index2.php_option=com_content_task=view_id=437_lang=davvi.html.xml

Guokte nissona oažžuba giellabálkkášumi Gollegiella 2010	KueŠhtt neezzan ciistet Gollegiella 2010 ǩiõllciistin
Guokte sámi nissona, Máret Sárá ja Lajla Mattson Magga, leaba goappašat ja iešguđet ládje rahčan sámegiela ovddidemiin ja seailluhemiin.	KueŠhtt neezzanpeällsa tollvääim, Máret Sára da Lajla Mattsson Magga, liâ kuhttu tuejjääm šuur tuâj sääŠmǩiõl ooudâsviikkâm da ruõkkâm diõtt.
Dal beassaba juohkit davviriikkalaš giellabálkkašumi Gollegiella 2010.	ÅåŠn suäna vuäǯǯa tâŠvvjânnamlaž ǩiõllciist Gollegiella 2010.
Giellabálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppát jagi ja bálkkašumi summi lea 12 500 evro.	Ǩiõllcistt jueŠjjet juõŠǩǩ nuuŠbb eeŠjj da cisttsumm lij 12 500 euŠrred.
Otne 22 beaivi skábmamánus geigejuvvui bálkkašupmi davviriikkalaš ministarčoahkkimis Stockholmmas.	TäŠbbe skammʼmannu 22. peeiŠv ciist uŠvddeš tâŠvvjânnamlaž ministersåbbrest Tukholmast.
Ruoŧa Sámedikki stivraságadoalli Ingrid Inga, rámida davviriikkalaš ráđđehusaid go bidjet nu stuora bálkkašansummi fuomášan dihte sámegielaid.	Ruõcc sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz saaǥǥjååŠđteei Ingrid Inga ǩeiŠtt TâŠvvjânnmi halltõõzzid tõŠst, što tõk laaddâŠtte – jõnn cisttsuŠmme, koon ǩiõččâmvueŠǩǩ lokku vääŠldeŠl lij sääŠmǩiõli årra.
- Lea somá go sáhttá bálkkašit ja movttidahttit olbmuid geat eallinagi leat garrasit bargan sámegiela seailluhemiin ja ovddidemiin, dadjá son.	- Lij rämm vueiŠtted ââŠldeed näkkam tuâjjcistt da smeŠllkâŠtted oummid, kook liâ tuejjääm jõnn tuâj sääŠmǩiõl ruõkkâm da ooudâsviikkâm diõtt, son särnn.
Dán jagi leat davvisámegiella ja orjješsámegiella mat loktejuvvojit oidnosii.	Tän eeŠjj tâŠvvsääŠmǩiõl da saujjsääŠmǩiõl pââŠjtet pâŠjjsâjja.
Goappaš gielat ságastuvvojit ruoŧabeal Sámis.	TâŠvvsääŠmǩiõl maainstet Ruõccâst, Taarrâst da LääŠddjânnmest, saujjsääŠm Ruõccâst da Taarrâst.
Dá oanehaččat veardidanlávdegotti ákkastallan manin juste Máret Sárá ja Lajla Mattsson Magga oažžuba bálkkašumi jagi 2010:	TäŠst lij vuäŠnkânji ärvtõõllâmkomitea vuâđđjurddi, mõŠnt sami suäna Máret Sára da Lajla Mattsson Magga vuäǯǯa ciist eeŠjjest 2010.
Máret Sárá Máret Sárá lea riegádan 1947 ja son lea bajásšaddan Bissojogas Porsáŋggus, Norggas.	Máret Sára Máret Sára lij šõddâm e. 1947 Pessjooǥǥâst Porsanger kååŠddest Taarrâst.
Son lea olles áiggi áŋgirit bargan davvisámegiela ovddidemiin ja nannemiin.	Son lij vuäŠmstam jieŠllmes ǩiõllˈlaž ooudâsviikkâmtuõjju täŠvvsääŠm ǩiõllvuuŠdest.
