index2.php_option=com_content_task=view_id=1048_lang=davvi.html.xml

Sámedikki stivrra čoahkkin 17.4.2015 Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 17.4.2015 Sámedikki stivra čoahkkanii 17.4.2015 Anáris. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorõõđi såbbrõõžžâd 17.4.2015 Aanrest. Čoahkkin dohkkehii sámedikki cealkámušaid ja válljii ovddasteaddjiid sierra bargojoavkkuide Klemetti Näkkäläjärvi sadjái. Sååbbar priimi sääʹmteeʹǧǧ ciâlklmid da vaʹlljii võboršeeʹǩǩid jeeʹresnallšem tuâjj-jooukid Klemetti Näkkäläjärvi sâjja. Sámedikki stivra merkii diehtun Sámedikki bargoburesveadjinjearahallama bohtosa ja attii bargoburesveadjima guoski ovddidandoaibmabijuid válmmaštallama čuovvunjoavkku bargun, mii goziha bargoveahkapolitihkalaš áššebáhpáriid ollašuvvama. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs mieʹrǩǩii teâttân Sääʹmmteeʹǧǧ tuâjjpueʹrrjieʹllemkõõjjõõzz pohttmõõžžid da uuʹdi tuâjjpueʹrrjieʹllem kuõskki oouʹdeemtuåimi vaalmštõõllâm tuâjjlažkååʹddpolitiikklaž äʹššǩeeʹrji teâuddjumuužž vahssâmjoouk tuâjjan. Stivra dohkkehii cealkámuša preassadoarjaga juohkimis jagi 2015 johtolat- ja gulahallanministeriijai doaimmaheami várás. Halltõs priimi ciâlkâlm gaʹzeâtpreess tuärjjõõzz juâkkmõõžžâst eeʹjj 2015 trafikk- da sakkeemministeria tuåimtem diõtt. Stivra gieđahalai maiddái cealkámuša Suoma mearreáigeraportahápmosa nállevealaheami jávkadeami guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša ollašuhttimis. Halltõs ǩiõttʼtõõli še ciâlkâlm Lääʹddjânnam mieʹrräiggsažrapoorthämmâz rooddčårstmõõžž jaukkeem kuõskki meeraikõskksaž takaisuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžâst. Loahpalaš cealkámuš addojuvvo 24.4.2015. Loopplaž ciâlkâlm uuʹdet 24.4.2015. Oktasašsoahpamuša ulbmilin lea eastadit náli, liikeivnni, sohkaduogáža dahje álbmotlaš dahje etnihkalaš duogáža vuođul dáhpáhuvvan vealaheami. Takaisuåppmõõžž täävtõssân lij cõggâd roodd, kääʹmes avi viõʹlǥǥesmuâttooumaž, šâddvuâđ leʹbe meersaž leʹbe etnlaž šâddvuõđ vuâđain pueʹtti čårsmõõžž. Suoma 23. raporta addojuvvo komiteai borgemánus 2015. Lääʹddjânnam 23. raportt uuʹdet komitea påʹrǧǧmannust 2015. Stivra ságastalai boahttevaš ráđđehusprográmma várás dahkkon evttohusain lávdegottiid válmmaštallan áššebáhpára vuođul. Halltõs saaǥǥstõõli pueʹtti halltõsprograamm tuâjai eʹtǩǩõõzzin luʹvddkooʹddi valmštem äʹššǩeeʹrj vuâđast. Stivra dohkkehii cealkámuša guoskkadin bohccuid ja luondduealáhusaid ruhtadeami guoski muhtin ásahusaid eana- ja meahccedoalloministeriijai doaimmaheami várás. Halltõs priimi ciâlkâlm, kååʹtt kuâskk måttmi puõccui da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtõõzz kuõskki asetõõzzid mädd- da meäʹcctääll ministeria tuåimtem diõtt. Cealkámuš guoskkai golbma sierra ásahushápmosa; stáhtaráđi ásahus boazodoalu ja luondduealáhusaid ruhtadandoarjagis addojuvvon stáhtaráđi ásahusa nuppástuhttimis, stáhtaráđi ásahus boazodoalu ja luondduealáhusaid muhtin ráhkadusdoarjagiid ohcanáiggi álgimis sihke eana- ja meahccedoalloministeriija ásahus boazodoalu ja luondduealáhusaid ruhtadandoarjaga čuoziheamis addojuvvon eana- ja meahccedoalloministeriija ásahusa nuppástuhttimis. Ciâlklmest leʹjje kolmm jeeʹres asetõshämmâz; riikksuåvtõõzz asetõõzz puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtemtuärjjõõzzâst uʹvddum riikksuåvtõõzz asetõõzz muuttʼtumuužžâst, riikksuåvtõõzz asetõs måttmi puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji raajõstuärjjõõzzi ooccâmääiʹj älggmõõžžâst di mädd- da meäʹcctäällministeria asetõs puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäǧǧruõkkâmtuärjjõõzz tillõõvvmõõžžâst uʹvddum mädd- da meäʹcctäällministeria asetõõzz muttʼtumuužžâst. Sámediggi doallá ásahusaid johtilis fápmuiboahtima erenomáš dehálažžan. Sääʹmteʹǧǧ âânn asetõõzz jåʹttlõs viõʹǩǩešõddmõõžž vääžnjen. Stivra nammadii Klemetti Näkkäläjärvi sadjái ođđa ovddasteaddjiid čuovvovaš bargojoavkkuide: - ávnnahis kulturárbbi áššedovdijovkui Petra Magga-Vars, - Barentsa Euroárktalaš ráđi (BEAC) eamiálbmogiid bargojovkui Tiina Sanila-Aikio ja várrelahttun Anna Morottaja. Halltõs nõõmti Klemetti Näkkäläjärvi sâjja ođđ võboršeeʹkkid