tiedote_ps_01_03_2016.pdf.xml

Bures dáiddadáhpáhusa oassálastit,	Tiõrvvʼvuõtt čeäʹppvuõđpeivva puõʹtti,
dieđáhus sisttisdoallá olu dáhpáhussii laktáseaddji áššiid, danin bivddánge lohkabehtet dárkilit dán čađa.	teâđtõs âânn seʹst jiânnai šõddmõʹšše õhtteei aaʹššid, tõn diõtt tuäivam što lookkveʹted tõn tääʹrǩeld.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii lea vel moadde vahku.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva lij võl mueʹdd neäʹttel.
Almmuheapmi dáiddadáhpáhussii álgá otne 1.3. ja lea rabas	Iʹlmmtõõttmõš čeäʹppvuõđpeivva älgg 1.3. da lij äävai 1.-15.3.
1.-15.3. Almmuheapmi dahkkojuvvo dán jagi dušše beare interneahtas Webropol-prográmma bokte. Ávžžuhit din	Iʹlmmtõõttmõš tuejjeet tän eeʹjj tåʹlǩ interneeʹttest Webropol-prograamm mieʹldd.
almmuhit iežadet áiggebále, daningo prográmma manná gitta 15.3. diibmu 23:59, iige almmuheapmi dan maŋŋá leat	Auʹǯǯjep tiʹjjid iʹlmmtõõttâd ääiʹjeld, ǥu programm mâânn ǩidd 15.3. čiâss 23:59 ij-ka iʹlmmtõõttmõš tän mâŋŋa leäkku teänab vueiʹtlvaž.
šat vejolaš. Dáhpáhussii leat guokte sierra almmuhanskovi, main guktuin lea iežas skovvi Webropol-prográmmas. Liŋkkat	Iʹlmmtõõttmõõžž liâ kueʹhtt da kuhttu diõtt lij jiijjâs lomaakk Webropol-prograammâst, koid kaunnveʹted liiŋkid teâđtõõzz looppâst.
Fuomášehket, ahte galgabehtet dahkat guokte (2) sierra almmuhusa:	Väʹldded lokku, što teeʹst âlgg tuejjeed kueʹhtt (2) jeeʹres iʹlmmtõõzz:
1.	1.
a. Almmuhus sisttisdoallá idjadeami, mátkkiid ja earenomáš	Škooul vuässõõttmõš čeäppvuõđpeivva a. Iʹlmmtõs âânn seʹst aazztõõzz, määʹtǩid da
borramušdárbbuid	spesiaalpoorrâmvueʹjji taarbid
b. sisttisdoallá almmuheami bargobájiide	b. âânn seʹst tuâjjpääʹjid iʹlmmtõõttmõõžž
2.	2.
Čájálmasaid almmuheapmi	Čuäʹjtõõzzi iʹlmmtummuš
a. Juohke čájálmasa galgá almmuhit sierra almmuhanskoviin	a. Juõʹǩǩkaž čuäʹjtõs puätt iʹlmmted jiijjâs
dárbbuid	ilmmtõõttâmlomaakkin
BARGOBÁJIT	b. âânn seʹst čuäʹjtõõzz teâđid, vuässõõtti, pešttmuš, spesiaaltaarb
Dán jagi bargobájiid fáddán lea dánsa, man bokte ráhkkanit juo boahtte jagi riikkaviidosaš dánsatemái.	Tän eeʹjj tuâjjpääʹji teeʹmmen lij taʹnss, mõõn mieʹldd virittäydytään juʹn puõʹtti eeʹjj väʹlddkååddliʹžže taʹnsstemma.
Lassin mielde leat golbma speallo	Lââʹssen mieʹldd liâ kolmm luʹvddsiõrr
bargobáji.	tuâjjpääʹj.
Bargobájit leat oktiibuot gávcci, main sáhttá válljet eanemustá guokte maidda oassálastá.	Tuâjjpääʹj liâ õhttseʹžže kääuʹc, koin juõǩǩkaž vuäitt vaʹlljed kueʹhtt, koid vuässââtt.
Vuolabeal tabeallas gávdnojit dárkilut	Vueʹlnn åårri taullõõǥǥâst käunnʼje tääʹrǩab teâđ tuâjjpääʹjin tõi
dieđut bargobájiin.	siiskõõzzâst.
Bargobájit ordnejuvvojit gaskavahku 30.3. sierra báikkiin Anáris.	Tuâjjpääʹj jäʹrjstet seärad 30.3. jeeʹres paaiʹǩin.
Bargobájit eai leat nu máŋggas, de ávžžuhitge buohkaid almmuhit iežaset bargobájiide jođáneamos lági mielde !	Tuâjjpääʹj liâ raajjlaž mieʹrr, di auʹǯǯjep iʹlmmtõõttâd tuâjjpääʹjid vueiʹtlva jåʹttlânji !
bargobájiide almmuhanáiggi nohkama maŋŋá.	Iʹlmmtep looppla juâǥǥ iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa.
 Jimi Kettunen lea Breakdance Eurohpa meašttir, Davviriikkaid meašttir ja máŋggageardásaš Suoma meašttir.	Ø Jimi Kettunen lij breakdance Euroop määstar, Tâʹvvjânnalma määstar da määŋgǩeârddsaž Lääʹdd määstar.
Son lea bargan teáhter- ja dánsadáidaga báras jagi 2003 rájes ja loaiddastan máŋggain teáhter- ja dánsačájálmasain Suomas ja olgoriikkain.	Son lij tuåimmjam teaʹtter- da taʹnssčeäppõõzz pirrsin eeʹjjest 2003 da čuäʹjtõõllâm määŋgin teaʹtter- da taʹnsstuejjõõzzin Lääʹddjânnmest da ålggjânnmest.
Su atnet árvvus breakdance-oahpaheaddjin ja – duopmárin.	Son lij še äärvstum breakdance-suʹvddi da – uʹčteeʹl.
Jimi Kettunen breakdance-bargobájis beassá oahpásmuvvat gáhttadánsa-kultuvrii ja breakdance vuođđolihkastagaide.	Jimi Kettunen breakdance-tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd uuʹlectaʹnsskulttuuʹre da breakdance vuâđđlikkõzzid.
Breakdance vuođđoáššiid lassin bájis oahpásmuvvet maiddái akrobáhtalaš ja dánssalaš lihkastagaide.	Breaki vuâđi lââʹssen tobdstõõđât še akrobaattlab likkõzzid da tuejjeet taʹnsslʼlaid rääidid.
 Auri Ahola lea dánsadáiddar, guhte lea dánson Suoma Álbmotbaleahtas jagi 2004 rájes ja son lea loaiddastan badjel 60 dánsačájálmasas Suomas ja olgoriikkain.	Ø Auri Ahola lij taʹnssčeäppneǩ, kååʹtt lij siõrrâm Lääʹdd Meersažbalettâst eeʹjjest 2004 čuäʹjtõõleen pâʹjjel 60 tuejjõõzzâst Lääʹddjânnmest da ålggjânnmin.
Son lea dánson klassihkalaš baleahta mearkkašahtti čájálmasain ja álbmogiidgaskasaš beaggánis koreográfiid čájálmasain.	Son lij siõrrâm klassla baleet miârkktuejjõõzzin di meeraikõskksai samai tobddumkoreografi tuejjõõzzin.
Son lea lassin bargan suopmelaš beaggánis jovkkuiguin, degomat Tero Saarinen Companyin ja Compania Kaari & Roni Martiniin.	Lââʹssen son lij reâuggam läddlai samai tobddumjoouki ouddm. Tero Saarinen Company da Compania Kaari & Roni Martinin.
Auri Ahola Dánsateáhter-bargobájis besset iskat modearna dánsuma, baleahta ja teáhterovdanbuktima ja daid oktii heiveheami.	Auri Ahola Taʹnssteaʹttertuâjjpääʹjjest peäss ǩiččled moderni taaʹns, balett, teaʹtterõõlmtõõzz di še täi õhttummuž.
 Biret ja Katja Haarla leaba 16-jahkásaččat jumešnieiddat eret Ohcejoga Dalvadasis.	Ø Biret ja Katja Haarla liâ Uʹccjooǥǥ Dalvadaksest årrsa 16-ekksa taʹnssjeei juuʹmiǩvueʹbbež, kook jälste Heʹlssnest da mättʼtâʹtte Lääʹdd Meersažooppera balettstroittlest.
Soai orruba Helssegis ja vázziba Suoma Álbmotopera baleahttalágádusas.	Baleet lââʹssen vueʹbbež staarjâʹtte jazz-taaʹns, modern taaʹns da silttee še määŋgid jeeʹres taʹnss-šlaajjid, ouddm.
Baleahta lassin oappážagat dánsuba jazz-dánssa, modearna dánssa ja máhttiba maid eará dánsašlájaid, degomat hiphop, karaktera ja flamenco.	hip hopp, karakteria da flamenco.
Oappážagaid bargobájis besset oahpásmuvvat baleahta álgooahpuide, jazzii ja modearna dánssa máilbmái.	Vueʹbbži tuâjjpääʹjjin peäss tobdstõõttâd baleet alttõõzzid, di jaʹzze da modern taʹnss maaiʹlme.
 Olá-Mihkku Länsman lea nuorra dánsadáiddar, gean bargobájis besset oahpásmuvvat bárradánssa čiegusvuođaide.	Ø Olá-Mihkku Länsman lij nuõrr taʹnssjeeilåʹppõs, koon tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd paarrtaaʹns čeäʹppvuõđid.
Su bargobájis hárjehallet mii lea bárradánsun ja mo dat dáhpáhuvvá.	Tuâjjpääʹjjest harjtõõllât paarrtaʹnssviikkmõõžž da seuʹrrjummuž alttõõzzid.
 Maiju Saijets doallá davvisámegiel sámi sohkaspeallu – bargobáji.	Ø Maiju Saijets âânn tâʹvvsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr – tuâjjpääʹj.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes sohkasátneráju.	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk haʹŋǩǩõʹšše.
 Raija Lehtola doallá nuortalašgiel sámi sohkaspeallu-bargobáji.	Ø Raija Lehtola âânn nuõrttsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr – tuâjjpääʹj.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes sohkasátneráju.	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk-haʹŋǩǩõʹšše.
 Heli Aikio doallá anárašgiel sámi sohkaspeallu-bargobáji.	Ø Heli Aikio âânn aanarsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr– tuâjjpääʹj.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât
sohkasátneráju.	säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk-haʹŋǩǩõʹšše.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2016 teknihkalaš dieđut Sajosa hárrái	Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeeiʹv 2016 teknla teâđ Sajoozz beäʹlnn
Sajosa auditorio jietnavuogádat sáhttá buvttadit musihka, jietnamáilmmiid dahje vaikkoba efektaid čájálmasa áigge.	Sajoozz auditorio jiõntõõjjõs-systtem vuäitt tõõjjâd musiikk, jiõnnkueʹstlmid da håʹt mâka teäʹddmid čuäjtlmi poodd.
Geavahusas leat 4 headset-mikrofovnna ja moadde giehtamikrofovnna (omd. máinnašeaddji geavahussii).	Âânnmõõžžâst liâ še 4 kpl headset-mikrofoon da muäʹdd straaŋgteeʹm mikrofon (ouddm. särnnai âânnmõʹšše).
Sávvat goittotge čájáhalliid geavahit jiena roahkkadit !	Tuäivvap kuuitâǥ čuäʹjteeji ââʹnnem jiõnes virkkânji !
Lea maiddái dehálaš diehtit ovddalgihtii juos čájálmasas leat omd. čuojánasat dahje eará earenomašdárbbut.	Lij še tääʹrǩes tieʹtted õuddǩiõʹtte, jõs čuäʹjtõõzzâst liâ ouddm. soiʹttjemneävv leʹbe jeeʹres spesiaaltaarbid.
Lávdi lea s. 8 mehtera govdat, 4 mehtera čiekŋal ja gosii mehtera allat.	Čuäʹjtemkriʹlcc lij n. 8 mettar kobddi, 4 mettar čiŋŋâl da õllâdvuõtt siõmmna vuâlla mettar.
Lávddi ovdaravda lea seamma sulaid go gova 1 gássa.	Kriiʹlc õuddläidd puätt leeʹd seämma pääiʹǩest ǥu kaart 1 čuʹǩǩ.
Sávvat ahte sálii eai boađe olu lávdelágidandiŋggat (kulissat), baicce ulbmilin lea speadjalastit lávddi duohkái ja ravddaide govaid.	Krilcca jiâ šõõdd vuõiggnalla rekvisiitt pâi juʹrddmõžžân lij pelkkâd kriiʹlc tuâkka da čårrbeäʹlid kaart.
Govat sáhttet leat sárgosat, čuovgagovat, teaksta dahje filmmat.	Kaart vueiʹtte leeʹd pirstõõzz, snimldõõǥǥ, teeʹkst leʹbe video.
Vuođđu, masa govaid speadjalastet ii leat áibbas duolbbas, muhto máŋggačiegat.	Oolâž, koozz kaart pelkkât, ij leäkku tiuddsin vuõigg, pâi årddai.
Danin loahppaboađus ii leat áibbas realisttalaš ja govat eai dárbbaš leat nu dárkilat.	Nääiʹt loppšõddmõš ij leäkku tiuddsin realisttlaž di teʹl kaart jiâ taarbâš leeʹd nuʹtt tääʹrǩes.
Gč. gova 2, mas govva lea speadjalastojun maŋáseainni vuolleoassái.	Ǩiõčč kartt 2, koʹst kartt lij pelkkum tuâǥǥseeiʹn vuâlbeälla.
Govaid lea vejolaš dárbbu mielde molsut omd. čájálmasa dáhpáhusaid gaskkas, muhto juos govat leat issoras olu (ja daid galgá bidjat dihto áigge dihto sajiide) galgá joavkku beales leat gii nu, gii boahtá láidestit govaid geavahusa.	Kaartid vueiʹtet taarbšeen vaajted ouddm. šõddmõõžži kõõskâst, leâʹša jõs kaart liâ tuõđi jiânnai (da tõk aʹlǧǧe äiʹǧǧeed taaʹrǩid paaiʹǩid), âlgg škooulâst käunnʼjed ooumaž kååʹtt kaartid puätt vuejjad.
Seammaláhkai lea maid jietnamáilmmis.	Seämma kuâskk še jiõnnmaaiʹlme.
Dábálaš dilis Sajosa teknihkarat sáhttet fuolahit govaid ja jienaid geavaheamis.	Noʹrmaalvueʹjjin Sajoozz tekniik vueiʹtte ââʹnned huõl kaarti da jiõni vuejjmest.
Lávddi oažžu ieš maid lágidit, muhto sávvat ahte daid huksen / stellen / burgin dáhpáhuvvet háhppilit.	Kriiʹlcest vuäitt puʹhtted jiijjâs rekvisiittaid, leâʹša tuäivvap što tõi raajjmõš / sâjjdõõttâm / puʹrǩǩeem šâʹdde jåʹttlânji.
Sihtat din doaimmahit ovddalgihtii giehtačállosiid, main bohtet ovdan sávaldagat jienain, čuovggain, lávdelágideamis ja earás.	Raukkâp tuåimmted õuddǩiõʹtte ǩiõttǩeeʹrjtõõzzid, koin liâ iʹlmmtum tuäiv jiõnin, čuõvin, rekvisiittain da pukin jeeʹres še aaʹššin.
TEATRIS 2016 NJUOLGGÁDUSAT	ü Teatris 2016 lij juʹrddum teaʹtteer staarjõõttjid Lääʹddjânnmest jälsteejid nuõrid.
 Teatrisii sáhttet oassálastit buohkat 10-25 – ahkásaččat.	ü Teatriʹsse vueiʹtte vuässõõttâd puk 10–25 – ekksa.
Lahtuin 1/3 oažžu spiehkkasit ahkeluohkás.	Joukkneeʹǩǩin 1/3 vuäitt čoʹrsted ââʹǩǩjooukâst.
Spiehkastaga sturrodat ii leat ráddjejuvvon jagiid mielde.	Čoʹrstem šorradvuõđ eeʹjjin jeät rääʹjtet.
 Teatris lea čájeheaddji dáidaga dáhpáhus, mas čájáhus / čájálmas sáhttá leat hupmanteáhter, dánsa ja/dahje teáhter musihkain ja ovdamearkkadihte teáhterklovneriija.	ü Teatris lij čuäʹjteei čeäppõõzz šõddmõš, koʹst čuäʹjtõs / čuäjtalm vuäitt årrjed särnnamteaʹttrest, taaʹns
 Teatris-dáhpáhusat leat dárkkuhuvvon nuoraid joavkkuide.	ü Teatris šõddmõõžž liâ juʹrddum nuõri jooukid.
Joavkkus galgá leat unnimustá golbma nuora.	Jooukâst aʹlǧǧe leeʹd uuʹccmõsân kolmm nuõr.
Dakkárat eai sáhte oassálastit, geat gazzet oahpu teáhtera ámmátlaš skuvlejumis (nubbi ceahkki, TEAK ja ámmátallaskuvllat).	ämmatlâst škooultõõzzâst mättʼtõõtti (nuʹbb tääʹss, TEAK da ämmatõllškooul) jiâ vueiʹt vuässõõttâd.
 Čájáhus / čájálmas galgá bistit unnimustá 15 minuhta, iige oaččo bistit eanet go 60 minuhta.	ü Tuejjõõzzi uuʹccmõskokkadvuõtt lij 15 minuutt da jäänmõskokkadvuõtt 60 minuutt.
 Teatrisa guovlodáhpáhusat ordnejuvvojit miehtá Suoma.	ü Teatris vuʹvddšõddmõõžžid jäʹrjstet jeeʹres beäʹlnn Lääʹddjânnam.
Guovlodáhpáhusaide ii leat ovdarátkin, muhto daidda sáhttá oassálastit go beare almmuha iežas.	ouddkarssmõš, pâi tõid vuäitt vuässõõttâd iʹlmmteeʹl.
 Riikkaviidosaš Teatris – dáhpáhussii válljejuvvojit oassálastit guovlodáhpáhusain.	ü Väʹlddkååddliʹžže Teatris – šõddmõʹšše vaʹlljeet vuässõõtti vuʹvddšõddmõõžžin. Vaʹlljummu joouk eʹtǩǩee
Joavkkut, mat válljejuvvojit, ovddastit iežaset guovllu nuorra teáhtera.	jiijjâs vuuʹdes nuõr teaʹtter.
Guovlodáhpáhusa ámmátolbmot válljejit geat besset viidáset.	Vaʹlljummuž tuejjad vuʹvddšõddmõõžž ämmattneeʹǩǩin norrum raatt.
 Joavkkut sáhttet oassálástit riikkaviidosaš dáhpáhussii dušše ovttain čájáhusain / čájálmasain.	ü Väʹlddkååddliʹžže šõddmõʹšše seämma joukk vuäitt vuässõõttâd pâi õõutin čuäʹjtõõzzin.
Liŋkkat almmuhanskoviide:	Liiŋk iʹlmmtõõttâmlomaakkid:
Almmuhanskovis leat dárkiles jearaldagat ja sajit, maidda galgá vástidit.	Iʹlmmtõõttâmlomaakkâst liâ tääʹrǩ kõõččmõõžž da pääiʹǩ koid âlgg vaʹstteed.
Leat viggan ráhkadit skovi nu oktageardánin go vejolaš.	Iʹlmmtõõttâmlomaakk liâ ǩiččlõttum tuejjeed vueiʹtlva õõutǩeârddsiʹžžen, leâʹša jõs puäʹtte õuʹdde proʹbleeʹm tõin, raukkâp tiʹjjid väʹldded õhttvuõđ Unna-Maari Pulskaaje.
Juos daiguin bohtet čuolmmat, de váldet oktavuođa Unna-Maari Pulskai.	ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn.
Dieđihit idjadeami, mátkkiid ja prográmma birra almmuhanáiggi maŋŋá.	Teâđtep aazztõʹsse, mätkka da prograʹmme õhtteei aaʹššin iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa.
Sámediggi máksá dan idjadeapmi, man dat ieš ordne.	Sääʹmteʹǧǧ mähss sij jäʹrjstem aazztõõzz.
Juos bohtet jearaldagat, váldet oktavuođa dáhpáhusa plánejeaddjái Unna-Maari Pulskai.	Jõs teeʹst puäʹtte õuʹdde kõõččmõõžž, vueiʹttveʹted väʹldded õhttvuõđ šõddmõõžž plaannraajjʼja Unna-Maari Pulskaaje.
Oktavuohtadieđut gávdnojit vuolábealde.	ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn.
Bures boahtin Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii !	Tiõrv pueʹttmest Aanra !