index2.php_option=com_content_task=view_id=965_lang=davvi.html.xml

Sámedikki stivrra čoahkkima mearrádusat	SääŠmteeŠǧǧ halltõõzz såbbar tuʹmmstõõǥǥ
Stivra čoahkkanii 26.11.2014 Anáris.	Halltõs noorõõđi 26.11.2014 Aanrest.
Čoahkkima áššelisttás ledje nammadeamit ja erenomážit sámiid gielalaš vuoigatvuođaide gulavaš áššit.	Såbbar äʹššliistâst leʹjje nõõmtumuužž da jeäʹrben säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõʹtte kuulli ääʹšš.
Stivra mearridii, ahte sámediggi ohcá ruhtadeami vuoigatvuohtaministeriijas, oahpahus- ja kulturministeriijas sihke Eurohpa sosiálafoanddas (ESR) sámi giellalága ollašuvvama guoskevaš čielggadanbarggu várás.	Halltõs tuʹmmji, što sääʹmteʹǧǧ ååcc teäggtõõzz, vuõiggâdvuõttministeriast, mättʼtõs- da kulttuurministeriast di Euroop sosiaalteäggtõõzzâst (ESR) sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjumuužž kuõskki čiõlǥtemtuâi diõtt.
Sámi giellalága mielde sámediggi galgá addit válgabajiid mielde čilgehusa sámi giellalága ollašuhttimis sihke sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamis ja ovdáneamis.	Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmteʹǧǧ âlgg uʹvdded vaalpõõʹji mieʹldd mainstõs sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst di säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst.
Čilgehusa galgá addit maŋimustá jagi 2016 álggus.	Mainstõs âlgg uʹvdded mââimõõžžâst eeʹjj 2016 aalǥâst.
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) ollašuhtii Sámi Giellagáldu – prošeavtta, mii nogai 30.6.2014.	Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) čõõđti Sámi Giellagáldu – haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt puuʹđi 30.6.2014.
Sámediggi jođihii prošeavtta.	Sääʹmteʹǧǧ vaaldši haʹŋǩǩõõz.
Prošeavttas ovddiduvvojedje sámi giellaovttasbargu, giellagáhtten ja terminologiijabargu.	Haʹŋǩǩõõzzâst viʹǩǩeš ooudâs sääʹm õhttsažtuâi, ǩiõllhuõl da terminoloogtuâi.
Prošeavtta áigge Giellagáldu gávnnahuvvui hui dárbbašlažžan ja beaktilin, mas galggašii ráhkadit bissovaš orgána.	Haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen Giellagáldu tuõtteš, što tõt lij eža taʹrbbes da viõkkšõs, tõʹst õõlǧči raajjâd põõšši orgaan.
Fásta ruhtadeapmi sámi giellaovttasbarggu ovddideapmin ii goittotge gávdnon prošeavtta áigge.	Põõšši teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi ooudâsviikkâm diõtt ij käunnjam haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen.
SPR lea mearridan, ahte Giellagáldui ohccojuvvo joatkkaruhtadeapmi Interreg-ruđain ja dán prošeavtta olis ráhkaduvvo bissovaš málle ja ruhtadeapmi sámi giellaovttasbargui.	SPS lij tuʹmmjam, što Giellagálduun ooʒʒât juätkkteäggtõõzz Interreg-vääʹrain da tän haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen raajât põõšši mall da teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuõjju.
Sámedikki stivra barggai prinsihppamearrádusa oassálastimis ođđa prošeaktaruhtadeami ohcamii Sámi Giellagáldui Interreg Davvi 2014–2020 prográmmas ja mearridii doaibmat prošeaktaruhtadeami ohccin.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuejjii vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ vuässõõttmõõžžâst ođđ haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccmõʹšše Sámi Giellagáldu Interreg Tâʹvv 2014–2020 prograammâst da tuʹmmji tuåimmjed haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccjen.
Sámediggi gieđahalai sámi giellalága ollašuhttima rekryteremis ja giellamáhtu čielggadeami rekryterendiliin go bálkáhuvvojit bargit, geaid bargun lea doaibmat sámegielat áššehasbálvalus-, dikšun- dahje oahpahusbargguin.	Sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtõõli sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžž tuâjjlai haʹŋǩǩumuužž diõtt da ǩiõllsilttõõzz čiõlggumuužž tuâjjlai haʹŋǩǩeemvueʹjjin ko paʹlǩǩeet tuâjjlaid, kõõi tuâjjan lij tuåimmjed sääʹmǩiõllsaž ääʹššlažkääzzkõs-, håidd- leʹbe mättʹtemtuâjain.
Sámediggi lea ožžon oktavuođaváldimiid sápmelaččain ahte virgehálddašeaddjiid giellamáhttu ii vealttakeahttá dárkkistuvvo eaige buot sámegielat bargguide válljejuvvon olbmot máhte doarvái sámegiela, vuoi sáhtášedje bálvalit sámegillii.	Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam õhttsažvuõđvälddmõõžžid säʹmmlain što veeʹrjooccjin ǩiõllsilttõõzz jeät taʹrkkuku jiâ-ǥa puk sääʹmǩiõllsaž tuõjju vaʹlljuum oummu siõlttâd dovoʹlna sääʹmǩiõl, što vuäiʹtči kääzzkâʹstted säämas.
Muhtin virgeoapmahaččain ohcci iežas almmuhus sámegiela máhtus leamašan doarvái.	Måttmin veʹrǧǧneeʹǩǩi beäʹlnn oocci jiijjâs iʹmmtõs sääʹmǩiõl silttõõzzâst lij leämmaž riʹjttjeei.
Sámedikki bargun lea čuovvut sámi giellalága mielde sámi giellalága ollašuhttima ja bargat evttohusaid váilevuođaid divvuma várás.	Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij ǩiõččâd sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžž da tuejjeed eʹtǩǩõõzzid pannčiõlǥâs aaʹšši teevvmõʹšše.
Hástalussan lea, ahte buot sámegielain ii leat vejolašvuohta gielladutkosiidda.	Jõnn tuâjjan lij, što pukin sääʹmǩiõlin ij leäkku vuäittmõš ǩiõlltuʹtǩǩõõzzid.
Sámediggi mearridii evttohit sámiid ruovttuguovllu gielddaide ja virgeoapmahaččaide ahte dat čielggadivčče jearahallama oktavuođas ohcci njálmmálaš sámegiela máhtu sámegielat bargguide ohcaleaddji ohcciid oasil.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddid da veʹrǧǧneeʹǩǩid, što tõk vääʹldči tuâi vuâlla čiõlggeed mainstâʹttemvueʹjjest oocci njaaʹlmilaž sääʹmǩiõl silttõõzz sääʹmǩiõllsaž tuõjju oocci beäʹlnn.
Jearahallamis galggašii geavahit dárbbu mielde veahkkin sámegiela ámmátolbmuid.	Maistâttemvueʹjjest õõlǥči ââʹnned taarbšeʹmmen veäʹǩǩen sääʹmǩiõl ämmatneeʹǩǩid.
Sámediggi mearridii addit bealiváldima riikkabeivviid veahkkevuoigatvuohtaalbmái sihke beaivedivššu lágideaddjiide eatnigiela dáfus sámegielat sámemánáid gielalaš vuoigatvuođain beaivedivššus.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji uʹvdded peäʹlestvälddmõõžž parlameenʹt veäŠǩǩvuõiggâdvuõttåummja di peiʹvvhååid riâžžjid jieʹnnǩiõles beäʹlnn sääʹmǩiõllsaž sääʹmpäärnai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđin peiʹvvhååidast.
Sámediggi ovdanbuvttii bealiváldimis čoavddusmálliid, mo gielalaš vuoigatvuođaid sáhttá sihkkarastit.	Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi eʹtǩǩõõzz peäʹlestvälddmõõžžâst räʹtǩǩeem-maallid, mäʹhtt ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđid vueiʹtet staanâd.
Sámediggi nammadii ovddasteaddjin bálgosiid ovttastusa stivrii badjái 1.1.2015-31.12.2017 Asko Länsman Ohcejogas.	Säämteʹǧǧ nõõmti võboršeʹǩǩen paalǥâskooʹddi õhttõõzz halltõʹsse eeʹjjid 1.1.2015 -31.12.2017 Asko Länsman Uccjooǥǥâst.
Länsman lea ovddastan sámedikki ovttastusa stivrras maiddái dán bajis.	Länsman lij eeʹttkâʹsttam sääʹmteeʹǧǧ õhttõõzz halltõõzzâst še taʹnni.
Stivra mearridii evttohit bargo- ja ealáhusministeriijai ahte Interreg Davvi 2014-2020-prográmma Sápmi hálddahuskomiteai boađášedje fásta lahttun Heikki Paltto, Nilla Tapiola ja Anna Morottaja sihke várrelahttun Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga, Veikko Feodoroff.	Halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, što Interreg Tâʹvv 2014 -2020-prograamm Sápmi vaaldšemkomitea šiõttʼteem-mieʹlddlaž vuäzzliʹžžen Heikki Paltto, Nilla Tapiola da Anna Morottaja di vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga, Veikko Feodoroff.
Interreg Sápmi-prográmmas ruhtaduvvojit sámiid rájáid rasttildeaddji ovttasbargu ja sámekultuvrra doarju prošeavttat.	Interreg Sápmi-prograammin teäggtet säʹmmlai raajid pâʹjjel mõõnni õhttsažtuâi da sääʹmkulttuur tuärjjeei haʹŋǩǩõõzzid.
Sámedikki stivra evttoha dievasčoahkkimii, ahte dat merke diehtun soabadansoahpamuša Juha Guttormiin.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz takaisåbbra, što tõt mieʹrkkad teâttân suåvâdvuõđsuåppmõõžž Juha Guttormin.
Soabadansoahpamuša eavttuid mielde oassebealit vástidit ieža iežaset riektegeavvangoluin ja Juha Guttorm geassá eret iežas váidalusa Davvi-Suoma hálddahusriektái eretcealkimis.	Suåvâdvuõđsuåppmõõžž määinai mieʹldd vuäʹsspeäʹl vaʹsttee jiõčč jiijjâs vuõiggâdvuõđjååʹttemkuulin da Juha Guttorm ǩeäss meädda läittmõõžžes koon son lij tuejjääm Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiddâdvuõʹtte piâsttčõõttâm diõtt.
Sámediggi mearridii ordnet 6.2.2015 sámi álbmotbeaivve ávvudeami.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji riâššâd 6.2.2015 säʹmmlai meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Sámediggi lea lágidan maŋimuš jagi 2010 álbmotbeaivve ávvudeami.	Sääʹmteʹǧǧ lij riâššõm eeʹjj 2010 meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Stivra nammadii bargojoavkku válmmaštallat álbmotbeaivve ávvudeami.	Halltõs nõõmti tuâjj-joouk valmštõõllât meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Sámediggi álggahii ráhkkaneami riikkabeaiválggaide ja boahttevaš ráđđehusprográmmaráđđádallamiidda válmmaštallamiin bealiváldimiid ja duogášmuittuhančállagiid bellodagaid ja ráđđehusráđđádalliid atnui.	Sääʹmteʹǧǧ alttad valmštõõllmõõžž parlameʹnttvaalid da pueʹtti halltõsprogrammsaaǥǥstõõllmõõžžid valmštõõleeʹl peäʹlestvälddmõõžžid da tuâǥǥažmošttõspõʹmmjid paaŠrtji da halltõs-saaǥǥstõõllji âânnmõʹšše.
Sámedikki stivra čoahkkana čuovvovaš háve juovlamánus.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorââtt pueʹtti vuâra rosttovmannust.
Jagi maŋimuš sámedikki dievasčoahkkin lágiduvvo juovlamánu loahpabealde.	Eeʹjj mââimõs sääʹmteeʹǧǧ šiõttʼteem-mieʹlddlaž sååbbar riâžžât rosttovmannu looppbeäʹlnn.