index2.php_option=com_content_task=view_id=512_lang=davvi.html.xml

Sajosa fidnodoaibman-, márkanastin- ja buvttaovddidanfidnu álggii	Sajoozz jäärnâǩtuejjumuš-, markknâŠsttmõš- da ouddsiooudasviikkâmhaŠŋǩǩõs aaŠlji
Sámekulturkuturguovddáš Sajosa gárvvásmuvvama lahkonettiin Anára kirkosiidda ja Sajosa leat márkanastigoahtán maiddái riikkaidgaskasaš kongreassa- ja dáhpáhusbáikin.	SääŠmkultturkõõskõõzz Sajoozz valmštõõvvâm ooudâst Aanar ceerkavsiid da Sajos lij alggum markknâŠstted še meeraikõskksaž kongress- da noorõõttâmpäiŠǩǩen.
Márkanastindoaimmaid vuođđun lea ealli sámekultuvra.	Markkânistemtooi ¨mah vuáđuduveh ellee já rievtis sämikulttuurân.
Lappi lihttu mieđihii Sámediggái EU-guovlluovddidanruhtarájus ruhtadeami beannot jagi guhkkosaš márkanastinfidnui.	SääŠmjânnam lett miõtti SääŠmtegga EU-vuŠvddooudâsviikkâmfoondâst teäggtõõzz pieŠllneŠbeeŠjj piŠštti markknâŠsttemhaŠŋǩǩõŠsse.
Fidnu ovttasbargooassebealit leat Anára gielda, Siida, Sámeguovllu oahpahusguovddáš sihke 15 guovllu turismafitnodateaiggáda.	HaŠŋǩǩõõzz õhttsažtuâjjsǩeâppar liâ Aanar kåŠdd, Siida, SääŠmvuuŠd škoouŠlʼjemkõõskõs di 15 vuuŠd tuŠriŠsmmpõrǧǧi.
Fidnu váldomihttomearrin lea gárgehit ja dahkat doaibmamálle sámekulturguovddáš Sajosa fidnodoaibmamii.	HaŠŋǩǩõõzz väŠlddtäävtõssân lij ooudâsviikkâd da raajjâd tuåimmjem-mall sääŠmkultturkõõskõs Sajos jäärnâǩtuejjumuŠšše.
Čoahkkinprográmmat gárgehuvvojit nu, ahte doaibma lea ávkin oppa sámeguvlui nu viidát go vejolaš.	Sååbbarprograamm viiǥǥât ooudâs nuŠtt, što tuåimmjumuš äuŠǩǩad da vuäll eža kookkas obb sääŠmjânnam pirr.
Fidnu ulbmilin lea gárgehit maiddái ođđa dáhpáhusaid, main lea sámefáddá.	HaŠŋǩǩõõzz täävtõssân lij viikkâd ooudâs še ođđ sääŠmteemmlažšõddmõõžžid noorõõttâmpooddid, tõŠnt ko noorõõttmõõžžin lij positiivlaž vaikktõs vuuŠd jieŠllemvueŠjjtuejjumuŠšše da jieŠllemåårmõõžžid.
Dát danin go dáhpáhusain lea miehtemielalaš váikkuhus guovllu ealáhusdoibmii ja eallindiliide.	HaŠŋǩǩõõzzâst smeŠllkâŠttet kulttur- da luâtt-tuŠriiŠsmâst persteei persoonid riõmmâd põrggjen da kääzzkõõzzi spraavdõõttjen SajoŠsse puõŠtti ä䊚šlažjooukid.
Fidnus movttiidahttet kultur- ja luondduturismmas beroštuvvan olbmuid álgit fitnodatdoallin ja bálvalusaid buvttadeaddjin Sajosa boahttevaš gussiide.	MarkknâŠsttemtuåimmen liâ jm.
Márkanastindoaimmat leat ee. fitnodatturismii gullevaš meassut, aktiivvalaš vuovdin, oahpásmuvvanmátkkiid ordnen sihke sosiálalaš media.	põõrǥâstuŠriŠsmme kuulli messu, veäŠlkõs kaaupšumuš, tobddõõttâm-maaŠtǩi riâššmõš di sosiaalaž media.
Sámeguovllu márkanastet riikkaidgaskasaš kongreassakundáriid diđolašvuhtii máŋggabealat ja sisdoalus dáfus earálágan čoahkkinbáikin. “ Anárii bohtet dakkár fitnodagat ja organisašuvnnat, mat háliidit dilálašvuođastis eanet go čomistanturismabáikkis dahjege nuppiiguin sániiguin eakti sámekultuvrra ja áidnalunddot luonddu doaibmevaš bálvalusaiguin ”, lohká fidnu jođiheaddjin válljejuvvon anárlaš, sohkaduogážisttis nuortalaš Marja Männistö.	SääŠmvuuŠd viiǥǥât meeraikõskksaž kongressä䊚šlai tieŠttemvuõŠtte määŋgpeällsiŠžžen da nåkam miârkksõõvvi sååbbarpäiŠǩǩen, kååŠtt lij jeeŠresnallšem.”Aanra puäŠtte tõk põrggâz da organisatiad, kook haaŠlee noorõõttâmpooddâst jeänab, ko joukktuŠriŠsmmpääiŠǩ leŠbe pueŠrben sääŠmkulttuur da oŠdinakaivuõđ luâđ tuåimmjeei kääzzkõõzzivuiŠm ”, särnn haŠŋǩǩõõzz jååŠđteeŠjen vaŠlljuum aanarneǩ, šâddvuõđstes nuõrttsäŠmmlaž Marja Männistö.
Sámekulturguovddáš Sajos gárvána atnui ođđajagimánus 2012 Anára kirkosiidii, luonddus dáfus áidnalunddot Anárjávrri gáddái.	SääŠmkultturkõõskõs Sajos valmštââvv ođđeeŠjjmannust 2012 Aanar ceerkavsiŠjdde, luâđes beäŠlnn jiiŠjjesnallšem AanarjääuŠr riddu.
Sajos boahtá leat kultur-, hálddahus-, skuvlen- ja oahpahusguovddáš sihke máŋggabealat dáhpáhusdállu, man vuođđun leat sámi árbevierut.	Sajos sâdd leeŠd sääŠm äŠrbbvuõŠtte vuâđđõõvvi kulttur-, vaaldšem-, škoouŠlŠjem- da siltteemkõõskõs di määŋgååŠblkaž nõõrõõttâmpõrtt.
Sámekulturguovddážis fállet eakti sápmelaš kultur- ja oahppanbirrasis alladását čoahkkin-, čájáhus- ja čoahkkinbáikkiid, main leat ođđaáigásaš av-buvttadanrusttegat sihke vejolašvuođa ordnet dáhpáhusaid kultuvrra gudnejahttimiin ovttasbargguin eará doaibmiiguin ja fierpmástuvvamiin sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat.	SääŠmkultturkõõskõõzzâst taŠrjjeet sääŠmkulttur- da siltteempirrõõzzâst õlltääŠzz mieŠlddsaid sååbbar-, čuäŠjtem- da škoouŠlŠjempaaiŠǩid ođđäiggsaž av-puuŠtʼtemneävveezvuiŠm di reäšš noorõõttmõõžžid kulttuur slävvjeeŠl õhttsažtuâjast jeeŠres tuåimmjeeŠjivuiŠm da säiŠmmõõđeeŠl meersânji di meeraikõõsǩeld.
Sajosis lea čoahkkinsadji juobe 500 olbmo dáhpáhussii.	Sajoozzâst liâ noorõõttâmpääiŠǩ 500 persoon noorõõttâmpooddid.
Sámekulturguovddáš Sajos, mii huksejuvvo Anára kirkosiidii, boahtá leat Suoma sápmelaččaid hálddahusa ja kultuvrra guovddáš.	Aanar ceerkavsiŠjdde raajjâm vueŠlnn åårrai sääŠmkultturkõõskõs Sajos šâdd leeŠd LääŠddjânnam saaŠmi vaaldšem da kulttuur kõõskõs.
Sámekulturguovddáža ulbmilin lea láhčit sámiide buoret dilálašvuođaid iežas eavttuiguin doalahit ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja ealáhusdoaimma sihke dikšut ja ovddidit kulturiešráđđema sihke maiddái duvdit sámiid almmolaš eallineavttuid ovdáneami.	SääŠmkultturkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saaŠmid pueŠrab oudldõõžžid da jiijjâsmääiŠnlânji ooudâsjuäŠtǩǩed da viikkâd ooudâs sääŠmǩiõles, sääŠmkulttuures da jieŠllemvueŠǩǩtuejjumuužžes di håiddad da viikkâd ooudâs kulttur-jiijjâsvaaldšemvuõđes di tuärjjeed saaŠmi takai jieŠllemåårrmõõžži ooudâsviikkmõõžž.
Lassin guovddáža ulbmilin lea buoridit vejolašvuođaid juohkit ja oažžut dieđuid sápmelaččain eamiálbmogin.	Kult-turkõõskõs pueŠrad še vuäittmõõžžid liâvvted teâđaid saaŠmin, kook liâ alggmeeran.
Sámekulturguovddáš Sajosa huksemii lea mieđihuvvon 5 miljovnna euro Eurohpá uniovnna guovlluovddidanruhtaráju ruđain.	SääŠmkultturkõõskõs Sajoozz raajjmõŠšše lij miõttum 5 miljoon euŠrred Euroop unioon vuŠvddooudâsviikkâmfoond vaaŠrid