index2.php_option=com_content_task=view_id=757_lang=davvi.html.xml

Riikkaidgaskasaš artikla 8(j) bargojoavku evttoha eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu suoji ovddideami Meeraikõskksaž aartikla 8(j) tuâjj-joukk eŠtǩǩad alggmeerai ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj ooudâsviikkmõõžž Sámedikki ovddasteaddjit oassálaste riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku gávccát čoahkkimii Montrealis. SääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuässõŠtte meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist. Bargojoavkku lea vuođđudan biodiversitehtasoahpamuša vuolláičálli riikkaid oassebeallečoahkkin (COP). Tuâjj-joouk lij alttääm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuâllaǩeeŠrjtamjânnmi vuäŠssbieŠllsååbbar (COP). Bargojoavkku barggu jođiha COP:a dohkkehan máŋggajahkásaš bargoprográmma artikla 8(j):a ollašuhttima várás. Tuâjj-joouk tuâi jååŠđat COP primmum määŋgekksaž tuâjjprograamm aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân. Bargojoavkku bargun lea bargoprográmma ollašuhttin sihke čuovvovaš biodiversitehtasoahpamuša oassebeallečoahkkima artikla 8(j):a guoski mearrádusaid válmmaštallan. Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nuŠtt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõŠtti biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuäŠssbieŠllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuŠmmstõõǥǥi valmštõõllmõš. Čuovvovaš oassebeallečoahkkin dollo boahtte čavčča Mátta-Koreas. PuõŠtti vuäŠssbieŠllsååbbar såbbrõõžžât puõŠtti čõõuč Saujj-Koreast. Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi, guhte oassálasttii bargojoavkku čoahkkimii juo goalmmát geardde, doalai čoahkkima dehalažžan. ” SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi, kååŠtt vuäŠssõõđi tuâjj-joouk såbbra juŠn kuälmad vuâra da aaŠšši mieŠldd sååbbar leäi vääžnai. ” Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku čoahkkimat leat dehalaččat álbmotlaččat ja riikkaidgaskasaččat. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbar liâ vääžnai meersânji da meeraikõskksânji. Čoahkkimiin beassá buktit ovdan Suoma sámiid oainnuid, váikkuhit mearrádusbargamii, oažžut ođđa jurdagiid árbevirolaš dieđu suoji buorideapmin sihke lonuhit jurdagiid máilmmi sierra eamiálbmogiid gaskkas, ” ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii. Såbbrin peäss puŠhtted õlmmsa LääŠddjânnam säŠmmlai vuäinlmid, vaikkted tuŠmmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maaiŠlm jeeŠres alggmeeraivuiŠm da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõžžid ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj pueŠreem diõtt, ” mainsti saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi. Čoahkkimii oassálaste buot sámedikki álbmotlaš 8(j)-bargojoavkku lahtut. ” Álbmotlaš ollašuhttima ja boahttevuođa jurddašettiin lea erenomáš dehalaš, ahte nu máŋga sámedikki ovddasteaddji go vejolaš álbmotlaš 8(j)- bargojoavkkus oahpásma artikla 8(j):i ja dasa gulavaš riikkaidgaskasaš mearrádusbargamii ”, Näkkäläjärvi deattuha. Såbbra vuässõŠtte puk sääŠmteeŠǧǧi meersaž 8(j)-tuâjj-joouk