index2.php_option=com_content_task=view_id=382_lang=davvi.html.xml
Sajos sámekulturguovddáža namman
Sajos sääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmân
Anáraš Matti Morottaja bargan nammaevttohus Sajos lea válljejuvvon sámekulturguovddáža nammagilvvu vuoitin.
AanarsäŠmmla Matti Morottaja tuejjeem nõmmeŠtǩǩõs Sajos lij vaŠlljuum sääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž vuõiŠttjen.
Sajosis maiddái boahtá seamma háve sámekulturguovddáža namma.
Sajoksest šâdd leeŠd sääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmm.
Sajos lea anárašgiella ja dat oaivvilda juo ovddežis oaiveorohaga dahje orohaga, gos leat dollasajis guhkitge áigge.
Sajos lij aanarsääŠmǩiõllsaž da tõn miârkkšõõvvmõš leäi juŠn tuâljõžääiŠjest kõhttpäiŠǩǩ leŠbe åårrampäiŠǩǩ, koŠst leät kuuŠǩǩben da ââŠnet tollsââŠjj päiŠǩǩen.
Morottaja oažžu vuoitoevttohusas 1 000 euro sturrosaš bálkkašumi.
Morottaja vuäǯǯ nõmmǩeâšttõõttâm vuõŠttieŠtǩǩõõzzstes 1 000 eeuŠr šorrsa ciist.
Rabas nammagilvvuin ohccui sámekulturguovddážii sámegielat, millosepmosit davvisáme-, anárašdahje nuortalašgielat namma, mii galggii lean oanehis, deaivilis, milliibáhcci ja čalmmus ja mii galggii govvidit kulturguovddáža
Nõmmǩeâštõõttmõõžžin oŠcceš sääŠmkulttuurkõõskõŠsse sääŠmǩiõllsa, vuõssʼsââŠjest tâŠvv-, aanarle Šbe nuõrttsääŠmǩiõllsa nõõm, kååŠtt õõlǥi leeŠd vuäŠnkõs, âppšeei, miõŠllepâššneeja da jeärsmeei da kååŠtt õõlǥi čiõlggeed kulttuurkõõskõõzz
- kultuvrralaš dárkkuhusa ja mearkkašumi,
- kulttuur juŠrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž,
- sápmelaš iešlági,
- sääŠm jiiŠjjesnallšemvuõđ,
- viiddes ja máŋggabealat doaimma ja maiddái dan
- kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn
- arkitektuvralaš hápmegiela.
- arkktehtuursaž mieŠlddsa ååŠbleǩǩiõl.
Nammaevttohusain galggii vuhtiiváldit nama čállinhámi ja dadjama.
NõmmeŠtǩǩõõzzâst õõlǥi väŠldded lokku ǩeeŠrjtemvueŠǩǩ da ceäŠlǩǩmõš.
Namma galgá leat álkit sierra gielain dadjamis ja njuovžilit sojaheamis.
Nõmm âlgg leeŠd hieŠlǩeŠld jeeŠres ǩiõlin ceäŠlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
Sávvui, ahte namma heive maiddái riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavahussii.
Nõõm tuäivveš, što tõn suåvvtumuš leŠčči meeraikõskksanji da liâggsânji âânnmõõžž tiuddi.
Lassin gáibádussan lei, ahte namma ii oaččo leat geavahusas sullasaš sámi visttis.
LââŠssen õõlǥtõssân leäi, što nõmm ij vuâǯǯ leeŠd seämmanallšem ko jeeŠres sääŠmvuuŠdest åårrai põõrtin.
Sámekulturguovddáža nammagilvvu 1. muddu ollašuhttui golggot-skábmamánus 2009.
SääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž 1. poodd čõõđteš kålgg-skammʼmannust 2009.
Dalle gilvui oasálastán evttohusain bálkkašanlávdegoddi dohkkehii váldit árvoštallamii oktiibuot 69 evttohusa.
TeŠl ǩeâšttõõttmõŠšše vuässõõttâm eŠtǩǩõõzzin cisttluŠvddkåŠdd priimi ärvvtõõllmõŠšše õhttseŠžže 69 puättam nõmmed.
Árvvoštaladettiin evttohusaid, bálkkašanlávdegoddi gávnnahii, ahte daid siste ii gávdno oktage gilvvu njuolggadusaid gáibádusaid deavdi evttohus.
Mâŋŋa ärvvtõõllmõõžž cisttluŠvddkåŠdd tuŠmmji, što puättam nõõmin ij käunnjam ni õhtt šeâttmõõžži mieŠlddsa õõlǥtõõzzid tiuddi eŠtǩǩõs.
Danin bálkkašanlávdegoddi šiehtai ođđajagemánus 2010 cealkit ođđa nammagilvvu, man áigemearri nogai 17.3.2010.
Tõn diõtt cisttluŠvddkåŠdd tuŠmmji ođđeeŠjjmannust 2010 čõõđted ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžž, koon mieŠrräiŠǧǧ puuŠđi 17.3.2010.
Ođđa nammagilvvus bálkkašanlávdegoddi dohkkehii váldit árvvoštallamii 142 nammaevttohusa (evttohusat dieđáhusat mielddusin), mat ledje ráhkaduvvon ja doaimmahuvvon dasa gilvvu njuolggadusaid mielde.
Ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžžâst cisttluŠvddkåŠdd priimi ärvvtõõllmõŠšše 142 nõmmeŠtǩǩõssâd (eŠtǩǩõõzz liâ teâđtõõzz õhttõssân), kook leŠjje rajjum da tuåimtum ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži mieŠlddsânji.
Fuolalaš ja vuđolaš árvvoštallama boađusin gilvvu 10-lahttosaš, kulturguovddáža geavaheaddjiorganisašuvnnaid, Senaatti-giddodagaid ja arkiteaktadoaimmahaga ovddasteaddjiin čohkiidan bálkkašanlávdegoddi mearridii ovttamielalalaččat cealkit anárašgielat nammaevttohusa Sajosa gilvvu vuoitin ja válljet dan seamma háve maiddái sámekulturguovddáža namman.
TääŠrǩes da ä䊚šmieŠlddsa ärvvtõõllmõõžž mieŠldd ǩeâšttõõttmõõžž 10- vuässlažneeŠǩǩi, kulttuurkõõskõõzz õõŠnniorganisaatiai, Senaattǩiiddõõzz da arkktehttkonttâr võboršeeŠǩǩin pijjum cisttluŠvddkåŠdd tuŠmmji õõutmiõllsânji čõõđted aanarsääŠmǩiõllsa nõmmeŠtǩǩõõzz Sajos ǩeâšttõõttmõõžž vuõiŠttjen da vaŠlljeed tõn seämmapoodd sääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmân.
(bálkkašanlávdegotti čoahkkáibidju dieđáhusa mielddusin)
(cisttluŠvddkååŠdd õŠhttenõõrmõš teâđtõõzz õhttõssân) CisttluŠvddkååŠdd miõlâst nõmmeŠtǩǩõõzzin Sajos teâudd pueŠrmõsân ǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžžin nõŠmme pijjum õõlǥtõõzzid.
Sajos lea namman oanehis, deaivil ja álkit milliibáhcci.
Sajos lij nõmmân vuäŠnkõs, âppšeei da hieŠlǩeld miõŠllepâššneeja.
Namma lea maiddái čalmmus, neutrála ja varas, mii ii dagat boastto miellagovaid ja man eai noađut menddo máŋga geavahanoktavuođa.
Nõmm lij še jeärsmeei, paaŠrtiteŠmes da võõrâsnallšem, kååŠtt ij šõddâd čaŠjjõttinallšem miõŠlle puättmõõžžid da koon jiâ pieŠhssed čuuŠt määŋg ââŠnnemõhttvuõđ.
Namma lea álkit sierra gielain dadjamis ja njuovžilit sojaheamis.
Nõmm lij hieŠlǩeld jeeŠres ǩiõlin ceäŠlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
Lassin dat heive bures riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavahussii.
LââŠssen tõt suåpp puâŠrast meeraikõskksânji da liâdggsânji âânnmõŠšše.
Bálkkašanlávdegottis anárašgiela áššedovdin doaibman Ilmari Mattus čilgehusa mielde sajos - nama oažžu dušše dakkár luonddubáiki, mii deavdá guhkálaš orohahkii ásahuvvon čavga gáibádusaid; dan lahka galget leat boaldenmuorat ja čáhci, ja báikki galgá leat muđuige mielamiel, vuogas ja suddjii, gosa mielas boahtá ja gos orru guhkitge áigge.
CisttluŠvddkååŠddest aanarsääŠm 䊚štobddjen tuåimmjam Ilmari Mattus čiõlǥtõõzz mieŠldd sajosnõõmtumuužž vuäǯǯ tåŠlǩ nåkam luâttpäiŠǩǩ, kååŠtt teâudd kuŠǩesäiggsa åårrampäikka pijjum õõlǥtõõzzid, tõn luŠnn âŠlǧǧe leeŠd puäŠlddem-muõr da čääŠcc, da päiŠǩǩ âlgg leeŠd mudoi še šiõǥǥ, šiõttlõš da sueŠjes, koozz vuäitt pueŠtted oŠđđest da årškueŠtted kuuŠǩǩben.
