index2.php_option=com_content_task=view_id=567_lang=davvi.html.xml

Ministarat: sámegielaid sihkkarastin lea dehalaš álbmotlaš fidnu	Minister: SääŠmǩiõli staanumuš lij vääžnai meersaž haŠŋǩǩõs
Sámegielaid boahttevuođa sihkkarastin lea dehalaš álbmotlaš fidnu, mii gullá ráđđehusprográmmai.	SääŠmǩiõli puõttiääiŠj staanumuš lij vääžnai meersaž haŠŋǩǩõs, kååŠtt lij valddum halltõsprograŠmme.
- Sámegiela ealáskahttima várás ráhkaduvvon doaibmabidjoprográmma boahtit doalvut stáhtaráđđái mearrideami várás.	– SääŠmǩiõl jeälltem diõtt rajjum tuåimmtuâjjprogramm puäŠđet viikkâd riikksuåvtõõzz tuŠmmjem vuâlla.
- Stáhtaváldi figgá fuolahit giela ealáskahttima ekonomalaš eavttuin váigadis áiggis fuolakeahttá, nanniiga oahpahusministtar Jukka Gustafsson ja kultur- ja valástallanministtar Paavo Arhinmäki bargojoavkku evttohusas sámegiela ealáskahttima doaibmabidjoprográmman.	– RiikkväŠldd ǩiččlââtt väŠǯǯlõš aaiŠjin huõlǩâni tõn, što ǩiõlljeälltem ekonomiilaž oudldõõzzin puäŠđet ââŠnned huõl, nääiŠt ååŠskte mättʼtõsminister Jukka Gustafsson da kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki tuâjj-joouk uŠvddum eŠtǩǩõõzzâst, kååŠtt lij rajjum sääŠmǩiõl tuåimmtuâjjprogrammân.
Gustafsson mielas giela ealáskahttindoaimmaid ollašuhttimis ii nuge leat jearaldat ruđas.	Gustafsson miõlâst ǩiõlljeälltemtuåimmtuâjai čõõđtumuužžâst, ij leäkku kõõččmõš tåŠlǩ tieŠǧǧest.
- Lagamustá dát lea politihkalaš ja kulturdáhtu gažaldat, son gávnnahii.	– PueŠrben ǩiõččeeŠl, tät lij politiikklaž da kultturtäätt kõõččmõš, son tuõtti.
Oahpahusministtar Gustafsson oaivvildii sámegiela boahttevuođa stuorra hástalussan ealáhusráhkadusa nuppástuvvama, gielamolsunovdáneami ja eretfárrema sámiid ruovttuguovllus.	MättŠtõsminister Gustafsson õõŠni sääŠmǩiõl ââŠnnemjurddi vääžnmõs puõŠttiääiŠj tuâjjan, jieŠllemvueŠǩǩraajõõzz mottjumuužž, ǩiõllvaajtemooudâsviikkmõõžž da meädda vuâlggmõõžž saaŠmi dommvuuŠdest.
- Dilis, mas juo 70 % sámemánáin ja - nuorain ásset eará sajis go sámiid ruovttuguovllus, dárbbašuvvojit ođđa doaimmat erenomážit iežas giela oahpahusa oažžumii.	– VueŠjjest, koŠst juŠn 70 % sääŠmpäärnain da – nuõrin jälste jeeŠres paaiŠǩin ko saaŠmi dommvuuŠdest, tõõzz taarbšet ođđ tuåimid da jeäŠrben jiijjâz ǩiõl mättʼtem vuäǯǯmõõžž.
Gustafsson anii dehálažžan sámegiela oahpahusa lágideami olles riikkas.	Gustafsson õõŠni vääžnai 䊚šen tõn, što ǩiõl mättʼtem riâššmõš õõlǥči leeŠd obb jânnmest.
- Doaibmevaš oahpahusa, mas geavahuvvojit gáiddusoktavuođat, ávkin geavaheapmi lea dehalaš doppe gos sámegiela lagašoahpahussii eai leat vejolašvuođat, dajai Gustafsson.	- Tuåimmjem ouglõhttvuõđi ââŠnnem mättʼtõõzz äuŠǩǩumuš lij vääžnai tåŠben, koŠst sääŠmǩiõl âŠlddmättõŠšše jiâ leäkku vuäittmõõžž, tuõtti Gustafsson.
