index2.php_option=com_content_task=view_id=1077_lang=davvi.html.xml
Dieđáhus Sajosa čoahkkin- ja striimenteknihkas sihke Sámedikki čoahkkimiid simultánatulkomis ja striimemis
Teâđtõs Sajoozz sååbbar- da vuõiggnuʹbbeemtekniikk di Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuž da vuõiggnubbummuž pirr
Sajosa čoahkkinteknihkka dahká vejolažžan normálaviidodagas tulkoma guđa sierra gillii ja lea viiddideamis álkit logi gillii.
Sajoozz sååbbarteknikk oudd vuäittmõõžž takai veeidasvuõđâst tuʹlǩǩummša kuuđ jeeʹres ǩiõʹlle da tõt lij veeideemnalla hieʹlǩeld lååi ǩiõʹlle.
Sajosis leat oktiibuot ovcci tulkonsaji - njeallje parlamentasále Soljus ja vihtta auditorio Dollas.
Sajoozzâst liâ õhttseʹžže åʹhcc tuʹlǩǩeemlõnnjâd – nellj parlameʹnttkueʹrnec Soljust da vitt auditoria Dollast.
Sajosa parlameantasále Soljus leat anus guovttelágan tulkon- ja čoahkkinrusttegat.
Sajoozz parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ ââʹnnmest kueiʹtnallšem tuʹlǩǩeem- da sååbbaraparaatt.
Čoahkkimii oassálastit geavahit beavddi ala biddjon láiggehis čoahkkinrusttegiid, main leat mikrofovnna ja skájanasa lassin ee. jienastan- ja tulkoniešvuođat.
Såbbra vuässõõđi âʹnne pårdda pijjum straaŋgteʹmes sååbbaraparaattid, koin liâ mikrofoon da šäiʹǧǧem-mašina lââʹssen jm. jiõnstem- da tuʹlǩǩeemtuåim.
Álbmogis leat anus smávva tulkonvuostáiváldit, mat doibmet láiggehis infraruksesteknihka geavahemiin.
Kuvddleeʹjin liâ ââʹnnmest uʹccnallšem tuʹlǩǩeemvuâsttavaʹlddi, kook tuåimmje straaŋgteʹmes infraruõpsstekniikk ââʹneeʹl.
Seammá teknihkka lea anus maiddái auditorio Dollas ja máŋggadoaimmasále Dollagáttis.
Seämma tek-nikk lij ââʹnnmest še auditorio Dollast da määŋgtuåimmkueʹrnec Dollagáddist.
Lanjain geavahuvvojit čoahkkinrusttegiid lassin dárbbu mielde maiddái láiggehis mikrofovnnat ja earáge jietnagáldut, nugo dihtora Skype-oktavuohta dahje videoráđđádallanrusttegat.
Lõõnjin ââʹnet såbbar aparaatti lââʹssen taarbšeʹmmen še straaŋgteʹmes mikrofoonid da jeeʹres jiõnnaalǥid, mâʹte teâttmašina Skype-õhttvuõđ leʹbe videosaaǥǥstõõllâmaparaatt.
Dáid jiena lea vejolaš oažžut maiddái tulkkaide ja danláhkai buot sisdoalu tulkon lihkosmuvvá.
Täi jiõnn lij vuäittmõõžžâst vuäǯǯad še tuulkid da tõn mieʹldd mainstummuž jåårǥlâʹttem oʹnnast.
Juos lanjain eai geavahuvvo mikrofovnnat, eai tulkkat gula maidige, iige tulkon dasto lihkosmuva.
Teʹl ko lõõn-jin jiâ leäkku mikrofoon, tuulk jiâ kuul ni mâiʹd, ij-ǥa tuʹlǩǩummuš nääiʹt ååreeʹl oʹnnest.
Parlameantasále Soljus leat 60 báikki vuođđohámis, main 23 báikki leat jorba parlameantabeavddis.
Parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ 60 päiʹǩǩed, koin 23 päiʹǩǩed liâ jorbb parlameʹnttpååʹrdest.
Juos parlameantasáles dollon čoahkkima boađášedje báikki ala čuovvut badjel 40 olbmo, eaige sáles livčče doarvái čohkkánbáikkit, sáhttá dárbbu mielde čoahkkima čuovvut maiddái auditorios.
Jõs pâʹjjel 40 ooumžed puäđče kuvddled såbbar, kååʹtt lij parlameʹnttkueʹrncest, da kueʹrncest jiâ leäk-ku riʹjttjemnalla išttâmpääiʹǩ, vueiʹtet auditoriost še taarbšeʹmmen kuvddled såbbrid.
Sajosa modearna teknihkka dahká vejolažžan alladássásaš dárkilvuođain striimema dálu man beare viidodagas.
Sajoozz ânnʼjõžäiggsaž teknikk taʹrjjad vuäittmõõžž vueʹǩǩsõs vuõiggnuʹbbeem vuõlttummša juõʹǩǩ sââʹjest põõrt pirrõõzzâst.
Buot striimemiin figgojuvvo dasa, ahte geavahuvvojit máŋga kamera, vuoi čoahkkimiid ja dáhpáhusaid čuovvumis boađášii vuohkkasut.
Pukin vuõiggnuʹbbeemvuõlttõõzzin põõrǥât ââʹnned määŋg ka-mera, što såbbri da šõddmõõžži kuvlddlummuš leʹčči miõllsaž.
Čoahkkimat ja dáhpáhusat striimejuvvojit dábálaččat sáles geavahuvvon gielain, muhto maiddái guovtte jietnagáldu striimen lea teknihkalaččat vejolaš.
Såbbrid da šõddmõõžžid vuõiggnuʹbbeet (striiʹmjet) vueʹlǧǧemaalǥlânji kueʹrncest mainstum ǩiõlin, leâʹša kueiʹt jiõnnaalǥ vuõlttummuš seämmast lij še teknlânji vueiʹtlvaž.
Máŋgga jietnagáldu striimemis leat iežas hástalusat, daningo vástideaddji bálvalus ii máilmmis jur olláge leat anus.
Mäŋggsab jiõnnaalǥ vuõiggnuʹbbummšest liâ kuuitâǥ jiijjâs-i vaʹǯǯtõõzz, ij-ǥa vaʹstteei kääzzkõs leäkku jeeʹres åʹrnn ââʹnnmest.
Geavadis nuppi jietnagáldu (nugo tulkka simultánatulkon) guldaluvvo neahttabláđejeaddji nuppi mediačuojanasas ja govva originálajienain gehččo nuppi mediačuojanasas.
Takainalla nuuʹbb jiõnnaalǥ (mâʹte tuulk simultaantuʹlǩǩummuž) kuvlddlet interneʹttlookki nuuʹbb mediasoiʹttjemneävvast da kartt kuâsttai alggvuõđlaž jiõnin nuuʹbb media-soiʹttjemneävvast.
Dallego ovdamearkan striimejuvvo konsearta dahje simultánatulkojuvvo čoahkkin, ferte konseartta loaiddasteaddjiin ja čoahkkima tulkkain oažžut lobi striimemii.
Ko vuõiggnuʹbbeet ouddmiârkkân konseeʹrt leʹbe simultaantuʹlǩǩuum såbbar, feʹrttai leeʹd lååʹpp konseeʹrt võddõõttjin da såbbar tuulkin vuõiggnuʹbbummša.
Striimejuvvon vuolggahusaid addin maŋálgihtii geahččamii lea vejolaš, muhto das galgá soahpat guđege dáhpáhuslágideaddjiin sierra.
Vuõiggnuʹbbuum vuõlttõõzzi čõõđtem mâŋŋa ǩiõččmõõžž lij vuäittmõõžžâst, leâʹša tõʹst âlgg suåppâd jeeʹrben juõʹǩǩ šõddmõõžž riâššjivuiʹm.
Sámedikki čoahkkimiid simultánatulkon ja striimen
Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuš da vuõiggnuʹbbummuš
Sámedikki lahtuin lea vejolaš geavahit čoahkkimiin anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiela sihke suomagiela.
Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlain lij vueiʹttemvuõtt ââʹnned såbbrin aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõl da še lääʹddǩiõl.
Čoahkkima sáhkavuorut simultánatulkojuvvojit ovdalis máinnašuvvon gielaid gaskkas nu, ahte dábálaččat okta tulka hálddaša ovtta giellabára (nugo suomagiella-davvisámegiella) ja nubbi nuppi giellabára (nugo suomagiella-anárašgiella).
Såbbri mainstemvuâraid simultaantuʹlǩǩeet ooudpeäʹlnn peäggtum ǩiõli kõõskâst nuʹtt, što takainalla õhtt tulkk vaaldaš õõut ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-tâʹvvsääʹmǩiõll) da nuʹbb tulkk nuuʹbb ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-aanarsääʹmǩiõll).
Juos sáhkavuorru dollo čoahkkinsáles ovdamearkan anárašgillii, guldala davvisámegiela tulka anárašgiela tulkka suomagielat tulkoma ja tulko sáhkavuoru dan vuođul davvisámegillii.
Teʹl ko mainstemvuârr lij sååbbarkueʹrncest ouddmiârkkân aanarsäämas, tâʹvvsääʹm tulkk kuvddal aanarsääʹm tuulk lääʹddǩiõllsaž tuʹlǩǩummuž da jåårǥlâtt mainstemvuâr tõn vuâđald tâʹvvsäämas.
Čoahkkima áššelistu lea Sámedikki lahtuid sihke tulkkaid geavahusas anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii sihke suomagillii.
Såbbar äʹššlistt lij Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlai di tuulki ââʹnnmest aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõʹlle di lääʹddǩiõʹlle.
Áššelistu giellaveršuvnnaiguin juhkko čoahkkinolbmuide, geat leat báikki alde.
Äʹššliist jueʹjjet ǩiõli mieʹldd såbbrest pääiʹǩ âʹlnn juõʹǩǩkiʹžže.
Suomagielat áššelistu lea luđemis maiddái Sámedikki ruoktosiidduin.
Lääʹddǩiõllsaž äʹššlistt lij laaddâmnalla še Sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain.
Sámegielat áššelisttut geahččaluvvojit lasihuvvot ruoktosiidduide dan mielde go áššelisttuid jorgalusat válmmaštuvvet.
Sääʹmǩiõllsaž äʹššliistid põõrǥât lââʹzzted dommseeidaid tõn mieʹldd, ko äʹššliist liâ jåårǥlõttum.
Sámedikki nuoraidráđđi barggai álgaga Sámedikki čoahkkimiid striimemis, man vuođul Sámediggi mearridii čoahkkimis golggotmánus 2014, ahte boahttevuođas Sámedikki čoahkkimiid lea vejolaš čuovvut njuolggovuolggahussan interneahtas.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuejjii alttõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõiggnuʹbbummšest, koon vuâđald Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji kålggmannu 2014 såbbrest, što täʹst ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid vuõiggnuʹbbeet interneeʹttest.
Striimejuvvon vuolggahusa ulbmilin lea earret eará álkidahttit čoahkkimiid čuovvuma, juksat Anára kirkosiidda ja sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi sámiid sihke lasihit dieđuid Sámedikki doaimmas.
Vuõiggnuʹbbeem täävtõssân lij jm. hiâlpeed såbbri čuâvvmõõžž, õsttâd Aanar ceerkavsiid da säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei säʹmmlaid di lââʹzzted teâđ Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummšest.
Sámedikki striimejuvvon čoahkkimat leamašan golbma.
Vuõiggnuʹbbuum Sääʹmteeʹǧǧ såbbar liâ leämmaž kolmm.
Geahččiidmearit leat molsašuddan 170-260 olbmo / vuolggahus.
Ǩiõččji meäʹr liâ vaajtõõllâm 170-260 ooumžed / vuõlttõs.
Vuolggahusat Sámedikki almmolaš čoahkkimiin leat čuovvumis interneahtas čujuhusas fi / live.
Vuõlttõõzz õlmmsaž Sääʹmteeʹǧǧ såbbrin liâ ǩiõččâmnalla interneeʹttest addrõõzzâst sogku. fi / live.
Sámedikki linjema mielde Suomas hállon buot sámegielaid sihke suomagiela galgá vuhtiiváldit dássebeallásaččat ordnedettiin čoahkkimiid dahje eará dáhpáhusaid.
Sääʹmteeʹǧǧ liʹnjjummuž mieʹldd puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid di lääʹddǩiõl âlgg väʹldded lokku õõutnalla teʹl, ko såbbrid leʹbe jeeʹres šõddmõõžžid riâžžât.
Go Sajosa čoahkkinteknihkka dahká vejolažžan álkit dušše ovtta jietnagáldu (sálejietna) striimema, Sámedikki boahttevaš čoahkkimiid striimemis čájehuvvo čoahkkinsále ja doppe hállon gielat almmá tulkoma haga.
Ko Sajoozz sååbbartek-nikk oudd vuäittmõõžž hieʹlǩeld pâi õõut jiõnnaalǥ (kueʹrnecjiõn) vuejjmõõžž vuõiggnuʹbbummša, pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõlttõõzzin čuäʹjtet sååbbarkueʹrnec da tåʹben mainstum ǩiõlid tuʹlǩǩeemtää.
Sámediggi figgá anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiela sihke suomagiela tulkoma striimemii nu jođánit go teknihkka ja ekonomalaš dilli dan dahket vejolažžan.
Sääʹmteʹǧǧ pârgg aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõli di lääʹddǩiõl tuʹlǩǩeem vuäǯǯmõʹšše vuõiggnuʹbbeemvuõlttõʹsse samai sõõrǥab tekniikk di ekonoomlaž vueʹjj vuäittmõõžž mieʹldd.
Sámediggi sálloša dás vejolaččat boahtán heajos miela.
Sääʹmteʹǧǧ gåårtââll täʹst šõddâm gåår.
Sámediggi sávvá buohkaid buresboahtin čuovvut Sámedikki čoahkkimiid Sajosii.
Sääʹmteʹǧǧ ääʹjast juõʹǩǩkiʹžže tiõrv pueʹttem kuvddled Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid Sajoʹsse.
Lassidieđut:
Lââʹssteâđ:
Sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tiina.
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tiina.
sanila-aikio (at) samediggi.
sanila-aikio (at) samediggi. fi,
fi
fi,
www.samediggi.fi
www.sajos.fi