Son lea bargan oahpaheaddjin, girječállin, journalistan, ráđđeaddin Boazodoallohálddahusas ja girjelágádusjođiheaddjin ja sus lea leamaš njunušdoaibma máŋggain servviin ja politihkalaš doaimmas.	Son lij leämmaž uŠčteeŠlen, ǩeŠrjjneŠǩǩen, gaŠzeâtneŠǩǩen, puäʒʒhåiddvaaldšem vuäppõõzzuŠvddjen, čõõđtempõrggâz jååŠđteeŠjen da suŠst liâ leämmaž määŋg tuâj jeeŠres seäŠrvin da politiikklaž orgaanin.
Sámegiela ovddideapmi lea álohii leamaš guovddážis su bargoeallimis ja eará beroštumiin ja son lea leamaš buorre ja nanu ofelaš sihke ámmátolmmožin ja nissonbealušteaddjin.	Ǩiõl kuõskki tuâjj lij jååŠttam mieŠldd suu tuâjj-jieŠllmest ruõŠpsses suõnnân da son lij leämmaž šiõǥǥ ooudâsviikkjen, nuŠtt jiijjâs ämmtes beäŠlnn da neezznen.
Seammás go son lea bargan oahpaheaddjin son lea maiddái leamašan mielde rievdadit sihke oahppovugiid ja oahpahussystema.	MättʼteeŠl škooulneeŠǩǩid da mättʼtõõttjid da seämma poodd pueŠrääm mättʼtem-mõõntõõllmõõžžid da jiõčč mättʼtemriâššmõõžž.
Son lea ovttas Kirsten Popein čállan oahppogirjeráiddu Eatnigiella ja son lea maiddái almmuhan girjjiid main leat sátnestoahkamat, hoahkamat ja oahppanstoahkamat.	Son lij õõutsââŠjest Kirsten Popeʼin čõõđtam mättʼtemǩeŠrjjrääid Eatnigiella (JieŠnnǩiõll) da jeeŠres ǩeeŠrjid, koin liâ sääŠnnsiõr, ǩieŠčč-čuõŠjjõõzz, särnnamvueŠjj da mättŠtemsiõr.
Son lea maid čállán moadde sátnevájasgirjji masa son lea čohkken dieđuid sihke boarrásat ja dáláš áiggis.	Mõõnni eeŠjj son lij čõõđtam kueŠhtt ǩeeŠrj sääŠnnštooŠppjõõzzin.
Oktiibuot son lea leamašan mielde čállimin badjel 40 girjji.	ʼhttseŠžže son lij leäŠmmaž mieŠldd čõõđteŠmen pâŠjjel 40 ǩeŠrjjed.
Máret Sárá lea olmmoš gii lea duostan guorrat iežas geainnuid.	Máret Sára lij leämmaž person, kååŠtt lij tuõsttâm jååŠtted jiijjâs čuâkksid.
Son lea eallinagi leamaš njunnošis sihke ámmátlaččat pedagogan, journalistan ja čállin muhto maiddái giellapolitihkalaččat.	JieŠllemääiŠjest son lij leäŠmmaž oddâl šõddeeŠjen, gaŠzeâtneŠǩǩen, ǩeŠrjjneŠǩǩen, leša še ǩiõllpolitikklânji.
Máret Sárá viiddis doaibma sámegielain dagaha su árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, oaivvilda veardidanlávdegoddi.	Máret Sára kookkas vuällai sääŠmǩiõl kuõskki vääžnai tuâjj tuejjad suŠst Gollegiella (kåŠllǩiõl) kaallsõs äärv mieŠlddsa vuâǯǯai, tuâtt ärvtõõllâmkomitea.
Lajla Mattsson Magga lea riegadan 1942 Kall gilis, Jämtlánddas Ruoŧas, son lea ollu jagiid juo orrun Guovdageainnus Norgga beal Sámis.	Lajla Mattsson Magga Lajla Mattsson Magga lij šõddâm e. 1942 Kall-nõmmsaž siidâst Ruõcc Jämtlaandâst, lešâ lij jälstam kuuŠǩǩ ääiŠj Taar Koutokeinost.
Universitehtaáiggi rájis lea orjješsámegiela ovdánahttin, seailluheapmi ja oahpahus leamaš guovddážis sihke su ámmátlaš ja priváhta eallimis.	SaujjsääŠmǩiõl ruõkkmõš, mättʼtumuš da ooudâsviikkmõš liâ mättʼtõõttâmääiŠjest ääŠljeeŠl leämmaž suu vääžnmõš tuâj, nuŠtt ämmatlaž da privat jieŠllmest.
Lajla Mattson Magga lea viidát doaibman giellasuorggis ja son lea e.e. bargan čáppa- ja fágagirjjálašvuođain, jorgalusaiguin, oahpahusain, eksiminašuvnnain, son lea čohkken giellamateriála ja báikenamaid ja maiddái addan olggus orjješsámi sátnelisttuid.	Suu tuäimmjemvuŠvdd lij kookkas vuällai da vuäll käŠttet nuŠtt mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ da teâttǩeŠrjjlažvuõđ, joortõõzzid, mättʼtõõzzid, ǩiõllaunnstõõzz noorrmõõzz da jeŠrrumuužž, päiŠǩǩnõõmid da sääŠnnǩeŠrjjtuâj.
Pedagoga ja čálli Lajla Mattson Magga lea guhkes áiggi bargan oahpaheaddjin ja eksiminatuvrran orjješsámegielas.	Lajla Mattsson Magga lij kuuŠǩǩ ääiŠj tuejjääm tuâj saujjsääŠmǩiõl uŠčteeŠlen da tuŠtǩǩeeŠjen.
1984 bođii su vuosttaš girji olggus, Maahke ryöknie, ja dan maŋŋel lea son čállán máŋga oahppogirjji ja mánáidgirjji mat leat addojuvvon olggus.	EeŠjjest 1984 suu vuõssmõs ǩeŠrjj iŠlmstõõvi, Maahke ryöknie, mâŋŋa tän ǩeeŠrj liâ očndõõttâm jeeŠres mättʼtemǩeeŠrj da päärnai ǩeeŠrj.
Dal son lea mielde joavkkus mii galgá ođđasit jorgalit biibbala orjješsámegillii ja seammás son maiddái bargá orjješsámegiela grammatihkkagirjjiin.	ÅåŠn son vuässââtt Biblija ođđest jåårǥlâŠttemtuõjju saujjsääŠmǩiõŠlle da seämma poodd son tuejjad ǩiõllmättǩeeŠrj.
Su stuorimus bargoárja giellasuorggis lea bargu sátnegirjjiiguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä / Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) ja Norsk-sydsamisk ordbok / Daaroen-åarjelsamien baakogærja.	Suu šuurmõš tänpoddsaž tuâjj lij ǩiõllvuuŠdest kueiŠt sääŠnnǩeeŠrj tuejjumuš. Åarjelsaemien daaroen baakogärjä / SaujjsääŠm-Taarr sääŠnnǩeŠrjj õõutsââŠjest Knut Bergslandʼin da Daaroen åarjelsaemien baakogärja / Taarr-SaujjsääŠm sääŠnnǩeŠrjj.
Lajla Mattson Magga lea eallinagi bargan garrasit orjješsámegiela ovddideami dihte ja dat bargu dagahu su dehálaš giellaoaivadeaddjin ja árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, čállá veardidanlávdegoddi ákkastallamis.	Lajla Mattsson Magga lij čõõđ jieŠllem ääiŠjes tääŠrǩeŠld da peersteeŠl vuässõõttâm saujjsääŠmǩiõl ǩiõllõhttsažtuõjju, kååŠtt tuejjad suŠst vääžnai ǩiõl-loŋŋneei da Gollegiella (kåŠllǩiõl) kaallsõs äärv mieŠlddsa vuâǯǯai, ärvtõõllâmkomitea tuâtt vuâđđjurddjest.