samisk_spraaklag.pdf.xml

Dán lága ulbmilin lea oasisttis dorvvastit vuo olágas mearriduvvon sápmela aid vuoigatvuohta doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Dán lágas mearriduvvo sápmela aid vuoigatvuo as geavahit iežaset giela duopmostuolus ja eará eiseválddi olis sihke almmolaš válddi geatnegasvuo ain ollašuhttit ja ovddidit sápmela aid gielalaš vuoigatvuo aid.	Sääʹmǩiõllʼlääʹǩǩ Uʹvddum Heʹlssnest rosttovmannu 15 peeiʹv 2003 ————— Riikkpeeiʹvi riâššâm mieʹldd šiõttʼteet: 1 lååkk Aalmlaž šiõttʼtõõzz 1 § Lääʹjj juuʹrd Tän lääʹjj jurddân lij jiiʹjjes peäʹlest staanâd vuâđđlääʹjjest šiõttʼtuum säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ââʹnned da viikkâd ooudâs jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur.
Ulbmilin lea, ahte sápmela aid vuoigatvuohta vuoiggalaš riektegeavvamii ja buori hálddahussii dáhkiduvvo gielas fuolakeahttá ja ahte sápmela aid gielalaš vuoigatvuo at ollašuhttojuvvojit almmá, ahte daidda dárbbaša sierra doarjalit.	Tän lääʹjjest šiõttʼteed säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst ââʹnned jiiʹjjes ǩiõl duõmmišttmest da jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin di õõlmâs vääʹld õõlǥtumuužžin čõõđted da viikkâd ooudâs säʹmmlai ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđid.
Eiseválddit, maidda dát láhka heivehuvvo, leat: 1) Eanodaga, Anára, Soa egili ja Ohcejoga gielddaid doaibmaorgánat ja dakkár gieldaovttastumiid doaibmaorgánat, main muhtin dáin gielddain lea lahttun; 2) dat duopmostuolut ja stáhta guovlo- ja	Täävtõsân lij, što säʹmmlai vuõiggâdvuõtt vuõiggmiõllsa vuõiggâdvuõđjååttmõõžž da šiõǥǥ vaaldšem diõtt staaneet ǩiõlâst soorččǩani di tõt še, što säʹmmlai ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđid čõõđtet nuʹtt, što tõid ij taarbâž jeeʹrab raukkâd.
báikkálašhálddahusa eiseválddit, maid virgeviidodahkii ovddabealde máinnašuvvon gielddat ollisla at dahje osohahkii gullet; 3) Sámi leanará ehus ja dan oktavuo as doaibmi doaibmaorgánat; 4) sámediggi, sámi áššiid ráádallangoddi ja nuortalašlága (253/1995) 42 §:s oaivvilduvvon siida oahkkin; 5) stáhtará i vuoigatvuohtakansler ja riikkabeivviid vuoigatvuohtaáššeolmmoš; 6) geavaheaddjeáššeolmmoš ja geavaheaddjeváidinlávdegoddi, dásseárvosáttaolmmoš ja dásseárvolávdegoddi, diehtosuodjesáttaolmmoš ja diehtosuodjelávdegoddi ja vehádatsáttaolmmoš; 7) Álbmotealáhatlágádus ja eanandolliid ealáhatlágádus; sihke 8) dat stáhta hálddahuseiseválddit, mat nuppástusohcaneiseváldin gie ahallet ovddabealde máinnašuvvon hálddahuseiseválddiid olis johtui boahtán áššiid.	2 § Lääʹjj suåvtemvuʹvdd Veʹrǧǧneeʹǩǩ, koid tät lääʹǩǩ kuâskk lie: 1) Enontekiö, Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddi tuåimmorgaan da nåkam kooʹddileett tuåimmorgaan, koin mii-ne täin kooʹddin lij mieʹldd; 2) nåkam duõmmišttâm da valdia pirrõs- da pääiklažvaaldšem veʹrǧǧneeʹǩǩ, kooi veʹrǧǧvoudda ooudpeäʹlnn sarnnum kååʹdd obbnes leʹbe vuäʹssnes koʹlle; 3) Sääʹmjânnam läänhalltõs da tõn õhttõõzzâst tuåimmjeei tuåimmorgaan; 4) sääʹmteʹǧǧ, sääʹmaaʹšši saǥstõõllâmkåʹdd da sääʹmlääʹjj (253/1995) 42 §:sest mieʹrruum sijddsååbbar; 5) valdiasåbbar vuõiggâdvuõttkansler da eettikååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššååum; 6) õõʹnnʼjiäʹššååum da õõʹnnʼjiläittemluʹvddkåʹdd, tääʹssärvvåskkooumaž da tääʹssärvvluʹvddkåʹdd, teâttsueʹjjåskkooumaž da teâttsueʹjjluʹvddkåʹdd di minoritetåskkooumaž; 7) Naroodjeältõkstrooiteʹl da mäddtäällneeʹǩǩi jeältõkstrooiteʹl; di 8) nåkam valdia vaaldšemveʹrǧǧneeʹǩǩ, kook muttâzooccâmveʹrǧǧneʹǩǩen ǩiõttʼtâʹlle ooudpeäʹlnn sarnnum vaaldšemveʹrǧǧneeʹǩǩest tuʹmmjem vuâlla puättam aaʹššid.
Dán lága galgá uovvut maiddái boazodoallolága (848/1990) ja boazodoalloláhkaásahusa (883/1990) mielde hálddahusáššiid gie ahallamis daid stáhta eiseválddiid ja bálgesiid olis, maid virge- ja doaibmaviidodahkii sámiid ruovttuguovlu ollisla at dahje osohahkii gullá, sihke Bálgesiid ovttastusas.	Tän lääʹjj âlgg jääʹǩǩted še puäʒʒhåiddlääʹjj (848/1990) da puäʒʒhåiddasetõõzz (883/1990) vuâlla kuulli vaaldšemaaʹšši ǩiõttʼtõõllmuužžâst tõin valdia veʹrǧǧneeʹǩǩin da paalǥâskooʹddin, kooi veʹrǧǧ- leʹbe tuåimmvoudda säʹmmlai dommvuʹvdd obbnes leʹbe vuäʹssnes kooll, di Pââlǥâskooʹddi õhttõõzzâst še.
Lága heiveheamis fitnodatlágádusaide, fitnodagaide ja ovttaskas olbmuide mearriduvvo 17 ja 18 §:s sihke girkolaš eiseválddiide 30 §:s Sierranasnjuolggadusat, mat heivehuvvojit sámiid ruovttuguovllus, leat lága 3 kapihtala siste.	Lääʹjj ââʹnet jäärnâǩstrooitlivuiʹm da õhttõõzzivuiʹm di privatoummivuiʹm nuʹtt mäʹhtt šiõttʹteet 17 da 18 §:sest da seämmanalla ceerkavlaž veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm nuʹtt mʼʹhtt šiõttʼteet 30 §:sest. Säʹmmlai dommvuuʹdest ââʹnet spesialšiõttʼtõõzz, kook koʹlle lääʹjj 3 loʹǩǩe.
Dán lágas oaivvilduvvo: 1) sámegielain anáraš-, nuortalaš- dahje davvisámegielas geavahuvvon giella dahje váldo uozáhatjoavkku mielde; 2) sápmela ain sámedikkis addojun lága (974/1995) 3 §:s oaivvilduvvon sápmelaš; 3) sámiid ruovttuguovlluin sámedikkis adeiseválddiin 2 § ` 1 ja 2 momeanttas oaivvilduvvon duopmostuolut ja eará eisedojun lága 4 §:s oaivvilduvvon sámiid ruovttuguovlu; sihke 4) válddit ja bálgesat sihke Bálgesiid ovttastus.	3 § Mieʹrrumuužž Tän lääʹjjest mieʹrreet što: 1) sääʹmǩiõll lij aanarsääʹmǩiõll, nuõrttsääʹmǩiõll leʹbe tâʹvvsääʹmǩiõll õʹnnum ǩiõl leʹbe mainsteejajoouk mieʹldd; RP 46/2003 GrUB 4/2003 RSv 70/2003 2) säʹmmlaž lij sääʹmteeʹǧǧin uʹvddum lääʹjj (974/1995) 3 §:sest mieʹrruum säʹmmlaž; 3) säʹmmlai dommvuʹvdd lij sääʹmteeʹǧǧin uʹvddum lääʹjj 4 §:sest mieʹrruum säʹmmlai dommvuʹvdd; di 4) veʹǧǧrneǩ lij 2 §:z 1 da 2 momenttist mieʹrruum duõmmišttid da jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid da strooitlid da paalǥâskooʹddid di Paalǥâskooʹddi õhttõõzz.
Eanodaga, Anára, Soa egili ja Ohcejoga gielddaid doaibmaorgánaid sápmelaš lahtuin lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela oahkkimiin sihke álalaš cealkámušain, mat laktojuvvojit beavdegirjái.	2 lååkk Ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ 4 § Säʹmmla vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm Säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt jiiʹjjes ääʹšš diõtt leʹbe nåkam ääʹšš diõtt, koʹst suu kuulât, ââʹnned tän lääʹjjest mieʹrruum veʹrǧǧneeʹǩǩin sääʹmǩiõl.
Seammá guoská stáhta lávdegottiid, komiteaid, bargojoavkkuid ja vástideaddjelágan má ggalahtot doaibmaorgánaid sápmelaš lahtuid sámiid ruovttuguovllus ja gie ahaladettiin áššiid, mat earenoamážit gusket sápmela aid, dan olggobealdege.	Veʹrǧǧneǩ ij vuäǯǯ rääʹjted leʹbe ǩeâlddõõttâd čõõđtemest tän lääʹjjest mieʹrruum ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđid tõn diõtt, što säʹmmlaž silttad jeeʹres ǩiõl še, håʹt lääʹddǩiõl leʹbe ruõccǩiõl.
Bálgesiid ovttastusa ja dan stivrra oahkkimiidda oassálasti sápmela as lea vástideaddjeládje vuoigatvuohta geavahit oahkkimis sámegiela.	5 § Juʹridlažoummu ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm ʼhttõõzzâst da sǩiâŋkksieʹbrest, koonn påʹrddǩeeʹrjid ǩeʹrjtet säämas, lij vuõiggâdvuõtt veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm saǥstõõllmen ââʹnned påʹrddǩeeʹrj ǩiõl jääʹǩǩteeʹl suåvlaž vuäʹzzin, što mâiʹd 4 §:sest šiõttʼteet säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst ââʹnned sääʹmǩiõl.
Ovddabealde dán paragráfas oaivvilduvvon oahkkimiin galgá dárbbu mielde ordnejuvvot dulkon.	Škooulâst, koonn mättʼtõsǩiõllân lij sääʹmiõll, lij seämmanalla vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl nuʹtt mäʹhtt 1 momenttist šiõttʼteet.
Sápmela a vuoigatvuohta geavahit sámegiela eiseválddiid olis	6 § Sääʹmǩiõl âânnem võboršeǩnallšem tuåimmorgaanivuiʹm Enontekiö, Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddi tuåimmorgaani säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl såbbrin da ǩeeʹrjted säämas ǩeeʹrjlaž ceälkkmuužžid, koiʹd õhtteet påʹrddǩerjja.
Eiseváldi ii oa o ráddjet dahje biehttalit ollašuhttimis dán lágas mearriduvvon gielalaš vuoigatvuo aid dan vuo ul, ahte sápmelaš máhttá maid eará giela, dego suoma- dahje ruo agiela.	Tät seämma kuâskk saaʹmi valdia luʹvddkåʹddneeʹǩǩid, komiteaneeʹǩǩid, tuâjjʼjoukkneeʹǩǩid da vaʹstteei tuåimmorganeeʹǩǩid säʹmmlai dommvuuʹdest da tõn åålǥpeäʹlnn še, teʹl ko ǩiõttʼtõõlât säʹmmlai aaʹššid.
Sápmela as, geas lea Suomas ruovttugieldalágas (201/1994) oaivvilduvvon ruovttugielda, lea vuoigatvuohta almmuhit furkejuvvot veahkadatdiehtovuogádahkii eatnigiellanis sámegiella.	Paalǥâskooʹddi õhttõsneeʹǩǩest da tõn halltõsneeʹǩǩest lij seämmanalla vuõiggâdvuõtt såbbrest mainsted säämas.
Vuoigatvuo alaš persovnna gielalaš vuoigatvuo at eiseválddiid olis	Ooudpeäʹlnn tän ceäkksest sarnnum såbbrin âlgg jäʹrjsted taaʹrbi mieʹldd tuʹl õõzz.
Organisašuvnnas ja vuoudusas, man beavdegirjegiella lea sámegiella, lea vuoigatvuohta eiseválddiid olis áššiid divššodettiin geavahit beavdegirjegielas ja uovvut heivvolaš osiin, mii 4 §:s mearriduvvo sápmela - a vuoigatvuo as geavahit sámegiela.	7 § Vuõiggâdvuõtt iʹlmmted sääʹmǩiõll jieʹnnǩiõllân narodteâttriâššmõʹšše Säʹmmlast, ǩeäʹst lij Lääʹddjânnmest dommkåʹddlääʹjjest (201/1994) sarnnum dommkåʹdd, lij vuõiggâdvuõtt iʹlmmted narodǩeʹrjjriâššmõʹšše ruõkkâm diõtt, što suu jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll.
Eiseválddit galget álbmogii ujuhuvvon diehtojuohkimis geavahit maiddái sámegiela.	8 § Veʹrǧǧneeʹǩǩi teâđtumuš Veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe ââʹnned sääʹmǩiõl teʹl še, ko sij teâđte oummid aaʹššeez pirr.
Eiseválddiid almmuhusat, gulahusat ja almmustahttimat ja álbmogii addojuvvon eará die áhusat sihke oahpástagat ja olbmuid geavahussii oaivvilduvvon skovit deavdinrávvagiiguin galget sámiid ruovttuguovllus ráhkaduvvot ja addojuvvot maiddái sámegillii.	Veʹrǧǧneeʹǩǩ iʹlmmtõõzz, kuultõõzz da õlmmsapiijjmõõžž di jeeʹres teâđtumuužž oummid, seämmanalla ko vuäʹppeskõõlb da narood ââʹnnemnalla juʹrddum lomaak tiuddeemvuäʹpstõõzzivuiʹm âʹlǧǧe raajjâd da uʹvdded säʹmmlai dommvuuʹdest säämas še.
Gearretrievtti, duopmára, gihligottedoaimmahaga dahje dan ossodaga dahje gihligotti sierranas virgedoaimmahaga dahje daid virgeolbmo virggi bealis addin gulahusat ja die áhusat ovttaskas olbmo vuoigatvuo a áššiin sáhttet goit vihkkehallama mielde addojuvvot dušše fal suomagillii, jos sámegiela geavaheapmi liv ii ielgasit dárbbašmeahttun.	Suudvuõiggõõzz, suʹvddi, kihlkåʹddkonttâr leʹbe tõn juâkkaz leʹbe kihlkååʹdd pååđai konttâr leʹbe tõõi veʹrǧǧoummu veeʹrj peäʹlest uʹvddum kuultõõzz da teâđtõõzz privatoummu vuõiggâdvuõđ kuõskki aaʹššin vueiʹtet kuuitâǥ måttmešt uʹvdded pâi lääddas, teʹl ko mâka sääʹmǩiõl âânnmõš leʹčči taarbteʹmes.
Earáid go 2 § ` 1 ja 2 momeanttas oaivvilduvvon stáhta eiseválddiiid ja lágádusaid olis galget 1 momeanttas oaivvilduvvon almmuhusat, gulahusat, almmustahttimat ja die áhusat sihke skovit deavdinrávvagiiguin ráhkaduvvot ja almmustahttojuvvot maiddái sámegillii, dalle go dat eanas gusket sápmela aid dahje goas dasa mu uid lea earenoamáš ágga.	Jeeʹres ko 2 §:z 1 da 2 momenttist mieʹrruum valdia veʹrǧǧneeʹǩǩin da strooitlin âlgg 1 momenttist sarnnum iʹlmmtõõzz, kuultõõzz, õlmmsapiijjmõõžž da teâđtõõzz di lomaak tiuddeemvuäʹpstõõzzivuiʹm raajjâd da uʹvdded säämas še, teʹl ko tõk kueʹsǩǩe vueiʹvvʼvuäʹzzest säʹmmlaid leʹbe teʹl ko muđoi lij vääžnai vââʹǩǩ.
Válggaid ja álbmotjienastemiid várás ráhkaduvvon almmuhangoarttat eai ráhkaduvvo sámegillii, earret sámediggelágas addojun lága 24 §:s oaivvilduvvon almmuhusgoarttat.	Vaali da meerjiõnstumuužži diõtt rajjum iʹlmmtõskoortid jeät rajju säämas lokku vääʹldǩani sääʹmteeʹǧǧin uʹvddum lääʹjj 24 §:sest sarnnum iʹlmmtõskoortid.
Ovdalis 2 § ` 1 momeanttas oaivvilduvvon eiseválddit galget sámiid ruovttuguovllu doaimmahagain ja eará doaibmasajiin uovvut dasa lassin dan, mii 12—16 §:in mearriduvvo.	9 § Lääʹjj da jeeʹres šiõttʼtõõzz di šiõttʼteemehdtõõzz da smiõtldõõǥǥ Säʹmmlai kuõskki lääʹjj da jeeʹres šiõttʼtõõzz di valdiasuåppmõõžž da jeeʹres Lääʹddjânnam šiõttʼtõsnorldõõǥǥâst čõõđteei äʹššǩeeʹrjid da teâttânouddmuužžid čõõđtet sääʹmǩiõllsaž jåårǥlâttmõššân še, teʹl ko valdiasååbbar leʹbe ääʹššvuäʹsslaž ministeria nuʹtt meärrad.
Vuoigatvuohta geavahit sámegiela eiseválddiid olis	Tät seämma kuâskk meärrõõzzid, vuäʹppõõzzid, tuʹmmstõõǥǥid da teâttânouddmuužžid, koid čõõđtet ministeria leʹbe valdia jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ mieʹrreemnorldõõǥǥâst.
Lágat, mat gusket earenoamážit sápmela aid ja eará mearrádusat sihke stáhtasoahpamušat ja eará áššegirjjit, mat almmustahttojuvvit Suoma mearrádus oakkáldagas ja die áhusat, almmustahttojuvvojit stáhtará i dahje áššáigullevaš ministeriija nu mearridettiin maiddái sámegielat jorgalussan.	Ministeriast leʹbe valdia komiteast, tuâjj-jooukâst leʹbe tõõinallšem tuåimmorgaanin valmštõllum da čõõđtem vuâla šõddâm lääʹǩǩehdtõõzz da smiõtldõõǥǥ leʹbe tõõi vuännõõzz čõõđtet säämas še, ko ministeria nuʹtt meärrad, teʹl ko tõk kueʹšǩǩe säʹmmlaid leʹbe teʹl ko muđoi lij vääžnai vââʹǩǩ tueʹjjeed nuʹtt.
Seammá guoská ministeriija dahje stáhta eará eiseválddi njuolggadusaid, rávvagiid, mearrádusaid ja die áhusaid.	10 § Sääʹmǩiõl âânnmõš veʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjjǩiõllân Veʹrǧǧneǩ, kååʹtt reuâgg pâi sääʹmaaʹšši pirr, vuäitt ââʹnned tuâjjǩiõllân sääʹmǩiõl lääʹddǩiõl paaldâst.
Ministeriijas dahjege stáhta komiteas, bargojoavkkus dahje daidda buohtastahtti doaibmaorgánain válmmaštallojuvvon ja doppe almmustahtti láhkaevttohusat ja smiehttamušat dahje daid oahkkáigeasut almmustahttojuvvojit ministeriija nu mearridettiin maiddái sámegillii, dalle go dat earenoamážit gusket sápmela aid dahje go dasa mu uid lea earenoamáš ágga.	3 lååkk Säʹmmlai dommvuuʹdest suåvtem vuâla šiõttʼtõõzz 11 § Spesial õõlǥtumuužž Ooudpeäʹlnn 2 §:z 1 momenttist mieʹrruum veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe säʹmmlai dommvuuʹdest åårai veʹrǧǧpõõrtin da jeeʹres tuåimmpääiʹǩin jääʹǩǩted võl, što mâiʹd 1216 §:sin šiõttʼteet.
Sápmela as lea vuoigatvuohta áššiid doaimmahettiin eiseválddi olis geavahit suoma- dahje sámegiela iežas válljema mielde.	12 § Vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm Säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm lääʹdd- leʹbe sääʹmǩiõl jiiʹjjes vaʹlljumuužž mieʹldd.
Vuoigatvuo as geavahit ruo agiela mearriduvvo giellalágas (423/2003).	Vuõiggâdvuõđâst ââʹnned ruõcc ǩiõl šiõttʼteet ǩiõllʼlääʹjjest (423/2003).
Seammá vuoigatvuohta lea sápmela as sámiid ruovttuguovllu olggobealdege stáhta eiseválddiid olis dalle, go dat nuppástusohcaneiseváldin gie ahallet ruovttuguovllu eiseválddiid olis johtui boahtán áššiid.	Säʹmmlast lij seämma vuõiggâdvuõtt säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn še valdia veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm teʹl, ko täk muttâzooccâmveʹrǧǧneǩǩen ǩiõttʼtâʹlle dommvuuʹd veʹrǧǧneeʹǩǩest alttuum aaʹššid.
Sápmelaš áššeoasálažžii galgá bivdágis addojuvvot stevdnenohcamuš, duopmu, mearrádus, beavdegirji dahje eará áššegirji sámegillii da i mielde go ášši guoská su vuoigatvuo a, ovddu dahje geatnegasvuo a, earret jos jearaldagas lea ášši oavdáseapmái ielgasit váikkutmeahttun áššegirji.	13 § Vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad tuåimtemǩeeʹrj leʹbe jeeʹres äʹššǩeeʹrj säämas Säʹmmla, kååʹtt lij ääʹššvuäʹsslaž, âlgg uʹvdded suu raukkmõõžž mieʹldd suudkåččemooccmõõžž, suudâm, tuʹmmstõõǥǥ, påʹrddǩeeʹrj leʹbe jeeʹres äʹššǩeeʹrj säämas tõn vuäʹzzest, ko äʹšš kuâskk suu vuõiggõõzz, ouddõõzz leʹbe õõlǥtõõzz, peʹce teʹl ko kõõččmõõžžâst lij äʹššǩeʹrjj, kååʹtt ij vaaikad ääʹšš čåuddmõʹšše.
