index2.php_option=com_content_task=view_id=757_lang=davvi.html.xml
Riikkaidgaskasaš artikla 8(j) bargojoavku evttoha eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu suoji ovddideami | Meeraikõskksaž aartikla 8(j) tuâjj-joukk eŠtǩǩad alggmeerai ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj ooudâsviikkmõõžž |
Sámedikki ovddasteaddjit oassálaste riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku gávccát čoahkkimii Montrealis. | SääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuässõŠtte meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist. |
Bargojoavkku lea vuođđudan biodiversitehtasoahpamuša vuolláičálli riikkaid oassebeallečoahkkin (COP). | Tuâjj-joouk lij alttääm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuâllaǩeeŠrjtamjânnmi vuäŠssbieŠllsååbbar (COP). |
Bargojoavkku barggu jođiha COP:a dohkkehan máŋggajahkásaš bargoprográmma artikla 8(j):a ollašuhttima várás. | Tuâjj-joouk tuâi jååŠđat COP primmum määŋgekksaž tuâjjprograamm aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân. |
Bargojoavkku bargun lea bargoprográmma ollašuhttin sihke čuovvovaš biodiversitehtasoahpamuša oassebeallečoahkkima artikla 8(j):a guoski mearrádusaid válmmaštallan. | Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nuŠtt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõŠtti biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuäŠssbieŠllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuŠmmstõõǥǥi valmštõõllmõš. |
Čuovvovaš oassebeallečoahkkin dollo boahtte čavčča Mátta-Koreas. | PuõŠtti vuäŠssbieŠllsååbbar såbbrõõžžât puõŠtti čõõuč Saujj-Koreast. |
Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi, guhte oassálasttii bargojoavkku čoahkkimii juo goalmmát geardde, doalai čoahkkima dehalažžan. ” | SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi, kååŠtt vuäŠssõõđi tuâjj-joouk såbbra juŠn kuälmad vuâra da aaŠšši mieŠldd sååbbar leäi vääžnai. ” |
Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku čoahkkimat leat dehalaččat álbmotlaččat ja riikkaidgaskasaččat. | Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbar liâ vääžnai meersânji da meeraikõskksânji. |
Čoahkkimiin beassá buktit ovdan Suoma sámiid oainnuid, váikkuhit mearrádusbargamii, oažžut ođđa jurdagiid árbevirolaš dieđu suoji buorideapmin sihke lonuhit jurdagiid máilmmi sierra eamiálbmogiid gaskkas, ” ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii. | Såbbrin peäss puŠhtted õlmmsa LääŠddjânnam säŠmmlai vuäinlmid, vaikkted tuŠmmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maaiŠlm jeeŠres alggmeeraivuiŠm da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõžžid ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj pueŠreem diõtt, ” mainsti saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi. |
Čoahkkimii oassálaste buot sámedikki álbmotlaš 8(j)-bargojoavkku lahtut. ” Álbmotlaš ollašuhttima ja boahttevuođa jurddašettiin lea erenomáš dehalaš, ahte nu máŋga sámedikki ovddasteaddji go vejolaš álbmotlaš 8(j)- bargojoavkkus oahpásma artikla 8(j):i ja dasa gulavaš riikkaidgaskasaš mearrádusbargamii ”, Näkkäläjärvi deattuha. | Såbbra vuässõŠtte puk sääŠmteeŠǧǧi meersaž 8(j)-tuâjj-joouk vuäŠssla.”Meersaž tiuŠddepiijjmõõžž da puõŠttiääiŠj juuŠrdeeŠl lij aainâs vääžnai, što sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, toobdst⊠tte pueŠrben aartikla 8(j) da tõõzz kuulli meeraikõskksaž tuŠmmstõktuõjju ”, Näkkäläjärvi mušttʼtad. |
Suoma sámedikki ovddasteaddjit oassálaste čoahkkimii Suoma stáhta delegašuvnnas. | LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuäŠssõŠtte såbbra LääŠddjânnam riikk delegaatiast. |
Čoahkkimiin Eurohpa Uniovnna lahttoriikkat geahččalit gávnnahit oktasaš oainnu koordinerenčoahkkimiin, maidda maiddái sámediggi oassálasttii. ” | Såbbrin Euroop Unioon vuäŠssbieŠlljânnam ǩiõččlõŠtte saaǥǥstõõllâd õhttsaž ǩiõččâmvueŠjj koordinaatiasåbbrin, koozz sääŠmteŠǧǧ še vuässõõđi. ” |
Mii leamašat fárus válmmaštallamin Suoma oainnuid čoahkkima várás juo guhká ovdal aitosaš čoahkkima ja buktán iežamet evttohusaid ee. Suoma vástádusaide biodiversitehtasoahpamuša čállingoddái čoahkkináššiin, Näkkäläjärvi muitalii ”. | LeäŠp leämmaž mieŠldd valmštõõllmen LääŠddjânnam ǩiõččâmvueŠjj såbbra juŠn ouŠddel puõŠtti såbbar da pohttam eŠtǩǩõõzzid jm. LääŠddjânnam vasttõõzzid biodiversiteeŠttsuåppmõõžž piisarkådda såbbrest ǩiõttʼtõõllâm vueŠlnn åårrai aaŠššin, mainsti Näkkäläjärvi ”. |
Kahwanake mohawkiid (Kanien: keha ' ka) ovddastan Charles Patton attii čoahkkimii árbevirolaš mohawk-sivdnideami ja lávllui ustitvuođa lávlaga. | Kahwanaken mohawkeja (Kanien: kehaʼka) võborkâŠsttam Charles Patton uuŠdi såbbra ääŠrbvuâlaž mohawk- blouslõõzz da lääulai naŠzvaanvuõđ laulli. |
Govva: Inga-Briitta Magga. | Snimldõk: Inga-Briitta Magga. |
Čoahkkima áššelisttás lei vásáhusaid muitaleapmi artikla 8(j)- bargojoavkkus ja erenomážit das, mo eamiálbmogat leat oassálastán biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttimii. | Såbbar 䊚šliistâst leäi toobdlmi mainstumuš aartikla 8(j)- tuâjj-jooukâst da jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõŠšše. |
EU- ságajođihanriika Liettua muitalii čoahkkimii EU:a sáhkavuorus erenomážit das, mo artikla 8(j):a lei ollašuhtton Suomas. | EU- saaǥǥjååŠđteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt aartikla 8(j) leäi tiuŠddepijjum LääŠddjânnmest. |
Čoahkkimii muitaluvvui álbmotlaš biodiversitehtastrategiijas sihke vuođđuduvvon álbmotlaš 8(j)-bargojoavkkus, man ságajođiheaddjin doaimmai sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi. | Såbbra mainsteš meersaž biodiversiteeŠttstrategiast di alttuum meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, koon saaǥǥjååŠđteeŠjen tuåimmai sääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi. |
Čoahkkimis gieđahallai ON:id eamiálbmogiid bissovaš foruma ávžžuhus váldit vuhtii biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttimis tearbma eamiálbmot ja báikkálašsearvvuš dálá eamiálbmot- ja báikkálašsearvvuš sajis. | Såbbrest ǩiõttʼtõlleš ʼM:i alggmeerai põõšši foorum siâssmõõžž väŠldded âânnmõŠšše biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõõžžâst ämmatsääŠnn alggmeer da pääiklažõhttsažkåŠdd ânnʼjõõžž alggmeer- da pääiklažõhttsažkååŠdd sââŠjest. |
Suopma doarjjui terminologiija nuppástuhttima bissovaš foruma evttohusa mielde biodiversitehtasoahpamuša ođđa mearrádusain. | LääŠddjânnam tuärjjii terminologia muttŠtumuužž põõšši foorum eŠtǩǩõõzz mieŠlddlânji ođđ biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tuŠmmstõõǥǥin. |
EU-lahttoriikkat eai lean áššis ovttamielalaččat. | EU-vuäŠssbieŠlljânnam jiâ leämmaž ä䊚šest õõutmiõllsa. |
Čoahkkin ii bastán bargat áššis čovdosa muhto evttohii ON:id dahkat terminologiija vejolaš rievdadeamis lágalaš analyysa ja oassebeallečoahkkima bargat áššis mearrádusaid.”Čoahkkima návccahisvuohta bargat áššis mearrádusa lei eamiálbmogiidda stuorra beahttašupmi. | Sååbbar ij pâŠsttam tueŠjjeed ä䊚šest räŠtǩǩumuužž le⊚a eŠtǩǩii, što ʼM tuejjeŠči terminologia muttŠtumuužžâst lääŠjjlaž analyys da vuäŠssbieŠllsåbbar tuejjeed ä䊚šest tuŠmmstõõǥǥ. Såbbar ij pâŠsttam tuejjeed ä䊚šest ni tuŠmmstõõǥǥ, alggmeeraid tõt leäi kâŠl maantõs. |
Terminologiija nuppástuhttin vástidivčče fámus leahkki olmmošvuoigatvuohtageavada. | Terminologia muttŠtumuš vaŠstteŠči viõǥǥâst åårrai ooumažvuõiggâdvuõttvueŠjj. |
Mearkkalaš lei, ahte terminologiija rievdadeami vuostálaste maiddái moadde dakkár riikka, geat ledje dohkkehan ON:id eamiálbmotjulggaštusa ”, sámedikki stivrra lahttu Petra Magga-Vars muitalii. | ʼõmâs leäi še tõt, što terminologia muttŠtumuužž vuâstta leŠjje še muäŠdd nåkam jânnam, kook leŠjje priimmâm ʼM:i alggmeerčõõđtõõzz ”, mainsti sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz vuäŠsslaž Petra Magga-Vars. |
Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavkku barggus lea ságastallon máŋgii biodiversitehtai gulavaš árbevirolaš dieđu máhcaheamis ruovttoluotta eamiálbmotservošii. | Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuužžâst mååusat alggmeerõhttsažkooŠddid. |
Čoahkkin evttohage, ahte lagašboahttevuođas lágiduvvo viiddis čoahkkin válmmaštallat eaktodáhtolaš rávvagiid árbevirolaš dieđu máhcaheapmin. | Sååbbar eŠtǩǩad, što puõŠttiääiŠjest riâžžât jõnn sååbbar valmštõõllâd jiõččvälddsaž vuäŠpstõõzzid ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuššân. |
Rávvagat boađášedje čuovvovaš riikkaidgaskasaš 8(j)- bargojoavkku válmmaštallamii ja viidásabbot 13 oassebeallečoahkkimii dohkkeheami várás. ” Árbevirolaš dieđu máhcaheapmi lea dehalaš máŋgga eamiálbmogii. | VuäŠpstõs puäŠđči puõŠtti meeraikõskksaž 8(j)-tuâjj-joouk valmštõõllâm da tõŠst ooudâs 13 vuäŠssbieŠllsåbbar priimmân vuâlla.”ÄäŠrbvuâlaž teâđ maacctumuš lij vääžnai määŋgid alggmeeraid. |
Sámiid árbevirolaš dihtui gulavaš arkiivamateriála lea nu Suoma arkiivalágádusain go olggoriikkainge valjis. | SäŠmmlai ääŠrbvuâlaž tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nuŠtt LääŠddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroiŠttlin. |
Suomas galggašii álggahit ságastallama ja čielggadeami mo arkiivamateriála boađášii buoremusat, ovdamearkan digiteremiin, sámiid olámuddui ovdamearkan sámearkiivai dahje sámemusea Siidai ”, sámedikki várreságajođiheaddji Heikki Paltto muitalii. | LääŠddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõŠlǧǧeemtuâjj mäŠhtt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pueŠrmõsân, ouddmiârkkan digitâŠstteeŠl, säŠmmlai vuällmõŠšše ouddmiârkkan sääŠmarkiiŠve leŠbe sääŠm-muŠzei Siida beälla ”, sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto mainsti. |
Čoahkkin dollui riikkaidgaskasaš áibmojohtolatsearvvi (IATA) - váldokantuvrras. | Såbbar såbbrõŠššeš meeraikõskksaž äimmjååŠđtemorganisaatiai (IATA) - väŠlddkonttrest. |
Čoahkkimii oassálaste viidát soahpamuša ratifieren riikkaid ovddasteaddjit, dárkojeaddjit sihke eamiálbmogiid ovddasteaddjit. | Såbbra vuäŠssõŠtte jiânnai suåppmõõžž ratifâŠsttam riikk võboršeeŠǩǩ, taŠrǩǩeei di alggmeer võboršeeŠǩǩ. |
Govva: Inga-Briitta Magga | Snimldõk: Inga-Briitta Magga |
Čoahkkimis gevvui temáhtalaš ságastallan biodiversitehtasoahpamuša artiklaid 8(j) ja 10 (c):a guoskkahansajiin. | Såbbrest jieŠlleš temaattlaž saaǥǥstõõllmõõžž biodiversiteeŠttsuåppmõõžž aartiklai 8(j) da 10 (c):n õhtteempääiŠǩin. |
Artikla 10 (c) suodjala árbevirolaš luonddu suvdilis geavaheami. | Aartikla 10 (c) suõŠjjad ääŠrbvuâlaž luâđ ǩeâllʼjem âânnmõõžž. |
Čoahkkin evttoha oassebeallečoahkkimii ahte dat dohkkehivčče doaibmabidjoprográmma dábálaš luonddugeavahusa suodjaleapmin dievas ovttasbarggus eamiálbmogiiguin. ” Suomas artikla 10(c) guoská erenomážit sámiid boazodoalu ja eará árbevirolaš ealáhusaid. | Sååbbar eŠtǩǩad vuäŠssbieŠllsåbbra, što tõt priimči tuåimmjemprograamm takai luâđââŠnnem suõŠjjeem diõtt õhttsažtuâjast alggmeeraivuiŠm.”LääŠddjânnmest aartikla 10(c) kuâskk jeäŠrben säŠmmlai puäʒʒhååid da jeeŠres ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjjid. |
Lea dehalaš ahte sihke árbevirolaš diehtu ja dábálaš suvdilis luondduegeavaheapmi dorjojuvvojit. | Lij vääžnai što ääŠrbvuâlaž teâđ da še takainallšem ǩeâllʼjeei luâđâânnmõõžž tuärjjeet. |
Suomas artikla boahtá ovdan erenomážit sámiid árbevirolaš dálve- ja geasseeanaortnega sihkkarastimis ”, Paltto muitalii. | LääŠddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõŠšše jeäŠrben säŠmmlai ääŠrbvuâlaž palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanumuužžâst ”, mainsti Paltto. |
Čoahkkimii oassálaste ovddasteaddjit Ruoŧa ja Norgga sámedikkis. | Såbbra vuäŠssõŠtte võboršeeŠǩǩ Ruõcc da Taarr sääŠmteeŠǧǧin. |
Sámedikkit dolle oktasaš čoahkkima artikla 8(j):a ollašuhttimis guđege riikkas. | SääŠmteeŠǧǧ såbbrõŠšše õhttsaž såbbar aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõõžžâst peäggtum riikkivuiŠm. |
Čoahkkimis sohppui ahte sámedikkit lávgadit ovttasbarggu artikla 8(j):a ollašuhttima várás. | Såbbrest suåppeš, što sääŠmteeŠǧǧ kõskkee õhttsažtuâi aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân. |
Oktasaš evttohus dolvojuvvo sámi parlamentáralaš ráđi gieđahallamii boahtte giđa. ” | ʼhttsaž eŠtǩǩõs viiǥǥât säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz ǩiõttŠtõõllmõŠšše puõŠtti ǩiiđ.”Leäm rääddast tõŠst, što vuäǯǯap jåŠttŠted õhttsažtâŠvvjânnmlaž õhttsažtuâi 8(j)-aaŠššin. |
Lean ilus, ahte fidnet davviriikkaid ovttasbarggu johtui 8(j)- áššiin. | LääŠddjânnam sääŠmteŠǧǧ lij ǩiõččlõõttâm ooudâsviikkâd õhttsažtuâi ä䊚š juŠn ääiŠjben, le⊚a äiŠǧǧ ij leâmmaž teŠl vaalmâš. |
Suoma sámediggi lea figgan ovddidit ovttasbarggu áššis juo ovdal, muhto áigi ii leamaš dalle vel heivvolaš. | Aartikla 8(j) da ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjj kooll še tâŠvvjânnmlaž sääŠmsuåppmõŠšše da säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmjumuužž ooudâsviikkmõŠšše. |
