index2.php_option=com_content_task=view_id=307_lang=davvi.html.xml

Sámekulturguovddáš Sajosii bohte doaibmalanjat Sámediggái, sámekultuvrai gulavaš máŋggabealat doaimmaide ja maiddái sámi oahpahus- ja dutkandoibmii.	SääŠmkulttuurkõõskõŠsse šâŠdde tuåimmpääiŠǩ SääŠmtegga, sääŠmkulttuuŠre kuulli määŋgpeällsa tuåimmjumuŠšše di sääŠm mättʼtõs da tuŠtǩǩeemtuåimmjumuŠšše.
Dáid lassin guovddáža dehalaš doaibmasajit leat oktasašlanjat: loaiddastan-, čoahkkin- ja máŋggadoaimmalanjat ja restoráŋŋa, mat leat sajuštuvvan máŋggadoaimma- ja bálvalusfeaskára birra.	LââŠssen põõrt vääžnmõs pääiŠǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâŠsttempääiŠǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääiŠǩ: Čuäjtõõllâm-, sååbbar- da määŋgtuåimmpääiŠǩ di restrantt.
Oktasašlanjaid geavaheapmi lea kulturguovddáža buot doaimmaid dehalaš oassi.	ʼhttsažpaaiŠǩi âânnmõš lij vääžnai vuäŠss puk tän kulttuurkõõskõõzz tuåimmjumuužžin.
Sámekulturguovddáš lea ovdasajis dárkkuhuvvon sámiid iežaset geavaheami várás.	SääŠmkulttuurkõõskõs lij vuõssʼsââjest jurddum saaŠmi jiiŠjjes ââŠnnem diõtt.
Das šaddá Suoma sámiid iešráđđema ja maiddái ealli ja ovdáneaddji sámekultuvrra symbola, man guovddáš doaibman lea sihke gáhttet árbevirolaš kultuvrra ja maiddái ovddidit ja ođasmahttit sámi servodateallima.	TõŠst lij mieŠrr šõddâd LääŠddjânnam saaŠmi jiiŠjjesvaaldšem di jieŠlli da ooudâsmõõnni sääŠmkulttuur symbool, koonn vääžmõsssân tuåimmjeeŠes jurddân lij ââŠnned huõl äŠrbbvuõttân seillam kulttuurest da ooudâsviikkâd da oođeed saaŠm õhttsažkåŠddjieŠllem.
Váldodárkkuhusa lassin kulturguovddáš fállá viiddis, ođđaáigásaš ja alladását oktasašgeavahanlanjaid (čoahkkin-, auditorio-, máŋggadoaimma- ja loaiddastansajiid ja studiolanjaid) dihte erenomáš vejolašvuođaid lágidit áidnalunddot birrasis máŋggalágan čoahkkimiid, konfereanssaid ja dáhpáhusaid.	VäŠlddveârlažmeäŠr kuâŋŋad kulttuurkõõskõs taŠrjjad šõõrab, ođđäiggsai da tääŠzzõõlǥtem õhttsažââŠnnempaaiŠǩi (sååbbar-, auditoria-, määŋgtuåimm- da čuäjtõõttâmpaaiǩi di studiapääiŠǩ) diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššât oŠdinakainallšem pirrõõžžâst määŋgnallšem såbbrid, konfereensid da jeeŠresnallšem pooddid.
Sámekulturguovddáš lea dasto seamma áigge nu Suoma sámiid parlameantadállu go kultur-, skuvlen- ja máhttinguovddáš ja maiddái dáhpáhusdállu iešguđetlágan čoahkkimiiguin, musihkka-, filbma- ja teáhterloaiddastemiiguin.	SääŠmkulttuurkõõskõs lij tännalla seämmaäiggsânji LääŠddjânnam saaŠmi parlamenttpõrtt da kulttur-, škoouŠlʼjumuužž- da siltteemkõõskuum da še riõššum pooddipõrtt jeeŠresnallšem såbbrineez, musiikk-, jieŠllikartt- da teaŠtterčuäjtõõzziineez.
Nuppiide laktásan oassedoaimmat dorjot nuppiideaset sisdoaluid ja lanjadagaid beales.	NuŠbb nobba luämmlõõžžeeŠl täk vuäŠsstuåim tueŠrjjee nuuŠbbeez siiŠsǩeŠld da pääiŠǩineez.
Sámekulturguovddáš Sajosa váldoláigolažžan doaibmá Sámediggi, mii láigoha lanjaid eará geavaheaddjiide.	SääŠmkulttuurkõõskõõzz väŠlddposttšeŠǩǩen tuåimmai SääŠmteŠǧǧ, kååŠtt vuåkrai ooudâs paaiŠǩid jeeŠres õõŠnnjid.
Sámi oahpahusguovddáš lea Sámedikki lassin dálu nubbi váldogeavaheaddji.	SääŠmvuuŠd škoouŠlʼjemkõõskõs lij SääŠmteeŠǧǧ kuâŋŋad põõrt nuŠbb väŠlddõõŠnni.
Dálu eará geavaheaddjit leat Anára gieldda girjerádjodoaibma, Sámi Duodji rs (sámeduojáriid searvi), SámiSoster rs (sámiid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi searvi), Lappi guovlluhálddahusdoaimmahat, Sámeárkiiva ja restoráŋŋa Galla.	JeeŠres põõrt õõŠnni liâ Aanar kååŠdd ǩeŠrjjpõõrttuåimm, Sámi Duodji ry (sääŠmǩiõttʼtuâjjlai seäŠrvv), SámiSoster ry (saaŠmi sosial- da tiõrvâsvuõttvuuŠd seäŠrvv), SääŠmjânnam läänhalltõs di aŠltteem vueŠlnn åårrai SääŠmarkiiv da restrantt.