Sajos lea dasto buorrin gávnnahuvvon báiki orohaga ceggemii.
Sajos lij tõn nääŠleld pueŠrren ǩiõččum päiŠǩǩ kõhttpääiŠǩ raajjmõŠšše.
Sajos leamašan maiddái juo ovddežis sámiid sosiálalaš areena, gos sii leat deaivvadan, ságastallán áigeguovdilis ja boahttevašge áššiin ja juoba soahpan dain ja lassin bargan ovttas beaivválaš áššiid.
Sajos lij še tuâljõžääiŠjest leämmaž saaŠmi sosiaalaž ǩeâšttšeljj, koŠst sij liâ kaaunõõttâm, saaǥǥstõõllâm ääiŠjpoddsaž da puõŠtti aaŠššin da suåppâm tõid di lââŠssen tuejjääm õõutsââŠjest arggpeivvsaž aaŠššid.
Dán áigái heivehettiin sámekulturguovddáš ánssáša bálkkašanlávdegotti mielas sajos – nama alladássásaš arkitektuvrra ja maiddái alladássásaš ja máŋggabealat doaibmasisdoalu dihte.
CisttluŠvddkååŠdd miõlâst ânnʼjõžaigga šiõtteemnallšem sääŠmkulttuurkõõskõs lij vuäǯǯam ärvva kuulli sajos – nõõmtumuužž õlltääŠzz mieŠlddsa arkktehtuursaž di vueŠǩǩšõs da määŋgpeällsa tuåimmjem miârktõõzzes diõtt.
Veardádusgovain jurddašemiin kulturguovddáža arkitektuvra ráhkada Sajosa birrasa duovdaga go fas guovddáža doaibmit ja daid barggut ovdanbuktet olbmuid ja sin doaimma, mii Sajosis bargojuvvo.
VeŠrddumušnallšânji kulttuurkõõskõõzz arkktehtuur åŠrrjâtt Sajos pirr åårrai kueŠsteeŠlm da peällstes kõõskõõzz tuåimmjeei da tõõi tuâi čiõlǥte oummid da sij tuåimmjumuuzzes, koid Sajoksest tuejjeet.
Go sámekulturguovddážis lea mearri boahtit sámiid ja earáge joavkkuid guoibmás, suohtas, liekkus ja geasuheaddji deaivvadan- ja gávnnadanbáiki ja go guovddáš huksejuvvo guovdu anáralaččaid árbevirolaš ja dáláge ássanguovllu, ánssáša sámekulturguovddáš namman Sajosa hui bures.
SääŠmkulttuurkõõskõõzzâst lij mieŠrr šõddâd ruäŠssvõs, maaššâmnallšem, hieŠlǩeld âlddnemnalla åårrai da peällses ǩieŠssi saaŠmi da še jeeŠres äŠrttli kaaunõõttâmpäiŠǩǩ da ko kõõskõs tuejjeet kâskka aanarsaaŠmi äŠrbbvuõđsa da še ânnŠjõš jälstemvoudda, tõn nääŠleld sääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmân Sajos šeâtt pueŠrmõššân.
Namma symbolisere sámekulturguovddáža mearkkašumi sámiide lagaš ja gudnejahtton báikin.
Nõmm eeŠttǩâstt sääŠmkulttuurkõõskõõzz miârkksõõvvmõõžž säŠmmlaid õõldâs- da äärv tobddâm päiŠǩǩen.
Sámediggi lea guođđán pateanta- ja registtarráđđehussii ohcamuša Sajosa registreremis dávvirmearkan, goas namma oažžu oktovuoigatvuođalaš geavahansuoji.
SääŠmteŠǧǧ lij kuâđđam patentt- da registerhalltõŠsse ooccmõõžž Sajos nõõm registâŠttem diõtt kälvvmiârkkân, tõn mieŠldd nõmm vuäǯǯ õõutvuõiggâdvuõđla ââŠnnemsuõj.
Lassin diehtojuohkinvirgebáikkis lea ohccon ja juo ožžojuvvon Sajos-nammii iežas neahttadovddaldat čujuhusain www.sajos.fi
LââŠssen sakkeemveŠrǧǧkonttrest lij occum da juŠn vuõǯǯum Sajos nõŠmme jiijjâz säiŠmmkodd addrõõzzin www.sajos.fi
Sámekulturguovddážii, mii válmmaštuvvá kirkosiidii jagi 2012, huksejuvvojit doaibmalanjat sámehálddahussii (sámediggái), iešguđetlágan kultur-, oahpahus- ja dutkandoaimmaide ja lassin dálááigásaš čoahkkin- ja máŋggadoaibmalanjat auditorioin.
Aanar ceerkavsiŠjdde eeŠjjest 2012 vaalmštõõvvi sääŠmkulttuurkõõskõŠsse raajât paaiŠǩid sääŠmvaaldšemma (sääŠmtegga), jeeŠresnallšem kulttuur-, mättʼtõõttâm- da tuŠtǩǩeemtuåimmjumuužžid di lââŠssen ânnʼjõžäiggsaid sååbbar- da määŋgtuåimmpaaiŠǩid auditoriaineezz.
Kulturguovddáža dárkkuhussan lea láhčit sápmelaččaide buoret eavttuid doalahit ja ovddidit kulturiešráđđema ja maiddái ovddidit almmolaš eallindiliid.
Kulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saaŠmid pueŠrab oudldõõzzid ââŠnnet da ooudâsviikkâd kulttuurjiiŠjjesvaaldšem di oouŠdeed takai jieŠllemåårrmõõžžeez.
Lassin kulturguovddáš fállá buoret vejolašvuođaid go ovdal lávdadit ja juohkit dieđuid sápmelaččain eamiálbmogin.
LââŠssen kulttuurkõõskõs taŠrjjat pueŠrab vuäittmõõžžid liâvted da jueŠǩǩed teâđaid saaŠmin vuõssnaroodân.
Sámekulturguovddáža váldogeavaheaddit ja - doaibmit leat sámediggi ja Sámi oahpahusguovddáš.
SääŠmkulttuurkõõskõõzz väŠlddõõŠnni da – tuåimmjeei liâ sääŠmteŠǧǧ da SääŠmvuuŠd škoouŠlʼjemkõõskõs.
Daid lassin eará doaibmit leat Sámegirjerádju (Anára gieldda girjerádjodoaibma), Sámearkiiva (Arkiivalágádus), Sámi Duodji rs.
Tõõi lââŠssen jeeŠres tuåimmjeei liâ SääŠmǩeŠrjjpõrtt (Aanar kååŠdd ǩeŠrjjpõrtt-tuåimm), SääŠmarkiiv (ArkiivstrooiteŠl), Sámi Duodji ry.
, SámiSoster rs ja Lappi guovlluhálddahusvirgedoaimmahat.
, SámiSoster ry da SääŠmjânnam vuŠvddvaaldšemveŠrǧǧpõrtt.
Lassin guovddážii bohtet oktasašlanjat nugo auditorio, uhcit čoahkkinlanjat, máŋggadoaibma- ja bálvalanlanjat ja maiddái sullii 60-báikásaš restauráŋŋa.
LââŠssen kõõskõŠsse šâŠdde õhttsažpääiŠǩ mâŠte auditoria, uuŠccab sååbbarpääiŠǩ, määŋgtuåimm- da kääzzkâŠsttempääiŠǩ di nuŠtt 60-päiǩǩsaž resttrantt.
Sámediggi lea kulturguovddáža váldoláigolaš, mii viidásabbot láigoha lanjaid eará doaibmiide.
SääŠmteŠǧǧ lij kulttuurkõõskõõzz väŠlddposttšeǩ, kååŠtt ooudâs vuåkrai jeeŠres tuåimmjeeŠjid.
Sámekulturguovddáža goasttádusárvu lea 12 miljovnna euro (álv 0 % Kulturguovddáža viidodat lea sullii 4 800 brm2 ja saddjáivuohta 27 400 brm³.
SääŠmkulttuurkõõskõõzz teäŠǧǧââŠnnemarvvlõs lij 12 miljoon euŠrred (alv 0 % SääŠmkulttuurkõõskõõzz veeidâsvuõtt lij nuŠtt 4 800 brm2 da veeidâsvuõtt 27 400 brm³.
Guovddáža huksenbarggut leat álgán dán vahkus ja dat galggašii válmmaštuvvat jagi 2011 loahpa rádjai.
Kõõskõõzz raajjâmtuâj liâ juŠn alttuum jooŠtti neäŠttlest da tõt õõlǥči vaalmštõõvvâd eeŠjj 2011 loopp mõõneeŠst.
Dálu atnuiváldin ávvudemiid lea mearri doallat álgojagis 2012.
Põõrtristtmõš lij mieŠrr prääzkjed alggeeŠjjest 2012.