index2.php_option=com_content_task=view_id=939_lang=davvi.html.xml

Biodiversitehtasoahpamuša12 oassebeallečoahkkin lea álgán Biodiversiteʹttsuåppmõõžž 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij älggam Biodiversitehtasoahpamuša ratifiseren stáhtaid 12 oassebeallečoahkkin lea 6.-17.10.2014 Pyeongchangis, Lulli-Koreas. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž ratifiâsttam riikki 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Etelä-Koreast. Suoma sámedikkis čoahkkimii oassálastet našuvnnalaš artihkkal 8(j)-bargojoavkku ságadoalli, sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi, ealáhus- ja vuoigatvuođalávdegotti ságadoalli Nilla Tapiola ja sámedikki lahttu Pertti Heikkuri. LääŠddjânnam sääʹmteeʹǧǧest såbbra vuässâʹtte meersaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Nilla Tapiola da sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pertti Heikkuri. Suoma sámediggi oassálastá čoahkkimii oassin Suoma stáhta delegašuvnna. Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ vuässââtt såbbra bieʹǩǩen Lääʹddjânnam riikk delegaatia. Čoahkkimii oassálastet maid ovddasteaddjit Ruoŧa ja Norgga sámedikkiin oassin guđege riikka delegašuvnna. Såbbra vuässâʹtte lââʹssen võboršeeʹǩǩ Ruocc da Taarr sääʹmteeʹǧǧest bieʹǩǩen juõʹǩǩ jânnmi delegaatia. ” Čoahkkima áššelisttus leat sámiide hui dehálaš áššit. ” Såbbar äʹššliistâst liâ säʹmmlaid vääžnai ääʹšš. Dehálamos áššin lea biodiversitehtasoahpamuša terminologia rievdadeapmi. Vääžnmõs äʹššen lij biodiversiteʹttsuåppmõõžž terminoloog muttʼtumuš. Soahpamušas eamiálbmogiin geavahuvvo dearbma eamiservošat. Suåppmõõžžâst alggmeerain mainstet alggõhttsažkåʹdden. Eamiálbmogat leat guhká gáibidan, ahte oassebeallečoahkkimis mearriduvvošii váldot atnui eamiálbmot – dearbma eamiservoša sajis. Alggmeer liâ kuuʹǩǩääiʹj õõlǥtam, što vuäʹsspieʹllsåbbrest tuʹmmjeʹčeš väʹldded âânnmõʹšše alggmeer – ämmatsääʹn alggõhttsažkååʹdd sââʹjest. Ášši lea válmmaštallon hui guhká. Ääʹšš liâ valmštõõllâm juʹn eža kuuʹǩǩ. Terminologia rievdadeapmi lea muhtun stáhtaide man nu sivas duođaid váttis ášši. Terminoloog muttʼtumuš lij måttmid riikkid mõʹnt leežž tuõʹđi vaiggâd äʹšš. Dat muitala das, ahte ainge buot stáhtat eai hálit dovddastit eamiálbmogiid ja daid sierravuoigatvuođaid. Tõt maainast tõʹst, što puk riikk jiâ haaʹled tobdsted alggmeeraid da tõi spesialvuõiggâdvuõđid. Suopma ja eará davviriikkat leat dorjon fámolaččat terminologia rievdadeami, mas lean hui duđavaš. Lääʹddjânnam da jeeʹres tâʹvvjânnam liâ tuärjjääm viõkksânji terminoloog muttʼtumuužž. Mâʹst leäm toottvaž. Ráđđádallamat áššis leat vel gaskan, ” Klemetti Näkkäläjärvi muitala. Saaǥǥstõõllmõõžž ääʹššest liâ veâl kõõskrääʹjest. ” Klemetti Näkkäläjärvi mââinast. ” 15.-16.10. lea alladási čoahkkin, mas linjejuvvo biodiversitehta suodjaleami ulbmiliin jahkái 2020. ” 15.-16.10 lij õlltääʹzz sååbbar, koʹst linnjeed biodiversiteeŠtt suõjjõõzz täävtõõzzid eeʹjj 2020 räjja. Suomas ii váidalahtti gal leat oktage ministtar báikki alde stáhtaráđis dáhpáhuvvan nuppástusaid geažil. Lääʹddjânnmest ij leäkku ni õhtt miniʹster pääiʹǩ âʹlnn riikksuåvtõõzzâst šõddâm muttsi diõtt. Eamiálbmogiidda lea hui dehálaš, ahte riikkaidgaskasaš artihkkal 8(j)-bargojoavkku joatkagii lea nana doarjja ja bargojoavkku máŋggajagát bargoprográmma ovddiduvvo ain, ” Pertti Heikkuri linje. Alggmeeraid lij vääžnai, što meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk juätkkmõʹšše lij raavâs tuärjjõs da tuâjj-joouk määŋgeeʹjj tuâjjprograamm viiǥǥât ooudâs, ” Pertti Heikkuri linnjad. Govva: sámediggi Snimldõk: sääʹmteʹǧǧ Oassebeallečoahkkima oktavuođas lágiduvvo vuosttas Nagoya beavdegirjji oassebeallečoahkkin. Vuäʹsspieʹllsåbbar õhttvuõđâst riâžžât vuõssmõs Nagoyan påʹrddǩeeʹrj vuäʹsspieʹllsååbbar. Beavdegirji gieđahallá genaváriid oažžuma ja ávkkiid juohkima. ” Påʹrddǩeʹrjj ǩiõttʼtââll geennvääʹrai vuäǯǯamvuõđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Suopma ii leat vel soahpamuša oassebealli, muhto Suopma válmmaštallá soahpamuša ratifiserema. Lääʹddjânnam ij leäkku veâl vuäʹsspieʹll, leâʹša Lääʹddjânnam valmštââll suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž. Lea dehálaš čuovvut vuosttas oassebeallečoahkkima ja mo soahpamuša geatnegasvuođat leat ollašuhtton soahpamuša ratifiseren riikkain. Lij vääžnai leeʹd mieʹldd vuõssmõs vuäʹssbieʹllsåbbrest da mäʹhtt suåppmõõžž õõlǥtumuužž liâ pijjum tuåimma suåppmõõžž ratifiâʹsttam riikkin. Soahpamuš lea eamiálbmogiidda dehálaš, dasgo dat gieđahallá maid eamiálbmogiid genaváriide laktáseaddji árbevirolaš dieđu ja ávkkiid juohkima. Suåppmõš lij alggmeeraid vääžnai, tõn diõtt ko tõt ǩiõttʼtââll še alggmeerai geennvääʹraid kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Erenomáš miellagiddevaš lea, mo beavdegirjji eamiálbmogiidda guoski geatnegasvuođat leat ollašuhtton ja makkár ávžžuhusaid oassebeallečoahkkin addá beavdegirjji oasil ” Näkkäläjärvi muitalii. Jiijjâsnallšem perstumuš lij, što mäʹhtt påʹrddǩeeʹrj alggmeerai kuõskki õõlǥtumuužž liâ pijjum tuåimma da mõõnnallšem raʹvvjõõzzid vuäʹsspieʹllsååbbar oudd påʹrdǩeeʹrj beäʹlnn ” Näkkäläjärvi mainsti. Son lea maid soahpamuša ratifiserema Suomas válmmaštalli bargojoavkku lahttu. Son lij še suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž Lääʹddjânnmest valmštõõllâm tuâjj-joouk vuäzzlaž. Čoahkkima oktavuođas lágiduvvojit máŋggat stáhtaid, riikkavulošorganisašuvnnaid ja dutkiid ordnen eará dáhpáhusat. Såbbar õhttvuõđâst riâžžât määŋgid riikki, meersažorganisaatiai da tuʹtǩǩeeʹji riâššâm aaʹšši pirr noorõõttâmpooddid. Suopma lea mielde ordnemin guokte dáhpáhusa. ” Lääʹddjânnam lij mieʹldd riâššmen kueʹhtt aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd. ” Dát eará dáhpáhusat leat hui dehálaččat, dasgo dain oažžu dieđu dábálaš olbmuid geavatlaš doaimma birra buoridit luonddu máŋggahámatvuođa dili sihke buriid vásáhusaid ja meannudanvugiid. Aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd liâ eža vääžnai, ko tõin vuäǯǯ teâđ takai oummui tuåimmjumuužžâst luâđ määŋgnallšemvuõđ vueʹjj pueʹreem diõtt da šiõǥǥ tobddmõõžžid da vueʹjjid. Erenomážit ekosystemabálvalusaid rolas guovlluidgeavaheami plánemis lea ávki sámediggái ja mii doalvut dáid buriid meannudanvugiid mielddisteamet maid Supmii ” Heikkuri ja Tapiola deattuheaba. ” Jeäʹrben ekosystemmkääzzkõõzzi vueŠjjest vuuʹdââʹnnem plaanumuužžâst lij äuʹǩǩ sääʹmtegga da viikkâp täid tuåimmjeei maallid mieʹldd Lääʹddjânnma ” Heikkuri da Tapiola teäddee. ” biodiversitehtasoahpamuša Såbbar vuäitt praavâd biodiversiteʹttsuåppmõõžž di pirrõsministeria seeidain. Lassedieđut: Lââʹssteâđaid: Klemetti Näkkäläjärvi Áigeearru Lulli-Koreai lea +7 diimmu. Äiʹǧǧrätkkjumuš Etelä-Korea lij +7 čiâssâd. Telefovnnat eai doaimma luohtehahtti láhkai Lulli-Koreas, man geažil vejolaš oktavuođaváldimiid áššis sávvat oažžut šleađgapoastta bokte. Teʹlfoon tuåimmje ǩeähnald Etelä-Koreast, tõn diõtt vuäittmõõžžâst åårrai õhttvuõđid ääʹššest haaʹleed neʹttpååʹstest.