Artikla 8(j) ja árbevirolaš dieđu suodji laktása maiddái davviriikkaid sámesoahpamuššii ja sámi parlamentáralaš ráđi doaimma ovddideapmái. | Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joukk eŠtǩǩii jm. |
Riikkaidgaskasaš artikla 8(j)-bargojoavku evttohii ee. sui generis (áidnalunddot) - vuogádaga ráhkadeami diliin, main árbevirolaš dieđu hálddašeaddji álbmot ássá máŋgga sierra riikka viidodagas. | sui generis (jiijjâsnallšem) - riâššâm raajjmõõžž vueŠjjin, što ääŠrbvuâlaž teâđ vuäŠmsteei meer jäälste määŋgin jeeŠres riikk vuuŠdin. |
Mii galgatge bidjat deattu SPR:s justa sui generis- vuogádeami dahkamii ”, Näkkäläjärvi muitalii. | MeeŠst âlgg loŋŋned SPS:st juŠn åårrai sui generis- riâšldõõǥǥ raajjmõŠšše ”, Näkkäläjärvi mainsti. |
” Bargu ii báze dása. Buktit ovdan čoahkkima bohtosiid álbmotlaš artikla 8(j)-bargojovkui, mii mearrida vejolaš joatkkadoaibmabijuin. | SääŠmteeŠǧǧ delegaatia piâzzi ǩiõččâd kanienʼkéha- ǩiõl vuõrâsoummimättʼtõõzz kanien:kehaʼka- meer vuäŠsslaid. |
Dilálašvuođas ságastallui eamiálbmotgielaid oahpahusa ja gielaid ealáskahttima hástalusain. | Pooddâst saaǥǥstõŠlleš alggmeerǩiõli mättʼteem da ǩiõli jeälltâŠttem tuâjain. |
Govva: Inga-Briitta Magga. | Snimldõk: Inga-Briitta Magga. |
Sámedikki delegašuvdna galledii čoahkkinbottus keha ' ka (mohawk) - Álbmoga giella- ja kulturguovddážis Kahnawakes, Montreal máttabealde. | Sååbbarkõõutâst sääŠmteeŠǧǧ delegaatia tobdstõõđi Kanien:kehaʼka (mohawk) – Meer ǩiõll- da kultturkõõskõõzzâst Kahnawakest, Montreaal saaujbeäŠlnn. |
“ Lea dehalaš oahpásmit maiddái eará eamiálbmogiid giela ja kultuvrra doarju doaibmamii. | “ Lij vääžnai tobdstõõttâd še jeeŠres alggmeerai ǩiõl da kulttuur tuärjjeem tuåimmjumuŠšše. |
Oahpásmuvaimet giella- ja kulturguovddáža doaimmaide ja beasaimet čuovvut oahpahusa. | Tobdstõõđin ǩiõl- da kultturkõõskõõzz tuåimmjumuŠšše da piâzzim leeŠd mieŠldd mättʼtõõzzâst. |
Vaikke kultuvrrat leat sierraláganat, hástalusat iežas giela ja kultuvrra seailluheami várás leat seammáláganat. ” | HåŠt mij kulttuur liâ jeeŠresnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõŠsse liâ seämmanallšem. |
Petra Magga-Vars muitalii. | Petra Magga-Vars maainsti. |
Čoahkkimiid nogadettiin sámedikki ovddasteaddjit oahpásmuvve biodiversitehtamuseai (Biodome), mii ovdanbuktá Kanada sierra luondotiippaid ja daid ealliid. | Mâŋŋa såbbar sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ tobdstõŠtte biodiversiteeŠttmuzeeja (Biodome), kååŠtt sueiŠmkrast Kanada jeeŠres luâttšlaajjid da tõi faunnsid. |
Lasi dieđut biodiversitehtasoahpamuša artikla 8(j):s | LââŠss teâđaid biodiversiteeŠttsuåppmõõzz aartikla 8(j):st |
Čoahkkinmearrádusat | SååbbartuŠmmstõõǥǥ |
Dieđáhus sámedikki lágidan siidodáhpáhusas 8(j)-čoahkkimis | Teâđtõs sääŠmteeŠǧǧ riâššâm kuâŋŋpooddâst 8(j)-såbbrest |
Álbmotlaš biodiversitehtastrategiija ja - doaibmanprográmma | Meersaž biodiversiteeŠttstrategia da – tuåimmproggramm |
Sámedikki ságajođiheaddji blogga, mas son muitala 8(j)-čoahkkima dovdamušain | SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei blogi, koŠst son ǩeeŠrjad 8(j)-såbbar toodlmi diõtt |
Lassidieđut: | LââŠssteâđaid: |