Jos sápmelaš áššeoasálaš lea geavahan álala at dahje njálmmála at sámegiela dalle go lea váldán oktavuo a áššegie ahalli eiseváldái, galgá sámegielat doaimmahusgirji addot seamma viidodagas ja vástideaddji eavttuid mielde almmá, ahte dat bivdojuvvošii sierra.	Teʹl ko säʹmmlaž, kååʹtt lij ääʹššvuäʹsslaž, lij ââʹnnam ǩeʹrjjteeʹl leʹbe mainsteeʹl sääʹmǩiõl, ko son lij saǥstõõllâm veʹrǧǧneeʹǩǩin, kååʹtt suu aaʹššees håidd, suʹnne âʹlgg uʹvdded säämas tuåimtemǩeeʹrj vaʹstteei veeidâsvuõđâst da vaʹstteei oudldõõzzin nuʹtt, što son ij taarbâž tõn jeeʹrab raukkâd.
Doaimmahusgirjjis galgá goitge addot dušše virggálaš sámegielat jorgalus, jos áššeoasála at leat má ggas, eaige sii leat ovttaoaivilis sámegiela geavaheamis.	Tuåimtemǩeeʹrjest âlgg kuuitâǥ uʹvdded pâi staan jåårǥlâttmõõžž säämas, ko mâka ääʹššvuäʹssla lie jiânnai da sij jie leäkku õõutmiõlâst sääʹmǩiõl ââʹnnmest.
Eiseváldi galgá bargoveaga bálvalussii válddedettiin fuolahit das, ahte dan bargoveahka gu ege virgedoaimmahagas dahje eará doaibmasajis bastá bálvalit áššehasaid maiddái sámegillii.	14 § Sääʹmǩiõl silttõs da tõn kuõskki čeäʹppvuõttõõlǥtõõzz Teʹl ko veʹrǧǧneǩ väldd oummid riõuggu, âlgg ââʹnned huõl tõʹst, što personkåʹdd juõʹǩǩ konttrest leʹbe tuåimmpääiʹǩest pâstt kääzzkâʹstted äʹššlaid säämas še.
Eiseváldi galgá dasa lassin skuvlema ordnemiin dahje eará doaibmabijuiguin fuolahit das, ahte bargiin lea dakkár sámegiela máhttu, maid eiseválddi barggut gáibidit.	Veʹrǧǧneǩǩ âlgg tän lââʹssen škooulʼjumuužž jäʹrjsteeʹl leʹbe jeeʹres vueʹjjivuiʹm ââʹnned huõl tõʹst, što personkåʹdd silttad teʹmmet sääʹmǩiõl, što pâstt hoiʹddjed tuâjes säämas.
Sámegiela máhttu sáhttá mearriduvvot giellamáhtu dohkálašvuohtagáibádussan stáhta eiseválddiid bargovehkii lágain dahje lága vuo ul stáhtará i dahje áššáigullevaš ministeriija ásahusain sihke gieldda eiseválddiid bargiide gieldalága (365/1995) ortnega mielde, jos dákkár dohkálašvuohtagáibádus ii mearriduvvo lágain dahje lága vuo ul.	Sääʹmǩiõl silttõõzz vueiʹtet piijjâd ǩiõllsilttõõzz kuõskki čeäʹppvuõttõõlǥtõsân valdia veʹrǧǧneeʹǩǩ personkådda lääʹjjin leʹbe laʹǩǩe vuâđđeeʹl valdiasåbbar leʹbe ministeeria asetõõzzin di seämmanalla kååʹddla veʹrǧǧneeʹǩǩi personkådda kåʹddlääʹjj (365/1995) mieʹldd, teʹl ko näkam čeäʹppvuõttõõlǥtõõzzâst ij leäkku šiõttʼtuum lääʹjjin leʹbe laʹǩǩe vuâđđeeʹl.
Sámegiela máhttu geh ojuvvo earenoamáš ánsun, vaikko dat ii leatge biddjon virggi, doaimma dahje barggu dohkálašvuohtagáibádussan.	Sääʹmǩiõl silttõs ǩiõččât spesial merittân, håʹt tõn ij leäkku piijjum veeʹrj, tuåim leʹbe tuâi čeäʹppvuõttõõlǥtõsân.
gáibádusain lea heivvolaš osiin fámus, mii mearriduvvo lágas almmosservošiid bargiin gáibiduvvon giellamáhtus (424/2003).	Sääʹmǩiõl silttõõzz kuõskki čeäʹppvuõttõõlǥtõõzzin lij suåvlaž vuäʹzzin viõǥǥâst, što mâiʹd šiõttʼteet lääʹjjest (424/2003) õõlmâsõhttsažkooʹddi personkååʹdd ǩiõllsilttõõzzâst.
Sámegiela máhttu ájehuvvo almmolaš gielladutkosiin addojun lágas (668/1994) oaivvilduvvon gielladutkosiin dahje oahpuid olis a ahuvvon giellaiskosiin dahje allaskuvlaoahpuiguin.	Sääʹmǩiõl silttõõzz čuäʹjtet takai ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin uʹvddum lääʹjjest (668/1994) mieʹrruum ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin leʹbe mättjumuužž ääiʹj rajjum ǩiõllteestin leʹbe õllškooulmättjumuužžin.
Stáhta fitnodatlágádus ja dakkár bálvalusa buvttadeaddji fitnodat, mas stáhtas dahje ovttas dahje eanet go ovtta 2 § ` 1 momeantta 1 uoggás oaivvilduvvon gielddas lea mearridanváldi, galgá sámiid ruovttuguovllus addit dán lágas gáibiduvvon gielalaš bálvalusa ja die ihit olbmuide maiddái sámegillii doaimma šlája ja áššeoktavuo a gáibidan viidodagas ja vugiin, man ollisla at árvvoštaladettiin ii sáhte atnit fitnodatlágádusa dahje fitnodaga dáfus govttoheapmin.	15 § Veʹrǧǧneeʹǩǩi õõlǥtumuš ââʹnned sääʹmǩiõl Veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe iʹlmmtõõzzin, kåččmõõžžin da ǩeeʹrjin, koid vuõltteet ääʹššvuäʹssla leʹbe tõn ooumže, ǩeäzz âlgg lääʹjj mieʹldd iʹlmmted tuʹmmjem vueʹlnn åårai leʹbe tuʹmmjem vuâlla puõʹtti ääʹššest, ââʹnned ääʹšš ǩiõttʼtõõllâm ǩiõlâst soorččǩani vuâsttaväʹlddeeja ǩiõl, teʹl ko tõt lij teâđast leʹbe vuäǯǯat hieʹlǩeld tiõttu, leʹbe ââʹnned lääʹddǩiõl lââʹssen sääʹmǩiõl še.
Stáhta fitnodatlágádussii dan divššodettiin eiseváldi doaimma dasa heivehuvvo, mii dán lágas mearriduvvo eiseválddis.	Veʹrǧǧneǩ âlgg raauktää ââʹnned sääʹmǩiõl, teʹl ko vasttad suʹnne tuåimtum sääʹmǩiõllsa ǩeeʹrjid.
Eiseválddiid geatnegasvuohta geavahit sámegiela	Veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe tuâjsteez muđoi še viikkâd ooudâs sääʹmǩiõl âânnmõõžž.
Eiseváldi galgá almmá, ahte dat sierra bivdojuvvo, geavahit sámegiela go dat vástida dasa sámegillii doaimmahuvvon álalaš oktavuohtaváldimiidda. Eiseválddit galget doaimmastis mu uidge ovddidit sámegiela geavaheami.	16 § Sääʹmǩiõl âânnmõš kååʹdd äʹššǩeeʹrjin Nåkam kååʹdd, koʹst säʹmmla lie leäm mõõnni eeʹjj vuõssmõs peeiʹv jäänab ko õhtt kuälmõs, tuåimorgan âlgg ââʹnned sääʹmǩiõl še nåkam påʹrddǩeeʹrjin da jeeʹres äʹššǩeeʹrjin, koid ij õõlǥ uʹvdded privat ääʹššvuäʹssla da kookk lie muđoi vääžnai.
Ovttaskas olbmo gielalaš bálvalangeatnegasvuohta	Jeeʹres še kåʹdd âlgg ââʹnned sääʹmǩiõl näkam ääʹššǩeeʹrjin nuʹtt veeidsen ko sij tätta.
Jos almmolaš hálddahusbargu lea lágain dahje lága vuo ul mearriduvvon ovttaskas olbmui, go dat dikšu dán barggu sámiid ruovttuguovllus, dasa guoská, mii dán lágas mearriduvvo eiseválddiin.	17 § Jäärnâǩstrooiteeʹl di valdia leʹbe kååʹdd vuämstam õutstõõzz Valdia jäärnâǩstrooiteʹl di nåkam kääzzkõõzz puʹhtti õutstõs, koʹst valdiast leʹbe õõut leʹbe määŋg 2 §:z 1 momeent 1 pääiʹǩest mieʹrruum kååʹddest lij mieʹrreemväldd, âlgg säʹmmlai dommvuuʹdest uʹvdded tän lääʹjj oudldam ǩiõllʼlaž kääzzkõõzz da âlgg teâđted narooʹde säämas še tuejjumuužž šlaajj da ääʹšš oudldam veeidâsvuõđ mieʹldd da nåkamnalla, što tõn obbvuõttân ärvtõõleeʹl vueiʹtet ââʹnned jäärnâǩstrooiteeʹl leʹbe õutstõõzz peäʹlest mååžna.
Jos dákkár barggu vuostáiváldi sámiid ruovttuguovllus mearrahuvvá eiseválddi mearrádusa dahje eará doaibmabiju dahjege eiseválddi ja vuostáiváldi gaskavuo a soahpamuša vuo ul, galgá eiseváldi sihkkarastit, ahte barggu divššodettiin addojuvvo dán lága mielde gielalaš bálvalus.	Teʹl ko valdia jäärnâǩstrooiteʹl håidd veʹrǧǧneǩtuâi, tõzz âlgg suåvvted, što mâiʹd tän lääʹjjest šiõttʼteet veʹrǧǧneeʹǩǩest.
Dát galgá maid sihkkarastojuvvot go eiseváldi addá eará go almmolaš hálddahusbarggu ovttaskas olbmo bargun sámiid ruovttuguovllus, jos dán lága eaktudan bálvalusdási doalaheapmi dan gáibida.	18 § Privatoummu ǩiõllʼlaž kääzzkâʹsttemõõlǥtõs Teʹl ko mâka õõlmâs vaaldšemtuâjj lij lääʹjjin leʹbe laʹǩǩe vuâđđeeʹl šiõttʼtuum privatooumže, suu kuâskk, teʹl ko son håidd tän tuâi säʹmmlai dommvuuʹdest, tõt što mâiʹd tän lääʹjjest šiõttʼteet veʹrǧǧneeʹǩǩest.
Eiseválddis, mii dán lága vuo ul galgá addit doaimmahusgirjjistis sámegielat jorgalusa dahje sámegielat doaimmahusgirjji, lea vuoigatvuohta oažžut jorgalusa sámegiela doaimmahagas, jos jorgalusa skáhppon ii mu uid heivvola at lihkostuva.	Teʹl ko näkam tuâi vuâsttavaʹlddi säʹmmlai dommvuuʹdest tuåimm veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõõǥǥ leʹbe jeeʹres tuåim diõtt leʹbe veʹrǧǧneeʹǩǩ da vuâsttavaʹlddi kõskksaž suåppmõõžž diõtt, veʹrǧǧneʹǩǩ âlgg ââʹnned huõl tõsʹt, što tän lääʹjj mieʹlddsaž ǩiõllʼlâž kääzzkõõzz uuʹdet teʹl, ko hååidet tuâi.
Vástideaddji ládje eiseválddis lea vuoigatvuohta oažžut doaimmahagas suomagielat jorgalusa dasa sámegillii guojuvvon áššebáhpáris.	Täʹst âlgg ââʹnned huõl teʹl še, ko veʹrǧǧneʹǩ oudd jeeʹres ko õõlmâs vaaldšemtuâi privatoummu hååid vueʹlnn säʹmmlai dommvuuʹdest, ko mâka tän lääʹjj oudldam kääzzkõstääʹss tõn õõlǥad.
Go dán lága vuo ul geavahuvvo ášši njálmmálaš gie ahallamis sámegiella, galgá ášši gie ahallama viggat addit sámegiela máhtolaš bargi dikšumii.	4 lååkk Vuõiggâdvuõtt tuʹlǩǩõʹsse da jåårǥlâttmõʹšše 19 § Vuõiggâdvuõtt tuʹlǩǩõʹsse Teʹl ko tän lääʹjj mieʹldd mainstet ääʹšš ǩiõttʼtõõllmest sääʹmǩiõl, õõlǥči ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõõžž uʹvdded nåkam reâuǥla tuâjjân, kååʹtt silttad sääʹmǩiõl.
Jos eiseválddi olis ii leat dakkár sámegiela máhtolaš bargi, guhte sáhtášii gie ahallat ášši, galgá eiseváldi ordnet nuvttá dulkoma, jos dat ieš ii fuolat dulkomis.	Teʹl ko veʹrǧǧneeʹǩǩest ij leäkku nåkam säämas siltteei reâuǥlaž, kååʹtt vuäitči ǩiõttʼtõõllâd ääʹšš, âlgg veʹrǧǧneǩ jäʹrjsted tuʹlǩǩõõzz dääram, teʹl ko tõt ij jiõčč âânn huõl tuʹlǩǩõõzzâst.
Jos hálddahusáššis, hálddahusláhkageavahanáššis dahje rihkusáššis stevdnenohcamuš, duopmu, beavdegirji dahje eará áššegirji lea ráhkaduvvon suoma- dahje ruo agillii, galgá eiseváldi addit sápmelaš áššeoasálažžii su bivdaga mielde nuvttá virggálaš sámegielat jorgalusa dáin áššegirjjiin da i mielde go ášši guoská su vuoigatvuo a, ovddu dahje geatnegasvuo a, earret jos jearaldagas lea áššeovdosii ielgasit váikkutmeahttun áššegirji.	20 § Vuõiggâdvuõtt tuåimtemǩeeʹrj da jeeʹres äʹššǩeeʹrj jåårǥlâttmõʹšše Teʹl ko vaaldšemääʹššest, vaaldšemlääʹjjââʹnnemääʹššest leʹbe rikosääʹššest suudkåččmõš, suudâm, tuʹmmstõk, påʹrddǩeʹrjj leʹbe jeeʹres äʹššǩeʹrjj lij rajjum lääddas leʹbe ruõccâs, veʹrǧǧneǩ âlgg uʹvdded säʹmmla, kååʹtt lij ääʹššvuäʹsslaž, suu raukkâm diõtt määusteʹm veerjlaž jåårǥlâttmõõžž täin äʹššǩeeʹrjin tõn vuäʹzzest ko äʹšš kuâskk suu vuõiggõõzz, ouddõõzz leʹbe õõlǥtõõzz, peʹce teʹl ko kõõččmõõžžâst lij äʹššǩeʹrjj, kååʹtt ij vaaikad ääʹšš čåuddmõʹšše.
Jorgalus galgá laktojuvvot doaimmahusgirjái dahje eará áššegirjái.	Jåårǥlâttmõš âlgg õhtteed tuåimtemǩerjja leʹbe jeeʹres äʹššǩerjja.
Jos virggálaš jorgalusas lea jorgalanmeattáhus, de eiseváldi galgá divvut dan, jos dan divvun ii leat ielgasit dárbbašmeahttun.	Teʹl ko veerjlaž jåårǥlâttmõõžžâst lij jåårǥlâttemvââʹǩǩ, veʹrǧǧneǩ âlgg teevvâd tõn, peʹce teʹl ko teevvmõš lij aivv taarbteʹmes.
Sápmelaš áššeoasálažžii galgá dalle addit nuvttá divvojun doaimmahusgirji.	Säʹmmla, kååʹtt lij ääʹššvuäʹsslaž, âlgg teʹl uʹvdded tivvum tuåimtemǩeeʹrj dääram.
Jos stáhta eiseváldi galgá addit dahje doaimmahit áššeoasálažžii doaimmahusgirjji dahje áššegirjji sámegielalažžan dahje sámegielalaš jorgalussan dahje geavahit dulkoma, de stáhta lea vásttolaš sámegielalaš doaimmahusgirjji ráhkadeamis dahje jorgaleamis dahjege dulkomis šaddan goluin.	21 § Vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad jåårǥlâttmõõžž sääʹmǩiõl konttrest Veʹrǧǧneeʹǩǩest, kååʹtt tän lääʹjj mieʹldd âlgg uʹvdded suu tuåimtemǩeeʹrjest sääʹmǩiõllsaž jåårǥlâttmõõžž leʹbe tuåimtemǩeeʹrj säämas, lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad jåårǥlâttmõõžž sääʹmǩiõl konttrest, teʹl ko jåårǥlâttmõõžž ij vueiʹt muđoi haʹŋǩǩeed.
Gielda, gieldaovttastupmi dahjege bismagoddi dahje searvegoddi lea vásttolaš 4—6, 12, 13, 15, 16 ja 30 §: s oaivvilduvvon doaimmahus- dahje eará áššegirjji ráhkadeamis dahje jorgaleamis ja dulkomis šaddan goluin.	Seämmanalla veʹrǧǧneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad konttrest sääʹmǩiõllsaž äʹššǩeeʹrjest jåårǥlâttmõõžž lääddas.
Jos stáhta, gieldda dahje gieldaovttastumi eiseváldái dahjege girkolaš eiseváldái lea guojuvvon sámegielat áššegirji, vaikko	22 § Jåårǥlâttmõõžžâst leʹbe tuʹlǩǩõõzzâst šõddâm kuuli mähssem Teʹl ko valdia veʹrǧǧneǩ âlgg uʹvdded leʹbe tuåimted ääʹššvuäʹssla tuåimtemǩeeʹrj leʹbe äʹššǩeeʹrj säämas leʹbe säämas jåårǥlõʹttum leʹbe âlgg ââʹnned tuʹlǩǩõõzz, valdia mähss tuåimtemǩeeʹrj raajjmest leʹbe jåårǥlâttmest leʹbe tuʹlǩǩõõzzâst säämas šõddâm kuulid.
áššehasas ii leat vuoigatvuohta geavahit sámegiela máinnašuvvon eiseválddi olis, galgá eiseváldi dárbbu mielde áššehasa gullama mael skáhppot su goasttádusain	Kåʹdd, kooʹddi õhttõs leʹbe aaʹrhelkåʹdd leʹbe sieʹbrrkåʹdd mähss 4—6, 12, 13, 15, 16 da 30 §:sin mieʹrruum tuåimtem- leʹbe jeeʹres äʹššǩeeʹrj raajjmest leʹbe jåårǥlâttmest leʹbe tuʹlǩǩemest šõõddi kuulid.
áššegirjjis jorgalusa gillii, mii geavahuvvo eiseválddi olis.	23 § Äʹššlaž mähss jåårǥlâttmõõžž jiõčč Teʹl ko valdia, kååʹdd lebe kooʹddi õhttõõzz veʹrǧǧnekka leʹbe ceerkavla veʹrǧǧnekka lij vuõlttuum äʹššǩeeʹrj säämas, håʹt äʹššlast ij leäkku vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl tän veʹrǧǧneeʹǩǩin, âlgg veʹrǧǧneǩ, mâʹŋŋa ko lij kuullâm äʹššla, taarbi mieʹldd haŋǩǩeed äʹššǩeeʹrjest jåårǥlâʹtmõõžž tõn ǩiõʹlle, koonn veʹrǧǧneeʹǩǩest ââʹnet da äʹššlaž mähss tõn.
Eiseváldi galgá doaimmastis iešdoaimmala at fuolahit das, ahte dán lága dorvvastan gielalaš vuoigatvuo at ollašuvvet geavadis.	5 lååkk Tuejjumuužž, kookk veʹǩǩe ooudâs ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđid 24 § Veʹrǧǧneeʹǩǩi õõlǥtõs čõõđted ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđid Veʹrǧǧneǩ âlgg suu tuejjumuužžâst jiõččaltteeʹl ââʹnned huõl tõʹst, što tän lääʹjj staanuum ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ šâʹdde tuõttân juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest.
Dat galgá ujuhit álbmogii, ahte bálvala maid sámegillii.	Tõt âlgg čuäʹjted oummid, što kääzzkâstt säämas še.
Eiseváldi sáhttá addit buoretge gielalaš bálvalusa go mii dán lágas gáibiduvvo.	Veʹrǧǧneǩ vuäitt uʹvdded pueʹrab ǩiõllʼla kääzzkõõzz še, ko mõõnn tän lääʹjjest oudldeet.
Dakkár 2 § ` 1 momeanttas oaivvilduvvon stáhta eiseválddi virgeolbmos, gean virgeviidodat lea ollásit sámiid ruovttuguovllus, lea vuoigatvuohta, jos su su virgegaskavuohta dán eiseválddi bálvalusas lea bistán unnimusat jagi, oažžut virgefriddjavuo a bálkkáin virgebargguidis dikšumii dárbbašlaš sámegiela máhtu háhkama várás.	25 § Veʹrǧǧluõvâsvuõtt paaʹlǩin da luõvâsvuõtt tuâjast sääʹmǩiõl silttõõzz haʹŋǩǩeem diõtt Nåkam 2 §:z 1 momenttist mieʹrruum valdia veʹrǧǧneeʹǩǩ veʹrǧǧoummust, koonn veʹrǧǧvuʹvdd lij obbnes saaʹmi dommvuuʹd seʹst, lij vuõiggâdvuõtt, teʹl ko mâka son lij reâuggam tän veʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjast uuccmõsân eeʹjj ääiʹj, vuäǯǯad veʹrǧǧluõvâsvuõđ paaʹlǩin nåkam sääʹmǩiõl silttõõzz haʹöǩǩeem diõtt, kååʹtt lij taʹrbbes suu veʹrǧǧtuâi hoiʹddjem diõtt.
Bargis, gii bálvala dákkár eiseválddi, lea vástideaddji eavttuid mielde vuoigatvuohta oažžut friddjavuo a barggus eretorrumii seamma dárkkuhussii.	Näkam veʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjast åårai reâugglast lij seämmanallšem oudldõõzzivuiʹm vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad luõvâsvuõđ tuâjstest tän seämma ääʹšš diõtt.
Ovddabealde 2 § ` 1 momeanttas oaivvilduvvon gieldda dahje gieldaovttastumi ja dakkár 2 § ` 1 momeantta 2 ja 3 uoggás oaivvilduvvon stáhta eiseválddi bálvaleaddji bargái, gean virgeguovllus oassi lea sámiid ruovttuguovllus, sihke Bálgesiid ovttastumi bargovehkii gullevažžii sáhttá mie ihuvvot virgefriddjavuohta bálkkáin dahje friddjavuohta barggus eretorrumii virgebargguid dikšumii dárbbašlaš sámegiela máhtu háhkama várás, jos su bálvalangaskavuohta dán bargoaddi bálvalusas lea bistán unnimusat jagi.	Ooudpeäʹlnn 2 §:z 1 momenttist mieʹrruum kååʹdd leʹbe kåʹddõhttõõzz da nåkam 2 §:z 1 momeentt 2 da 3 pääiʹǩest mieʹrruum valdia veʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjast åårai ooumžed, koonn veʹrǧǧvuuʹdest vuäʹss lij saaʹmi dommvuuʹdest, di Paalǥâskooʹddi õhttõõzz personkådda kuulli ooumžed vueiʹtet miõttâd veʹrǧǧluõvâsvuõđ paaʹlǩin leʹbe luõvasvuõđ tuâjast nåkam sääʹmǩiõl silttõõzz haʹŋǩǩeem diõtt, teʹl ko mâka son lij reâuggam tän veʹrǧǧneeʹǩǩ tuâjast uuccmõsân eeʹjj ääiʹj.
Stáhtará i ásahusain sáhttá mearridit eará virgefriddjavuo a dahje barggus eretorruma eavttuin.	Valdiasåbbar asetõõzzin vueiʹtet šiõttʼteed jeeʹres määinin veʹrǧǧluõvâsvuõđ diõtt leʹbe luõvâsvuõđ tuâjast diõtt.
Virgefriddjavuohtamearrádusa dahje barggus eretorrunmearrádusa eaktun sáhttá biddjot, ahte bargi, gii lea bálvalusas, dahká eiseválddiin álalaš soahpamuša, man mielde son bargá eiseválddi bálvalusas sámiid ruovttuguovllus virgefriddjavuo a dahje barggus eretorruma nohkama ma el dihto áiggi, mii ii oa o leat guhkit go okta jahki.	Veʹrǧǧluõvâsvuõttʼtuʹmmstõõǥǥ leʹbe ast luõvâsvuõđ kuõskki tuʹmmstõõǥǥ mäinnân vueiʹted piijjâd, što reâugglaž rääjj veʹrǧǧneeʹǩǩin ǩeeʹrjlaž suåppmõõžž, koonn mieʹldd son reâugg veʹrǧǧneeʹǩǩ vuâlžen saaʹmi dommvuuʹdest mâŋŋa veʹrǧǧluõvâsvuõđ leʹbe mâŋŋa tuâjast luõvâsvuõđ snäätnai ääiʹj, kååʹtt ij vuäǯǯ leeʹd kuuʹǩǩab ko õhtt eeʹǩǩ.
Soahpamuššii sáhttá váldit mearrádusa das, ahte bargi, gii lea bálvalusas, máksá eiseváldái eanemusat giellaskuvlema njulgestaga dagahan goluid vástideaddji soahpamušsáhku, jos son sohppojuvvon áigodagas lihccu iežas eret dahje juos son ieš dagaha lihcohallama eará ákka go buozanvuo a geažil.	Suåppmõʹšše vueiʹtet väʹldded meäʹrrõõzz tõʹst, što reâugglaž mähss veʹrǧǧnekka, teʹl ko son mâka suåppum ääiʹj seʹst vuâlgg meädda tuâjstes leʹbe ko suu pääkkat meädda tuâjstes suʹst šõddâm jeeʹres vââʹjj ko panntiõrvâsvuõđ diõtt, jäänmõsân ǩiõl mättʼtõõttmest vuõiʹǧǧest šõddâm kuuli vaʹstteei suåppmõš-sääkk.
Sámegiela jorgaleami ja eará dán lágas mearriduvvon bargguid várás sámedikkis lea sámegiela doaimmahat, mii galgá leat sámiid ruovttuguovllus.	26 § Sääʹmǩiõllkoontâr Sääʹmǩiõl jåårǥlâttmõõžž da jeeʹres tän lääʹjjest šiõttʼtuum tuâjai vääras sääʹmteeʹǧǧ vuâlžen lij sääʹmǩiõllkoontâr, kååʹtt âlgg leeʹd saaʹmi dommvuuʹdest.
Sámegiela doaimmahagas mearriduvvo dárkileappot stáhtará i ásahusain.	Sääʹmǩiõllonttrest šiõttʼteet tääʹrǩben valdiasåbbar asetõõzzin.
Sámi leanaráehusas sihke stáhta guovlo- ja báikkálašhálddahusa eiseválddi olis sáhttá sámiid ruovttuguovllus leat sámegiela veahkeheaddji.	27 § Sääʹmǩiõl veäʹǩǩteei Sääʹmjânnam läänhalltõõzzâst di valdia pirrõs- da pääiklažvaaldšem vuâlaž veʹrǧǧneeʹǩǩest vuäitt säʹmmlai dommvuuʹdest leeʹd sääʹmǩiõl veäʹǩǩteei.
Veahkeheaddji bálvalusat leat áššehassii nuvttá.	Veäʹǩǩteeja kääzzkõõzz lie äʹššla dääram.
Juohke eiseváldi bearráigeah á iežas doaibmasuorggis dán lága uovvuma.	28 § Vuâppmõš da praavumuš Juõʹǩǩ veʹrǧǧneǩ vuäpp jiiʹjjes tuâjain tän lääʹjj jäʹǩǩtumuužž.
Sámediggi uovvu dán lága heiveheami ja sáhttá addit ávžžuhusaid giellaláhkaásaheapmái laktáseaddji gažaldagain ja dahkat álgagiid daid vigiid divvuma várás, maid dat fuomáša.	Sääʹmteʹǧǧ präävv tän lääʹjj suåvtumuužž da vuäitt uʹvdded vuäʹpstõõzz ǩiõllʼlääʹjj vuâlla kuulli kõõččmõõžžin da vuäitt ehdted pueʹrõõzzid nåkam aaʹšši teevvâm vääras, kook jie leäkku kuddnalla.
Sámegiela doaimmahat addá ovttas sámedikki ásahan sámi giellará iin válgabajiid mielde sámediggái die áhusa sámegiela láhkaásaheami heiveheamis sihke sápmela - aid gielalaš vuoigatvuo aid ollašuvvamis ja gielladiliid ovdáneamis da i mielde go stáhtará i ásahusain dárkileappot mearriduvvo.	29 § Maainâs Sääʹmǩiõllkoontâr oudd õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧ mieʹrrääm sääʹmǩiõllsåbrrin juõʹǩǩ vaalpoodd sääʹmtegga mainnâz tõʹst, što mäʹhtt sääʹmǩiõl kuõskki lääʹjj lie õnnum da mäʹhtt säʹmmlai ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ lie čõõđtum da mäʹhtt ǩiõllåårrmõõžž lie mõõnnâm ooudårra tõn mieʹldd ko valdiasåbbar asetõõzzin tääʹrǩben šiõttʼteet.
Stáhtará i giellaláhkaásaheami heiveheami guoskevaš die áhusas mearriduvvo giellalágas.	Valdiasåbbar ǩiõllʼlääʹjj suåvtem kuõskki mainnsest šiõttʼteet ǩiõllʼlääʹjjest.
Sápmela aid vuoigatvuo as oažžut vuo - oskuvla- ja eará oahpahusa iežaset eatnigillii, sámegiela oahpahusas ja sámegielas oahpahusgiellan, oahppoávnnasin ja dutkkusgiellan mearriduvvo sierra. Sápmela aid vuoigatvuo as oažžut beaivedivššu iežaset eatnigillii mearriduvvo mánáid beaivedivššus addojun lágas	6 lååkk pååđai šiõttʼtõõzz 30 § Ceerkavlaž veʹrǧǧneeʹǩǩ Seämma, što mâiʹd tän lääʹjjest šiõttʼteet sääʹmǩiõl âânnmest valdia veʹrǧǧneeʹǩǩin, kuâskk ääʹššvuäʹsslai âânnam ǩiõl da tuåimtemǩeeʹrji da jeeʹres äʹššǩeeʹrji âânnam ǩiõl Oulu aaʹrhelkååʹdd duõmmkapittlest da nåkam pappʼpravleeʹnʼjain, kooi tuåimmvoudda säʹmmlai dommvuʹvdd leʹbe vuäʹss tõʹst kooll, teʹl ko äʹšš ij leäkku nåkam, što tõn vuäitt ǩiõččâd ceerkavlääʹjj (1054/1993) mieʹldd ceerkav jiiʹjjes äʹššen, da ortodoksi ceerkavkååʹdd Oulu aaʹrhelkååʹdd koontâr.
(36/1973). Dán lága 2 § ` 1 momeanttas oaivvilduvvon eiseválddit galget uovvut dán lága njuolggadusaid heivehettiin buohcci sajádagas ja vuoigatvuo ain addojun lága (785/1992) ja sosiálafuolahusa áššehasa sajádagas ja vuoigatvuo ain addojun lága (812/2000)	Mâiʹd tän lääʹjj 1, 4, 5, 8, 20 da 24 §:sin šiõttʼteet, kuâskk seämmanalla evaŋeʹlisluterneeʹǩǩ ceerkav Enontekiö, Aanar, Uccjooǥǥ da Suäʹđjel sieʹbrrkooʹddid, teʹl ko äʹšš ij leäkku nåkam, što tõn vuäitt ǩiõččâd ceerkavlääʹjj mieʹldd ceerkav jiiʹjjes äʹššen, da ortodoksi ceerkavkååʹdd Sääʹmjânnam sieʹbrkååʹdd.
Mii dán lágas ásahuvvo sámegiela geavaheamis stáhta eiseválddiid olis, heivehuvvo dat maiddái áššeoasála aid geavahan gillii, doaimmahusgirjjiin ja eará áššegirjjiin geavahuvvon gillii Oulu bismagotti duopmokapihtalis ja dain girkohearrádoaimmahagain, maid doaibmaviidodahkii sámiid ruovttuguovlu dahje dan oassi gullá, jos ášši ii leat dakkár, ahte dan girkolága (1054/1993) mielde galgá atnit gullat girku iežas áššin, sihke ortodoksalaš girkogotti Oulu bismagotti kansliijas.	31 § Vadia mäʹhssemõõlǥtõs Valdia täällarvvlõʹsse âlgg väʹldded mieʹrrtieʹǧǧ valdiaveäʹǩǩtieʹǧǧi vääras kooʹddid, sieʹbrid, säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddid da 18 §:sest mieʹrruum privatoummid tän lääʹjj ââʹnnmest šõddâm lââʹsskuuli kätteem diõtt.
Mii dán lága 1, 4, 5, 8, 20 ja 24 §:s mearriduvvo, heivehuvvo vástideaddji ládje eva gelalaš-luteralaš girku Eanodaga, Anára, Ohcejoga ja Soa egili searvegottiide, jos ášši ii leat dakkár, ahte dan galgá girkolága mielde atnit gullat girku iežas áššin, sihke ortodoksalaš girkogotti Sámi searvegoddái.	32 § Sääʹm ǩiõl staattus snäätnai vaaldšemvuuʹdin Säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst vuäǯǯad vuâđđškooul- da jeeʹres mättʼtõõzz jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin, sääʹm ǩiõl mättʼtõõzzâst di sääʹm ǩiõlâst mättʼtõsǩiõllân, mättʼtõsaunnsen da tuʹtǩǩõsǩiõllân šiõʹttʼteet jeeʹrab.
Dárkilit njuolggadusat dán lága ollašuhttimis addojuvvojit stáhtará i ásahusain.	Säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst vuäǯǯad peiʹvvhååid jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin šiõttʼteet päärnai peiʹvvhååidest uʹvddum lääʹjjest (36/1973).
Stáhta bušehttii galgá váldit mearreru a stáhtadoarjagiidda gielddaide, searvegottiide, sámiid ruovttuguovllu bálgesiidda sihke 18 §:s oaivvilduvvon ovttaskas olbmuide earenoamáš lassigoluid gok ama várás, mat dán lága heiveheamis šaddet.	Tän lääʹjj 2 §:z 1 momenttist mieʹrruum veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe jääʹǩǩted tän lääʹjj šiõttʼtõõzzid, ko suåvteet puõcci sââʹjest da vuõiggâdvuõđin uʹvddum lääʹjj (785/1992) da sosialhuõl ääʹššla sââʹjest da vuõiggâdvuõđin uʹvddum lääʹjj (812/2000).
Dát láhka boahtá fápmui o ajagimánu 1 beaivve 2004 ja dainna gomihuvvo njukamánu 8. beaivve 1991 addojuvvon láhka sámegiela geavaheamis eiseválddiid olis (516/1991) dasa mael dahkkon nuppástusaiguin.	7 lååkk Viõʹǩǩešõddâm- da serddšiõttʼtõõzz 34 § Viõʹǩǩešõddmõš Tät lääʹǩǩ šâdd viõʹǩǩe ođđeeʹjjmannu 1 peeiʹv 2004 da tõin kååʹmtet sääʹmǩiõl âânnmest veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm pâʹzzlâšttammannu 8. peeiʹv 1991 uʹvddum lääʹjj (516/1991) tõzz mâʹŋŋlest rajjum muttõõzzivuiʹm.
Ovdal dán lága fápmuiboahtima sáhttá álggahit dan ollašuhttima gáibidan doaibmabijuid.	Juʹn ouddâl ko tät lääʹǩǩ šâdd viõʹǩǩe, vueiʹtet altteed tõn tiuʹddepiijjmõõžž oudldam tuejjumuužž.
Dát láhka almmustahttojuvvo Suoma mearrádus oakkáldagas maiddái anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegielat jorgalussan.	Tät lääʹǩǩ âlgg leeʹd Lääʹddjânnam šiõttʼtõõzzi norldõõǥǥâst aanarsääʹm-, nuõrttsääʹm- da tuõddârsääʹmǩiõlid jåårǥlõʹttum še.
Eará lága dahje ásahusa ujuhus dáinna lágain gomihuvvon sámegiela geavaheamis eiseválddiid olis addojun láhkii, geh ojuvvo lága fápmuiboahtima mael oaivvildit uju	35 § Serddšiõttʼtõõzz Ko jeeʹres laaʹjjin leʹbe asetõõzzin lij sieʹvvõs täin laaʹjjin kååʹmtum laʹǩǩe sääʹmǩiõl âânnmest veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm, ǩiõččât što mâŋŋa, ko tät lääʹǩǩ lij šõddâm viõʹǩǩe, sieʹvvõs meärǩǩad sieʹvvõõzz tän laʹǩǩe.
husa dán láhkii. Ovdal dán lága fápmuiboahtima johtui boahtán áššiide heivehuvvojit ain dán lága fápmui boahtima mael dat njuolggadusat, mat leat leamaš fámus, jos eiseváldi áššehasa vuoigatvuo a ja ovddu geah adettiin ii eará mearrit.	Ko äʹšš lij alttuum ouddâl, ko tät lääʹǩǩ šâdd viõʹǩǩe, suåvteet tän lääʹjj viõʹǩǩe šõddmest viõǥǥâst åårai šiõttʼtõõzzid, teʹl ko veʹrǧǧneǩ ij äʹššvuässla vuõiggõõzz da ouddõõzz diõtt jeeʹresnalla preem.