brosjyre_h2344_lulesamisk.pdf.xml

Julevsábmáj | Lulesamisk	Åarjelsaemien | Sørsamisk
Válgan válljip ájrrasijt suohkanstivrraj ja fylkadiggáj.	Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljeme 2015
Suohkanstivrra le suohkana alemus orgádna.	Veeljemisnie lïhtsegh tjïelteståvrose jïh fylhkendægkan veeljebe.
Danna mierreduvvá bájkálasj ássjij hárráj degu mánájgárdde, mánájsuodjalibme, pládna- ja areállagatjálvisá, vuodoskåvllå, varresvuoda- ja huksodievnastusá, kulturdåjma ja renovasjåvnnå.	Tjïelteståvroe lea tjïelten bijjemes åårgane. Daesnie sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh voenges aamhtesinie goh maanagïerth, maanavaarjelimmie, soejkesje- jïh areaalegyhtjelassh, maadthskuvle, healsoe- jïh hoksedïenesjh, kultuvreråajvarimmieh jïh sjïekedimmie.
Fylkadigge le fylkasuohkana alemus orgádna.	Fylhkendigkie lea fylhkendigkien bijjemes åårgane.
Fylkadigge mærrádusájt mierret duola dagu joarkkaåhpadusá hárráj, fylkarahtij ja færjjomannulagáj, bájkálasj kollektijvajåhtulagá ja kulturdåjmaj hárráj.	Fylhkendigkie sjæjsjele gaskem jeatjah jåarhkeööhpehtimmien bïjre, fylhkengeajnoeh jïh dej feerjalaajroeh, voenges ektieskovhte jïh kultuvreråajvarimmieh.
Oslon le suohkanstivrraválgga ja stádaguovlloválgga, valla ij fylkadiggeválgga.	Oslosne lea tjïelteståvroeveeljeme jïh veeljeme staarebieliemoenehtsidie, bene ij fylhkendigkieveeljeme.
Bájkálasj ássje vájkkudahtti ienemusát duv árggabiejvev.	Dah voenges aamhtesh dah, mah dov aarkebiejjiem jeenjemes tsevtsieh.
Gå jienasta, de le siegen mierredime guhti duv ja duv berustimijt galggá åvdåstit suohkastivran ja fylkadikken.	Gosse steemmedh, dle datne meatan moenh gie edtja dov sijjeste årrodh jïh dov ïedtjh vuesiehtidh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne.
Dán brosjyjran oattjo diedojt gåktu dagá gå galga jienastit.	Daennie tjaalegisnie datne bïevnesh åadtjodh guktie edtjh dåemiedidh.
Válggabiejvve le ragátmáno 14. biejve 2015	Veeljemebiejjie måanta skïereden 14. b. 2015
Moatten suohkanin le válgga aj ragátmáno 13. biejve.	Gelline tjïeltine aaj veeljeme aejlegen skïereden 13.
Suohkana ietja diededi jus le máhttelis jienastit avta jali guovte biejve birán.	b. Tjïelte beavna mejtie lea veeljeme akte jallh göökte biejjieh.
Mujte duodastusáv gå jienasta !	Mujhtieh legitimasjovnem gosse datne steemmedh !
Válggaláhka gájbbet duodastusáv jienastiddjes gev e dåbdå.	Veeljemelaake kreava akte veeljije, guhte lea ovnohkens steemmedåastoejasse, edtja jïjtjemse legitimeradidh.
Duodastus máhttá liehket pássa, vuodjemkårttå jali báŋŋkakårttå aktajn gåvåjn, valla ietjá duodastus aj dåhkki.	Legitimasjovne maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh paasse, vuejemeleahpa jallh baanghkekåarhte guvvine, men maahtah aaj jeatjah såarhts legitimasjovnem nåhtadidh.
Duodastusán galggá gávnnut jienastiddje namma, riegádimbiejvve ja gåvvå.	Legitimasjovne tjuara veeljijen nommem, reakedsbiejjiem jïh guvviem utnedh.
Jus le institusjåvnåjn årromin duola dagu skihppijsijdan, skihppijvieson jali giddagisán, máhtá institusjåvnå barggev oadtjot identitiehtat duodastittjat.	Jis datne aktene institusjovnesne årroeh, goh skïemtjegåetie jallh faangkegåetie, maahtah aktem barkijem birredh dov identiteetem jååhkesjidh.
