index2.php_option=com_content_task=view_id=23_lang=davvi.html.xml

Sámedikkis sámegillii laktáseaddji áššiin vástida	SääŠmteeŠǧǧest sääŠmǩiõŠlle kuõskki aaŠššin vaŠsttad
sámi giellaráđđi	sääŠm ǩiõllsuåvtõs
Sámi giellaráđi lahtuid gaskkas sámediggi vállje ovddasteaddjiid maiddái sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan doaibmi oktasaš	SääŠm ǩiõllsuåvtõõzz kõskkvuõđâst sääŠmteŠǧǧ vaŠllʼjad võboršeeŠǩǩes še sääŠm parlamentaarlaž suåvtõõzz vuâlšen tuåimmi õhttsažtâŠvvjânnamlaž
giellalávdegoddái	sääŠm ǩiõllʼluvddkådda
Dasa lassin sámedikkis lea	LââŠssen sääŠmteeŠǧǧest lij
sámegiela doaimmahat	sääŠmǩiõll koontâr
, mii vástida ee. sámi giellaláhkii laktáseaddji jorgalusaid doaimmaheamis eiseválddiide, bargá sámegiela sajádaga buorideami buorrin ja oassálastá terminologiijaprošeavttaide.	, kååŠtt vaŠsttad sääŠm ǩiõllʼläkka kuõskki joortõõzzi tuåimtumuužžâst veŠrǧǧneeŠǩǩid, tuõjjstââll sääŠmǩiõl stattuuz pueŠreem diõtt da vuässââtt jeeŠresnallšem ämmätsaŠnnõõzzi projeektid.
Suoma golbma sámegiela	LääŠddjânnam kolmm sääŠmǩiõl
Sámegielat leat oktiibuot logi, dáin golbma hállojuvvo Suomas sámiid ruovttuguovllus.	SääŠmǩiõl liâ õhttseŠžže lååi, täin kolmm maainstet LääŠddjânnam saaŠmi dommvuuŠdest.
Suoma sámiid sáhttá dasto gielalaččat juohkit golmma jovkui: davvisápmelaččaide, anáraččaide ja nuortalaččaide.	Ǩiõllʼlânji LääŠddjânnam saaŠmid vueiŠtet jueŠǩǩed vuäŠrjjelsäŠmmliŠ žžen, aanarsäŠmmliŠžžen da nuõrttsäŠmmliŠžžen.
Stuorámus giellahámiin lea davvisámegiella, mii geavahuvvo sihke Suoma, Ruoŧa ja Norgga bealde.	Šuurmõs ǩiõllååŠblǩin lij tâŠvvsääŠmǩiõll (davvisámegiella), koon maainstet nuŠtt LääŠddjânnmest, Ruõccâst da še Taarrâst.
Stuorámus oassi sámegiela ja sámegielat oahpahusas, sámegielat diehtojuohkimis, girjjálašvuođas, musihkas ja buot almmustahtton sámegielat materiálain lea davvisámegillii.	SääŠmǩiõl da sääŠmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst, sääŠmǩiõllsaž kommunikâŠsttmõõžžâst, ǩeŠrjjlažvuõđâst, musiikkâst da pukin čõõđtum sääŠmǩiõllsaž materiaalin, jäänaš vuäŠss lij tâŠvvsääŠmǩiõllsaž.
Árvvu mielde 75-90% buot sámegiela hálli olbmuin geavaha davvisámegiela. Stuorámus oassi sis ássá Norgga bealde.	Ärvvlõõzzi mieŠldd pukin säämas maainsteei persoonin 75-90% maainste tâŠvvsääŠmǩiõl da seeŠst jäänaš vuäŠss jäälast Taarrâst.
Suomas davvisámegiela hállet eatnigiellan árvvu mielde sullii 2000 olbmo.	LääŠddjânnmest liâ nuŠtt 2000 persoon, kook maainste jieŠnnǩiõllân tâŠvvsääŠmǩiõl.
Nuortalašgiella lea árbevirolaččat geavahuvvon Guoládaga fiesttarosiin, gos dan eatnigiellan hállan nuortalaččat fárrehuvvojedje Supmii maŋimuš sođiid maŋŋá.	NuõrttsääŠmǩiõl leät maainstum ääŠrbvuâlžânji Kuâlõõǥǥ njarggjânnam viõstârǩieŠjji beäŠlnn da nuõrttsääŠmǩiõl jieŠnnǩiõllân maainsteei nuõrttsaaŠmid aazzteš LääŠddjânnma, mâŋŋa mõõnni vääiŠn.
