index2.php_option=com_content_task=view_id=367_lang=davvi.html.xml
Stáhtat ja sámedikkit gárvásat sámesoahpamušráđđádallamiidda
Valdia da sääŠmteeŠǧǧ vaalmâš sääŠmsuåppâmsaaǥǥstõõllmõõžžid
- Áigi lea láddan davviriikkalaš sámesoahpamuša guoski ráđđádallamiid álggaheapmái.
- ÄiŠǧǧ lij vaalmâš tâŠvvjânnamlaž sääŠmsuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžži alttumuŠšše.
Davviriikkaid sámedikkiid ságadoallit ja stáhtaid sámeáššiin vástideaddji ministtarat čoahkkanit Oslos miessemánu 25. beaivve soahpan dihtii ráđđádallamiid áigetávvalis ja meannudanvugiin.
TâŠvvjânnamlaž sääŠmteeŠǧǧi saaǥǥjååŠđteei da valdiai sääŠmaaŠššin vaŠstteei ministeer noorâŠtte Oslost vueŠssmannu 25. peeiŠv suåppât saaǥǥstõõllmõõžži äiŠǧǧtaaulâst da mõõntõõllâmvueŠjjin.
Govain Suoma sámedikki lahtut Tuomas Aslak Juuso ja Asko Länsman ja várreságadoalli Erkki Lumisalmi.
Snimldõõǥǥin LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ vuäzzla Tuomas Aslak Juuso da Asko Länsman di vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Erkki Lumisalmi.
Govat: Sára Márjá Magga.
Snimldõõǥǥ: Sára Márjá Magga.
– Sáhttit illudit das, ahte sámesoahpamuša guoski ráđđádallamat álget ja ášši ovdana, gávnnahii Norgga sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars sámi parlamentáralaš ráđi čoahkkimis Roavvenjárggas 14.4.
– VueiŠttep rämmšed tõŠst, što sääŠmsuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžž äŠlǧǧe da 䊚š ouddan, maainsti Taar sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrpresidentt Laila Susanne Vars sääŠm parlamenttaarla suåvtõõzz såbbrest RuäŠvnjaarǥâst 14.4.
Sámi parlamentáralaš ráđi čoahkkin dohkkehii julggaštusa davviriikkalaš sámesoahpamuša ovddideamis ráđđádallamiid álggahettiin.
SääŠm parlamenttaarlaž suåvtõõzz sååbbar priimi õõlmâsceälkkmõõžž tâŠvvjânnamlaž sääŠmsuåppmõõžž ouddnumuužžâst saaǥǥstõõllâm äŠlggem poodd.
Evttohus Suoma, Ruoŧa ja Norgga oktasaš davviriikkalaš sámesoahpamuššan gárvánii áššedovdebargojoavkkus jagis 2005. Bargojoavkkus ledje ovddasteaddjit sihke ráđđehusain ja sámedikkiin.
Maadârdõs LääŠddjânnam, Ruõcc ja Taar õhttsaž tâŠvvjânnamlaž sääŠmsuåppmõžžân valmštõõvi täid valdiaid da sääŠmteeŠǧǧ eeŠttkâŠsttem ä䊚štobddituâjjäŠrttel tuâj äiggavuäǯǯmõžžân eeŠjjest 2005.
Parlamentáralaš ráđđi bivdá dál, ahte ráđđádallamiidda ásahuvvošii bistevaš ja dohkálaš áigeplána.
Parlamenttaarlaž suåvtõs ouddlâstt ååŠn, što aŠlǧǧi saaǥǥstõõllmõõžžid õõlǥči piijjâd põõšši da priimmâmnallšen äiŠǧǧtaull.
Parlamentáralaš ráđđi deattuha julggaštusasttis dan, ahte davviriikkalaš sámesoahpamuš boahtá leat eahpedievaslaš nu guhká go Ruošša sámit leat soahpamuša olggobealde.
Parlamenttaarlaž suåvtõs čiõlggad veâl tõn, što teŠl ko sääŠmsuåppmõš sõõddeš primmum, tõt lij veâl seârvvna peäŠl rääŠjest nuŠtt kuuŠǩǩ ko Ruõšš säŠmmla liâ tõn åålǥbeäŠlnn.
Parlamentáralaš ráđđi doarju Ruošša sámiid figgamušaid iežaset álbmotválljen orgána vuođđudeamis ja ávžžuha maid Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusaid doarjut Ruošša sámiid ulbmiliid.
Parlamenttaarlaž suåvtõs tuärjjad Ruõšš saaŠmi ǩiõččlõõttmõõžžid jiijjâz võboršeǩnallšem orgaan vuâđđeem diõtt da ouddlâstt še LääŠddjânnam, Ruõcc da Taar halltõõzzid tuärjjeet Ruõšš saaŠmi ǩiõččlõõttmõõžžid.
Davviriikkalaš sámesoahpamuša ulbmilin lea ee. dahkat oktilažžan sámiid riektesajádaga ruoktoriikkaineaset ja nannet sámiid vejolašvuođaid bargat riikkaid rájáid rastá ja bissut oktan álbmogin.
TâŠvvjânnamlaž sääŠmsuåppmõõžž jurddân lij jm. õhtteed saaŠmi vuõiggâdvuõtt-stattuuzz jiijjâz valdiai beäŠlnn da nââneed saaŠmi vuäittmõõžžid tuåimmjed valdiai raaji pâŠjjel da põõššâd õhttân naroodân.