Oahpahus- ja kulturministeriija álggaha dán giđa áigge čilgehusbarggu sámegiela gáiddusoahpahusa ollašuhttinvejolašvuođain.	Mättʼtõs- da kultturministeria alttad ǩiiđ mieŠldd čiõŠlǧǧeemtuâi, sääŠmǩiõl vuäittmõššân tuejjeed âŠlddmättõõzzid.
Kultur- ja valástallanministtar Paavo Arhinmäki muittuhii das, ahte máilmmis jápmá okta giella guovtte vahku gaskkaid.	Kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki muŠšttii tõŠst, što maaiŠlmest läŠppai õhtt ǩiõll kueiŠt neäŠttel kõõskin, oummi kõskkvuõđâst.
- Máilmmi sullii 6000 gielas juoba 90 % leat áitatvuolde jávkamin.	– MaaiŠlmest nuŠtt 6000 ǩiõlâst, sâ 90 % liâ vaarrvueŠlnn vooŠps läŠppjed.
Dat mearkkaša máilmmi gefoma ja ovttabealagin šaddama ja máilmmi eamiálbmogiid gielaide vuorkašuvvan divrras kulturdieđu jávkama, logai Arhinmäki.	Tõt miârkksââvv maaŠilm vääivtõõvvmõõžž da õõutbeällsaž jättâŠttmõŠšše kuâđđjumuužž da maaiŠlm alggmeerai ǩiõŠlle ruõkkõõvvâm kaallšõs kultturteâđ läŠppjumuužž, tuõtti Arhinmäki.
Son nannii ráđđehusa doarjut kulturpolitihkastis maiddái sámekultuvrra seailuma.	Son ååskti tõn, štõ halltõs stäänn kultturipolitiikk tuâjast še sääŠm kulttur seillmõõžž.
- Sámegielat ja kultuvrrat leat maŋimuš jagiin čielgasit nanosmuvvan, gávnnahii Arhinmäki.	– SääŠmǩiõl da kulttuur liâ mõõnni eeŠjji mieŠldd ravsmam pueŠrab årra, tuõtti Arhinmäki.
Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi giittii bargojoavkku lihkostuvvan barggus ja sávai sámegiela ealáskahttindoaimmaid ovdánit ja oažžut maiddái ruhtadeami.	SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi späŠssbõõžži tuâjj-joouk tän oŠnnstam tuâjast da tuäivai sääŠmǩiõl jeälltemtuåimmtuâi ouddnumuužž da teäggtõõzz vuäǯǯmõõžž tän tuõjju.
- Sámedikkis ja sámeservošis leat stuorra vuordámušat gielaealáskahttinprográmmas.	– SääŠmteeŠǧǧest da sääŠmõhttsažkååŠddest liâ jõnn vuârddmõõžž ǩiõlljeälltemprograammâst.
Ulbmilin lea bissovaš málle áigáioažžun giela ealáskahttima ja suddjema várás, dajai Näkkäläjärvi.	Täävtõssân lij põõšši maall äiggavuäǯǯmõš ǩiõll jeälltem da suõjjeem diõtt, tuõtti Näkkäläjärvi.
Fidnu stivrenjoavkku lahttu Irja Seurujärvi-Kari logai leat giitevaš gielaealáskahttima doaibmabidjoprográmma válmmaštuvvamis.	HaŠŋǩǩõõzz vuäŠpstemjoouk vuässlaž Irja Seurujärvi-Kari tuõtti, što lij späŠssebvuõđlaž ǩiõlljeälltem tuåimmtuâiprograammeŠtǩǩõõzz valmštumuužžâst.
- Dehaleamos áššit giela ealáskahttima lihkostuvvamii leat positiivvalaš vuoigŋa, almmolaš dáhttu ja oktasaš visio, árvalii Seurujärvi-Kari.	– Vääžnmõs ǩiõl jeälltem oŠnstumuŠšše lij positiivlaž mieŠldd åårrmõš, takai tättamvueŠǩǩ da õhttsaž visio, tuõtti Seurujärvi-Kari.