Odne nuortalaččat ásset váldoosiin Anára gieldda viidodagas ja nuortalašgiela hálliid lohkumearri árvvoštallo leat s. 350.	ÅåŠn nuõrttsaaŠmin jäänaš vuäŠss jäälast Aanar kååŠdd vuuŠdest da nuõrttsääŠmǩiõl maainsteeŠji lååkkmieŠrren ärvvlõõđât nuŠtt 350 maainsteei.
Fuolastuhtti nuortalašgiela dili dáfus lea dat, ahte nuorat buolva ii leat oahppan nuortalašgiela eatnigiellan.	NuõrttsääŠmǩiõl vueŠǩǩ lij ååŠn nuŠtt, što nuõrab puõlvvõk ij leäkku mättjam maainstet nuõrttsääŠmǩiõl jieŠnnǩiõllân.
Giellabeassedoaibma ja nuortalašgiela skuvlaoahpahus leat goittotge muhtin veardde lasihan giela geavaheami suomagiela bálddas.	ǨiõllpieŠsstuåimmjumuš da nuõrttsääŠmǩiõllsaž škooulmättʼtõs lij kâŠl mõõŠnne veeŠrd lââŠzztam ǩiõl âânnmõõžž lääŠddǩiõl kuâŋŋad.
Anárašgiella lea sámegielain áidna mii hállojuvvo dušše Suomas ja mii lea árbevirolaččat hállon dušše Anára gielddas.	AanarsääŠmǩiõll lij sääŠmǩiõlin oŠdinakai ǩiõll, koon maainstet tåŠlǩ LääŠddjânnmest da koon leät maainstum ääŠrbvuâlžânji tåŠlǩ Aanar kååŠdd vuuŠdest.
Anárašgiela hállit leat sullii 300.	AanarsääŠmǩiõl maainsteei liâ nuŠtt 300.
Anárašgiela girjegiela sajádat lea nanosmuvvan ja ealáskan maŋimuš jagiid áigge giellabeassedoaimma vehkiin.	AanrsääŠm ǩeŠrjjǩiõll lij ravvnam da jeällʼjam mõõnni eeŠjji äiŠǧǧen ǩiõllpieŠsstuåimmjumuužž vieŠǩǩin.
Maiddái skuvllas anárašgielain addojuvvon oahpahusa mearri lea jahkásaččat lassánan dovdomassii justa giellabeasse- doaimma ánssus.	Še škooulâst aanarsääŠmǩiõlin uŠvddum mättʼtõõzz mieŠrr lij piirieeŠjji lâssnam, koon oŠnnstemvuõtt lij leämmaž ǩiõllpieŠzz tuåimmjumuužž šõddmõõžžâst.
Sámegielat ja Sámediggi	SääŠmǩiõl da SääŠmteŠǧǧ
Sámegiella lea sámi eamiálbmoga giella.	SääŠmǩiõll lij sääŠm alggmeer ǩiõll.
Suoma stáhta lea iežas láhkaásahemiin sihke riikkaidgaskasaš soahpmaušain čatnasan sihkkarastit sámi eamiálbmoga giela ja kultuvrra doalaheami ja ovddideami.	LääŠddjânnam riikk lij lääŠjjšeâttmõõzzineez di meeraikõskksaž suåppmõõžžin čõnnõõttâm staanâd sääŠm alggmeer ǩiõl da kulttuur ooudâsjuäŠtǩǩumuužž da ooudâsviikkmõõžž.
Sámiin lea Suoma vuođđolága mielde giela ja kultuvrra guoski iešráđđen sámiid ruovttuguovllus.	SaaŠmin lij LääŠddjânnam vuâđđlääŠjj mieŠldd ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem saaŠmi dommvuuŠdest.
Dán iešráđđema ollašuhttá Sámediggi.	Tän jiõččvaaldšem čõõđat SääŠmteŠǧǧ.
Sámegielaid sajádat lea áitatvuloš vaikke sámegielaid dilli lea muhtin osiin maŋimuš jagiin buorránan.	SääŠmǩiõli staattus lij vaarvuâlaž tõŠst huõlǩâni, håŠt sääŠmǩiõli vueŠǩǩ måttmi pääiŠǩin lij puärrnam mõõnni eeŠjjin.
Servodatdoaimmain fuolakeahttá buot sámegielat gullet Unesco riikkaidgaskasaš luohkkájuogu mielde áitatvuloš gielaide.	ʼhttsažkååddlaž tuåimin huõlǩâni puk sääŠmǩiõl koŠlle Unesco meeraikõskksaž klasstõõllmõõžž mieŠldd vaarvuâlaž ǩiõlid.
Geassit 2002 sámegiella šihttui váldot fárrui EU komissio garrasit áitatvuloš gielaid prográmmai.	Ǩeässa 2002 tuŠmmješ väŠldded sääŠmǩiõl, EU:n komissia tuõđsânji vaarvuâlaž ǩiõli prograŠmme.
Vaikke sámegielaid leat muhtin veardde bastán ealáskahttit, dárbbašit dat olu sierranas doarjjadoaimmaid seailun dihtii buolvvas nubbái.	HåŠt sääŠmǩiõlid leät mõõn-ne veeŠrd põsttum jeälltet, taarbše tõk jiânnai jeeŠresnallšem tueŠrjjeemtuåimid seillam diõtt puõlvvõõǥǥâst nobba.
Suomas lea válmmaštallama vuolde sámegielaid guoskevaš gielaealáskahttinprográmma ja Sámediggi lea cealkámušas hoahpuhan ealáskahttinprográmma doaibmabijuid resurssaid ja ollašuhttima.	LääŠddjânnmest lij valmštõõllâm vueŠlnn sääŠmǩiõli kuõskki ǩiõlljeälltemprogramm da SääŠmteŠǧǧ lij ǩiirtam ceâlklmest, jeälltemprograamm tuåimmapiijjâmtuâjai resuurssid da tiuŠddepiijjmõõžž.
Sámegillii gulavaš áššiin sámedikkis vástida sámi giellaráđđi.	SääŠmǩiõl kuõskki aaŠššin sääŠmteeŠǧǧest vaŠsttad sääŠm ǩiõllsuåvtõs.
Sámegiela doaimmahat ovttas sámi giellaráđiin gohcá ja ovddida sámi giellalágas namuhuvvon sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama.	SääŠmǩiõl koontâr õõutsââŠjest sääŠm ǩiõllsuåvtõõzzin čuâvv da veekk ooudâs saaŠmi sääŠmǩiõll-lääŠjjest peäggtum ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužž.
Sámiid vuoigatvuođas geavahit iežas giela virgeoapmahaččain ásahuvvui vuosttas háve jagi 1991 (516/1991) ng. sámi giellalágain.	SaaŠmi vuõiggâdvuõđâst ââŠnned jieŠnnǩiõŠlle kuulli sääŠmǩiõles veŠrǧǧneeŠǩǩin, šiõtteeš vuõssmõs vuâra eeŠjjest 1991 (516/1991) ns.
Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuhttin vuođđuduvai duon lágas lagamustá jorgaleapmái ja tulkomii.	saaŠmi ǩiõll-laaŠjjin. SaaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi čõõđtumuš vuâđđõõvi tõn lääŠjjest ââldmõsân ǩiõl jåårǥlâŠttmõŠšše da tuŠlkkumuŠšše.
Váldoáššis dan dihtii sámiid gielalaš vuoigatvuođat eai geavadis ollašuvvan lahkage dan viidodagas go láhkaásaheaddji lei lága ásahettiin dárkkuhan.	Jiõččä䊚šest tõn diõtt saaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđ jiâ leämmaž vueŠjji mieŠldd teâuddjam ni âlddsin tõn veeidasvuõđâst, mäŠhtt lääŠjjšiõtteei leäi lääŠjj šiõttʼteŠmmen jorddam.
Sámi giellaláhka ođasmahttui jagi 2003 seamma áigge almmolaš giellalágain (423/2003).	SääŠmǩiõll-lääŠjj oođeeš eeŠjjest 2003 seämmapoodd takai ǩiõll-laaŠjjin (423/2003).
Ođđa sámi giellaláhka (1086/03) bođii fápmui jagi 2004 álggus ja dan dárkkuhussan lea bealistis sihkkarastit vuođđolágas ásahuvvon sámiid vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra.	Ođđ sääŠm ǩiõllʼlääŠǩǩ (1086/03) šõõddi viõŠǩǩe eeŠjj 2004 aalǥâst da tõn mieŠrren lij peäŠlstes staanâd vuâđđlääŠjjest šiõttuum saaŠmi vuõiddâdvuõtt ââŠnned da ooudâs viikkâd ǩiõles da kulttuures.
Lága ulbmilin lea dáhkidit sámiide vuoigatvuođa vuoiggalaš riektegeavvamii ja buori hálddahussii gielas fuolakeahttá sihke dasa, ahte sámiid gielalaš vuoigatvuođat ollašuhttojit almmá, ahte daidda dárbbaša sierra doarjalit.	LääŠjj täävtõssân lij staanâd saaŠmid vuõiggâdvuõtt vuõiggâdvuõđmieŠlddsaž vuõiggâdvuõđjäättmõŠšše da šiõǥǥ vaaldšma ǩiõlâst huõlǩani da še nuŠtt, što saaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđ čõõđtet nuŠtt, što tõid ij taarbâž jeeŠrben raukkâd.
Láhka guoská buot Suomas hállon sámegielaid: davvisámegiela, anárašgiela ja nuortalašgiela.	LääŠǩǩ kuâskk pukid lääŠddjânnmest maainstum sääŠmǩiõlid: tâŠvvsääŠm, aanarsääŠm da nuõrttsääŠm.
Sámiid ruovttuguovllus leahkki stáhta dahje gielddaid virgedáluin dahje doaibmabáikkiin áššiid divššodetttiin sápmelaččas lea álot lága mielde vuoigatvuohta válljema mielde geavahit suoma- dahje sámegiela.	SaaŠmi dommvuuŠdest åårrai riikki leŠbe kooŠddi pravleeŠnnʼjain leŠbe tuåimmpääiŠǩin 䊚šeŠmmen, säŠmmlast lij pâi lääŠjj mieŠlddsaž vuõiggâdvuõtt vaŠlljumuužžes mieŠldd ââŠnned lääŠdd- leŠbe sääŠmǩiõl.
Virgeoapmahaččaid almmuhusat, gulahusat, dieđáhusat ja oahpistangalbbat galget leat sámiid ruovttuguovllus maiddái sámegillii.	VeŠrǧǧneeŠǩǩi iŠlmmtõõzz, kuultõõzz, teâđtõõzz da vuäŠpstemkõõlb âŠlǧǧe saaŠmi dommvuuŠdest leeŠd ǩeeŠrjtum še säämas.
Sámiid ruovttuguovllus virgeoapmahaččain lea geatnegasvuohta ovddidit doaimmain sámegiela geavaheami.	SaaŠmi dommvuuŠdest veŠrǧǧneeŠǩǩin lij õõlǥtumuš tuåimmjumuužžeez mieŠldd viikkâd ooudâs sääŠmǩiõl âânnmõõžž.
Gieldda virgeoapmahaččat galget geavahit suomagiela lassin vihkkedallama mielde sámegiela beavdegirjjiin ja eará áššebáhpáriin, maidguin lea almmolaš mearkkašupmi.	Kååddlaž veŠrǧǧneeŠǩǩ âŠlǧǧe ââŠnned sääŠmǩiõl kuâŋŋad tuŠmmjõõzzes veeidasvuõđâst sääŠmǩiõl påŠrddǩeeŠrjin da jeeŠres 䊚šǩeeŠrjin, koin lij takainalla miârkktõs.
Lága mielde sámiid ruovttuguovllu stáhta ja gieldda virgeoapmahaččat galget bargoveaga bálkáhettiin fuolahit das, ahte guđege virgebáikkis lea vejolaš bálvalit áššehasaid maiddái sámegielain.	LääŠjj mieŠldd saaŠmi dommvuuŠd riikkvaž da kååddlaž veŠrǧǧneeŠǩǩin âlgg persoonkååŠdd paŠlǩǩeŠmmen ââŠnned huõl tõŠst, što ä䊚šlažkääzzkõs pravleeŠnnʼjain vueiŠtet kääzzkâŠstted še sääŠmǩiõlin.
Virgeoapmahaš galgá maiddái skuvlema lágidemiin dahje eará láhkai fuolahit das, ahte dan bargoveagas lea bargguidis eaktudan sámegiela dáidu.	VeŠrǧǧneǩ âlgg ââŠnned huõl tõŠst, što škoouŠlŠjumuužžid riâžžeeŠl leŠbe sääŠmǩiõl oudldemnalla ââŠnned huõl tõŠst, što persoonkååŠddest lij tuâjeez oudldem sääŠmǩiõl silttõs.
Juohke virgeoapmahaš gohcá iežas doaibmasuorggis lága čuovvuma.	VeŠrǧǧneǩ čuâvv tuåimmvoudda kuulli tuåimmvuuŠdeez, što lääŠǩǩ šâdd jääŠǩǩtum ǩiõll-lääŠjj oudldemmalla.
Giellaráđđi addá ovttas sámegiela doaimmahagain válgabajiid mielde čilgehusa sámegielat gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamis ja ovdáneamis.	Ǩiõllsuåvtõs oudd õõutsââŠjest sääŠmǩiõl konttrin vaalpââŠji mieŠldd mainnâz sääŠmǩiõllsaž ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst.
Sámediggi ráhkadii lága ollašuvvamis jagi 2007 vuođđočielggadeami Sámi giellalága ollašuvvan jagiid 2004-2007.	SääŠmteŠǧǧ raaji lääŠjj teâuddjumuužžâst eeŠjjest 2007 vuâđđčiõlǥtõõzz SääŠm ǩiõllʼlääŠjj teâuddjumuš eeŠjjin 2004-2007.
Giellaráđi ja sámegiela doaimmahaga bargun lea sámi giellalága ovddideami ja gohcima lassin buoridit sámegiela sajádaga ja loktet sámegiela stáhtusa servodagas.	Ǩiõllsuåvtõõzz da sääŠmǩiõl konttâr tuâjjan lij sääŠmǩiõll-lääŠjj ooudâsviikkmõš da vahssmõõžž lââŠssen pueŠreed sääŠmǩiõl staattuuzz da kaggâd sääŠmǩiõl staattuuzz õhttsažkååŠddest.
Giela kommunikášuvdnaárvu dálá servodagas lea buoriduvvon moaddeloge jagi dassái álggahuvvon giellagáhtten- ja terminologiijabargguin, mainna figgo ee. sajáiduhttit ođđasániid gillii dan iežas ráhkadusa mielde.	Ǩiõl kommunikâŠsttemäärv ânnʼjõžõhttsažkååŠddest liâ puärrnam juŠn muäŠddlå eeŠǩǩed da mâŋŋa eeŠǩǩpââiŠji äiŠǧǧen lij alttuum ǩiõllhuõll- da terminologiituâjj, koin ǩiõččlõõđât jm. põõžžted oodâžsaaŠnid ǩiõŠlle, maainstum ǩiõl raajõõzz mieŠlddsânji.
Sámegiela giellagáhtten- ja rávvenbargguid lea Suomas dikšon Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Ruoktoeatnangielaiddutkanguovddáš) jagi 2011 loahpa rádjai.	SääŠmǩiõl ǩiõllhuõll- da vuäŠpstemtuâjaid lij LääŠddjânnmest håiddam Kotimaisten kielten keskuksen (Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs) eeŠjj 2011 loopp räjja.
Jagi 2012 álggu rájes Ruoktoeatnangielaid dutkanguovddáža organisášuvdna nuppástuvai ja namman bođii Ruoktoeatnan gielaid guovddážiin	EeŠjj 2012 aalǥâst looǥǥeŠl Dommjânnmlažǩiõli tuŠtǩǩeemkõõskõõzz organisaatia mottji da nõmmân šõõddi Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs da oođumuužž mieŠldd sääŠmǩiõl tuŠtǩǩeei veeŠrjid siŠrddeš Oulu universiteett Giellagas-instituŠtte.
Davviriikkaid oktasaš giellaovttasbargu ođasmahtto Interreg-ruhtadan fidnui 1.1.2013 - 30.6.2014.	ʼhttsažtâŠvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi oođeet Interreg-teäggtemvuâlaž haŠŋǩǩõõzzin 1.1.2013 - 30.6.2014. SÁFÁ2 – Yh.
SáFá - davviriikkalaš sámi giellafágaguovddáža ásaheami čielggadus	teispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke