index2.php_option=com_content_task=view_id=321_lang=davvi.html.xml

Nuortalašgiela skuvlagiellaoahppa almmustuvai	SääŠmǩiõl ǩiõllvuäŠppes škoouŠli vääras
Dahkkit maid sávvet, ahte girji veahkkehivččii rávesolbmuid sin iežaset eatnigiela girjjálaš máhtus ja livččii veahkkin daidda, geat hálidit oahppat eatnigielaset ruovttoluotta dahje oahppat nuortalašgiela ođđa giellan.	Jurddjen lij, što ǩiõllvuäŠppes veäʹǩǩat sääʹmǩiõl ǩeʹrjjǩiõl ǩeeʹrjtumuužž da oudd škooulid nåkam ǩeeʹrj, koon veäkka ǩeeʹrjtum ǩiõll puäđči škooulneeʹǩǩi tiõttu.
Nuortalašgiella leamašan dušše hubmojuvvon giella jagi 1972 rádjái.	Ǩeeʹrjest lie occanj šeâttmõõžž da jäänab ouddmiârk mättʼtõõttâm diõtt.
Dalle almmustuvai vuosttaš áppes Aabbâs säämas ja nuortalašgiela rávagirji ŠKoltansaamen opasŠ, mas giela ortografia dahje čállinvuohki ovdanbuktojuvvui.	Täävtõsân lij še, što rääʹves oummu vuäitče mättʼtõõttâd tän ǩeeʹrj mieʹldd ǩeeʹrjtum sääʹmǩiõl da nåkam säʹmmla, kook lie väjldâttam jieʹnnǩiõlâs, vuäitče äʹlǧǧed mättʼtõõttâd tõn.
Čállinvuohki lea ovddiduvvon dálá hápmái Čeavetjávrri skuvllas.	Ǩeeʹrj väʹlddǩiõllân lij valddum lääʹddǩiõll.
Máŋggat sohkabuolvvat leat dan oahppan, muhto rávesolbmuid lohkan- ja čállinmáhttu dárbbaša ain doarjaga.	Suåvvlaž paaiʹǩin tõn paaldâst lij sääʹmǩiõll, što tõt še ǩiõllmättterminologii puäđči tiõttu.
Girjji lea vejolaš diŋgot sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas ja dat lea fidnemis ee. Sámi duodji - buvddain. Lassedieđut.	SääŠmǩiõl ǩiõllvuäŠppes škoouŠli vääras.