index2.php_option=com_content_task=view_id=334_lang=davvi.html.xml

Sámi kulturguovddáža nammagilvu	SääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõš
Sámediggi lágida rabas nammagilvvu, man dárkkuhussan lea gávdnat Sámi kulturguovddážii, mii válmmaštuvvá Anára kirkosiidii j. 2012, dan oaivila ja doaimma govvideaddji nama.	SääŠmteŠǧǧ reäšš äävai åårrmen nõmmǩeâštõõttmõõžž koonn jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiŠjdde eeŠjjest 2012 valmštõõvvi SääŠmkulttuurkõõskõŠsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieŠlddsaž nõmm.
Gilvoáigi lea 8.10.– 9.11.2009.	ǨeâštõõttâmäiŠǧǧ lij 8.10.– 9.11.2009.
fidnu duogáš ja gilvvu njuolggadusat	haŠŋǩǩõõzz tuâkkaž da ǩeâštõõttâm šeâttmõõzz
Sámi kulturguovddáža ovdanbuktin	SääŠmkulttuurkõõskõõzz čuäjtõõllmõs
Sámi kulturguovddážii, mii huksejuvvo Anára kirkosiidii Juvdujoga gáddái, bohtet doaibmalanjat Sámediggái, sámekultuvrai gulavaš máŋggabealat doaimmaide ja maiddái sámi oahpahus- ja dutkandoibmii.	Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnalla šõddi sääŠmkulttuurkõõskõŠsse šâŠdde tuåimmpääiŠǩ SääŠmtegga, sääŠmkulttuuŠre kuulli määŋgpeällsa tuåimmjumuŠšše di sääŠm mättʼtõs da tuŠtǩǩeemtuåimmjumuŠšše.
Dáid lassin vistti dehalaš doaibmasajit leat oktasašlanjat: loaiddastan-, čoahkkin- ja máŋggadoaibmalanjat ja restauráŋŋa, mat leat sajuštuvvan máŋggadoaimma- ja bálvalusfeaskára birra.	LââŠssen põõrt vääžnmõs pääiŠǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâŠsttempääiŠǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääiŠǩ: Čuäjtõõllâm-, sååbbar- da määŋgtuåimmpääiŠǩ di restrantt.
Oktasašlanjaid geavaheapmi lea kulturguovddáža buot doaimmaid dehalaš oassi.	ʼhttsažpaaiŠǩi âânnmõš lij vääžnai vuäŠss puk tän kulttuurkõõskõõzz tuåimmjumuužžin.
Sámi kulturguovddáža dárkkuhussan lea láhčit sámiide buoret dilálašvuođaid iežas eavttuiguin doalahit ja ovddidit giela, kultuvrra ja ealáhusdoaimma, dikšut ja ovddidit kulturiešráđđema ja maiddái duvdit sámiid almmolaš eallineavttuid ovdáneami.	SääŠmkulttuurkõõskõõzz jurddâm lij raajjâd saaŠmid pueŠrab ouldõõzzid jiiŠjjesnalla ââŠnned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jieŠllemvueŠǩǩtuejjumuužžâs, håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saaŠmi takai jieŠllemvueŠjji šõddmõõžžid ooudeeŠl.
Lassin guovddáža dárkkuhussan lea buoridit vejolašvuođaid juohkit ja oažžut dieđuid sámiin eamiálbmogin.	LââŠssen kõõskõõzz jurddân lij pueŠreed vuäittmõõžžid liâvted da vuäǯǯad teâđaid saaŠmin vuõssnaroodân.
Sámi kulturguovddáš lea ovdasajis dárkkuhuvvon sámiid iežaset geavaheami várás.	SääŠmkulttuurkõõskõs lij vuõssʼsââjest jurddum saaŠmi jiiŠjjes ââŠnnem diõtt.
Das lea oaivil boahtit Suoma sámiid iešráđđema ja maiddái ealli ja ovdáneaddji sámekultuvrra symbolan, man guovddáš doaibman lea sihke gáhttet árbevirolaš kultuvrra ja maiddái ovddidit ja ođasmahttit sámi servodateallima.	TõŠst lij mieŠrr šõddâd LääŠddjânnam saaŠmi jiiŠjjesvaaldšem di jieŠlli da ooudâsmõõnni sääŠmkulttuur symbool, koonn vääžmõsssân tuåimmjeeŠes jurddân lij ââŠnned huõl äŠrbbvuõttân seillam kulttuurest da ooudâsviikkâd da oođeed saaŠm õhttsažkåŠddjieŠllem.
Čilgejuvvon váldodárkkuhusa lassin kulturguovddáš fállá viiddis, ođđaáigásaš ja alladássásaš oktasašgeavahanlanjaid (čoahkkin-, auditorio-, máŋggadoaibma- ja loaiddastansajiid ja studiolanjaid) dihte erenomáš vejolašvuođaid lágidit áidnalunddot birrasis máŋggalágan čoahkkimiid, konfereanssaid ja dáhpáhusaid.	Čiõlgguum väŠlddveârlažmeäŠr kuâŋŋad kulttuurkõõskõs taŠrjjad šõõrab, ođđäiggsai da tääŠzzõõlǥtem õhttsažââŠnnempaaiŠǩi (sååbbar-, auditoria-, määŋgtuåimm- da čuäjtõõttâmpaaiǩi di studiapääiŠǩ) diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššât oŠdinakainallšem pirrõõžžâst määŋgnallšem såbbrid, konfereensid da jeeŠresnallšem pooddid.
Sámi kulturguovddáš lea dasto seamma áigge nu Suoma sámiid parlameantadállu go kultur-, skuvlen- ja máhttinguovddáš ja maiddái dáhpáhusdállu iešguđetlágan čoahkkimiiguin, musihkka-, filbma- ja teáhterloaiddastemiiguin.	SääŠmkulttuurkõõskõs lij tännalla seämmaäiggsânji LääŠddjânnam saaŠmi parlamenttpõrtt da kulttur-, škoouŠlʼjumuužž- da siltteemkõõskuum da še riõššum pooddipõrtt jeeŠresnallšem såbbrineez, musiikk-, jieŠllikartt- da teaŠtterčuäjtõõzziineez.
Nuppiide laktásan oassedoaimmat dorjot nuppiideaset sisdoaluid ja lanjadagaid beales.	NuŠbb nobba luämmlõõžžeeŠl täk vuäŠsstuåim tueŠrjjee nuuŠbbeez siiŠsǩeŠld da pääiŠǩineez.
Sámi kulturguovddáža hukseha ja oamasta Senaatti-giddodagat ja dan bruttoviidodat lea sullii 4 800 m².	Kulttuurkõõskõõzz tuejjad da vuäŠmast Senaatt-ǩiiddõs da tõn bruttošorrõs lij nuŠtt 4 800 m².
Huksenfidnu goasttádusárvu lea sullii 12 miljovnna euro, mas EU-ruhtadeami oassi lea 5 miljovnna euro.	RaajjâmhaŠŋǩǩõõzz teäŠǧǧââŠnnemarvvlõs lij nuŠtt 12 miljoon euŠrred, koŠst EU-teäggtõõzz vuässõs lij 5 miljoon euŠrred.
Sámi kulturguovddáža huksen álgá giđđat 2010 ja dat galggašii gárvánit jagi 2012 álggu rádjai.	Kulttuurkõõskõõzz tuejjumuš älgg ǩeâđđa 2010 da tõt õõlǥči valmštõõvvâd eeŠjj 2012 aalǥ mõõneeŠst.
Sámi kulturguovddáža váldoláigolažžan doaibmá Sámediggi, mii láigoha lanjaid eará geavaheaddjiide.	SääŠmkulttuurkõõskõõzz väŠlddposttšeŠǩǩen tuåimmai SääŠmteŠǧǧ, kååŠtt vuåkrai ooudâs paaiŠǩid jeeŠres õõŠnnjid.
Sámi oahpahusguovddáš lea Sámedikki lassin dálu nubbi váldogeavaheaddji.	SääŠmvuuŠd škoouŠlʼjemkõõskõs lij SääŠmteeŠǧǧ kuâŋŋad põõrt nuŠbb väŠlddõõŠnni.
Dálu eará geavaheaddjit leat Anára gieldda girjerádjodoaibma, Sámi Duodji rs (sámeduojáriid searvi), SámiSoster rs (sámiid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi searvi), Lappi leanaráđđehus ja Sámeárkiiva ja restauráŋŋa, mat vuođđuduvvojit.	JeeŠres põõrt õõŠnni liâ Aanar kååŠdd ǩeŠrjjpõõrttuåimm, Sámi Duodji ry (sääŠmǩiõttʼtuâjjlai seäŠrvv), SámiSoster ry (saaŠmi sosial- da tiõrvâsvuõttvuuŠd seäŠrvv), SääŠmjânnam läänhalltõs di aŠltteem vueŠlnn åårrai SääŠmarkiiv da restrantt.
Nammagilvvu njuolggadusat:	Nõmmǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžž:
1.	1.
Gilvvu dárkkuhussan lea gávdnat Sámi kulturguovddážii, mii huksejuvvo Anára kirkosiidii, dan dárkkuhusa ja doaimma govvideaddji nama.	Ǩeâšttõõttmõõžž jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiŠjdde raajjâmnalla åårrai sääŠmkulttuurkõõskõŠsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieŠlddsaž nõmm.
2.	2.
Gilvvu lágideaddjin doaibmá Sámediggi.	Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjen tuåimmai SääŠmteŠǧǧ.
3.	3.
Gilvu lea rabas buohkaide.	Ǩeâšttõõttmõš lij pukid äävai.
4.	4.
Gilvoáigi lea 8.10. – 9.11.2009.	ǨeâštõõttâmäiŠǧǧ lij 8.10. – 9.11.2009.
Gilvoevttohusat galget joavdat 9.11.2009 dmu 16.00 rádjai njuolggadusaid 5. čuoggás namuhuvvon čujuhussii.	ǨeâštõõttâmeŠtǩǩõõzz âŠlǧǧe leeŠd vuõlttuum 9.11.2009 čiâss 16.00 mõõneeŠst šeâttmõõžži 5. pääiŠǩest peäggtum addrõõzzâst.
Mearreáigge maŋŋá boahtán evttohusat eai váldojuvvo vuhtii.	Mâŋŋa mieŠrrääiŠj puättam eŠtǩǩõõzzid jeät valddu lokku.
5.	5.
Gilvui oassálasto nu ahte poastta fáro sáddejuvvojit nammaevttohus ja oassálasti oktavuohtadieđut čujuhussii Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.	ǨeâšttõõttmõŠšše vuässõõđât på劚t pääiŠǩ vuõltteeŠl nõmmeŠtǩǩõs da vuässõõŠtti õhttsažteâđ addrõŠsse. Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.
Konfeluhttii merkejuvvo dovddaldat ” Nammagilvu ”.	Konfeârtta ǩeeŠrjtet koodd ” Nimikilpailu ”.
Bealehisvuođa sihkkarastima dihte oassálasti oktavuohtadieđut, nappo namma, čujuhus, telefonnummir ja šleađgapoastačujuhus laktojit evttohussii sierra, giddejuvvon konfeluhtas, mii rahppojuvvo árvvoštallama nogadettiin ja gilvvu loahppabohtosa čielggadettiin.	PaaŠrtiteŠmvuõđ staannâm diõtt vuässõõŠtti õhttsažteâđaid leŠbe nõmm, addrõs, teŠlfon-nââmar da neŠttpå劚t õhtteet eŠtǩǩõŠsse ođđ, ǩidd pijjum konfeârtâst, kååŠtt ääŠvet ärvstõõllâm looppâst da mâŋŋa ǩeâšttõõttmõõžž loppšõddmõõžž siâlggnem.
Eará láhkai doaimmahuvvon evttohusat hilgojuvvojit.	JeeŠresnalla vuõlttuum eŠtǩǩõõzz heelǥeet.
6.	6.
Persovdnadieđut gieđahallojit dušše nammagilvvu oktavuođas, eaige dat luohpaduvvo viidásabbot.	Personteâđaid ǩiõttʼtõõlât tåŠlǩ nõmmǩeâštõõttâm poodd, jeät-ka tõid uŠvddu ooudâs.
Buot dieđut duššaduvvojit gilvvu nogadettiin.	Puk teâđ jaukkeet mâŋŋa ǩeâšttõõttâm looppâst.
7.	7.
Gilvui sáhttá oassálastit eanet go ovttain evttohusain ja daid sáhttá sáddet seamma konfeluhtas.	ǨeâšttõõttmõŠšše vuäitt vuässõõžžâd mäŋggsab ku õõutin eŠtǩǩõõzzin da tõid vuäitt vuõltteed seämma konfeârtâst.
8.	8.
Nammaevttohus galgá leat sámegielat, millosepmosit davvisáme-, anáraš- dahje nuortalašgielat.	NõmmeŠtǩǩõs âlgg leeŠd sääŠmǩiõllsaž, tuäivvmõssân lij, što nõmm lij tâŠvv-, aanarle Šbe nuõrttsääŠmǩiõllsaž.
Evttohusa sáhttá vuođustallat maiddái suomagillii.	EŠtǩǩõõzz vuäitt čiõlggeed še lääddas.
9.	9.
Nammii biddjon gáibádusat	NõŠmme pijjum õõlǥtõõzz
a. Nammagilvvuin ohcco Sámi kulturguovddážii oanehis, deaivilis, milliibáhcci ja čalmmus sámegielat namma, mii govvida kulturguovddáža	a. Nõmmǩeâšttõõttmõõžžin ooccât sääŠmkulttuurkõõskõŠsse vuäŠnkõs, âppšeei, miõŠllepâššneei da jeärsmeei sääŠmǩiõllsaž nõõm, kååŠtt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz
- kultuvrralaš duogáža ja mearkkašumi,	- kulttuur juŠrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž,
- sámi iešlági,	- sääŠm jiiŠjjesnallšemvuõđ,
- viiddis ja máŋggabealat doaimma ja dan	- kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn
- arkitektuvrralaš hápmegiela.	- arkktehtsaž ååŠbleǩǩiõl.
b..	b..
Evttohusain galgá váldit vuhtii nama čállinhámi ja dadjama.	EŠtǩǩõõzzin âlgg väŠldded lokku nõõm ǩeeŠrjtemvueŠǩǩ da ceäŠlǩǩmõš.
Nama galgá sáhttit álkket sierra gielain dadjat ja njuovžilit sojahit.	Nõmm âlgg leeŠd hieŠlǩeŠld jeeŠres ǩiõlin ceäŠlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
Sávvo, ahte dat heive maiddái riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavaheapmái.	Tõn tuäivat suåppâd še meeraikõskksaž da liâggsaž âânnmõŠšše.
c. Nammaevttohusaid galgá vuođustallat.	c. NõmmeŠtǩǩõõzz âŠlǧǧe čiõlggeed.
a. Gilvvu čoavdá 10-lahttosaš bálkkašupmelávdegoddi, masa gullet okta ovddasteaddji kulturguovddáža juohke geavaheaddjiorganisašuvnnas (oktiibuot 8 ovddasteaddji) ja maiddái ovddasteaddji Senaatti-giddodagain ja kulturguovddáža arkitektuvragilvvu vuoitán plánejeaddjijoavkkus.	a. Ǩeâšttõõttmõõžž räŠtǩǩad 10-vuässlažneeŠǩǩi cisttluŠvddkåŠdd, koozz kooll õhtt võboršeǩ juõŠǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõŠnniorganisaatiast (õhttseŠžže 8 võboršeŠǩǩed) di võboršeǩ Senaatt-ǩiiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaanraajjiäŠrttlest.
b..	b..
Bálkkašupmelávdegoddi vállje gaskavuođas ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji ja maiddái váldá alcces čálli.	CisttluŠvddkåŠdd vaŠlljad kõskkstes saaǥǥjååŠđteei da vääŠrsaaǥǥjååŠđteei da nõõmad jiõccses piisar.
c. Lávdegoddi sáhttá válljet gaskavuođastis bargováljagotti.	c. LuŠvddkåŠdd vuäitt nõõmted kõskkstes tuâjjvälljkååŠdd.
Lávdegoddi ja dan vejolaš bargováljagoddi sáhttet dárbbu mielde geavahit barggus áššedovdiid.	LuŠvddkåŠdd da tõn mååžna tuâjjvälljkåŠdd vueiŠtte taarbšeŠmmen ââŠnned tuâistes 䊚štobddjid.
11.	11.
Gilvoevttohusat árvvoštallojit namaheapmen.	ǨeâštõõttâmeŠtǩǩõõzz ärvstõõlât nõõmitää.
Vuoitin válljejuvvo buoremusat nammii ásahuvvon gáibádusaid deavdi evttohus.	VuõiŠttjen vaŠlljeet pueŠrmõssân nõŠmme pijjum õõlǥtõõzzid tiuddi eŠtǩǩõs.
Gilvvu lágideaddjis lea goittotge nu hálidettiin vuoigatvuohta leat válljekeahttá vuoitin mange evttohusa.	Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjest lij seârvvna nuŠt haaŠleeŠld vuõiggâdvuõtt leeŠd vaŠlljeeǩâni vuõiŠttjen ni mõõnn eŠtǩǩõõžž.
a. Vuoitievttohusa bargi bálkkašuvvo 1 000 euroin.	a. VuõŠttivõboršeeŠǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeuŠrin.
Nubbin boahtán evttohus lodnojuvvo 200 euroin ja goalmmádin boahtán 100 euroin.	NuŠbben puättam eŠtǩǩõs låånat 200 eeuŠrin da kuälmeen puättam 100 eeuŠrin.
b..	b..
Jos máŋga oassálasti leat evttohan seamma nama, bálkkašupmi juhkko sin gaskkas.	TeŠl ko mäŋŋsab vuässõõŠtti liâ eŠtǩǩõõssâm seämma nõõm, cistt jueŠjjet sij kõõsk.
13.	13.
Gilvvu lágideaddji oažžu buot vuoigatvuođaid golmma buoremussan válljejuvvon evttohussii.	Ǩeâšttõõttmõõžž riâšši vuäǯǯ puk vuõiggâdvuõđid kolmmen vuõssmõssân vaŠlljuum eŠtǩǩõŠsse.
Lágideaddjis lea maiddái vuoigatvuohta nuppástuhttit dahje leat geavatkeahttá nama.	Riâššjest lij vuõiggâdvuõtt muŠtted leŠbe leeŠd âânǩâni nõõm.
14.	14.
Gilvvu guoski vejolaš jearaldagaid galgá doaimmahit šleađgapoasttain Sámi kulturguovddášfidnu prošeaktahoavda Juha Guttormii čujuhussii Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.	Ǩeâšttõõttmõõžž kuõskki kõõččmõõžž âŠlǧǧe tuåimted neŠttpå劚t pääiŠǩ sääŠmkulttuurkõõskõshaŠŋǩǩõõžž projektšuuŠrmõs Juha Guttorm addrõŠsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
15.10.2009 dmu 16.00 rádjai.	15.10.2009 čiâss 16.00 mõõneeŠst.
Vástádusat gažaldagaide sáddejuvvojit jearri almmuhan šleađgapoastačujuhussii 21.10.2009 rádjai.	Vastõõzz kõõččmõõžžid vuõltteet kõõčči iŠlmmtum neŠttpå劚taddrõŠsse 21.10.2009 mõõneeŠst.
Mildosat: Sámi kulturguovddáža arkitektuvragilvvu prográmma ja gilvvu árvvoštallanbeavdegirji ja maiddái maŋimuš hámusgovat ja – tevnnegat arkitektuvragilvvu vuoitán ađa – nammasaš evttohusas.	ʼhttõõzz: SääŠmkulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž programm da ǩeâštõõttmõõžž ärvstõõllâmpåŠrddǩe Šrjj di mââimõõzz v uõssʼsnimldõõǥǥ da – piirstõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam ađa – nõmmsaž eŠtǩǩõõzzâst