pueʹtti tuâjj-jooukid: - pannmateriaalaž kulttuurpreeddan äʹsstobddijouʹǩǩe Petra Magga-Vars, - Baareeʹnc Euroaartklaž suåvtõõzz (BEAC) alggmeerai tuâjj-jouʹǩǩe Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Morottaja. - olmmošvuoigatvuohtasáttagoddái Anne Nuorgam ja várrelahttun Heikki Paltto. - ooumažvuõiggâdvuõttluʹvddkådda Anne Nuorgam da vääʹrrvuäzzliʹžžen Heikki Paltto. - Davviriikkalaš sámesoahpamuša ráđđádallangoddái Juha Karhu. - Tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž saaǥǥstõõllâmkådda Juha Karhu. - Meahciráđđehusa Lappi ráđđádallangoddái Yrjö Musta ja várrelahttun Jouko Hetta. - Meäʹcchalltõõzz Lappi saaǥǥstõõllâmkådda Yrjö Musta da vääʹrrvuäzzliʹžžen Jouko Hetta. - Suoma iehčanasvuođa 100- jagi ávvujagi prošeavtta sáttagoddái Tiina Sanila-Aikio ja várrelahttun Ulla-Maarit Magga. - Lääʹddjânnam jiõččvuõđ 100- ekksažprääʹzneǩeeʹjj projeeʹkt väʹldduumkådda Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Ulla-Maarit Magga. Stivra evttohii dievasčoahkkimii, ahte dat mieđiha earu Veikko Porsangerii su bivdagis sosiála- ja dearvvasvuohtalávdegotti, kulturlávdegotti sihke ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegotti lahttovuođas ja ahte dievasčoahkkin vállje Porsanger sadjái sosiála- ja dearvvasvuohtalávdegoddái ođđa ságajođiheaddji, kulturlávdegoddái ođđa várreságajođiheaddji sihke ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegoddái ođđa várrelahtu. Halltõs uuʹdi takaisåbbra eʹtǩǩõõzz, što tõt preemm jeäʹrdõõzz Veikko Porsanger raukkmõõžžâst sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd, kulttuurluʹvddkååʹdd di jieʹllemvueʹǩǩ- vuõiggâdvuõtt- luʹvddkååʹdd vuäzzlažvuõđâst da še tõn, što takaisååbbar vaʹlljad Porsanger sâjja sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda ođđ saaǥǥjååʹđteei, kulttuurluʹvddkådda ođđ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei di jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkådda ođđ vääʹrrvuäzzla. Stivra dohkkehii Kelai doaimmaheami várás evttohusa, mii guoská sámegielat veajuiduhttinkurssaid ordnema jagi 2016. Halltõs priimi eʹtǩǩõõzz Kelalle tuåimtem diõtt, kååʹtt kuâskk sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursi riâššmõõžž eeʹjjest 2016. Sámediggi bivdá Kela čielggadit sáhttágo sámegielat veajuiduhttinkurssaid ordnet almmá skáhpponlága eaktudan gilvalahttima EU njuolggadusaid mieldásaš geatnegahttinbálvalussan ja ahte sáhttágo daid skáhppot oastobálvalussan Norggas. Sääʹmteʹǧǧ räukk, što Kela čiõʹlǧǧeʹči vuäiʹtt-a sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursid riâššâd haʹŋǩǩeemlääʹjjtää ooudldem ǩeâštʼtâttmõõžž EU šeâttmõõžži meâldlânji õõlǥtemkääzzkõssân da vueiʹtet-a tõid haŋʹǩǩeed vuäʹsttemkääzzkõssân Taarrâst. Sámegielat veajuiduhttinkurssaid ollašuvvama stuorámus hástalussan leamašan dat, ahte kurssaide eai leamašan almmuheaddjit. Sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursi teâuddjumuužž šuurmõs cõgldõssân lij leämmaž tõk, što kuursid jiâ leäkku leämmaž iʹlmmtõõʹtti. Dát boahtá muhtin muddui das, ahte Kela lea oastán jagi 2013 rájes sámegielat veajuiduhttinbálvalusaid ee. Rokuas, gosa sámiid ruovttuguovllus lea guhkes mátki ja eaktuda máŋgga beaivve mátkkošteami. Tät vuäitt leeʹd peäʹlstes tõn diõtt, što Kela lij vuäʹsttam eeʹjjest 2013 ääʹljeeʹl sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkääzzkõõzzid jm. Rokuast, da tõk jååttmõš sääʹmvuuʹdest Rokua räjja lij kuʹǩes maaʹtki diõtt väʹǯǯlõs da tõt ooudald määŋg peeiʹv jååttmõõžž. Stivra nammadii sámi oahpahusguovddáža Čuojat Juoigga Livđuu LeuŠdde ! Halltõs nõõmti sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz Čuojat Juoigga Livđuu LeuŠdde ! sámemusihka rávesolbmuidskuvlenfidnu stivrenjovkui Anna Morottaja ja várrelahttun Oula Guttorm. sääʹm-musiikk vuõrâsoummui škoouʹlʼjemhaʼŋǩǩõõzz raʹvvjemjouʹǩǩe Anna Morottaja da vääʹrrvuäzzližžen Oula Guttorm. Stivra ságastalai Yle Sápmi dilis ja mearridii bivdit Yleisradios sámediggelága 9 §:s dárkkuhuvvon ráđđádallamiid. Halltõs saaǥǥstõõli Yle Sápmi vueʹjjest da tuʹmmji raukkâd Aalmilažradia sääʹmteeʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saaǥǥstõõllmõõžž.