index2.php_option=com_content_task=view_id=1018_lang=davvi.html.xml
Sámi oahpahusbargiide oaivvilduvvon giellalávgunskuvlejupmi álgá
Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai
Sámi oahpahusbargiide oaivvilduvvon skuvlenfidnu giellalávgunmetodas álggahuvvo bearjadaga 27.2.
Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai piâtnâc 27.2.
Sámekulturguovddáš Sajosis Anáris.
Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest.
Skuvlejupmái leat almmuhan iežaset sullii 40 sámegiela ja sámegielat joavkkuid oahpaheaddji vuođđooahpahusas, logahagas ja árra-bajásgeassimis.
Škooultõʹsse liâ iʹlmtõõttâm nuʹtt 40 sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai joouki učteeʹl vuâđđmättʼtõõzzâst, lookkjiškooulâst da õuddpeâmmtuâjast.
Dasa lassin skuvlejupmái bohtet oahpaheaistuđeanttat universiteahtain.
Lââʹssen mieʹldd liâ iʹlmtõõttâm universiteʹttmättʼtõõđi.
Prošeakta lea sámedikki ja Oulu universiteahta Giellagas-instituhta ovttasbargu ja dan ruhtada Oahpahusráđđehus.
Haʹŋǩǩõs lij sääʹmteeʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt õhttsažtuâjj da tõn teäggad Mättʼtõshalltõs.
Ovttasbarggus leat mielde maiddái Sámi allaskuvla ja Vaasa universiteahtta.
ʼhttsažtuâjast liâ mieʹldd še saaʹmi õllškooul, Sámi allaskuvla, da Vaasa universiteʹtt.
Skuvlejupmi ordnejuvvo ollásit lagasoahpahussan, oktiibuot ordnejuvvojit njeallje guovtti beaivvi skuvlendilálašvuođa.
Škooultõs riâššât pukineez âʹlddmättʼtõsân, õhtsiʹžže nelljan kueiʹt peeiʹv škooultõspoddân.
Skuvlejumi čađahan stuđeanttat ožžot guhtta (6) oahppočuoggá, maid lea vejolaš lohkat oassin universiteahta oahpuide.
Škooultõõzz čõõđtam vuäǯǯa kutt (6) mättjemceäkldõsâd, koid lij vueiʹtlvaž lookkâd pueʹrren jiijjâs universiteʹttmättjumuužži.
Skuvlenfitnu ulbmilin lea lasihit dieđu ja máhtu giellalávgunmetoda heiveheamis Suomas addojuvvon sámeoahpahussii.
Škooultõshâʹŋǩǩõõzz mieʹrren lij lââʹssted teâđ da silttumuužž ǩiõll-laauǥmetood suåvldumuʹšše Lääʹddjânnmest uʹvddum sääʹm-mättʼtõõzzâst.
Giellalávgunoahpahusa viiddideapmi gullá ee. Stubb ráđđehusa prográmmii.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veeidumuš kooll jm. Stubb halltõõzz prograʹmme.
Oahpahusráđđehus lea juovlamánus 2014 mearridan vuođđooahpahusa ođđa vuođustusain. Áššegirjjis giddejuvvo eanet fuomášupmi giellalávgunoahpahussii go ovddit vuođustusain.
Mättʼtõshalltõõzz rosttovmannust 2014 uʹvddem ođđ vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđteeʹlmin ǩiõll-laauǥmetooʹde piijât jeänab teädd ko äiggsab vuâđteeʹlmin.
Giellalávgunoahpahusa ovddideapmi sámeoahpahusas lea áigeguovdil máŋgga sivas.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz õõudumuš sääʹm-mättʼtõõzzâst lij määŋgnalla ääiʹjpoddsaž.
Giellalávgunmetoda leamaš anus árrabajásgeassimis juo jagi 1997 rájes go vuosttaš vuollel skuvlaahkásaččaide oaivvilduvvon anárašgielat giellabeassi rahppojuvvui.
ʼuddpeâmmtuâjast ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõš lij leämmaž ââʹnnmest juʹn eeʹjjest 1997 ääʹljeeʹl, ko vuõssmõs škooulâkksaid jurddum aanarsääʹm ǩiõllpieʹss jåttji.
Giellabeasit leat dál juo oktiibuot ovcci, main golbma anárašgiellaga, guokte nuortalašgiellaga ja njeallje davvisámegiellaga.
Juʹn õhtsiʹžže ååuʹc ǩiõllpieʹzzed liâ tuåimmjemen, koin koumm liâ aanarsääʹmǩiõllsa, kueʹhtt nuõrttsääʹmǩiõllsa da nellj tâʹvvsääʹmǩiõllsa.
Giellabesiin gávccis leat sámiid ruovttuguovllus ja okta Helssegis.
Ǩiõllpieʹzzin kääuʹc tuåimmje saaʹmi dommvuuʹdest da õhtt Heʹlssnest.
Sámediggi lea čielggadan vejolašvuođaid vuođđudit giellabesiid maid eará gávpogiidda.
Sääʹmteʹǧǧ lij čiõlggääm ǩiõllpieʹzzi ääʹveemvueiʹtlvažvuõđid še jeeʹres gåårdin.
Roavvenjárggas giellabeasi álggaheapmi lea lahka.
Ǩiõllpieʹzz jåttjumuš lij ââʹldmõsân Ruäʹvnjâârǥ gåårdest.
Giellalávgumii guoski skuvlenfidnu addá sámi oahpahusbargiide vejolašvuođaid ovddidit ja juogadit iežaset máhtu giellalávggu ollašuhttimis skuvlaoahpahusas.
Ǩiõll-lauggi kuõskki škooultõshaʼŋǩǩõs oudd sääʹm mättʼtõspersonkådda vueiʹtlvažvuõđid õõudeed da jueʹǩǩed jiijjâs silttumuužž ǩiõllpiezz čõõđtumuužžâst še vuâđđmättʼtõõzzâst.
Giellalávgunoahpahusa viiddideapmi vuođđooahpahussii dahká vejolažžan joatkit árrabajásgeassimis álggahuvvon sámegielaid ealáskahttima maid oahppogeatnegasvuođaskuvllas.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veiddnumuš vuâđđmattʼtõʹsse vueiʹtlvâstt õuddpeâmmast äigga vuõǯǯum sääʹm ǩiõli jeälltumuužž juätkkmõõžž mättõõlǥtõsškooulin.
Vuođđooahpahus sámegillii lea addojuvvon Suomas 1970-logu beallemuttu rájes.
Sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz lij uʹvddum Lääʹddjânnmest 1970-looǥǥ peäʹlrääʹjest ääʹljeeʹl.
Oassi sámegielat oahpahusas leamaš duohtavuođas giellalávgunoahpahus jahkelogiid čađa, vaikko dat ii virggálaččat leatge dakkárin meroštallojuvvon.
Vueʹss sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst lij vueʹjjmeâldlanji leämmaž ǩiõll-laauǥmättʼtõs čõõʹđ lååiʹji iiʹjji, håtʹi tõt ij leäkku veerjlânji nåkkmen mieʹrtõllum.
Stuorámus oassi sámegiela lohkkiin vuođđooahpahusas ja logahagas ožžot goittotge oahpahusa vieris giela oahppoávnnasin.
Jäänbõs sääʹm ǩiõl vuâđđmättʼtõõzzâst da lookkjiškooulâst mättjeeʹjin vuäǯǯ kuuitâǥ mättʼtõõzz veeʹres ǩiõl mättʼtemaunnzen.
Stuorámus oassi vieris giela oahppiin leat sámeoahppit, geaidda sámegiella lea buorebutge nubbi giella go vieris giella.
Jäänbõs veeʹres ǩiõl mättʼtõõđjin liâ säʹmmla mättʼtõõđi, koid sääʹm ǩiõll lij pueʹrben nuʹbb veeʹres ǩiõll ko veeʹres ǩiõll.
Vieris giela oahpahus ii dutkamušaid mielde buvttat doaimmalaš guovttegielalašvuođa, masa giellalávgunoahpahusain dábálaččat ollejit.
Veeʹres ǩiõl mättumuš ij tuʹtǩǩmõõžži mieʹldd puuʹted tuåimmsallâž kueiʹtǩiõllsažvuõđ, koozz ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzin täujja piassât.
Fitnu pedagogalaš jođiheaddjin bargá FD Marja-Liisa Olthuis ja áššedovdeoahpaheaddjin dutki / čuvgehusdoaimma jođiheaddji Laura Arola.
Haʼŋǩǩõõzz pedagoglaž jååʹđteejen tuejjad FD Marja-Liisa Olthuis da äʹšštobddi učteeʹlen tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola.
Skuvlenfitnu vuosttaš lagasoahpahusbeivviid prográmma lea gávdnamis
Škooultõshaʹŋǩǩõõzz vuõssmõõzz âʹlddmätteempââi programm lij mieʹlddõsân.
Lassedieđut:
Lââʹssteâđ:
www.samediggi.fi > Prošeavttat
Jååʹđteei Anni-Siiri Länsman, Giellagas-institutt lansman (at) oulu. fi
Dutki / čuvgehusdoaimmahoavda Laura Arola, Giellagas-instituhtta / Ohcejoga gielda laura.
Tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola, Giellagas-institutt / Uccjooǥǥ kåʹdd laura.
arola (at) utsjoki.
arola (at) utsjoki.
fi
fi
Skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari, sámediggi ulla.
Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari, Sääʹmteʹǧǧ ulla.
aikio-puoskari (at) samediggi.
aikio-puoskari (at) samediggi.
fi, tel. 010 8393 112.
fi, teʹl. 010 8393 112.