Divna jienastiddje oadtju jienastimkårtåv	Gaajhkh veeljijh veeljemekåarhtem åadtjoeh
Jienastimkårtå åvddåbielen gávna diedojt gånnå ja goassa jienastit máhtá válggabiejve.	Veeljemekåarhten åvtesæjrosne bïevnesh gaavnh gusnie jïh gåessie datne maahtah steemmadidh veeljemebiejjien.
Jienastimkårtåv galla i dárbaha gå jienasta, valla diedoj hárráj le dat ávkálasj.	Ih veeljemekåarhtem daarpesjh gosse edtjh steemmadidh, men dellie verkebe jåhta.
Jienastimkårttå ij dåhkkiduvá duodastussan.	Ij gåaredh veeljemekåarhtem legitimasjovnine nåhtadidh.
Guhti máhttá jienastit ?	Gie maahta steemmadidh ?
• Vuona stáhtaviesáda gudi li ållim 18 jage 2015 jage birán ja gudi li, jali li	• Nöörjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan 2015 nåhkeme jïh leah,
læhkám tjáledum årron Vuonan.	jallh vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne.
• Nuorttarijkaj stáhtaviesáda gudi li ållim18 jage 2015 jage birán, ja gudi li	• Staatenårrojh jeatjah noerhtelaantine mah 18 jaepieh illeme eannan 2015
læhkám tjáledum årron Vuonan maŋemusát biehtsemáno 30. biejve rájes jagen 2015.	nåhkeme, jïh mah leah vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne, minngemes biejjien ruffien 30. b. 2015.
• Ietjá ålggorijkak stáhtaviesáda gudi li ållim 18 jage 2015 jage birán, ja gudi	• Jeatjah ålkoelaanten staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan 2015
li læhkám tjáledum årron avtatrajes Vuonarijkan gålmmå maŋemus jage åvddåla válggabiejve.	nåhkeme, jïh mah leah vïhtesjamme orreme goh årroje Nöörjesne iktemearan dej golme minngemes jaepiej, veeljemebiejjien åvtelen.
• 20 suohkanijn máhtti sij gudi li ållim 16 jage 2015 jage birán jienastit	• Dejnie 20 tjïeltine maehtieh dah mah 16 jaepieh illeme eannan 2015
suohkastivrraválgan.	nåhkeme steemmadidh tjïelteståvroeveeljemisnie.
Sij vierttiji duodastuvvat årron daj gájbbádusáj milta ma li nammaduvvam bajebun.	Dah tjuerieh orremetsiehkide, mah dan bijjelen neebneme, dievhtedh.
Goassa ja gånnå máhtá jienastit ?	Gåessie jïh gusnie maahtah steemmadidh ?
Válggabiejve jienasta suohkanin gånnå le tjáledum årron biehtsemáno 30. biejve 2015.	Veeljemebiejjien tjoerh steemmadidh dennie tjïeltesne gusnie datne leah vïhtesjamme årroejinie ruffien 30. b. 2015.
Ietjat suohkanin máhtá jienastit makkir válggahuodnanin sidá	Datne maahtah steemmadidh saaht mennie steemmemegåetesne tjïeltesne.
Árabut jienastit máhtá snjilltjamáno 1. biejve rájes gitta ragátmáno 12. biejve rádjáj makkir suohkanin sidá.	Åvtelhbodti steemmadidh maahtah darjodh snjaltjen 1. b. raejeste skïereden 11. b. raajan, saaht mennie tjïeltesne.
Gehtja tjuorggasav maŋep bielen mij vuoset gåktu ietjat sijddasuohkanin jienasta.	Vuartesjh illustrasjovnide båetije sæjrosne mah vuesiehtieh guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh.
Jus ietjat suohkana ålggolin jienasta, de sjaddá jienstimvuohke unnin ietjá láhkáj.	Jis datne dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh, dellie ånnetji jeatjhlaakan sjædta.
Dån oattjo jienastimlistav gånnå li dåhkkiduvvam politihkalasj belludagáj namá, valla ælla kandidáhtaj namá.	Aktem steemmeleahpam åadtjoeh gusnie dah tjaalasovveme politihkeles krirriej nommh, bielelen kandidaati nommh.
Dån viertti ruossav biedjat jali tjálestit makkir belludagáv / juohkusav sidá jienastit.	Dellie tjoerh kroessem bïejedh jallh tjaeledh man krærran / dåahkan datne sïjhth steemmadidh.
Máhtá aj iesj åttjudit jienastimlistav ietjat suohkanis ja adnet dav jus sidá duoddejienav kandidáhtajda vaddet.	Datne maahtah aaj jïjtje steemmeleahpam dov tjïelteste skååffedh jïh dam nåhtadidh jis sïjhth persovnesteemmh kandidaatide vedtedh.
Sæmmi aj jus jienasta fylka ålggolin fylkadiggeválgan.	Seammalaakan aaj, jis datne dov fylhken ålkolen steemmedh fylhkendigkieveeljemisnie.
Jus ietjat suohkana ålggolin jienasta, de viertti válggadåjmadiddje jienastimlistav stiempeldit åvddål jienastimlisstakonvoluhttaj bieja.	Jis dov jïjtse tjïelten ålkolen steemmedh, tjuara veeljemebarkije steemmeleahpide steempeldidh åvtelen datne dejtie steemmeleahpaskuahpese bïejedh.
Dáv konvoluhtav ja válggakårtåv biedji ålgusjkonvoluhta sisi, ja de válggalihttaj luojtti.	Dam skuahpam jïh veeljemekåarhtem akten stuerebe skuahpan sïjse beaja, mij dan mænngan veeljemegeegken sïjse bïejesåvva.
Jienastibme rájaduvvá de duv sijddasuohkanij.	Dov steemme seedtesåvva dov hïejmetjïelten gåajkoe ryöknemasse.
Jus le skibás jali sáhtus, de máhtá suohkanis åhtsåt vaj besa sijdan árabut jienastit.	Jis skïemtjije jallh svïhtjemeheaptoes, maahtah tjïeltem ohtsedh mejtie åadtjoeh gåetesne åvtelhbodti steemmadidh.
Suohkan diedet åhtsåmájgev.	Tjïelte ohtsememieriem beavna.
Suohkan diedet goassa ja gånnå jienastit máhtá.	Tjïelte beavna gåessie jïh gusnie datne maahtah steemmadidh.
Bårggemáno rájes máhtá aj válggahuodnahat mobiltelefåvnå baktu åhtsåt:	Mïetsken raejeste maahtah aaj dov veeljemesijjiem mobijletelefovnesne gaavnedh:
Gåktu jienasta ietjat sijddasuohkanin ?	Guktie dov hïejmetjïeltesne steemmedh ?
1) Válde jienastimlistav mav ájgo adnet: avtat suohkanstivrraválggaj ja avtav fylkadiggeválggaj.	1) Vaeltieh dah steemmeleahpah datne sïjhth nåhtadidh: aktem tjïelteståvroeveeljemasse jïh aktem fylhkendigkieveeljemasse.
2) Dagá rievddadimijt jienastimlistan jus sidá (gehtja bagádusáv maŋep bielen).	2) Jis sïjhth jarkelidh dle dam steemmeleahpine darjoeh (vuartesjh bïhkedimmiem mubpene bielesne).
3) Máhtsasta jienastimlistajt belludaknamájn sisi ja bielev gåggu stiempelt ålgus - de ij aktak vuojne majt jienasta.	3) Mårhtjoeh fïereguhte steemmeleahpam krirrienommine sisbielesne, jïh steempelesijjiem ålkoebieliesne – dellie ij guhte maehtieh vuejnedh maam datne steemmadih.
Ij galga adnet konvoluhtav jalik makkirak ietjá ålgutjav jienastimlistaj birra.	Ih edtjh prievieskuhpam jallh jeatjah skuahpam steemmeleahpaj bïjre utnedh.
4) Maná válggadåjmadiddje lusi ja stiempeldahte jienastimlistajt ålgolt.	4) Vaedtsieh akten veeljemebarkijasse jïh åadtjoeh aktem steempelem steemmeleahpan ålkoebielesne.
Goappátja jienastimlista vierttiji stiempelduvvat vaj dåhkkiduvvi !	Gåabpegh steemmeleahpah tjuerieh steempelem utnedh jis dah edtjieh jååhkesjamme sjïdtedh !
5) Bieja dajt stiempeldum jienastimlistajt jienastimlihttáj.	5) Bïejh dejtie steempeldamme steemmeleahpide veeljemegeegken sïjse.
Gåktu jienastimlistav rievddada ?	Guktie jarkelimmieh steemmeleahpesne darjoeh ?
Jus sidá vájkkudahttet guhtimuttja kandidáhtajs válljiduvvi, de viertti duoddejienav kandidáhtajda vaddet.	Jis datne sïjhth meatan årrodh tsevtsedh mah kandidaath mah veeljesuvvieh, tjoerh persovnesteemmem dejtie kandidaatide vedtedh.
Ietjat duogen le jus sidá jienastimlistav rievddadit duoddejienaj baktu.	Datne dïhte mij tjuara moenedh mejtie sæjhta steemmeleahpam jarkelidh, jïh persovnesteemmem vedtedh.
Ale balá rievddadimes.	Aellieh bïllh jarkelimmieh darjodh.
Gåktu dagá vuojná jienastimlistan.	Guktie edtjh darjodh steemmeleahpesne tjåådtje.
Jienastibme ij hilgoduvá vájku boasstot dagá !	Dov steemme ij hiejhtesovvh jalhts datne båajhtode darjoeh !
Dán láhkáj vattá duoddejienav:	Naemhtie persovnesteemmem vadtah:
Suohkanstivrraválgan: 1) Bieja ruossav ruktuj dan kandidáhta namá guorraj gev jienasta.	Tjïelteståvroeveeljemisnie: 1) Bïejh kroessem ruvtesne nommen lïhke dejtie kandidaatide mejtie sïjhth steemmadidh.
Máhtá vaddet duoddejienav man moaddásijda sidá.	Datne maahtah persovnesteemmem vedtedh dan gellie kandidaatide datne sïjhth.
2) Tjále kandidáhtaj namájt ietjá belludagájs / juohkusijs sierra sadjáj jienastimlistan.	2) Tjaelieh kandidaatenommem jeatjah krirrijste / dåehkijste aktene jïjtse sijjesne steemmeleahpesne.
Jienastimlistan tjuodtju gallásav máhtá tjállet.	Man gellie kandidaatenommh datne maahtah tjaeledh, steemmeleahpesne tjåådtje.
Jus vattá duoddejienav muhtem kandidáhttaj ietjá belludagájs / juohkusijs, de muhtem oasse duv jienastimes sirdeduvvá dan belludahkaj / juohkusij.	Vueptesth jis datne persovnesteemmem kandidaatide vadtah jeatjah krirrijste / dåehkijste, dle akte bielie dov steemmeste dan jeatjah krærran / dåahkan sertiesåvva.
Fylkadiggeválgan:Bieja ruossav ruktuj dan kandidáhta namá guorraj gev jienasta.	Fylhkendigkieveeljemisnie: Bïejh aktem kroessem dan nommen lïhke dejtie kandidaatide mejtie datne sïjhth steemmadidh.
Máhtá vaddet duoddejienav man moaddásijda sidá.	Datne maahtah persovnesteemmem vedtedh dan gellie kandidaatide datne sïjhth
Guhti válljiduvvá ?	Gïeh veeljesuvvieh ?
Vuostak mierret válggastivrra gallásav juohkka belludahka jali juogos oadtju suohkanstivrraj jali fylkadiggáj.	Voestegh veeljemeståvroe gaavnehte man gellie tjirkijh dah ovmessie krirrieh jallh dåehkieh åadtjoeh tjïelteståvrosne jallh fylhkendigkesne.
Dan maŋŋela låhkå válggastivrra jienajt ja gávnat gudi válljiduvvi duot dát belludagás jali juohkusis.	Dan mænngan veeljemeståvroe persovnesteemmide ryöknoe juktie gaavnehtidh mah kandidaath mah veeljesuvvieh fïerhtede krirreste jallh dåehkeste.
Ienep diedojt gávna jus gehtja www.valg.no	Datne vielie bïevnesh gaavnh daesnie www.valg.no
Almoduvvam jagen 2015 Suohkan- ja ådåstuhhtemdepartementas Publikasjåvnnå le jårggåluvvam aj ådådárogiellaj, sámegiellaj ja lågev vieresgielajda	Bæjhkoehtamme 2015 Tjïelte- jïh orrestimmiedepartementeste Tjaalege aaj daaroen, orredaaroen jïh luhkie ammesgïeline
Jus dárbaha ienep diedojt válga birra, de gehtja www.valg.no	Vielie bïevnesh veeljemen bïjre, vuartesjh www.valg.no