vuäŠssla.”Meersaž tiuŠddepiijjmõõžž da puõŠttiääiŠj juuŠrdeeŠl lij aainâs vääžnai, što sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, toobdstâŠ tte pueŠrben aartikla 8(j) da tõõzz kuulli meeraikõskksaž tuŠmmstõktuõjju ”, Näkkäläjärvi mušttʼtad. Suoma sámedikki ovddasteaddjit oassálaste čoahkkimii Suoma stáhta delegašuvnnas. LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuäŠssõŠtte såbbra LääŠddjânnam riikk delegaatiast. Čoahkkimiin Eurohpa Uniovnna lahttoriikkat geahččalit gávnnahit oktasaš oainnu koordinerenčoahkkimiin, maidda maiddái sámediggi oassálasttii. ” Såbbrin Euroop Unioon vuäŠssbieŠlljânnam ǩiõččlõŠtte saaǥǥstõõllâd õhttsaž ǩiõččâmvueŠjj koordinaatiasåbbrin, koozz sääŠmteŠǧǧ še vuässõõđi. ” Mii leamašat fárus válmmaštallamin Suoma oainnuid čoahkkima várás juo guhká ovdal aitosaš čoahkkima ja buktán iežamet evttohusaid ee. Suoma vástádusaide biodiversitehtasoahpamuša čállingoddái čoahkkináššiin, Näkkäläjärvi muitalii ”. LeäŠp leämmaž mieŠldd valmštõõllmen LääŠddjânnam ǩiõččâmvueŠjj såbbra juŠn ouŠddel puõŠtti såbbar da pohttam eŠtǩǩõõzzid jm. LääŠddjânnam vasttõõzzid biodiversiteeŠttsuåppmõõžž piisarkådda såbbrest ǩiõttʼtõõllâm vueŠlnn åårrai aaŠššin, mainsti Näkkäläjärvi ”. Kahwanake mohawkiid (Kanien: keha ' ka) ovddastan Charles Patton attii čoahkkimii árbevirolaš mohawk-sivdnideami ja lávllui ustitvuođa lávlaga. Kahwanaken mohawkeja (Kanien: kehaʼka) võborkâŠsttam Charles Patton uuŠdi såbbra ääŠrbvuâlaž mohawk- blouslõõzz da lääulai naŠzvaanvuõđ laulli. Govva: Inga-Briitta Magga. Snimldõk: Inga-Briitta Magga. Čoahkkima áššelisttás lei vásáhusaid muitaleapmi artikla 8(j)- bargojoavkkus ja erenomážit das, mo eamiálbmogat leat oassálastán biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttimii. Såbbar äŠššliistâst leäi toobdlmi mainstumuš aartikla 8(j)- tuâjj-jooukâst da jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõŠšše. EU- ságajođihanriika Liettua muitalii čoahkkimii EU:a sáhkavuorus erenomážit das, mo artikla 8(j):a lei ollašuhtton Suomas. EU- saaǥǥjååŠđteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt aartikla 8(j) leäi tiuŠddepijjum LääŠddjânnmest. Čoahkkimii muitaluvvui álbmotlaš biodiversitehtastrategiijas sihke vuođđuduvvon álbmotlaš 8(j)-bargojoavkkus, man ságajođiheaddjin doaimmai sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi. Såbbra mainsteš meersaž biodiversiteeŠttstrategiast di alttuum meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, koon saaǥǥjååŠđteeŠjen tuåimmai sääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi. Čoahkkimis gieđahallai ON:id eamiálbmogiid bissovaš foruma ávžžuhus váldit vuhtii biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttimis tearbma eamiálbmot ja báikkálašsearvvuš dálá eamiálbmot- ja báikkálašsearvvuš sajis. Såbbrest ǩiõttʼtõlleš ʼM:i alggmeerai põõšši foorum siâssmõõžž väŠldded âânnmõŠšše biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõõžžâst ämmatsääŠnn alggmeer da pääiklažõhttsažkåŠdd ânnʼjõõžž alggmeer- da pääiklažõhttsažkååŠdd sââŠjest. Suopma doarjjui terminologiija nuppástuhttima bissovaš foruma evttohusa mielde biodiversitehtasoahpamuša ođđa mearrádusain. LääŠddjânnam tuärjjii terminologia muttŠtumuužž põõšši foorum eŠtǩǩõõzz mieŠlddlânji ođđ biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tuŠmmstõõǥǥin. EU-lahttoriikkat eai lean áššis ovttamielalaččat. EU-vuäŠssbieŠlljânnam jiâ leämmaž ääŠššest õõutmiõllsa. Čoahkkin ii bastán bargat áššis čovdosa muhto evttohii ON:id dahkat terminologiija vejolaš rievdadeamis lágalaš analyysa ja oassebeallečoahkkima bargat áššis mearrádusaid.”Čoahkkima návccahisvuohta bargat áššis mearrádusa lei eamiálbmogiidda stuorra beahttašupmi. Sååbbar ij pâŠsttam tueŠjjeed ääŠššest räŠtǩǩumuužž leâŠša eŠtǩǩii, što ʼM tuejjeŠči terminologia muttŠtumuužžâst lääŠjjlaž analyys da vuäŠssbieŠllsåbbar tuejjeed ääŠššest tuŠmmstõõǥǥ. Såbbar ij pâŠsttam tuejjeed ääŠššest ni tuŠmmstõõǥǥ, alggmeeraid tõt leäi kâŠl maantõs. Terminologiija nuppástuhttin vástidivčče fámus leahkki olmmošvuoigatvuohtageavada. Terminologia muttŠtumuš vaŠstteŠči viõǥǥâst åårrai ooumažvuõiggâdvuõttvueŠjj. Mearkkalaš lei, ahte terminologiija rievdadeami vuostálaste maiddái moadde dakkár riikka, geat ledje dohkkehan ON:id eamiálbmotjulggaštusa ”, sámedikki stivrra lahttu Petra Magga-Vars muitalii. ʼõmâs leäi še tõt, što terminologia muttŠtumuužž vuâstta leŠjje še muäŠdd nåkam jânnam, kook leŠjje priimmâm ʼM:i alggmeerčõõđtõõzz ”, mainsti sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz vuäŠsslaž Petra Magga-Vars. Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku barggus lea ságastallon máŋgii biodiversitehtai gulavaš árbevirolaš dieđu máhcaheamis ruovttoluotta eamiálbmotservošii. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuužžâst mååusat alggmeerõhttsažkooŠddid. Čoahkkin evttohage, ahte lagašboahttevuođas lágiduvvo viiddis čoahkkin válmmaštallat eaktodáhtolaš rávvagiid árbevirolaš dieđu máhcaheapmin. Sååbbar eŠtǩǩad, što puõŠttiääiŠjest riâžžât jõnn sååbbar valmštõõllâd jiõččvälddsaž vuäŠpstõõzzid ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuššân. Rávvagat boađášedje čuovvovaš riikkaidgaskasaš 8(j)- bargojoavkku válmmaštallamii ja viidásabbot 13 oassebeallečoahkkimii dohkkeheami várás. ” Árbevirolaš dieđu máhcaheapmi lea dehalaš máŋgga eamiálbmogii. VuäŠpstõs puäŠđči puõŠtti meeraikõskksaž 8(j)-tuâjj-joouk valmštõõllâm da tõŠst ooudâs 13 vuäŠssbieŠllsåbbar priimmân vuâlla.”ÄäŠrbvuâlaž teâđ maacctumuš lij vääžnai määŋgid alggmeeraid. Sámiid árbevirolaš dihtui gulavaš arkiivamateriála lea nu Suoma arkiivalágádusain go olggoriikkainge valjis. SäŠmmlai ääŠrbvuâlaž tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nuŠtt LääŠddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroiŠttlin. Suomas galggašii álggahit ságastallama ja čielggadeami mo arkiivamateriála boađášii buoremusat, ovdamearkan digiteremiin, sámiid olámuddui ovdamearkan sámearkiivai dahje sámemusea Siidai ”, sámedikki várreságajođiheaddji Heikki Paltto muitalii. LääŠddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõŠlǧǧeemtuâjj mäŠhtt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pueŠrmõsân, ouddmiârkkan digitâŠstteeŠl, säŠmmlai vuällmõŠšše ouddmiârkkan sääŠmarkiiŠve leŠbe sääŠm-muŠzei Siida beälla ”, sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto mainsti. Čoahkkin dollui riikkaidgaskasaš áibmojohtolatsearvvi (IATA) - váldokantuvrras. Såbbar såbbrõŠššeš meeraikõskksaž äimmjååŠđtemorganisaatiai (IATA) - väŠlddkonttrest. Čoahkkimii oassálaste viidát soahpamuša ratifieren riikkaid ovddasteaddjit, dárkojeaddjit sihke eamiálbmogiid ovddasteaddjit. Såbbra vuäŠssõŠtte jiânnai suåppmõõžž ratifâŠsttam riikk võboršeeŠǩǩ, taŠrǩǩeei di alggmeer võboršeeŠǩǩ. Govva: Inga-Briitta Magga Snimldõk: Inga-Briitta Magga Čoahkkimis gevvui temáhtalaš ságastallan biodiversitehtasoahpamuša artiklaid 8(j) ja 10 (c):a guoskkahansajiin. Såbbrest jieŠlleš temaattlaž saaǥǥstõõllmõõžž biodiversiteeŠttsuåppmõõžž aartiklai 8(j) da 10 (c):n õhtteempääiŠǩin. Artikla 10 (c) suodjala árbevirolaš luonddu suvdilis geavaheami. Aartikla 10 (c) suõŠjjad ääŠrbvuâlaž luâđ ǩeâllʼjem âânnmõõžž. Čoahkkin evttoha oassebeallečoahkkimii ahte dat dohkkehivčče doaibmabidjoprográmma dábálaš luonddugeavahusa suodjaleapmin dievas ovttasbarggus eamiálbmogiiguin. ” Suomas artikla 10(c) guoská erenomážit sámiid boazodoalu ja eará árbevirolaš ealáhusaid. Sååbbar eŠtǩǩad vuäŠssbieŠllsåbbra, što tõt priimči tuåimmjemprograamm takai luâđââŠnnem suõŠjjeem diõtt õhttsažtuâjast alggmeeraivuiŠm.”LääŠddjânnmest aartikla 10(c) kuâskk jeäŠrben säŠmmlai puäʒʒhååid da jeeŠres ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjjid. Lea dehalaš ahte sihke árbevirolaš diehtu ja dábálaš suvdilis luondduegeavaheapmi dorjojuvvojit. Lij vääžnai što ääŠrbvuâlaž teâđ da še takainallšem ǩeâllʼjeei luâđâânnmõõžž tuärjjeet. Suomas artikla boahtá ovdan erenomážit sámiid árbevirolaš dálve- ja geasseeanaortnega sihkkarastimis ”, Paltto muitalii. LääŠddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõŠšše jeäŠrben säŠmmlai ääŠrbvuâlaž palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanumuužžâst ”, mainsti Paltto. Čoahkkimii oassálaste ovddasteaddjit Ruoŧa ja Norgga sámedikkis. Såbbra vuäŠssõŠtte võboršeeŠǩǩ Ruõcc da Taarr sääŠmteeŠǧǧin. Sámedikkit dolle oktasaš čoahkkima artikla 8(j):a ollašuhttimis guđege riikkas. SääŠmteeŠǧǧ såbbrõŠšše õhttsaž såbbar aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõõžžâst peäggtum riikkivuiŠm. Čoahkkimis sohppui ahte sámedikkit lávgadit ovttasbarggu artikla 8(j):a ollašuhttima várás. Såbbrest suåppeš, što sääŠmteeŠǧǧ kõskkee õhttsažtuâi aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân. Oktasaš evttohus dolvojuvvo sámi parlamentáralaš ráđi gieđahallamii boahtte giđa. ” ʼhttsaž eŠtǩǩõs viiǥǥât säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz ǩiõttŠtõõllmõŠšše puõŠtti ǩiiđ.”Leäm rääddast tõŠst, što vuäǯǯap jåŠttŠted õhttsažtâŠvvjânnmlaž õhttsažtuâi 8(j)-aaŠššin. Lean ilus, ahte fidnet davviriikkaid ovttasbarggu johtui 8(j)- áššiin. LääŠddjânnam sääŠmteŠǧǧ lij ǩiõččlõõttâm ooudâsviikkâd õhttsažtuâi ääŠšš juŠn ääiŠjben, leâŠša äiŠǧǧ ij leâmmaž teŠl vaalmâš. Suoma sámediggi lea figgan ovddidit ovttasbarggu áššis juo ovdal, muhto áigi ii leamaš dalle vel heivvolaš. Aartikla 8(j) da ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjj kooll še tâŠvvjânnmlaž sääŠmsuåppmõŠšše da säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmjumuužž ooudâsviikkmõŠšše. Artikla 8(j) ja árbevirolaš dieđu suodji laktása maiddái davviriikkaid sámesoahpamuššii ja sámi parlamentáralaš ráđi doaimma ovddideapmái. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joukk eŠtǩǩii jm. Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavku evttohii ee. sui generis (áidnalunddot) - vuogádaga ráhkadeami diliin, main árbevirolaš dieđu hálddašeaddji álbmot ássá máŋgga sierra riikka viidodagas. sui generis (jiijjâsnallšem) - riâššâm raajjmõõžž vueŠjjin, što ääŠrbvuâlaž teâđ vuäŠmsteei meer jäälste määŋgin jeeŠres riikk vuuŠdin. Mii galgatge bidjat deattu SPR:s justa sui generis- vuogádeami dahkamii ”, Näkkäläjärvi muitalii. MeeŠst âlgg loŋŋned SPS:st juŠn åårrai sui generis- riâšldõõǥǥ raajjmõŠšše ”, Näkkäläjärvi mainsti. ” Bargu ii báze dása. Buktit ovdan čoahkkima bohtosiid álbmotlaš artikla 8(j)-bargojovkui, mii mearrida vejolaš joatkkadoaibmabijuin. SääŠmteeŠǧǧ delegaatia piâzzi ǩiõččâd kanienʼkéha- ǩiõl vuõrâsoummimättʼtõõzz kanien:kehaʼka- meer vuäŠsslaid. Dilálašvuođas ságastallui eamiálbmotgielaid oahpahusa ja gielaid ealáskahttima hástalusain. Pooddâst saaǥǥstõŠlleš alggmeerǩiõli mättʼteem da ǩiõli jeälltâŠttem tuâjain. Govva: Inga-Briitta Magga. Snimldõk: Inga-Briitta Magga. Sámedikki delegašuvdna galledii čoahkkinbottus keha ' ka (mohawk) - Álbmoga giella- ja kulturguovddážis Kahnawakes, Montreal máttabealde. Sååbbarkõõutâst sääŠmteeŠǧǧ delegaatia tobdstõõđi Kanien:kehaʼka (mohawk) – Meer ǩiõll- da kultturkõõskõõzzâst Kahnawakest, Montreaal saaujbeäŠlnn. “ Lea dehalaš oahpásmit maiddái eará eamiálbmogiid giela ja kultuvrra doarju doaibmamii. “ Lij vääžnai tobdstõõttâd še jeeŠres alggmeerai ǩiõl da kulttuur tuärjjeem tuåimmjumuŠšše. Oahpásmuvaimet giella- ja kulturguovddáža doaimmaide ja beasaimet čuovvut oahpahusa. Tobdstõõđin ǩiõl- da kultturkõõskõõzz tuåimmjumuŠšše da piâzzim leeŠd mieŠldd mättʼtõõzzâst. Vaikke kultuvrrat leat sierraláganat, hástalusat iežas giela ja kultuvrra seailluheami várás leat seammáláganat. ” HåŠt mij kulttuur liâ jeeŠresnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõŠsse liâ seämmanallšem. Petra Magga-Vars muitalii. Petra Magga-Vars maainsti. Čoahkkimiid nogadettiin sámedikki ovddasteaddjit oahpásmuvve biodiversitehtamuseai (Biodome), mii ovdanbuktá Kanada sierra luondotiippaid ja daid ealliid. Mâŋŋa såbbar sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ tobdstõŠtte biodiversiteeŠttmuzeeja (Biodome), kååŠtt sueiŠmkrast Kanada jeeŠres luâttšlaajjid da tõi faunnsid. Lasi dieđut biodiversitehtasoahpamuša artikla 8(j):s LââŠss teâđaid biodiversiteeŠttsuåppmõõzz aartikla 8(j):st Čoahkkinmearrádusat SååbbartuŠmmstõõǥǥ Dieđáhus sámedikki lágidan siidodáhpáhusas 8(j)-čoahkkimis Teâđtõs sääŠmteeŠǧǧ riâššâm kuâŋŋpooddâst 8(j)-såbbrest Álbmotlaš biodiversitehtastrategiija ja - doaibmanprográmma Meersaž biodiversiteeŠttstrategia da – tuåimmproggramm Sámedikki ságajođiheaddji blogga, mas son muitala 8(j)-čoahkkima dovdamušain SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei blogi, koŠst son ǩeeŠrjad 8(j)-såbbar toodlmi diõtt Lassidieđut: LââŠssteâđaid: