index2.php_option=com_content_task=view_id=361_lang=davvi.html.xml
Musihkka čohkke sámenuoraid Roavvenjárgii
SääŠmnuõri musiikk puätt RuäŠvnjaŠrǧǧe
Roavvenjárgga gávpoga nuoraidbáiki Mondes lávlojuvvo, juigojuvvo ja loaiddastuvvo davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgielaiguin beassážiid maŋŋá.
RuäŠvnjaarǥ gåårad nuõripäiŠǩǩ Mondellast lääulet, juõikkjet da musiikkâŠstted tâŠvv-, aanar- da nuõrttsääŠm ǩiõlin mâŋŋa eeŠjjpeeiŠvi.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhus čohkke badjel 300 sámenuora Roavvenjárgii cuoŋománu 7.-8. beaivve. Dáiddadáhpáhus lágiduvvo dál vuosttas háve sámeguovllu olggobealde.
SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeiŠvv (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus) nåårr pâŠjjel 300 sääŠmnuõrrâd RuäŠvnjaŠrǧǧe njuhččmannu 7.-8. peeiŠv ČeäŠppvuõđpeiŠvv riâžžât ååŠn vuõssmõs vuâra sääŠmvuuŠd åålǥbeäŠlnn.
Dáiddadáhpáhus háliiduvvui lágiduvvot Roavvenjárggas, go gávpogis ásset mearkkašahtti olu sámenuorat, geat eai ovdal leat oassálastán dáiddadáhpáhussii ja dušše muhtimat leat ožžon sámegiela oahpahusa skuvllas.
ČeäŠppvuõđpeiŠvv. haaŠleeš riâššâd RuäŠvnjaarǥâst, ko gåårdest liâ eža jiânnai sääŠmnuõr, kook jiâ leäkku ääiŠjab vuässõõttâm čeäŠppvuõđpeivva da occnjaž mieŠrr sääŠmnuõrin lij vuäǯǯam sääŠmǩiõl mättʼtõõzz škooulâst.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusat leat lágiduvvon 1970-logu rájes.
SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠvid liâ riâššâm juŠn 1970-lååǥǥast ääŠljeeŠl.
Váldolágideaddji sámediggi hálida, ahte dáiddadáhpáhus lea nu máŋggaid sámenuoraid olánmuttos go vejolaš.
VäŠlddriâšši sääŠmteŠǧǧ haaŠlad, što čeäŠppvuõđpeiŠvv lij vuäittmõõžži mieŠldd mäŋggsi sääŠmnuõri vuällamvuõđâst.
Dáhpáhusa oktan dárkkuhussan lea maiddái movttiidahttit sámegiela lohkamii.
ČeäŠppvuõđpeeiŠv jurddân lij äjšmâŠtted sääŠmǩiõl mättʼtõõttmõŠšše.
Dáiddadáhpáhus doarju nu nuoraid dáiddalaš áiggeájiid go sámegiela geavaheami.
ČeäŠppvuõđpeiŠvv tuärjjad nuõri čeäppõs-staarjõõzzid da sääŠmǩiõl âânnmõõžž.
Máŋggat beakkán sámedáiddarat leat ožžon vuosttas loaiddastanvásáhusaid justa dán dáhpáhusas.
Määŋgas tobddum čeäppneeŠǩǩ liâ vuäǯǯam vuõssmõs voddõõttâmtobdstõõttmõõžžes čeäŠppvuõđpeeiŠvi mieŠldd.
Dáhpáhus lea áidna juohkejahkásaš sámegielat nuoraiddáhpáhus Suomas.
ČeäŠppvuõđpeiŠvv lij oŠdinakai juõŠǩǩekksaž sääŠmǩiõllsaž nuõripodd LääŠddjânnmest.
Temán musihkka
Teemmân musiikk
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa temán lea dán jagi musihkka sierra šlájaiguin.
SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠvin teemmân lij tän eeŠjj musiikk jeeŠres šlaajeezvuiŠm.
Dáhpáhussii leat almmuhan 22 musihka loaiddasteaddji dahje joavkku, main leat oktiibuot 150 gilvui oassálasti.
ČeäŠppvuõđpeivva liâ iŠlmmtõõttâm 22 musiikk voddõõttjed leŠbe âŠrttled, koin liâ õhttseŠžže 150 ǩeâšttõõttmõŠšše vuässõõttjed.
Loaiddasteamit ovddastit davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgielaid.
Čuäjtõõzz eeŠttkâstte tâŠvv-, aanar- da nuõrttsääŠm ǩiõlid.
Nuorat bohtet dáhpáhussii measta buot sámeguovllu skuvllain.
Nuõr puäŠtte čeäŠppvuõđpeivva sõrgg juõŠǩǩ sääŠmvuuŠd škooulin.
Roavvenjárggas fárrui leat almmuhan golbma joavkku / loaiddasteaddji.
RuäŠvnjaarǥâst mieŠldd liâ iŠlmmtõõttâm kolmm äŠrttel / voddõõtti.
Dáhpáhussii lágiduvvojit linnjabiila sáhtut birra sámeguovllu.
ČeäŠppvuõđpeivva riâžžât buss jååŠđtumuužž juõŠǩǩ åŠrnn sääŠmvuuŠdin.
Dáhpáhus álgá gaskavahku cuoŋománu 7. beaivve Nivavaara vuolledási skuvllas dmu 18.30 Giron sámeteáhtera čájáhusain Ovtta guovvamánoija (Yhtenä helmikuun yönä).
ČeäŠppvuõđpeiŠvv älgg seärad njuhččmannu 7. peeiŠv Nivavaara vueŠllškooul škooulâst čiâss 18.30 Kiiruna SääŠm TeaŠtter čuäjtõõzzin Ovtta guovvamánoija (ʼhttân täŠlvvmannu innân).
Eahket joatkašuvvá nuoraidbáiki Mondes dmu 20.00 lágiduvvon konserttain, gos sámegillii rokkaa SomBy.
JeäŠǩǩääž juätkkai nuõripäiŠkk Mondellast čiâss 20.00 riõššum säämas rokkmusiikk mieŠlddsaž SomBy konseertin.
SomBy lea beakkán Suoma lassin Norggas ja Ruoŧas.
SomBy lij tobddum slääŠves diõtt LääŠddjânnam lââŠssen Taarrâst da Ruõccâst.
Diimmá čavčča dat buvttii eurohpalaš vehádatjoavkkuid lávlungilvvus Liet internationaalis vuoittu Sápmái.
Mõõnni čõõuč sij puŠhtte eurooplaž minoritettäŠrttli laaulǩeâšttõõttmõõžžâst Liet internationaalsaž ciist LääŠddjânnma.
SomBy álggaha Roavvenjárgga dáhpáhusas debyyttialbumi Álas eana (alaston maa) almmustahttinturnea.
SomBy äävad RuäŠvnjaarǥ čeäŠppvuõđpeeiŠv debyyttialbumes Álas eana (päälljas mädd) čõõđtempoodd.
Dáhpáhusa áigge sáhttá maiddái oahpásmuvvat sámemusihkkii, girjjálašvuhtii ja dujiide.
ČeäŠppvuõđpeeiŠv äiŠǧǧen vuäitt tobdstõõttâd sääŠm musiiŠǩǩe, ǩeŠrjjvuõŠtte da ǩiõtt-tuâjaid.
Sámi Duodji ry - duodjesearvi oassálastá dáhpáhussii doppe čájehemiin ja vuovdimiin buktagiid.
SaaŠmi ǩiõtt-tuâjjlai seäŠrvv Sámi Duodji ry vuässââtt čuäjtõõđeeŠl da kaaupšeeŠl ouddseez.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhus gullá riikkaviidosaš Nuorra Kultuvra dáhpáhussii, mii ii lágiduvvo dán jagi.
SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeiŠvv kooll väŠlddkååddlaž Nuõri kulttuur čeäŠppvuõđpeivva, koon jeät riâššu täŠn eeŠjj.
Oahpahusministeriija ruhtada goittotge sámenuoraid dáiddadáhpáhusa maiddái dán giđa.
MättŠtõsministeria teäggat sääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠv še tän ǩiiđ.
Dáhpáhusa lágidit sámediggi, sámi mánáidkulturguovddáš, Roavvenjárgga gávpot ja Roavvejárgga sámesearvi Mii ry..
ČeäŠppvuõđpeeiŠv re䊚še SääŠmteŠǧǧ, SaaŠmi päärnaikulttuurkõõskõs, RuäŠvnjaarǥ gåårad da RuäŠvnjaarǥ sääŠmseäŠrvv Mii ry..
Lobis lea suohtas ja ivdnás sámenuoraid ávvudeapmi, go sámegávttat sámenuorat almmustuvvet Roavvenjárgga gáhttagovvii !
ČeäŠppvuõđpeiŠvv lij hääŠsǩes da eunnsaž sääŠmnuõri prääŠzneǩ, ko määccǩivuiŠm raakktõõttâm sääŠmnuõr puäŠtte RuäŠvnjaarǥ uuŠlecpirrõõzz hiârvted !
Buot dáhpáhusaide lea friija sisabeassan.
Pukid čeäŠppvuõđpeiŠvv pooddid lij määusteŠmes piâssmõš.
Lassidieđut:
LââŠssteâđaid: