea sámiid álbmotbivttas ja sámiid etnisitehta dovddaldat. Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh. Gávttii atnit dán áigge váldoáššis ávvudanbivttasin, nu heajain go hávdádusainge, muhto maiddái virggálaš čoahkkimiid bivtttasin. Mááccuh kiävttoo tááláá ääigi iänááš juhlepihtâsin, nuuvt heejâin ko hávdájáin-uv, mutâ meid virgálij čuákkimij pihtâsin. Boarrasut sámeálbmogii sámegákti lea seilon ain árgabivttasin. Puárásub sämiaalmugân sämimááccuh lii siäilum ain argâpihtâsin. Gávtti hervemat ja ollisvuohta muitalit gos guovllos sámi olmmoš lea eret, juoba siviilaseađu ja soga. Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ. Sámegákti lea nuppástuvvan áiggiid mielde ja gávtti sáhttá ainge variariseret. Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ. Suomas leat anus vihtta sámegávtti váldomálle: Deanu, Anára, Eanodaga, Vuohcu ja nuortalaččaid gákti. Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh. Sámegávtti ja sáme duoji viidasabbot lea boastut atnán turismmas ja sámi duoji muittuheaddji kopiijaid vuvdet mátkemuitun. Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton. Sámi duojáriid ámmátsearvi, Sámi Duodji, mieđiha mearkka sáme duodjái, mas sáhttá dovdat eakti sáme duoji. , mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje. Sámi Duodji ro:a lahttun besset dušše čeahpes duojárat. Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh. Lahtut searvvis leat sullii 300. Jesâneh seervist láá suulân 300. Sámi duodjeárbi erenoamážit anár- ja nuortlašsámiid árbbit leat aitatvuložat. Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih. Guollebivdu Kuálástem Guollebivdu lea sámekultuvrra dehalaš oassi erenoamážit Ohcejogas ja Anáris. Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist. Guollebivdu ii leat okto gánnáhahtti ealáhus, muhto guollebivdui laktásit dávjá boazodoallu dahje turismabálvalusat. Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah. Juohkehaš guollebivddu ollašuhtti sámesogas leat árbevirolaš guollesajit, dihto sogaid návddašeamis leat iežas jávrrit, luovttat dahje jogaid oasit. Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih. Buohkat dovdet iežaset ja earáid eatnamiid ja bissot iežaset návddášaneatnamiid alde. Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin. Guliid bivdimii laktasa sápmelaš árvumáilbmi, guovlu ii liigebivdo ja fuolahuvvo das, ahte maiddái čuovvovaš jagiid leat doarvái guoláštamoš. Kyelipiivdon kulá sämmilâš árvumaailm, kuávlu iä lijgekuáláást já huolâtteh tast, ete meid puáttee iivijn láá tuárvi kyeleh kuálástemnáál. Guollebivdoárbbis lea dehalaš servodatlaš olli sihke guollebivddu iežas sámegielat terminologiija. Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia. Deanu guollebivdoárbái gullet dán áigge gildojuvvon rastábuođđu, duhastus ja goldin sihke velá ain geavahusas joddo- ja meardebuođđu, fierbmebivdu orru firpmiin, nuohttun, golgadeapmi dahje áhpegolgadan bivdu, ja stággo- ja vuoggabivdu. Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem. Nuortalaškultuvrra iežas erenoamášvuohtan lea Njávdáma Kolttakoskis ollašuhtton geahpilnuohttun. Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem. Sáme guollebivdoárbi lea váras jávkat. Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ. Guollebivdoárbbi uhkida sápmelaččaid eretfárren ruovttuguovllus eret ja guollebivddu heittot gánnáhahttivuohta. Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ. Fárredettiin sámiid ruovttuguovllu olggobeallai sámit manahit lágalaš vuoigatvuoiđaideaset lihkadit ja ávkkástallat luonddu dihto guovlluin manahemiin oktavuođa árbevirolaš soahkaeatnamiidda. Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid. Nuorat eai šat oahpa lunddolaččat sámi guollebivdoárbbi ja guollebivdoárbi, dasa gulavaš diehtu ja terminologiija lea váras jávkat. Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ. Árbevirolaš bivdobiergasat leat báhcimin eret geavahusas maiddái ođđa teknihká geažil. Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield.. Eará ealáhusat Eres iäláttâsah Čoaggin lea ain dehalaš oassi sámiid biepmu ja materiálaid háhkama. Nuurrâm kulá ain tergâdis uássin sämmilij purrâmuš já amnâs skappuumân. Murjjiid sáhttá čoaggit maiddái vuovdinláhkai. Muorjijd puáhtá nuurrâđ meid vyebdimnáál. Sámiin leat iežaset, árbevirolaš sogaid geavahusas leahkki čoagginguovllut, gos čogget luopmániid, joŋaid ja sarridiid. Sämmilijn láá jiejah, ärbivuáváliih suuvâi kiävtust leijee nuurrâmkuávluh, main noreh luámánijd, juuŋâid já soorijd. Eará eatnamiidda ii árbevirolaččat manno. Iärrásij kuávloid iä ärbivuáválávt moonâ. Bivdu dahjege meahccebivdu lea leamaš guhká eará sámi ealáhusaid oassin. Pivdo ađai miäcástem lii kuhháá lamaš eres sämmilij iäláttâsâi uássin. Meahccebivdu ii leat okto gánnáhahtti ealáhus. Miäcástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs. Dán áigge bivdet erenoamážit ealggaid ja rievssahiid. Tááláá ääigi miäcásteh eromâšávt soorvâid sehe riävskáid. Sámi bivdokultuvrras gárdot rievssahiid. Sämmilii pivdokulttuurist riävskáh pivdojeh kielâiguin. Meahcásteaddjiin leat anus ng. rievssatgárddit giellabálggisin, gos meahcásteaddjit ráhkadit iežaset návddášaneatnamiidda iežaset rievssat gielaid ráidduid ja gihpuid. Miäcásteijein láá kiävtust nk. riävskákäärdih, main miäcásteijeeh rähtih jieijâs navdâšemkuávloid jieijâs riävskákielâi kaardijd. Nuppiid návddášaneatnamiidda ii manno gárdut rievssahiid. Nuubij navdâšemkuávloid iä moonâ pivdeđ riävskáid. Árbevirolaččat rievssahiid gárdo dan mađe go dárbbašedje eará biepmu lassin ja maidddái vuovdima várás fuolahemiin goitotge das, ahte nálli bisui bisovažžan. Ärbivuáválávt riävskáh pivdojii ton verd ko taid tarbâšii eres purrâmuš lasseen já meid vyebdimnáál huolâtmáin kuittâg tast, ete nääli piergejii. Rievssatnáli molsašuddamat leat váttásmahttán rievssahiid bivdima. Riävskánääli heiviittâlmeh láá toohâm riävskái pivdem vaigâdubbon. Eanadoallu bođii sámiid ruovttuguvlui 1700-logus ja erenoamážit Ohcejoga ja Anára guvlui oassin guollebivdo- ja bivdokultuvrra. Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin.