index2.php_option=com_content_task=view_id=586_lang=davvi.html.xml
Marja Helandera ja Outi Pieski Sajosii dahkan dáiddabarggut almmustahttojit kultureahkedis 3.4. Marja Helander da Outi Pieski SajoŠsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet
Sámedáiddáriid Marja Helandera ja Outi Pieski Sajosii dahkan dáiddabarggut almmustahttojit maŋŋebáreahket 3.4. dmu 20 álgi sámi kultuvrra eahkedis. SääŠmčeäŠppneeŠǩǩi Marja Helander da Outi Pieski SajoŠsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet da čuäjtet mââibaarǥjeäŠǩǩää 3.4. čiâss 20 äŠlǧǧem sääŠm kulttur jeäŠǩǩääst.
Dáiddabargguid birra muitala stáhta dáiddabargodoaibmagotti várreságadoalli Veli Granö. Čeäppõstuejjõõzzi pirr maainast riikk čeäppõstuejjõstuåimmkååŠdd vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Veli Granö.
Outi Pieski ja Marja Helander leaba mielde dilálašvuođas. Outi Pieski da Marja Helander liâ mieŠldd čeäppõstuejjõspoodd.
Pieski duojit leat ásahuvvon Sajosa parlameantasále Soljui ja Helandera duojit fas Sajosa sámegirjerádjui ja váldouvssa bajábeallái. Pieski tuejjõõzz liâ pijjum Sajoozz parlamenttkueŠrnec Solju seinna da Helander tuejjõõzz sääŠmǩeŠrjjpõõrt da väŠldduus pââibeälla.
Outi Pieski seaidnerelief lea ásahuvvon parlameantasále Soljui. Outi Pieski seiŠnnreliefi lij pijjum parlamenttkueŠrnec Solju seinna.
Dát duodji sisttisdoallá máŋggaid gollejuvvon ja vilgesgollejuvvon stálletallearkkaid, mat ovttas hábmejit máŋggadását šealgu rávnnji sále seaidnái ja sárdnestullui. Tuejjõs nårrai määŋgain kåŠlluum da viõlggkåŠlluum stääŠlltiiskin, kook räŠjje määŋgtääŠzzaž kumccõõtti veeŠrd kueŠrnec seinna da maainsteeikriiŠlcže.
Oktan duoji visuálalaš vuođđun lea nissona sámegávttis geavahuvvon solju. ʼhttân tuejjõõzz visualaž vueŠlǧǧemaŠlggân lij neezzan määccka kuulli laustõkzääpneǩ.
Duoji oasit leat hámiset dáfus dego tallearkkat, goaikkanasat fas mat dain heaŋgájit leat dego basttet. Tuejjõõzz vuäŠzz liâ tiiskmallsa da tõin repččai kåškknjõõzz liâ pâŠsttmen.
Keramihkalaš basttiid hápmegiella boahtá árbevirolaš sámi čoarvebasttes. ” Ǩeramiikk pâŠsttmi ååŠbleǩǩiõll puätt sääŠm ääŠrbvuâlaž täŠhttpâŠsttmest. ”
Duddjodettiinan dán lean guorahallan sohkabuolvvaid rávnnji áiggis sihke oktiigullevašvuođa, mas rávdnji biepmada juohkeovtta mis ”, muitala duojár. Tuejjõõzz tuejjeŠmmen leäm smiõttâm puõlvvõõǥǥi veeŠrd ääiŠjest di õŠhttekuullmõõžž, koŠst veŠrdd poorat juâkksa meeŠst ”, maainast čeäŠppneǩ.
Marja Helandera guovtteoasat duodji lea ásahuvvon Sajosa sámegirjerádjui. Marja Helander kueiŠtvuäzzas tuejjõs lij pijjum Sajoozz sääŠmǩeŠrjjpõŠrtte.
Duoji vuosttas oassi čohkiida 30 čuovgagovas, mat govvidit otnábeaivvi sápmelaččaid ja mat leat váldon iešguđet guovlluin Suoma. Tuejjõõzz vuõssmõs vuäŠss nårrai 30:st ânnʼjõžpeeiŠv sämmlaid snimmum snimldõõǥǥâst, kook liâ snimmum juõŠǩǩ åŠrnn LääŠddjânnam.
Olbmot leat juogaduvvon duojis ássanbáikki, ahkejoavkku ja eatnigiela mielde. Persoon liâ klasstõllum tuejjõõzzâst jälstempääiŠǩ, ââŠjj da jieŠnnǩiõl mieŠldd.
Duoji nubbi oassi lea stuorra čuovgagovva, mas duottareatnamiid ala leat govviduvvon šaddočoakkáldaga šattut. ” Tuejjõõzz nuŠbb vuäŠss lij jõnn snimldõk, koŠst liâ tuõddârkueŠstelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd. ”
Dat ráhkadit ornamentalaš olggoža dan láhkai ahte faŋuhit almmi guvlui, luomusmuvvamiin meroštallama ja luohkáide juohkima ráddjehusain ”, nugo dáiddár ieš muitala duojis birra. Tõk räŠjje heäŠrvvǩeŠrjjõsnallšem ooŠle, kook õõŋtõõleeŠl pâŠjjlab ââŠlm årra, piâzzee meädda meäŠrtum da klasstõllum nuäŠđest ”, mäŠhtt čeäŠppneǩ jiõčč maainast tuejjõõzzeez pirr.
Helandera goalmmát duodji ŠDuoddarisŠ lea ásahuvvon Sajosa váldouvssa bajábeallái lása ovdii ja dat govvida biekka spihččen ovttaskas lagežiid. Helander kuälmad tuejjõs ŠTuõddrestŠ lij pijjum Sajoozz väŠldduus pââibeäŠlnn åårrai ikkân ouŠdde da tuejjõs maainast luâđast šuuvvi piõggǩiõlin, piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsueŠjji pirr.
Dáiddár Marja Helandera dáiddabargguid gieđahalli preassadieđáhus dás. ČeäŠppneǩ Marja Helander tuejjõõzzid ǩiõttʼtõõlli pressteâđtõs täŠst.
Dáiddár Outi Pieski dáiddabargguid gieđahalli preassadieđáhus dás. ČeäŠppneǩ Outi Pieski tuejjõõzzid ǩiõttʼtõõlli pressteâđtõs täŠst.