index2.php_option=com_content_task=view_id=950_lang=davvi.html.xml

Sámeoahpahusa skuvlenprošeavtta álggaheapmi sirdása guovvamánnui 2015	Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015
Sámedikki ja Giellagas - instituhta ordnen sámeoahpahusa bargiid skuvlejumi vuosttaš lagasoahpahusa beaivvit sirdásit guovvamánnui 2015.	Sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt riâžžam sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõõzz vuõssmõs âʹlddmättʼtõspââi seeʹrdet täʹlvvmännust 2015 ââʹnnemnalla.
Sámegielat giellalávgun skuvllas – mo doarjjun iežan giela ja kultuvrra oahpahusas – skuvlejupmi galggai álgolaš plána mielde álggahuvvot álgi skábmamánu beallemuttus.	Sääʹm ǩiõll-laauǥ škooulâst- mäʹhtt tueʹrjjääm jiõččân ǩiõl da kulttuur mättʼtõõzzâst- škooultõõzz õõlǥi alggplaan mieʹldd jåʹttʼjed aʹlǧǧi skamm-mannu peäʹl rääʹjest.
Sámeoahpahusa bargiid skuvlejupmi sámi giellalávguma birra álgá guovvamánus 2015	Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015
Sámediggi ja Oulu universitehta Giellagas-instituhtta álggahit sámi oahpahusa bargiide oaivvilduvvon guđa oahppočuoggá skuvlenprošeavtta.	Sääʹmteʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas – instituutt jåttee sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkådda tillʼlõvvum kuuđ mättjemceäkldõõzz vaiddsa škoouʹltemhaʼŋǩǩõõzz.
Skuvlejupmi álgá Sámi kulturguovddážis Sajosis Anáris guovvamánus 2015.	Škooultõs jåttai Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest täʹlvvmannust 2015.
Skuvjejumi váldotemán lea giellalávgunmetoda heiveheapmi sámeoahpahussii.	Škooultõõzz pââimõs äʹššvuʹvdden lij ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž suåvldumuš sääʹm-mättʼtõʹsse.
Skuvlejupmi lea vuosttažettiin fikkahuvvon vuođđooahpahusa sámegiela ja sámegiel luohkáid oahpaheaddjiide, muhto skuvlejupmái besset maid sámi smávvamánáid bajásgeassima bargit, logahaga sámegiela oahpaheaddjit ja sámi fidnooahpahusa oahpaheaddjit.	Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen tillʼlõttum joukkân liâ vuâđđmättʼtõõzz sääŠm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai klaassi uʹččteeʹl, leâʹša mieʹldd peäʹsse še sääʹm ouddpeâmmõõzzin tuåimmjeei, lookkjiškooul sääŠm ǩiõl uʹččteeʹl da sääʹmǩiõllsa ämmatlaž škooultõõzz uʹččteeʹl.
Sámedikki skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat koordinere skuvlejumi ja hálddaša stáhtadoarjaga.	Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr koordinâʹstt škooultõõzz da tuåmmai riikkveäʹǩǩtõõzz vaaldšeei organisaatian.
Ovttasbargoásahussan oahpahusas leat maid Vaasa universitehta giellalávguma ja máŋggagielalašvuođa guovddáš ja Sámi allaskuvla.	ʼhttsažtuâjjkueiʹmmen mättʼtõõzzâst liâ še Vaasa universiteeʹtt ǩiõll-lauggi da määŋgǩiõllsažvuõđ kõõskõs da Sámi allaskuvla (Sääʹm õllškooul).
Oahpahusdoaimma bargiidskuvlejupmi ordnejuvvo njealje geardde guovtte beaivve kontáktaoahpahussan Anáris Sámi kulturguovddážis Sajosis.	Mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõs riâššât neʼljjan kueiʹt peeiʹv âʹlddmättʼtõspââʹjjen Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst.
Vuosttas čoahkkaneapmi lea guovvamánus 2015, nubbi giđđat 2015 ja goalmmát ja njealját deaivvadeapmi čakčat 2015.	Vuõssmõs noorõõttmõš lij täʹlvvmannust 2015, nuʹbb ǩeâđđa 2015 di kuälmad da neeʹljjad noorõõttmõš čâhčča 2015.
Skuvlenbeaivvit sisdollet teoriijalogaldagaid ja bagadallon bargobádjebarggildanbeivviid.	Škooultõspeeiʹv rajjʼjâvve teorialooǥǥteeʹlmin da ohjjuum tuâjjpõrttpeeiʹvin.
Bargobádjebeivviid áigge buvttaduvvo girjjálaš materiála, man vuođul almmuhuvvo prošeavtta loahp-pabuvttan sámeoahpahusa idea- ja bagadallangirji.	Tuâjjpõrttpeeiʹvi äiʹǧǧen raajât ǩeeʹrjlaž materiaal, koon vuâʹđald õʹlmstââʹtted haʹŋǩǩõõzz lopp-puhttõsân sääʹm-mättʼtõõzz idea- da vuäʹpstemǩeeʹrj.
Bagadallangirji almmuhuvvo sáme- ja suomagillii.	Vuäʹpstemǩeʹrjj õʹlmstââʹttet sääŠm da lääʹdd ǩiõlin.
Skuvlejupmi mii gieđahallá sámi giellalávguma oahpahusas, doarju sihke eatnigiel ja eará oahppiidge go eatnigielagiidda addojuvvon sámegielat oahpahusa.	SääŠm ǩiõll-lauggi mättʼtõõzzâst ǩiõttʼtõõlli škooultõs tueʹrjjad nuʹtt jieʹnnǩiõllsai ko jeärrzid ko jieʹnnǩiõllsaid uʹvddum mättʼtõõzz.
Giellalávgunoahpahusa figgamuššan lea nannet gielalaččat iešguđet dási oahppiid sámegiela ja nannet aktiivvalaš ja birgehalli guovttegielalašvuođa.	Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz täävtõsân lij nââʹneed ǩiõllsallânji jeeʹres vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääŠm ǩiõl da puuttʼted aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõđ.
Sámeoahpahus pedagogalaš gárggiidahttin mearkkaša ee. oahpaheaddjiid fidnodáidduid buorideami nu ahte sii máhttet buorebut go ovdal váldit oahpahusas vuhtii gielalaččat ja kultuvrralaččat heterogenalaš oahppiid joavkku.	Sääʹm-mättõõzz pedagoglaž ooudumuš meârkksââvv jm. uʹččteeʹli ämmatsilttõõzz ooudumuužž nuʹtt, što sij vuäǯǯa ääiʹjbuužž pueʹrab vaalmâšvuõđid väʹldded mättʼtõõzzâst lokku ǩiõllsallânji da kulttuurlânji heterogeenlaž mättʼtõõđji joouk.
Juohke oahppi galggašii oažžut skuvllas buriid vejolašvuođaid buoridit iežaset sámegiela máhtu ja bajásšaddat iežaset kultuvrii.	Juõʹǩǩ mättʼtõõđi ââlǥče vuäǯǯad škooulâst pueʹrr vueiʹtlvažvuõđid sääŠm ǩiõl silttõõzzeez ooudumuʹšše da jiiʹjjes kulttuuʹre šõddmõʹšše.
Skuvlejumi figgamuššan lea addit oahpaheaddjiide vejolašvuođa sámegiela ealáskahttimii skuvlenbarggus, fállat sidjiide barggildanarena ja gaskaomiid ovddidit giellalávgunoahpahusa geavatlaš skuvlabarggus.	Škooultõõzz täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹtlvažvuõtt sääŠm ǩiõl jeälltumuʹšše škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz ooudâsviikkmõʹšše vuʹejjmeâldsaž škooultuâjast.
Nubbin dehalaš figgamuššan lea ráhkkanit váldit vuostá ovda- ja vuođđooahpahusa ođđa oahppoplánaid sámeoahpahusas.	Nuʹbben vääžnai täävtõsân lij valmštõõttmõš oudd- da vuâđđmattʼtõõzz ođđ mättʼteemplaani âânnma välddmõʹšše sääʹm-mättʼtõõzzâst.
Skuvlejumi ulbmilin lea oččodit čavgadabbo dieđuidlonohallangeavadiid ja lasihit oahpahusbargiid dieđu daid sámeoahpahusa vejolašvuođaid geavadis maid láhka addá.	Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtemvueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹtlvažvuõdin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast.
Guhkes gaskkaid dihte sámeoahpahusa ja smávvamánáid bajásgeassima bargiid deaivvademiid lea leamaš váttis ordnet gielddarájiid rastá.	Kuʹǩes kõõski diõtt sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd da ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd kaaunõõttmõõžžid lij leämmaž vaiggâd riâššât pâʹjjel kåʹddraaji.
Dán oahpahusdoaimma bargiid skuvlenprošeavtta olis lea vejolašvuohta buhtadit oasseváldiid mátkegoluid dađe mielde go mearreruhta luoitá.	Täin mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõshâʹŋǩǩõõzzin lij vueiʹtlvažvuõtt koʹrvveed mieʹrrtieǧǧin še vuässõõđji jååʹttemkuulid.
Sámeoahpahusa bargiidskuvlejupmái sáhttá almmuhit iežas vuossárgga 24.11.2014 rádjai juogo šleađgapoastta bokte dahje riŋget: Irmeli Moilanen (irmeli.	Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõʹsse vuäitt iʹlmtõõttâd neʹttpååʹšt leʹbe teʹlfoon mieʹldd Moilanen Irmeliʹžže (irmeli.
moilanen (at) samediggi.	moilanen (at) samediggi.
fi / 050-5691255).	fi / 050-5691255) vuõssaʹrǧǧe 24.11.2014 mõõneeʹst.
Almmuheapmi lea čadnevaš.	Iʹlmtõõttmõš lij čõõnni.
Skuvlejumi ruhtada Oahpahusráđđehus.	Škooultõõzz teäggad Mättʼtõshalltõs.
Oahppogurssat, daid sisdoalut ja vuosttas deaivvadeami prográmma lea oaidnimis Sámedikki ja Giellagas-instituhta neahttasiidduin: Skuvlenplána 2015 ja www.oulu.fi/giellagasinstituutti /.	Mättʼjempââʹj da tõi siiʹsǩe di vuõssmõõzz kaaunõõttmõõžž programm liâ vuäǯǯmeʹst sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt neʹttseeidain: www.samediggi.fi da www.oulu.fi/giellagasinstituutti /
Skuvlenplána	Škooultõsplaan
Lassidieđut:	Lââʹssteâđ:
SÁMEDIGGI	SÄÄʹMTEʹǦǦ