hp_2009_samisk_sprak_lulesam.pdf.xml

Doajmmapládna	Dahkoesoejkesje
Sáme gielaj doajmmapládnaÅlgusvadde:	Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Almudimkåvddå: A – 0025 S	LULESAMISK
Doajmmapládna	Dahkoesoejkesje
Sáme gielaj doajmmapládna sisaDno	Dahkoesoejkesje saemien gïelideLULESAMISK sisvege
Åvddåtjála Vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamus sáme gielaj hárráj Politihkalasj vuodo Rievtesvuoda vuodo Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt sámedikke barggo sáme gielaj Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme sáme gielaj udnásj dille Guoradallama sáme gielaj birra Mánájgárde ja vuodoåhpadus Åtsådallama giellaællánahttemijs ietjá rijkajn oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra svierigin	Åvtebaakoe... 8 vijries jïh guhkiesmïeresne barkoe saemiej gïelide... 10 Politijhken våarome... 11 Reaktelds våarome... 12 Dïedte saemien gïelh gorredidh... 14 saemiedigkien barkoe saemien gïeline... 14 Öörneme barkoen mietie jïh gïeteldssoejkesjen dåeriedimmie... 16 Daenbiejjien tsiehkieh saemien gïelide... 17 goerehtimmieh saemien gïelij bïjre... 19 Maanajgïerth jïh maadthööhpehtimmie... 19 Dååjretimmieh gïeleskreejrehtimmmiNe jeatjah laantide10... 21 Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre sveerjesne... 24
Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma oaHPPaT	Ulmieh, haestemh, guhkiesmïeresne strategijh jïh råajvarimmieh
Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen sáme mánájgárddefálaldagá 1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde ásadime birra sámij mánájda 2. doajmma Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin 3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem Vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan 4. doajmma Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamis 5. doajmma Bagádusá oahppoplánajda 6. doajmma suohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj tjadádime bærrájgæhttjo 7. doajmma Værmádahka guhkásåhpadussaj 8. doajmma aktisasjbarggo svierigijn sámeåhpadusá birra 9. doajmma aktisasjbarggo suomajn sáme åhpadusá birra sáme oahpponævo 10. doajmma sáme oahpponævo – buvtadibme – juogadibme - jårggålibme 11. doajmma Diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra sijddaskåvlå Giellaåhpadus ja albetiserim ållessjattugijda 12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma 13. doajmma iednegiellaanálfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárboållessjattugijda 14. doajmma alfabetiserimprosjækta Tråmsån alep åhpadus ja rekrutterim 15. doajmma sáme åhpadiddjeåhpadus 16. doajmma Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddje dárbo guoradallam 17. doajmma Rekruttermindåjmasáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn 18. doajmma Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge 19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem	Saemien learoevierhtieh – produsjovne, distribusjovne jïh jarkoestimmie... 33 Råajvarimmie 11. Bïevneshråajvarimmieh reaktaj jïh tjælloej saemienööhpehtæmman... 34 voeneskuvlh... 34 gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide... 35 Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmieprovgramme saemiengïelesne... 35 Råajvarimmie 13. Kaarhtedidh vijremem ietnegïeleanalfabetisme jïh daarpoe ööhpehtimmiem saemiengïelesne geervide... 36 Råajvarimmie 14. Alfabetiseremeprovsjekte geervide Tromsesne... 36 Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme... 37 Råajvarimmie 15. Saemien lohkehtæjja ööhpehtimmie... 38 Råajvarimmie 16. Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh lohkehtæjjide kaarhtedidh... 38
20. doajmma Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda 21. doajmma.	Vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide... 38 Råajvarimmie 21.
Kursa og åhpadusá ietjá gielladåjma 22. doajmma sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn 23. doajmma oarjjelsáme giellabiesse 24. doajmma Åvddånahttemprosjækta nuortta-Trøndelága fylkasuohkanin 25. doajmma Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem 26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet	Kuvsjh jïh lohkemh... 39 Jeatjah gïeleråajvarimmieh... 39 Råajvarimmie 22. Joekoen råajvarimmieh gïele-eevtiedimmiem åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine tjïrkedh... 39 Råajvarimmie 23. Åarjelsaemien gïelebiesie... 39 Råajvarimmie 24. Eevtiedimmieprovsjekte Noerhte-Trøndelagen fylhketjïeltesne... 39 Råajvarimmie 25. Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh... 40 Råajvarimmie 26. Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh... 40
almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn sámelága giellanjuolgadusá 27. doajmma sámelága njuolgadusáj árvustallam 28. doajmma sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo sámegielak bargge almulasj háldadusán 29. doajmma Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme Hiehtediededimdievnastus Mánájsuodjalus 30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam 31. doajmma iednegiellaanálfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárboållessjattugijda Varresvuoda- ja huksodievnastusá Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán 32. doajmma Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn 33. doajmma Bærrájgæhttjo 34. doajmma avtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn 35. doajmma almulasj dokumentaj jårggålibme 36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj 37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra 38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam Barggo- ja álkkádusháldadibme 39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBaan.	Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie gaajhkine siebredahkeareninie... 41 saemielaaken gïelenjoelkedassh... 42 Råajvarimmie 27. Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh... 43 Råajvarimmie 28. Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh... 43 saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie... 43 Råajvarimmie 29. Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide... 44 Baenhtsesnebeavna-dïenesje... 45 Maanavaarjelimmie... 45 Råajvarimmie 30. Vijrebeööhpehtimmiem vuartasjidh... 45 Råajvarimmie 31. Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine... 46 starne- jïh såjhtoedïenesjh... 46 Råajvarimmie 32. Toelhkedïenesjh starnesijjine... 48 Råajvarimmie 33. Gïehtjedimmie... 48 Råajvarimmie 34. Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine... 48 Råajvarimmie 35. Byjjes paehperh jarkoestidh... 48 Råajvarimmie 36. Jiehteghbaakoehgærja starne- jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh... 49 Råajvarimmie 37. Baeniestarnen bïjre bievnedh... 49 Råajvarimmie 38. Baeniestarnem kaarhtedidh... 49 Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme... 49 Råajvarimmie 39.
40. doajmma addnijguoradallama Girkko dievnastusá sámegiellaj 41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda 42. doajmma sáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon 43. doajmma.	Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne... 50 Råajvarimmie 40. Utnijegïehtjedimmieh... 50 gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne... 50 Råajvarimmie 41. Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman... 51 Råajvarimmie 42.
Jårggålibme / hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj Værroetáhtta 44. doajmma Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj Kriminalhukso 45. doajmma sámegielak giddagisbargge rekrutterim 46. doajmma Tjåhkkåhimdile árvustallam 47. doajmma.	Saemien åålmege åarjelsaemien gïeledajvesne... 51 Råajvarimmie 43. Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman... 51 skaehtieetate... 52 Råajvarimmie 44. Skaehtieetate – vijredamme faalaldahke saemiengïelesne... 52 Krimijnalesåjhtoe... 52 Råajvarimmie 45.
Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka 48. doajmma sámegiella rijddotjoavddemrádijn Bulkke 49. doajmma ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn	Saemiengïeleldh roestegåetiebarkijidie skreejredh... 53 Råajvarimmie 46. Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie... 53
50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda 51. doajmma Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim suodjalus 52. doajmma Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra 53. doajmma suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme Ráddidusá sámegiela adno 54. doajmma ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj 55. doajmma Háldadusterma 56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggåliddjijda sámegiella ja DGT 57. doajmma sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda Giellateknologija 58. doajmma sáme njuolgatjállemvædtsak sáme báhkogirje 59. doajmma sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem	Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre... 55 Råajvarimmie 53. Bïevnesh jïh bæjkoehtimmieh Vaarjelimmien lïerehtimmiebarkoej bïjre... 55 Reerenassen åtnoe saemien gïelide... 55 Råajvarimmie 54. Reerenassen paehperh saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh... 55 Råajvarimmie 55. Reeremetermh... 56 Råajvarimmie 56. Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege... 56 saemien gïele jïh iKT... 57 Råajvarimmie 57. Saemien gïele byjjes registerisnie – krievemh staaten etatide... 57 gïeleteknologije... 58 Råajvarimmie 58. Saemien riektestjaalmedirregh... 58 saemien baakoegærjah... 58 Råajvarimmie 59. Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah... 58
sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim Æjvvalimsaje 60. doajmma sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda internæhtta Media 61. doajmma sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas 62. doajmma snåsningen avijssa: avijssabiele oarjjelsámegiellaj 63. doajmma oarjjelsáme mediaguovdásj Kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasvuohta, bibliotehkka 64. doajmma sáme girjálasjvuoda oasstemårnik	saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie... 60 saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne... 61 gaavnedimmiesijjieh... 62 Råajvarimmie 60. Saemiengïeleldh gaavnemesijjieh maanide jïh noeride... 62 gaskeviermie... 63 Medija... 63 Råajvarimmie 61. Saemien avijsh – jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien... 64 Råajvarimmie 62. Avijse Snåsningen: Avijsesæjtoeh åarjelsaemiengïelesne... 64 Råajvarimmie 63. Åarjelsaemien medijejarnge... 65 Kultuvre – filme, teatere, lidteratuvre, gærjagåetie... 65 Råajvarimmie 64. Åesiesöörneme saemien lidteratuvridie... 66
Dárbo dutkamis ja máhtudakåvddånahttemis 65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj 66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj sáme statistihkka	Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe- evtiedimmie... 67 Råajvarimmie 65. Dotkememaahtoem bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne... 68 Råjvarimmie 66. Dotkeme- jïh faage / vierhtiehjarnge... 68 saemien statistihke... 69
Jagen 2008 gidá buvtij ráddidus Sd. diedá.	Reerenasse gïjren 2008 St. bïev.
nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka.	nr.28 (2007-2008) Saemiepolitihken åvteste buektieji.
Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj.	Bïevnese vadta vijrie vuesiehtimmiem vihkelommes haestemh reerenassen politihken åvteste saemien siebredahkine.
Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen.	Bïevnese vuesehte saemiengïelij tsiehkieh aejhteme.
Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat.	Reerenasse dan gaavhtan nænnosti gïeteldssoejkesjem saemiengïeliej åvteste darjodh.
Dájt maŋemus lågevjagijt le álgaduvvam moadda dåjma nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt moatten suorgen sebrudagán.	Dej minngemes luhkiejaepiej tjïrrh lea råajvarimmieh aalkeme juktie saemiengïelh tjïrkedh jïh evtiedidh jeenjh suerkine siebredahkesne.
Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán.	Jeenjh dejstie råajvarimmijste hijven juhtieh, jïh dejstie saemiengïelh tjerkebe posisjovnem siebredahkesne åadtjoeji.
Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella.	såemies saemiendajvine lea saemiengïele aarkbiejjien gaskesadtemegïele.
Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij.	evtiedimmie fïerhten almetjen gïelemaahtoste iemeles sjædta gosse fïerhtenbeajjetje ektieåtnoe jeatjah gïeleutnijgujmie.
Dá bájke le ájnas resurssan sámegiela åvddånahttemij Vuonan.	Daah dajvh leah vihkeles vierhtieh saemiengïelen evtiedimmien åvteste Nöörjesne.
sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin.	seamma-aejkien jïjnjebe gïeleguedtijh jaameme goh reakasovveme, joekoen saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne.	eenje vaenie saemiengïeleldh barkijh byjjes jïh privaten sektovrinie.
Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj.	Dïhte lea dan gaavhtan daerpies saemiengïelide tjïrkedh.
Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs.	Reerenasse sæjhta dan dahkoesoejkesjen tjïrrh våaromem bïejedh vijries jïh guhkiesmïeresne barkoen åvteste saemiejgïelide sektovrij jïh reeremedaltesij dåeresth.
Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan.	Ulmie lea våaromem bïejedh juktie jearsoes båetije biejjiej saemiengïelide Nöörjesne.
Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre.	Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea gïeletsiehkie joekoen aejhteme.
Dánen le ájnas mij biedjap sierra ratjástimev dáj gielaj hárráj vaj sihkarasstep julev ja oarjjelsáme gielajt viesso adno-, avtastallam- ja máhtudakgiellan aj boahtte buolvajda.	Dïhte lea dan gaavhtan daerpies mijjieh joekoen barkoem dejtie gïelide darjodh guktie julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïrkedh goh jielije åtnoe-, gaskesadteme- jïh maahtoegïelh aaj båetije boelvide.
Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj.	Jeenjh departementh leah gïetelds-soejkesjinie barkeme.
Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu.	Mijjen lij dialoge saemiedigkine jïh gïeteldssoejkesjem sïemedi konsultasjovnij tjïrrh.
Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs.	Mijjieh libie aaj ovmessie lehkeste jiehtesh åådtjeme.
Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán.	gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemiengïeleutnijigujmie jieniedidh.
Dát galggá dáhpáduvvat dåjmaj baktu ma tjalmostahtti sámeåhpadusáv nannustahttet mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, láhtjedijn ásadittjat ienep sajijt sáme giela adnuj ja nannusap rahtjama rekrutteritjit sámegielak åhpadussaj ja åhpadusájda sáme fágaj.	Daate galka råajvarimmiej tjïrrh darjodh juktie saemiengïelen ööhpehtimmiem maanajgïertesne jïh maadthööhpehtimmesne tjïrkedh, dorjesåvva jeenjh arenah tseegkedh gusnie saemeste jïh tjerkebe barkedh saemiengïeleldh ööhpehtæmman jïh ööhpehtæmman saemiengïele faagegïevlesne skreejrehtidh.
stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat.	stuerebe åvtemieren tjïrrh saemiengïelem byjjes sektovrinie reerenasse sæjhta fïerhten almetjen nuepiem tjïrkedh guktie maahta guarkasovvedh jïh saemiengïelesne guarkadidh.
Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn – danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet.	Manne gujht daajram jeenjh demtieh dah eah maehtieh dej reaktam saemiestidh nuhtjedh gosse byjjes reereminie jïh starnesåjhtojne gaskesadtedh – juktie ij oktegh maehtieh dejtie saemiengïelesne viehkiehtidh.
Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit.	Daate evtiedimmie tjoerebe jarkedh ektine barkojne.
sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit.	Manne dan geerjene juktie reerenasse revidereme nasjovnalebudsjedtesne lea evtiedamme jieniedidh dåarjoeh saemiedægkan juktie Lavangen tjïelte
8 «Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán....	8 «Gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemien gïeleutnijigujmie jienedidh... š
guoradallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj.	maahta saemien gïelen reeremedajvese båetedh golken 1. 2009.
Ráddidus ájggu dájna duogátjijn sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat.	Reerenasse sæjhta dan våaromisnie tjïrrehtimmiem saemielaaken gïelenjoelkedasside darjodh.
sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda.	gosse saemiengïelem byjjes tjiehtjelinie vååjnesasse jeenjebe bïejedh vaajtelibie dah saemiengïelh gelkieh jaksoes gaajhkidie årrodh.
Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn.	Ulmie lea dah saemiengïelh gelkieh vieksiesvoetem siebredahkesne årrodh, jïh dejtie gïelide tjiehtjele vadtasåvva guktie gaajhkh siebredahken-areninie evtiedidh.
Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn.	Tjïelkes munnjien jeenjh barkoeh saemien bieleste darjoeji juktie saemiengïelem tjïrkedh dovne fuelhkesne, byjressiebredahkesne, maanajgïertine jïh maadthööhpehtimmesne, saemien gïele- jïh kultuvrejarngine, jïh saemien åårganisasjovnine jïh institusjovnine.
Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni.	Dïhte vihkeles saemieh eadtjohkelaakan saemiestieh.
sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa.	Barkoe juktie saemiengïelem tjïrkedh krievie guhkiesmïeresne jïh jaabnan barkoem jeenjemes sektovresuerkine, jïh tjuara prosessem tïjjesne årrodh.
Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj.	gïeteldssoejkesje buerkeste dan gaavhtan aaj jeenjh guhkiesmïeresne ulmieh reerenassen barkoej åvteste dah saemiengïelh tjïrkedh båetije aejkien.
Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan.	Dah ulmieh sijhtieh våaromem årrodh vijrebe evtiedimmien åvteste råajvarimmeste soejkesjeboelhkesne.
9 ViJDEs Ja GUHKEsÁJGGÁsasJ RaHTJaMUs sÁME GiELaJ HÁRRÁJ	9
Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan – nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev.	Biejjies ulmie Reerenassen politihke samiej gïelide våaromem darjodh juktie jearsoes båetije biejjiej saemien gïelh Nöörjesne – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt.	vihkeles ulmie lea gïeleutnijh jienedieh.
Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen.	Daate krievie vijries jïh guhkiesmïeresne barkoem gaajhkine siebredahkesuerkine.
Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen – sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan.	Reerenasse sæjhta barkoesoejkesjeboelhkesne våaromem darjodh tjerkebe barkedh dah saemien gïelh ovmessie siebredahkesuerkine – joekoen lïerehtimmie, ööhpehtimmie, byjjes dïenesjimmie- jïh håksoevadteme, jïh åtnoe jïh vååjnesasse saemiengïelem byjjes tsiehkine.
Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen.	Jis gïelij båetije biejjieh jearsoes sjïdtieh voestegh tjoevere gïelij statush evtiedidh, jïh aaj vååjnesasse gïelij reaktah mah gååvnesieh dovne gïeleutnijidie jïh reeremidie ovmese daltesinie.
sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt.	saemien gïele tjuara gaajhkine areninie nuhtjedh gusnie saemieh gaavnedieh jïh råekieh, dan gaavhtan vihkeles saemiej gïelij arenidie jïh gaavnedimmiesijjide gïehtjedidh.
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj.	Jearsoes båetije biejjieh saemien gïelide aaj fïerhten saemien jijtse saemiengïelen maahtoem tjïrkedh jïh evtiedidh, gïelem nuhtjedh, jïh dan gåhkese guktie maahta saemiengïelem båetije boelvese vedtedh.
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda.	Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere aaj tjïelth jïh byjressïebredahkh vaarjelidh jïh åtnoem saemiengïeline dej dajvine jieniedidh, buerie tsiehkieh skaepedidh saemien gïelen ööhpehtimmide maanajgïertine, maadthskuvline jïh jåerhkeskuvline, jïh buerie tsiehkieh darjodh saemiengïelen ööhpehtimmide eejhtegidie jïh jeatjah geerve almetjidie.
Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.	Aaj byöroeh byjresïebredahkh vuartasjidh jïh sijjieh skaepiedidh gusnie maanah, noerh jïh geervh maehtieh saemiestidh jïh tjïeltij faalaldahkh saemide saemien gïelen jïh kultuvren våaroemisnie.
sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán.	skilth saemiengïelesne tjïelten gåetiej ålkoelisnie jïh dej sisnie jïh gelliengïelide geajnoeskilth öövtiedieh saemiengïelh byjressïebredahkesne vååjnesasse jïh vuesiehtieh saemiengïelem gååvnese.
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen.	Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere tjerkebe barkedh julev- jïh åarjelsaemiengïelide, juktie dah maehtiejægan jielije gïelide aaj båetije biejjien årrodh.
Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj.	Juktie barras årroeh jïh vaenie saemieh dan jeenjebelåhkoen almetjij muhteste dejnie dajvine, dej tjïertij lea joekoen dåeriesmoere skreejrehtimmiebarkojne.
sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda.	Joekoen daennie åarjelsaemiendajvesne.
oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán.	Åarjelsaemieh jïh julevsaemieh leah unnebelåhkoeh saemien siebredahkesne.
Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit.	Dan gaavhtan daerpies gaajhkh giej leah dïedte saemiengïelide joekoen barkoem darjodh dejtie gorredidh.
Lulle / gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon.	Barkoe luvle / skoltesaemiengïeline jïh pihtesaemiengïeline tjuara byjres jïh raastijbijjies gïeleprovsjekth aelkedh mah daaletjen tsiehkiem dejtie gïelide jåerkieh.
Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella.	Daen biejjien ij leah realistihken dejtie gïelide vuartasjidh goh jielije gïelh ovmese siebredahkensuerkide seammalaakan goh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen:	10 Reerenassen barkoe saemien gïelijgujmie Nöörjesne lea dah bijjies ulmieh:
• sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj	• Saemiengïelh noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele edtjieh gorredidh jïh jieleme gïelh aaj båetije biejjieh årrodh
10 • sáme giela galggi åvdeduvvat ja tjalmostahteduvvat	• Saemien gïelh edtjieh evtiedidh jïh vååjnesasse båetedh
• Gájkajn galgá rievtesvuohta sáme geilajt oahppat	• Gaajhkh edtjieh reaktah utnedh saemien gïelem lïerehtidh
• sámegielak rievtesvuoda galggi nanniduvvat ja dåbddusin dagáduvvat	• Saemiengïelij reaktah gelkieh nænnoestidh jïh bæjkoehtidh
• Da gålmå sámegiela, nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt.	• Dah golme saemien gïelh, noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, gelkieh seammaleejns gorredimmienuepieh.
• almulasj institusjåvnå galggi liehket diedulattja ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj	• Byjjes institisjovnh edtjieh voerkes årrodh dej saemiengïelijes åtnoste, dovne noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
• Diehto sámegielaj birra Vuonan galggá åvddånahteduvvat ja giela galggi boahtteájggáj bisoduvvat	• Maahtoe saemiengïelijgujmie Nöörjesne galka gorredidh jïh båetije biejjieh gorredidh.
Politihkalasj vuodo	Politijhken våarome
Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo – soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan.	Reerenassepartijij politihken våarome – Soria Moriabæjhkoehtimmie – ulmie jeahtasovveme saemiepolitihkem uvtiedidh mij galka abpe saemien åålmegem dïenedh guktie saemiengïele, kultuvre jïh siebredahkejielije gelkieh vihties båetije biejjiej Nöörjesne årrodh.
sd. diedá. nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella.	St. bïevnesisnie nr. 28 (2007-2008) Saemiepolitihke Reerenasse jeahteme saemiengïele galka jielije gïelem årrodh.
sámegiella almulasj aktijvuodajn galggá lassánit.	galka maehtedh gaajhkine siebredahkeareninie saemiestidh jïh saemiengïelen åtnoe byjjes tjiehtjelisnie galka jienedidh.
stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj.	stoerredigkiebïevnese aaj jeahta saemiepolitihken haestemh gïelide jïh kultuvridie tjoelmedin tjuara loevenidh byjjesen dïedtem gorredidh dejtie gieh saemiestieh dej jarnges bueriefaalaldahkij sïjse goh starne, syjhteme jïh ööhpehtimmie.
Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn.	voestegh tjoevere iedtjeles politihkem jis saemiengïeleldh jïh kulturen perspektijvem bïejedh byjjes dïenesjinie jïh faalaldahkine.
sd. diedá. nr. 35 (2007-2008) Ulmme ja miella le ráddidus hábmim vuodov åbbålasj giellápolitihkav.	St. bïevnesisnie nr. 25 (2007-2008) Ulmieh jïh mïelh reerenasse våaroemem vuesehte guktie ellies gïelepolitihkem haamode.
Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás.	elliesperspektijve gïeledïjresne vuesehte jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide gorredidh aaj bielie bijjieöörneme gïelepolitijhken dïedteste.
Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa.	Lissine jarnges saemiepolitijhken hasteme årrodh lea dan gaavhtan barkoe saemien gïelide aaj sïejhme gïelepolitijhken haesteme.
sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella.	saemiengïelh, jïh joekoen unnebe saemiengïelh, leah jeenjebe aejhteme tsiehkesne goh daaroen nasjovengïeleste.
Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda.	gïelejaame lea darhkan dejtie unnemes saemiengïelide aajhtoe.
Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan.	Mohte aaj noerhtesaemiengïele rijhkigaskem tsiehkesne aaj gohtjesovvi aejhteme gïelem.
Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav.	Jis gïelejaamen vööste barkedh dellie krievie tjerkebe jïh jeenjh ålman jïh systematijhkeles barkedh.
Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj.	gïelebïevnesisnie tjåådtje Reerenasse sæjhta barkedh våaroemem biejedh orre saemien gïelepolitijhkese strategijen jïh ellies perspektijvinie saemien gïelide jïh siebredahkem.
Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos.	Daate gïeteldssoejkesje lea bielie dehtie barkoste.
sd. diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta.	St. bïevnesisnie nr 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh jeahtasåvva råajvarimmieh elliesvoeten gïeleööhpehtimmiepolitihke jielijeguhkie jïh gelliegïeleldh perspektijvesne.
Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda.	Maanajgïerte lea bööremes arena gïeleskreejresråajvarimmieh maanatjidie.
Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt.	Departemente vuajna daarpoeh dïrregij kvalitetem vierhtiedidh jïh aaj vuekieh gïelekaarhtedimmiem jïh gïeleskreejehtimmiem vierhtiedidh guktie nuepie sjædta hijven praksisem evtiedidh.
Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i. i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo.	vijrebe jeahtasåvva saemiengïelh maadthööhpehtimmesne, jïh deepartemente vuajna dïhte goh haestemem learohkij individuellen reakta saemiengïelelïerehtæmman tjïrkedh, g. j. kvalisiferijen lohkehtæjjah gaavnedh jïh geehteste buerie saemien learoevierhtieh sjïdtieh evtiedidh jïh dorjesovvedh.
Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra.	Departemente sæjhta maajhööhpehtimmiefaalaldahkem evtiedidh jïh daamtaj learohkij reaktajgujmie saemiengïeleööhpehtæmman saarnodh.
stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn.	stoerredigkiebïevnese jeahtasåvva gïelefaagh universitetinie jïh jïlleskuvline.
sámegielak studia ja sámegielak åhpadiddjeåhpadusá li ájnas gájbbádusá bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme gielav ja kultuvrav Vuonan, ja aj rájáj rastá.	saemiengïeleldh lohkemh jïh saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh lea vihkeles gosse saemien gïelide jïh kultuvridie Nöörjesne gorredidh jïh evtiedidh, jïh aaj rijhkij raastij dåaresth.
sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen.	Joekoen vihkeles vuartasjidh dah unnebe saemien gïelh, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, jïh stoerredigkiebïevnesisnie
diedá. nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat.	St. bïevnesisnie nr. 31 (2007-2008) Kvalitete skuvlesne reerenasse jeahtasåvva dïhte daerpies voestes sæjjan bïejedh evtiedimmiem jarnges maadth maahtoeh aarehke uvtemesth biejesovvedh.
systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj.	guktie systematijhken dåeriedimmie fïerhtem learohkem tjïrkedh dej voestes jaepiej departemente sæjhta obligatorijen kaarhtedimmiem darjodh lohkemedaajromistie 1.-3. daltesinie.
11 Departemænnta sihtá álgadit vuogádusáv åhpadiddjij joarkkaåhpadusá hárráj mij bissu.	Departemente sæjhta stinkes systemem aatskadidh vijrebasse ööhpehtimmie lohkehtæjjide.
stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat.	staate ööhpehtimmiesijjide maaksa lohkehtæjjalåhkoem jïh tjïeltide faalaldahkem vadta dejtie lohkemesijjide utnedh.
Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda.	Masterööhpehtimmie skuvlejuhtietimmiem gaajhkide orre rektovridie daajrohte.
stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs.	staate lohkemesijjiej åvteste Maaksa.
Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá.	Reerenasse sæjhta vijrebasse systemem evtiedidh kvalitetenvierhtiedimmiem jïh bïhkedimmiem skuvlide jïh skuvleaajhteridie joekoen haestemijgujmie prioriteredh.
diedá. nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra.	St. bïevnesisnie nr. 11 (2008-2009) Lohkehtæjja – råalle jïh ööhpehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien sjïere ållermaehteme.
Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán.	Reerenasse uvtede jeenjh råajvarimmieh våaromem bïejedh guktie skreejrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jienede jïh råajvarimmieh guktie jeenjesh saemiengïelem lohkedh aktem dejstie faagijste dej nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum.	stoerredigkiebïevnesisnie aaj vuesehte dïhte lea daerpies lihkebe ektiebarkoe institusjovnij gaskem mejtie ööhpehtimmiem aktem dejstie saemien gïelijste faelieh, juktie dagkeres ektiebarkosne lea ov-utnemen nuepieh.
Rievtesvuoda vuodo	Reaktelds våarome
Moadda nasjonálalasj konvensjåvnåjn unneplågoj ja iemeálmmugij hárráj li mærrádusá bisodittjat gielav.	Jeenjh gaskerijhkij konvensjovnij unnebelåhkoej jïh aalkoealmetjij bïjre leah nænnoestimmieh gïelEN:en konvensjovne sivijlen jïh politijhken reaktaj bïjre vuesehte guktie Nöörjen barkoe saemiengïelide galka årrodh.
iLo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i. i..	evaarjelimmiej bïjre.
28. artihkkalin náv “ Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav ” Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj.	iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 ” edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh ”.
Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i. i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt,	Aaj
Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran.	Dïhte europeijen pakte regijovnen- jallh unnebelåhkoegïelh (european Charter for Regional or Minority Languages) lij mïeredamme jaepien 1992 europaraereste dejnie ulmine unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, guktie europijen kultuvre gorrede ektine jïh gellienlaaktje kultuvre.
Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin.	Pakte nasjovnalstaath åeliede stinkes råajvarimmieh tjïrrehtidh regijovnalen- jïh unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah vååjnesasse sjïdtieh dovne politihkesne, laakevedtemisnie jïh aarkbiejjietjisnie.
nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev.	Boelhke ii paktesne jeahta jeenjh vihkeles ulmieh jïh prinsibph gosse dej staatij plikth unnebelåhkoegïeli vaarjelimmiem tjïrkedh.
Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i. i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán.	Boelhke iii Unnebelåhkoegïelepaktesne jeahta jeenjh dijpemh jïh veele njoelkedassh mej stinkes plikth reeremidie ovmessie suerkine, g. j. ööhpehtimmesne, reaktaöörnegisnie jïh byjjesreeremisnie.
Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj.	Nöörjen åvteste lea bolhke iii noerhtesaemiengïelem dijpeme.
Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton.	Dan mænngan snåasen tjïelte jïh Divtasvuodnan tjïelte reeremedajvese saemien gïelide böötigan Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta vierhtiedidh jis åarjelsaemien jïh julevsaemien aaj edtjijægan bolhke iii paktesne dijpedh.
Vuodná åvddånbuvtij goalmát rápportav snjuktjamáno 2005 jagen.	Nöörje dan gåalmede reekteme njoktjen 2005 vadtasovvi.
Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda,	europaraerieresolusjovne Nöörjen dåariedimmien Unnebelåhkoegïelepakte jaepeste 2007 vadta stinkes juvnehtimmieh dejtie båetije tsiehkide:
• Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj	• Nöörje tjuara dan barkoem tjïrkedh dan muhteste learoevierhtieh faaledh jïh ööhpehtæjjah ööhpehtidh julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
• Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj	• Nöörje tjuara nænnoestidh sosijale- jïh starneinstitusjovnh saemiengïelereeremedajvine mah dïenesjimmieh saemiengïelesne faelieh.
• Vuodna hæhttu sihkarasstet jut álmmukregistar ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet	• Nöörje tjuara nænnoestidh åålmehregistere jïh jeatjah byjjes registerh jïh institusjovnh dåarjoeh åtnoem saemien væhtajde.
Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen.	europaraerien ekspertemoenehtse sïevedi julevsaemiengïele joe lea saajrohts tsiehkine. Åar
oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan.	12 jelsaemiengïelen bïjre ekspertemoenehtse jeahta daate gïele lea joekoen saajrohts tsiehkine jïh dan gaavhtan daarpesje dallegh råajvarimmieh jis gïele galka Nöörjesne jieledh.
Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj.	Daarpoeh lea ulmieriekteme dåarjoe jïh innovatijven vaestiedassh åarjelsaemiengïelen joekoen tsiehkine sjïehtesjidh.
Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit.	Moenehtse sïevede man vihkeles sveerjen reeremidie ektesne barkedh åarjelsaemien tsiehkieh dåarjodh.
Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese.	Nöörjen njealjeden reekteme lij giesien 2008 gaervies.
Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna.	europaraerie ij ennje dam gïetedallh suehpeden 2009.
Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá ” sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas	Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadthlaaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta ” dej gïelem, dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh ”.
12 sebrudakiellemav ”.	Daate jeatjebem gaskem våaroemisnie dorje saemielaaken åådtji orre kapihtele 3 gïelij bïjre jaepien 1990.
Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990. njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam.	Dah njoelkedassh tsiengelen 1. 1992 dijpesovvin jïh leah 17 jaepiej tjïrrh juhteme.
sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta.	saemielaaken § 1-5 jeahta saemien jïh daaroen lægan mïrrestalleme gïelh, jïh dah edtjieh mïrrestalleme årrodh njoelkedassij mietie saemielaaken kapihtele 3.
Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima.	Muvhth njoelkedassh saemiengïelen reeremedajvh dijpieh, jïh muvhth eah leah geografijen raedtieh.
Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda.	Muvhth njoelkedassh joekoen tjïeltide dijpieh, jïh muvhth aaj staaten jïh regijovnalen reeremidie dijpieh.
Láhka javllá i. i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj.	Laake jeahta jeatjeben gaskem laakh jïh njoelkedassh joekoen iedtjh abpe jallh bielieh saemien åålmegistie, edtja åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn.	saemielaaken gïelenjoelkedassh vedtieh otnegidie gïeleldh reaktah gosse ovmese byjjes organidie gaavnedieh.
Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.	Dïhte lea njoelkedassh jarkoestidh, bæjkoehtimmieh jïh goerh saemiengïelese, reakta vaestiedassh saemiengïelesne, væjranamme åtnoe saemiengïelesne reaktaöörnegisnie, væjranamme reakta saemiengïelem utnedh starne- jïh sosijalesuerkesne, individuellen gærhkods faalaldahkh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïeline ööhpehtæmman.
Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Kárášjåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan.	Saemiengïelen reeremedajve leah tjïelth Karasjohke, goevtegeajnoe, Nesseby, Porsangere jïh Deatnu Finnmarkesne, Kåfjorde Tromsesne, Divtasvuodna Noerhtelaantesne jïh snåase Noerhte-Trøndelagesne.
Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij.	Lavangen tjïelte Tromsesne lea ohtseme sæjhta saemien gïelen reeremedajven meatan årrodh.
Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn.	Dan mænngan daajroehtamme snåasen tjïeltem jïh Divtasvuodnan tjïeltem lea saemielaaken gïelenjoelkedassh væjradamme aaj åarjelsaemiengïelem jïh julevsaemiengïelem dæjpa.
Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj.	Destie båata tjïelth jïh regijovnalen jïh staaten reeremh dan bielem reeremedajveste maam dej gïelh dæjpa, lea dïedte laaken njoelkedassij mietie tjïrrehtidh dej gïelide.
Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat.	Laakh jïh njoelkedassh mej lea joekoen iedtjh abpe jïh bielieh saemien åålmegistie edtja saemiengïelese jarkoestidh.
Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá.	Njoelkedassh saemielaaken gïelekapihtelisnie lea maam unnemes krievie.
Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá.	Destie båata gaajhkh byjjes åårganh haestede saemiengïelij utnijh krööhkestidh, jïh aaj laaken njoelkedassh jïh reeremedajven raedtiej ålkoelisnie.
Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat.	hijven reeremevuekie jeahta tjaaleldh bieljeldimmieh saemien gïelesne, saemien gïelesne vaestede, aaj gosse ij laaken mietie leah plikte dejtie.
Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka.	Dïhte reaktan våarome ööhpehtimmie saemien gïelesne lægan saemielaake jïh ööhpehtimmielaake.
Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ” samegiella ” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella.	13 Dan mænngan saemiengïelereeremedajve væjradi aaj tjïelth åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine, dellie jiehtege ” saemien gïele ” noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïeline guarkedh.
Muodugasj definisjåvnnå le aj åhpaduslágan (6-1 §).	seamma definisjovne lea ööhpehtimmielaakesne (§6-1).
sámelága 3-8 § javllá aj ” juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj. ”	saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta ” fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne ”.
Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj.	Daate dovne saemieh jïh daatjh dæjpa.
ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda.	Jeatjah voernges laakh lea laake maanajgïertide mij tjïelten dïedtiem debreldahta faalaldahkem saemien maanide öörnedh lea presisereme.
Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj.	Dåapmestovlelaake vuesehte saemielaaken njoelkedasside gosse saemien gïelen åtnoem dæjpa.
Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.	sijjienommelaake galka tjïrkedh saemien sijjienommh nasjovnalen laakevierhken mietie jïh aaj gaskirijhkij latjkoeh jïh konvensjovnh.
Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja	starnelaakevedteme tjoehpedæsta tsiehkiem starnedïenesjen barkoej, barkijij jïh starnedïenesjen utnijij gaskem.
13 varresvuoda dievnastusá addnij gáktuj. Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs, ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá, bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav.	starnereaktaj vuajnoste krieveme lea guarkoes bïevnesh seamma man gïelenjoelkedassh jiehtieh, jïh dïenesjefaalaldahke saemien gïelesne lea vihkeles aaj destie daarpoe rïektes jïh darpies goerehtimmie jïh gïetedimmie, vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan pasientereaktalaakese.
Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt	Dïedte saemien gïelh gorredidh
Gájkka almulasj dåjmajn le åvdåsvásstádus vieledit sámegielak addnijt ietjasa barggosuorgen suorggeåvdåsvásstádusprinsihpa milta.	gaajhkh byjjes båarkarimmiej leah dïedte saemien gïelen utnijidie krööhkestidh dej barkoej sisnie suerkiedïedteprinsibpen mietie.
Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi.	gaajhkh byjjes åårganh saemienjoelkedassh saemielaaken kapihtele 3 dijpesuvvieh, dej leah dïedte dah njoelkedassh saemielaakesne dåeriedidh.
Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen.	Dïhte lea råajvarimmieboelhkesne destie gïetedimssoejkesjistie lihkebe goerehtamme dïedtetsiehkiej åvteste j.g. ööhpehtimmiej- jïh starnesuerkine.
sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon.	saemiedigkien lea jïh galka dan lea joekoen voernges sijjie barkojne saemien gïelesne.
Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj.	Nöörjen reeremh eah maehtieh bijjies dïedtem saemien gïelesne saemiedægkan juhtedh.
stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat.	Dïhte åålegh lea staaten dïedte daerpies rammatsiehkiej muhteste juktie saemien gïelh maehtieh vaarjelidh jïh evtiedidh.
sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav.	ij saemiedigkie maehtieh oktegh årrodh dïedtine juktie våaromem bïejedh saemien gïelij eevtiedæmman.
Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus.	ovmessie aktöörh daarpesjieh, gusnie aaj tjïelth jïh fylhketjïelth lea voernges sijjie.
Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen lea ektiedimmiedïedte reerenassen saemiepolitihke.
Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin.	gïelen doedtelimmie sïejhme eevtiedimmen muhteste saemien kultuvre, jielemh jïh siebredahke lea dan voernges.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le danen dáj maŋemus lågejagijt álgadam moadda dåjma sáme giela hárráj.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente lea dan gaavhtan dej minngemes luhkiejaepiej miedtie aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien gïelese.
Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj.	Destie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen voernges sijjie barkojne saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh, dïhte formellen dïedte saemielaaken gïelenjoelkedassh gærhkoe- jïh gærhkoedepartemensteste Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementese jåhta.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan mænngan gïehtjede tjïrrehtimmiem njolkedassijste saemielaaken kapihtele 3.
Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta.	Dan mietie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente åådtje dïedtem ektine bïejedh dåeriedimmiem Nöörjen åelieh unnebelåhkoegïelepakten mietie.
Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen lea goh gïelepolitijhken dïedteles faagedepartemente dïhte bijjies dïedte ellies jïh suerkiebijjiedijpeme gïelepolitijhke.
Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs.	ij saemielaaken gïelenjoelkedassh prijvaten båarkarimmide dijpieh.
Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn.	Dej minnngemes jaepiej læjhkan vööjnimh muvhth åårganisasjovnh jïh eantemh leah saemien gïelem åtneme, vuesiehtimmien gaavhtan nommh, byjjehtsh, bïevnesh gaskeviermesne jïh tjaaleginie.
Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt.	Muvhth aaj saemiengïeleldidie barkoem vedtieh saemien åesiestæjjah gïetedidh.
Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen.	Reerenasse veanhta daate iemeles destie saemien gïele tjerkebe årrodh.
Sámedikke barggo sáme gielaj	Saemiedigkien barkoe saemien gïeline
sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan.	saemielaaken mietie § 3-12 Saemien gïelebarkoen öörneme galka saemiedigkie barkedh vaarjelimmien jïh vijrebe eevtiedimmien muhteste saemien gïelide Nöörjesne.
Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan.	vijrebe laakesne tjåådtje saemiedigkie fïrhten njealjeden jaepie reektehtimmiem gånkese dorje saemien gïelij tsiehkiej bïjre Nöörjesne.
sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan.	saemiedigkie fïerhten jaepien vierhtieh beaja mah maahta ovmessie råajvarimmide saemien gielh
Jahkáj 2009 le dát ruhtadibme vuollelasj 60 mill. kråvnå.	14 tjïrkedh jïh evtiedidh Nöörjesne vedtedh. Jaepien 2009 lea mahte 60 mill. kråvnah.
Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda.	Dah vierhtieh tjïeltide jïh fylhketjïelide saemiengïelen reeremedajvesne juhtieh, gïelejarngidie jïh ovmessie provsjektide.
Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda.	Jaepeste 2008 aaj bieliem mestie saemieåålmegen fåanteste gïele-evtiedimmieråajvarimmide.
Duodden de sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda.	Dan lissine saemiedigkie gïetede dåarjoeh maanajgïertefaalaldahkie, learoevierhtide jïh stipendide.
Ruhtadoarjja suohkanijda / fylkasuohkanijda sáme	Dåarjoe tjïeltide / fylhkentjïeltide saemielaaken gïelenjoelkedassh reeremedajvine jaapetjen olkese maeksedh njoelkedassij mietie.
Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga.	Dah dåarjoeh edtjieh guektiengïeleldh tjïeltij jeanadamme maaksoeh dåarjodh.
sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana / fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj.	saemiedigkie edtja dåarjoej åtnoem gïetjedidh, jïh tjïelth / fylhketjïelth fïerhten jaepien saemiedægkan reektedieh.
2009 jage li biejadum 42,75 mill. kråvnå dási.	Jaepien 2009 lea 42,75 mill kråvnah.
sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn.	saemiedigkie sæjhta vadtemenjoelkedassh revideredh gosse 2010 jaepien budsjettem gïetede.
sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj.	saemidigkien Nöörjesne lea gïeleståvre mij lea rååresjimmie åårgane gïeleldhfaagen gyhtjelassine saemiedigkieraaran.
Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas.	gïeleståvroen lïhtsegh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvijste. Lïhtsegh noerhtelaantij åårganasse saemien gïelemoenehtse (sgM) veeljie lihtsegistie gïeleståvrosne.
sGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat.	sgM lea saemien parlamentarijen raerie mïeredammeåårgane gyhtjelassine mejnie saemien gïelem dijpieh, jïh edtja saemien gïelh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh evtididh jïh åvtanidh.
Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda.	Dan lissine saemien gïeleraerie laantij gïeleåårganidie, jïh jeatjidie bïevnese.
sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbargoj baktu sGLajn.	saemiedigkien laavenjassh terminologijen jïh saemien gïelem normeredh sgM:en ektine barkedh.
sGLa dahkamus le i. i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit.	sgM:en laavenjasse lea g. j. termh dåhkasjehtedh jïh saemien gïelem normeredh.
sGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs.	sgM:n leah golme termedåehkieh, akte noerhtesaemiengïelesne, akte åarjelsaemiengïelesne jïh akte julevsaemiengïelesne jïh dej lihtsegh lea faagealmetjh dejstie golme saemiedigkijste jïh gïelealmetjh dejstie ovmessie gïeledajvijste.
sGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá.	Aaj normeridie lea sgM gïeletdåehkieh mïsse gïelefaageldh maahtoem raastij bijjelen.
Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen / nuorttarijkaj dásen.	gïelefaagen barkoe eejnegen abpesaemien daltesisnie / noerhtijlaantij daltesisnie.
sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav.	saemiedigkien baakoedaatabaanghke, Risten.no, man sisvege muvhth saemien terminologije.
sámedikken le aj aktisasjbarggo Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ja Máhttodepartementajn ” Divvom ” prosjevtajn – åvddånahttet korrektuvrraprográmmav sáme gielajda (gehtja 58. dåjmav).	saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka “ Divvun ” – korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra.	saemiedigkie sijjienommhkonsuvlenth nommehte jïh åtnoem saemien sijjienommeijgujmie bïhkede jïh sijjienommhlaakem reerie.
sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan.	saemiedigkien daelie golme nommekonsuvlenth gieh edtjieh rååresjidh guktie saemien sijjienommh Nöörjesne galka tjaeledh.
Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo.	Nommehkonsuvlentij dïedte noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvidde.
2009 jage oadtju 10 sáme giellaguovdátja ruhtadoarjjagav sámedikkes.	Jaepien 2009 10 saemien gïelejarngh åadtjoeh dåarjoeh saemiedigkeste.
Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav.	gïelejarngij funksjovne lea saemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh, gorredidh jïh tjïrkedh.
Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra.	Laavenjassine ööhpehtimmieråajvarimmieh saemien gïelesne, kultuvrisnie jïh jielemisnie evtiedidh jïh tjïrkedh jïh aaj saemien kultuvren bïjre bïevnesidh.
Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt.	gïelejarngh ovmessie kuvsjh öörnin v.g. saemien stååkedimmiegïeline, saemien ööhpehtimmie tjïeltij barkijidie jïh vätnoekuvsjh.
Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit.	gïelejarngh leah aaj gaavnedimmiesijjieh saemien åålmegidie dajvesne, jïh dan gaavhtan vihkeles institusjovne edtja saemien gïeliem tjïrkedh jïh eevtiedidh.
sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon.	saemiedigkie dåarjoeh saemien maanajgïertide vadta mej leah njoelkedassij mietie jeahta maanajgïerte saemien gïelem jïh kultuvrem bigkie.
sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum.	saemiedigkien leah aaj dåarjoeh gïeleööhpehtæmman maanese nöörjen maanajgïertine, vuartesjh råajvarimmebielesne daennie gïetedimmiesoejkesjisnie.
samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i. i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda.	saemiedigkie jaapetjen viermievïerhketjåanghkoem öörnie ovmessie dåehkide barkijstie saemien maanajgïertine, v.g. dah åejvieh, gïelebarkijh jïh almah gieh berkieh maanajgïertesne.
sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda.	saemiedigkie dåarjoeh vadta learoevierhtide saemien maanajgïerten maanide sjiehtedamme.
oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev.	15 saemiedigkien rollen bïjre ööhpehtimmiesuerkesne, vuartesjh råajvarimmiebealan.
sámedigge juohká stipendajt oahppijda joarkkaskåvlåjn gejn le sámegiella fágaj gaskan.	saemiedigkie dåarjoeh learohkidie saemien gïele faagegïevlesne jåarhkeskuvlesne vadta.
Duodden le Sámedigge ásadam stipendajt alep åhpadussaj, bs. doajmmaoasev.	Dan lissine lea saemiedigkie stipendh jollebe ööhpehtæmman tseegkeme, g. j råajvarimmiebealan.
Diehtojuohkem / bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn.	Bievnesh / bïhkedimmie reaktaj bïjre: saemiedigkie åådtje jeenjh gyhtjelassh åålmegijstie mah reaktah fïerhten almetjen lea gosse byjjes reeremasse gaavnede.
Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet.	voestes lea gyhtjelasse mij reakta ööhpehtimmie saemien gïelesne, jïh gusnie fïerhte learohke dam reaktam åådtje.
sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj.	seamma gyhtjelasse båata eejhtegijstie gieh edtjieh dej maanah maanajgeartan jïh sijhtieh maana åådtje dan maanajgïertefaalaldahkem dan gïelese jïh kultuvrasse sjïehtede.
sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt / skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån.	ij saemiedigkien leah formellen reereme tjïeltide / skuvle- jïh maanajgïerteaajhteridie instrueredh, mohte maahta dejtie bïhkedidh guktie dah maehtieh dej barkoem åårganiseredh maanajgïertesne jïh ööhpehtimmiem skuvlesne.
sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet.	saemiedigkie aaj eejhtegidie bïevnese guktie dah maehtieh tjoelmh loevenidh.
15 sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn.	saemiedigkie aaj åådtje gyhtjelassh reaktaj bïjre dïenesjimmiejgujmie starnefaalaldahkesne, rektafaalaldahkesne jïh gærhkosne, jïh aaj gyhtjelassh toelhkemen birje ovmessie tsiehkesne.
Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra.	Jeenjh tjïelth jïh institusjovnh saemiedigkiem böörieh bïevneshtjåanghkoem öörnedh, lohkemh jïh seammasåårts saemien gïeline.
Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu.	Dan lissine jïjnjh bïevnesh jïh bïhkedimmieh tjaaleldh jïh telefovnine vadta.
suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi.	Tjïelth, skuvlh, maanajgïerth jïh gïelejarngh leah dejtie gieh daamhtaj saemiedigkiem bieljelieh.
sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn.	saemiedigkie aaj tjaelijh, medija jïh jeatjah gïeleutnijh bïhkede v.g. terminologijen, sijjienommij bïjre jïh guktie maahta saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh ovmessie institusjovnine.
sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon.	saemiedigkie lea sïemedammelatjkoem tjaaleme Finnmarken, Tromsen, Noerhtelaanten fylhketjïeltijgujmie, jïh sïemedammelatjkoem jeenjh fylhketjïeltijgujmie åarjelsaemien dajvesne.
Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit.	Dah latjkoej leah g. j. intensjovne saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh.
sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen.	saemiedigkien konkreten åssjelh barkojne gïetedimmiesoejkesjinie vååjnesaasse råajvarimmiebealan gïetedimmiesoejkesjisnie.
Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme	Öörneme barkoen mietie jïh gïeteldssoejkesjen dåeriedimmie
sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente barkoen åvtehke gïeteldssoejkesjinie saemien gïelem.
Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám.	gïeteldssoejkesje lea saemiedigkien ektesne dorjeme jïh jeatjah departementij gujmie.
sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá.	saemiedigkiepresidente jïh barkoe- jïh ektiedimmieministere dennie bieliejaapetjen konsultasjovnetjåanghkosne suehpeden 2008 siemedigan barkoe gïetedimssoejkesjinie dallegh aalka, jïh reerenassen jïh saemiedigkien barkoe saemien gïelesne ektiedeminie.
aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009. sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij.	Prosessinie barkojne gïeteldssoejkesjem saemien gïelem evtiedidh lij Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente tjåanghkojne orreme fylhkemanniejgujmie, fylhketjïeltijgujmie, tjïeltijgujmie, skuvlijgujmie, institusjovnijgujmie, gïelejarngijgujmie, jeatjah saemien gïelebyjreskigujmie jïh dotkemebyjreskinie.
Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs.	Departemente lea aaj jeenjh tjaaleldh lahtesimmieh åådtjeme, dovne byjjes barkarimmijste, åårganisasjovnijste jïh almetjistie.
Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge.	gïeteldssoejkesje edtja 5 jaepiej juhtedh.
Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje, dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi.	Fïerten departementen mij lea tjaalasovveme goh dïedteles råajvarimmide lea dïedte dam tjïrrehtidh, dan nualan guktie råajvarimmieh åårganiseredh jïh maeksedh.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan.	Barkoe- jïh ektiebïejemedepartemente sæjhta dåeriedimmiem ektiedidh jïh ulmiej jïh råajvarimmiej evtiedimmie gïetedimssoejkesjisnie soejkesjeboelhken mietie.
Barggo tjadáduvvá sámedikkijn ságastallama baktu, ja dárboj milta sjaddi sámedikkijn konsultasjåvnå ásaduvvat.	saemiedigkine gaskesadta guktie barkoe jåhta, jïh jis daerpies konsultasjovnh saemiedigkine tjïrrehte.
Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes.	Tjïrrehtimmie jïh råajvarimmiej dijpemh gïetedimssoejkesjinie buerkiestamme galka jaapetjen budsjetteuvtelasside sjïehtedidh jïh guktie stoerredigkie dejtie gïetede.
Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet.	Ulmie lea jaapetjen statusereektesh darjodh.
sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij.	16 saemien såevmien-ugrijen gïeletjïertese govlesåvva.
sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan.	Nöörjesne, sveerjesne, såevmesne jïh Russlantesne saemeste.
Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá.	Luhkie ovmessie saemien smaareh-tjïerth vuj gïelh gååvnesieh, jïh gïeleraasth rijhkeraastij dåeresth juhtieh.
Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000.	goerehtimmie maam saemien jieleme- jïh goerehtimmiejarnge jaepien 2000 darjoeji saemie gïeleraaran, desnie aervedi saemien gïeleutnijh medtie 25 000.
Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan.	Medtie bielie dejtsie dovne soptsestieh, luhkieh jïh tjaelieh saemien gïelesne, mearan dah jeatjah saemiestieh.
Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan.	geerve jiehtedh man gellieh dah ovmessie gïelh saemiestieh, mohte noerhtesaemiengïele lea tjïelkes jeenjemes vijriedahkesne dejstie saemien gïelijste Nöörjesne.
Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne.	Julev- jïh åarjelsaemiengïelij muhteste lea vaeniehkåbpoe goh tåvsene utnijh.
Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav / gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan.	Dan vaenesh gieh luvlesaemien / skoltesaemien jïh pihtesaemien daenbijjien Nöörjesne.
Lullesámegiela / gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij.	Dïhte luvlesaemien / skoltesaemien dajve lea daenbiejjien Åarjel-varangeren tjïeltesne.
nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella / gålldåsámegilla iednegiellan.	Noerhtelaantij saemien gïelemoenehtesten mietie lea vaenesh almetjh Nöörjesne giej luvlesaemien / skoltesaemien ietniegïeline saemiestieh.
ienemusá lullesámijs / gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon.	Jeenjemes luvlesaemieh / skoltesaemieh såevmesne jïh Russlaantesne årroeminie, gusnie ennje saemiestieh.
nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan.	Norhtesaemiengïele voesteges Finnmarken jïh Tromsen fylhkine soptsestieh, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh evenes Noerhtelaantesne.
Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan.	Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Noerhtelaanten fylhkesne mij saltenvoene åarjeste jïh Ballangen tjïeltese noerhtelisnie.
Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda.	Divtasvuodne tjïeltesne leah jeenjemes julevsaemiengïeleldh utnijh.
Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs.	Pihtesaemien byjreske daenbiejjien lea joekoen jarnges tjïeltine saltdal, Beiarne jïh bielieh Bodø:ste jïh Fauske:ste.
oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs.	Åarjelsaemien gïeledajve Nöörjesne saltvaereste noerhtelistie eengerdaalan hedmarkesne åarjese jïh desnie jïjnjh onne voenh.
UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum	DAeNBieJJieN TsiehKieh sAeMieN gïeLiDe
Guoradallam sámegiela adnema birra.	goerehtimmie saemien gïelen åtnoem.
SEG., Deadnu, bårggemáno 2000. http:www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html.	saemien jielemh- jïh goerehtimmiejarnge. Deatnu, golken 2000.
17 giellan.	17 UNesCo:en rööpses læstosne aejhteme gïelide lea noerhtesaemiem aejhteme gïeline gohtjesovveme, mearan åarjel- jïh julevsaemien lea joekoen aejhteme gïelh gohtjesovveme.
Lullesámegiella / gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan.	Luvlesaemien / skoltesaemien, pihtesaemien jïh upmejesaemien leah nåhkedamme gïelh gohtjesovveme.
Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan.	Man gaavhtan åarjelsaemien gïele joekoen aejhteme gïeline gohtjesåvva dïsse dah gieh åarjelsaemien jeenjemes saemiestieh lea aahka- gon aajjaboelve.
Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne.	Dan vaenie maanah gïelem lierieh, jïh vaenebe iedtjeles gïeleutnijh.
Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne.	Man gaavhtan julevsaemiengïele aejhteme vaenie maanah gïelem lierieh jïh dan vaenie iedtjeles gïeleutnijh.
nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet.	Nööremes gïeleutnijij onne maahtoe saemiengïelesne jïh sijhtieh skandinavijen gïelem soptsestidh.
sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám.	saemien tjerkebe lea dajvine gusnie lea ovtsööpkeme kontinuitetem orreme saemiengïeline ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline.
Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon.	Daate voesteges dej noerhtesaemien dajvine gïelereeremedajvesne saemien gïelesne Finnmarkesne.
Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro / ietjá giella gå sámegiella.	Dej dajvine leah jeenjh maanah gieh gåetesne saemiestieh akten gïeleldh vuj guektiegïeleldh saemien-daaroen / jeatjah gïelh mah eah leah saemiengïele.
sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn.	saemien lea jeenjesh aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegieline daejnie dajvine.
sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn.	saemien lea aaj vååjnesasse byjreskedajvesne tjerkebe goh jeatjah saemien dajvijste.
Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat.	Dah saemiengïeleldh byjreskh lin jïh leah vihkeles sijjieh kultuvrellen jih gïeleldh kontinuiteten åvteste ellies saemien siebredahkesne.
nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos.	Noerhtesaemien dajvesne lea mearoesaemien jïh markasaemien dajvh joekoen saajrehts daaroedimmiedïedtese.
Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám.	Jeenjh dejstie dajvijste lea gïelemålsomeprosesse guhkie jåhteme.
Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan.	Tjuara aerviedidh saemien gïele ennje unniedeminie dejnie dajvine, gosse lea vaenie maanah gieh gåetesne saemiestieh.
Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin.	gosse kontinuitetem gaarvani gïeleldh boelveste boelvese jåhteme destie båata jeenjh dejstie mearoesaemien jïh markasaemien smaarehtjïerth gaarvaneminie.
Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn.	Minngemes jaepiej lea iedtjeles kultuvrellen jïh gïeleldh skreejrehtimmiem orreme jeenjh mearoesaemien dajvine jïh markasaemien dajvine.
Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon.	gosse Kåfjord tjïelte saemiengïelen reeremedajvesese meatan lij lea dan vihkeles saemien gïelen evtiedimmie dennie dajvesne.
Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám. Mánájgárde gånnå le julev- jali oarjjelsámegiella	gosse julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh dej leah minngemes luhkiejaepiej tjïrrh muvhtene evtiedimmiem orreme.
oajvvegiellan li ásaduvvam ja ienep oahppe åhpaduvvi sájt sámegiellaj ja sámegielajda.	Maanajgïerth gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien åejviegïeline lea tseegkeme jïh jeenjebe learohkh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne ööhpehte.
Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn.	Læjhkan tjuara jiehtedh saemien gïele viesjies sijjiem dejnie dajvine.
Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan.	Dan vaenie gïelesiebredahkh gååvnesieh dejnie dajvine gusnie saemiengïele lea vååjnoes bielie aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline jïh vaenieh fuelhkieh gieh gåetesne saemiestieh.
Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán.	gosse kontinuitetem gaarvani saemiengïele aarkbeajjetjen gïeline destie båata jeenjh maanah jïh noerh gieh ööhpehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh eah gaavnh saemien goh ektiebarkemegïeline ij gåetesne jïh ij byjressiebredahkesne.
Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet.	Destie båata oktegen evtiedimmie baakoedaajroe jïh dan damtesh gïelem maehtedh.
Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt.	NoeRhTeeURoPANiNsTiTUDTe hUMBoLDTUNiveRsiTeTesNe BeRLiNisNie vihtesjimmieprovsjekten åvtehke pihte- jïh saemiengïelide (Ume and Pite saami Documentation Project).
Lulle / gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá. Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj.	Provsjekten ulmie lea daaletjen baakoelæstoeh öörnedh, åenehks grammatijhken buerkiestimmieh, transkripsjovnh båeries vuarhkeme tjoejh jïh morfofonologijhken alternasjovnh tjaalege dej guaktaj saemien gïeline.
le åvddånbuktet ådåájggásasj báhkolistajt,	Dïhte lea 10-15 almetjh gieh pihtesaemiengïelem saemiestieh, jïh jeenjemes dejstie sveerjesne årroeminie.
dán guovte sáme gielan. 10-15 ulmutja li gudi	Nöörjesne lea salten pihtesaemien siebre stiftelsem tseegkeme man nomme Duoddará ráffe.
sáhkadi bihtámsámev uddni, ja ieneplåhko	stiftelsen ulmie lea pihtesaemien gïelem, kultuvrem jïh identitetem evtiedidh pihtesaemiendajvesne.
giellaadnnijs årru svierigin. Vuonan le sálto	stiftelse sæjhta pihtesaemien jarngem evtiedidh.
bihtesáme siebrre ásadam vuododusáv man	http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html
namma le Duoddara ráffe. Ulmme vuododusájn	18 Luvle- jïh pihtesaemien byjreskijstie iedtjh vuesiehtieh skreejrehtimmiem dovne luvlesaemien jïh pihtesaemien.
le bihtámsámegielav, kultuvrav ja iesjdåbdov	Luvlesaemien / skoltesaemien lea tjerkebe gïeleldh byjreske såevmien bielesne.
åvddånahttet bihtámsámeguovlon Vuonan.	Pihtesaemien gïeleutnijh lea dan vaenie dovne sveerjen bielesne.
Vuododus ájggu bihtámsáme guovdátjav	Goerehtimmieh saemien gïelij bïjre
åvddånahttet.	, Deatnosne 48 pst.
Guoradallama sáme gielaj birra	, Nessebyesne 40 pst..
Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002, åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i. i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80 % Dænon 48 % Unjárgan 40 % Gáivuonan 26 % ja Porsáŋgon 21 %.	, Kåfjordesne 26 pst. jïh Porsangerisnie 21 pst..
sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage, dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit.	vuartasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste Noerhten saemie institudte darjoeji maam Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lij laavenjasse-åejvie jaepien 2007 vuesiehti jeenjemes byjjes åårganh mah dijpieh saemielaaken gïelenjoelkedassh eah laakan krieveme ellies dijpieh.
Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi.	Dan gaavhtan ij åålmege saemiengïelen reeremedajvesne reaktah åadtjoeh tjïrrehtidh saemien gïelen åtnose byjjes åårganidie gaskesadta gïelenjoelkedassij mietie.
Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin.	Dan gaavhtan Tysfjorden tjïelte jïh snåasen tjïelte aaj ligan reeremedajvese meatan gosse goerehtimmiem tjïrrehtamme, dellie annjebodts ij naan låhkoe gååvnesh man gellieh barkijh dennie tjieltine saemiestieh.
sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná, valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn.	Aaj saemiedigkien gïelegoerehtimmieh vuesiehtin saemien gïelen åtnoem byjjes etatine tjåanghkan vuartasjamme lea onne, mohte tendense vuesehte saemien jeenjebe tjïelten barkarimmieh saemiestieh goh staaten jïh fylhkentjïelten båarkarimmieh.
sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj.	saemiedigkien goerehtimmie jaepien 2008 vuesehte ij leah stoerre jeatjadehtemh saemien gïelen åtnoem dejnie dajvine gusnie goerehtamme enn aerebe goerehtimmijste.
Mánájgárde ja vuodoåhpadus	Maanajgïerth jïh maadthööhpehtimmie
Jagen 2008 lidjin 41 mánájgárde Vuonan, gånnå lidjin sulá 950 máná.	Jaepien 2008 lin 41 saemien maanajgïerth Nöörjesne medtie 950 maanah.
ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon.	Jeenjemes dejstie Finnmarkesne.
sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt.	samien maanajgïertij låhkoeh lea seammalaakan dej minngemes jaepiej.
sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv.	saemien maanah nöörjen maanajgïertesne maehtieh faalaldahkem saemiengïeleööhpehtämman åadtjodh.
Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt.	Daate faalaldahke lea minngemes jaepiej jïenedamme.
2008 jagen oadtjun 19 dáro mánájgárde sáme mánáj doarjjagijt sáme giellaåhpadussaj.	Jaepien 2008 åadtjoejin 19 nöörjen maanajgïerth saemien maanajgujmie dåarjoem saemiengïeleööhpehtæmman.
MáNá sáMe MáNájgárdijN 2002-2008	MaaNah saeMieN MaaNaJgïertiNe 2002-2008.
Gálldo: sámedigge	gaaltije: saemiedigkie
skåvllåjagen 2008-2009 le 1043 oahppe gudi oadtju åhpadusáv sámegiellaj vuostasjgiellan, madin 1474 oahppe oadtju åhpadusáv sámegielan nubbengiellan (2 jali 3).	skuvlejaepien 2008-2009 leah 1043 learohkh ööhpehtimmie saemiengïele voestesgïeline, mearan 1474 åadtjoeh ööhpehtimmiem saemiengïele mubpien gïeline (2 jallh 3).
ienemus oahppijs, 2339:es, oadtju åhpadusáv nuorttasámegiellaj.	Jeenjemes dejstie learohkijstie, 2239, åadtjoeh noerhtesaemiengïelen ööhpehtimmiem.
Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe.	Dejstie leah 997 noerhtesaemiengïele voestesgïeline.
77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv.	77 learohkh åadtjoeh julevsaemiengïelen ööhpehtimmiem; dejstie 27 julevsaemiegïele voestesgïeline, mearan 101 learohkh åarjelsaemiengïelen
Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe.	19 ööhpehtimmiem åadtjoeh. Dejstie 19 learohkij åarjelsaemiengïele voestes gïeline.
Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj.	ohtje jeatjahdehteme jis doen skuvlejaepiem mohtede.
Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3).	Dillie lin 1027 learohkh gieh åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiengïele voestes gïeline, mearan 1515 åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiegïele mubpie gïeline (2 jïh 3).
skåvllåjagen 2007-2008 oadtjun 2354 åhpadusáv nuorttasáme-giellaj, dájs 984 oahppe vuostasjgiellaj.	skuvlejaepesne 2007-2008 lin 2354 ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïelesne, dejstie 984 voestesgïeline.
79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan.	79 learohkh åadtjoejin ööhpehtimmiem julevsaemiengïelesne; dejstie 25 julevsaemingïele voestesgïeline.
109 oahppe oadtjun åhpadusáv oarjjelsámegiellaj, dájs 18 oahppe vuostasj-giellaj.	109 åadtjoejin ööhpehtimmie åarjelsaemien, dejstie 18 voestesgïeline.
skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj. Dát unnán binnep gå 2005/06	Jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lij skuvlejaepien 2006-2007, 285 learohkh jallh barkoelearohkh giej lin ööhpehtimmiem saemiengïelesne.
19 skåvllåjages, dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus.	Jaepeste 2005/05 unnedi, dellie 305 learohkh jïh barkoelearohkh lin ööhpehtimmie saemiengïelesne.
sámegiella åhpadus vatteduvvá skåvlåjn 7 fylkajn ja aj gålmån priváhta skåvlåjn.	saemien ööhpehtimmie jåarhkeskuvline tjïjhtje fylhketjïeltine jïh golme privaten skuvline.
ienemus oasse oahppijs / viddnoahppijs oadtju åhpadusáv Finnmárkon (139) Ttråmsån (92) ja nordlándan (38, 23:ås dájs nuorttasámegiellaj, 11:as julevsámegiellaj ja nieljes oarjjelsámegiellaj), madin oslon jagen 2007 lidjin gålmås ja akershusan akta guhti oadtjoj sámegiella åhpadusáv.	Jeenjemes learohkh / barkoelearohkh Finnmarkesne (139) jïh Tromsesne (92) jïh Noehtelaantesne (38, dejstie 23 noerhtesaemien, 11 julevsaemien jïh njieljie åarjelsaemien) mearan oslosne jaepien 2007 lin golme jïh Akershusesne akte gie åadtjoeji saemien ööhpehtimmiem.
oarjjelsámegiellaj vatteduváj åhpadus guoktásij Hedmárkon, oarjje- Trøndelágan guoktásij ja nuortta-Trøndelágan gávtse oahppáj.	hedmarkesne, Åarjel-Trøndelagesne jïh Noerhte-Trøndelagesne åarjelsaemien ööhpehtimmie, gusnie göökte, göökte jïh gaektsie learohkh.
statistihkan ” samiske tall forteller 1 ” Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj.	saemien taalh soptsestin 1 – lahtesamme statistihkem 2008 Faageldh analysetjïerteste saemien statistihke vuesehte taalide maadthskuvlelearohkh saemien faagegievlesne lin guektien gïerth stuerebe sjïdteme dej 17 minngemes jaepiej 1990-2007.
Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda.	Daate sïevede jienedamme iedtjh saemiengïelen ööhpehtimmie maanide.
sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008.	seammaseents sïevede faageldh analysetjïerte dej gööktij minngemes jaepiej ellies tjåanghkan learohkelåhkoe saemiengïeline unnede – 3055:ste skuvlejaepien 2005-2006 2542:se skuvlejaepien 2007-2008.
Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ” sáme giella ja kultuvrra ” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj.	Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje ” saemien gïele jïh kultuvre ” jaepien 2006 gaarvani, mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh.
Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu.	gosse saemien voestesgïeline dæjpa faageldh analysetjïerte vuesehte maahta taatjem jakesedh man gellieh maehtieh saemiengïele voestesgïeline daenbeajjetjen faalaldahken jïh öörnegen mietie.
Mij gullu oarjjelsámegiellaj le oahppijlåhko vuolus mannam 123 oahppes 2005-2006 skåvllåjages 105 oahppáj 2008-2009 skåvllåjage.	gosse åarjelsaemien gïelem dæjpa lea learohkij låhkoe vaenedamme 123:ste jaepien 2005-2006 105:se jaepien 2008-2009.
oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen.	Låhkoe learohkh åarjelsaemien voestesgïeline lea njieljien gïerth jienedamme dah minngemes luhkieakte jaepiej.
Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage.	gosse julevsaemien dæjpa lea learohkij låhkoe unnedamme 88:ste skuvlejaepien 2005-2006 79:se jaepien 2008-2009.
oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen.	Låhkoe learohkh julevsaemien voestesgïeline lea jienedamme 18:ste 25:se luhkien jaepien.
Mij gullu stádasuohkanijda, de le oahppijlåhko lassánam 415 prosentajn 17 jagen.	gosse staaretjïelth dæjpa lea jienedimmie 415 prosente 17 jaepiej mietie.
samiske tall forteller 1. statistihkka mij le kommenteridum 2008. sáme allaskåvllå, rapport 2/2008	statistikk 2008. samisk høgskole, rapport 2/2008.
Væráldin gávnnuji moadda tuvsán giela, gatjálvis gåktu gielajt defineri, madin dåssju guokta tjuode stáhta li.	veartenisnie gellieh tåvsenh gïelh gååvnesieh, dam jearohks guktie gïelem guarkedh, mearan ajve medtie gööktetjuetie staath gååvnesieh.
iesj dát subtsas ienemus oasse værálda gielajs ælla ieneplågo giela avtak stáhtan.	Dan gaavhtan jeenjemes veartenengïelh eah leah jeenjebelåhkoe gïelh staatesne.
stuorra oasse dajs gielajs gejn ij la stáhtta hárddo duogen, li ienebut jali binnebut ájteduvvam giela.	Jeenjemes dejstie gïelijste mej eah leah jïjtse staate, leah aejhteme gïelh.
Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám.	Jis naemhtie jiehtedh gïelemålsome sjïdteminie unnebelåhkoegïeleste staaten jeenjebelåhkoe gïelese fuelhkidie jïh byjrreskinie mejtie unnebelåhkoengïelem utnin.
Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas.	gosse ij unnebelåhkoegïele boelveste boelvese gåetesne guhkiem juhtieh, vaenesh gïelem maanabaeleste utnieh.
Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil.	Jis gïelemålsomem sjïdteminie vuastalimmehts, minngeme ij naan gïeleutnije gååvnesh.
Tjielggidusá dákkár giellalådnomij gávnnap sierraláhkáj dassta gå ienemus oasse unneplågo gielajs le ieme vuolledássásasj giela.	Buerkiestimmie dïsse gïelemålsomasse mijjieh gaavnebe jeenjemes unnebelåhkoegïelh leah aerpievuekien vueliestatusegïelh.
Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav.	Daajbaaletje sïejhme dej gïelij utnijh leah guektiegïelhutnijh, dovne ietniegïelem jïh staaten jeenjebelåhkoegïelem maehtieh.
Guovtegielak æjgáda máhtti válljit makkár gielav sij vaddi mánájda sijdan.	guektiengïelij eejtegh maehtieh gïelem veeljedh mejnie maanajgujmie gåetesne utnedh.
Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella,	sïejhme lea gïele man lea vueliehkommes statuse dasseme, jeenjemes tsiehkesne unnebelåhkoegïele.
Dát kapihtal le tjáledum vuostasjamánuensas Jon Todal:as, sámi	uNesCos kaarhte aeJhteMe gïeLh
uNesCO kártta ájteduvvaM gielaj badjel	skreejrehtimmie
naGin aVTGaLLEGasJ BUoLVaJ ÁJGE le tjuodij	Dah gieh dam vaajtelieh, ussjedieh ij guektiengïelevoete edtjh restiedimmiestadujume årrodh gïeleste gïelese.
nárre gielajs gáhtum.	guektiengïelevoete edtja boelveste boelvese juhtedh.
UnEsCo ålgusbiejaj dáv	Juktie dam tjïrkedh tjuara unnebelåhkoegïelen statusem lutnjedh jeenjemes siebredahkesuerkine jïh naemhtie darjodh buerebe veeljemem almetjidie sjædta.
elektråvnålasj versjåvnåv organisásjåvnå átla	Kapihtelem lea Jon Todal tjaaleme, saemiej jïlleskuvle.
sav ájteduvvam gielaj badjel rijkajgasskasasj	21 NAAN giLLe BoeLviJ MieTie LeA TJUeTieh gïeLh gAARvAMMe.
iednegiellabiejve guovvamáno 21. biejve 2009.	UNesCo rihpesti elektrovnijen versjovnem åårganisasjovnen atlase aejhteme gïelh gosse internasjovnellen ietniegïelebïejjien lij goevten 21. 2009.
diedojt badjel 2500 ájteduvvam gielaj birra	Daate elektrovnijen dïrregh faelieh orrestimmie bïevnesh bijjelen 2500 aejhteme gïelh veartenisnie, jïh maahta dam staerididh jïh orre bïevnesh dïsse biejedh maam utnijh lissiehtieh.
sihkar giela, tjielggidum ájteduvvam giela,	Atlasinie maahta ohtsedh gellien ovmessie kriterij mietie, jïh dah aejhteme gïelh lea öörneme vïjhte daltesinie: ov-vihties gïelh, defintijve aejhteme gïelh, eensi aejhteme gïelh, joekoen aejhteme gïelh jïh jaame / nåhkehdamme gïelh.
giela ja gáhtum / jábmám giela.	www.
Ællánahttem	unesco.no
Jus giellalådnom le nav guhkás boahtám vaj ij le das máhttelis jali le gássjelissan æjgádijda oahppat mánájda gielav, sjaddá mánájgárdijn ja skåvlåjn ájn vil ájnnasap giellasadjen barggat sidjij gudi sihti unneplåhkogiela dilev nannit.	Jis gïelemålsome lea dan guhkie båateme ihke ij gåeredh jallh geerve eejhtegidie gïelem maanide vedtedh, maanajgïerte jïh skuvle vihkelåbpoe gïeledomeninie sjïdtieh jïh dejtie maahta barkedh gosse unnebelåhkoegïelij statusem tjïrkedh.
Unneplåhkogiela nannimav ja giellalådnoma målssoma jårggålimbargov máhttep gåhttjot gielalasj ællánahttem.	Dïhte barkoe aejhteme unnebelåhkoegïelh tjïrkedh jïh gïelemålsomem jarkedh, maehtebe gïeleldh skreejrehtimmiem gåhtjodh.
1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra.	1960- jïh 1970-låhkoej raejeste jïh daanbaaletjen raajan mijjieh libie jeenjh gïeleldh skreejrehtimmiejåhtemh veartenen bïjre jarkan vuajneme.
iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn.	Numhtie lea skreejrehtimmie aejhteme unnebelåhkoegïelijiste lea bööremes tsiehkieh ræjhkoe jïh demokratijen siebredahkesne.
Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas.	Aarebi jïh beagkoes vuesiehtimmie gïeleskreejrehtimmiste Jille-europesne læjhkan lea maam dillie lij giefies staate.
Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit.	Frïjjedorjemen mænngan stoerrebritanniaste 1920-låhkosne dellie dïhte orre irsken staate seahkari irsk-gælijengïelen skreejrehtimmiem.
irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån.	gåetiegïeline irsken gïele onne unnebelåhkoe dam 1920-låhkosne utnin, mohte goh symbovle irsken staatese dellie gïele gaajh vihkeles reeremidie.
Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn.	Aerebi lij irskegïele jeenjebelåhkoegïele såålesne, mohte jïlleprestisjegïele englaantengïele lij irskem våålese deadteme minngemes ajve naan dajvine gåetiegïeline utnin.
almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan.	Dïhte byjjes politihke dan noere irsken staatesne jeehti irskegïele edtji skreejrehtidh gåetiegïelese irijidie abpe laantesne.
Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti.	idtji dïhte gåeredh, mohte irskegïelen sijjie ööhpehtimmiesystemisnie lea daen biejjien jeenjh gieh maehtieh irskegïelem soptsestidh.
Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja.	Minngemes jaepiej irskegïeleldh maadthskuvlh mej leah gïelelaavkomehaemesne jeanadamme.
Gielalasj båhtusa dájn skåvlåjn li buorebu gå dábálasj irlánda gielak åhpadusán.	Dan gïeleldh raaran skuvline lea buerebe goh aerpievuekien irskeööhpehtimmeste.
irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj.	irskegïele læjhkan ij leah daamts juktie eah dah staath sïjhth aejhteme unnebelåhkoegïelem darjodh staaten båetije åejviegïelese.
Ællánahttema buojkulvisá	vuesiehtimmieh skreejrehtimmeste
sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn.	Dah saemien politihken jïh gïelefaagen byjreskh leah joekoen ektesne barkeme golme gïelesiebredahkijgujmie ålkoelaantesne.
Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj.	voesteges lea guhkiem tradisjovne gïeledaajroen barkoe jeatjah såevmienugrijen gïelesiebredahkigujmie.
nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis.	Mubpien lea saemien politihkerh 1970-låhkoste jeatjah iemiealmetjigujmie abpe veartenistie ektesne barkeme.
Goalmádin le sáme institusjåvnå 1990 lågo rájes muhtem giellapedágogihkalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmuk giellaunneplågoj Eurohpán, ieme unneplågo adni ietjasa iemeálmmugin.	gåalmeden lea saemien institusjovnh 1990-låhkoen raejeste muvhth gïelepedagogijhkeds ektiebarkoem sjisjneldh gïeleunnebelåhkoejgujmie europesne dorjeme, sjisjneldh unnebelåhkoeh mah eah jïjtje jiehtieh dah leah iemiealmetje.
Dánna galggá nammaduvvat buojkulvisá ællánahttemij iemeálmmugij gaskan ja eurohpá ieme unneplågoj gaskan.	Daesnie galka neebnesovvedh naan vuesiehtimmieh skreejrehtimmie iemiealmetjinie jïh sjisjneldh europeijen unnebelåhkojne.
Buojkulvisá iemeálmmukgielaj ællánahttemis iemeálmmuga gaskan li sierraláhkáj Kalaalit nunaata (Ruonaednama) inuita ja maõria aotearoan (new Zealandan) dahkam ålov nannitjit ietjasa gielajt, ja Kalaalit nunaata inuitgiella desti gåhtjoduvvat ájteduvvam.	Vuesiehtimmie iemiealmetjegïelem skreejrehtidh iemiealmejti gaskem lea joekoen kruanalaanten almetjh jïh maōrijenh Aotearoesne / New Zealaantesnie jeenjh dorjeme guktie dej gïelide tjïrkedh, jïh Kruanalaantesne maahta inutegïele jallan aejhteme gïelem gåhtjodh.
Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas, ja maõrigiella aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis.	Kruanalaantegïele muvhten aejkien daanskegïeleste aejhteme, jïh maōrigïele Aotearoesne / New Zealaantesne ennje aejhteme jeenjebelåhkoegïele englaanten gïeleste.
1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan / new Zealándan.	1980-låhkosne maanajgïertejåhteme bööti maōrialmetjinie Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin.	Maōrigïele lea polynesijen gïele maam soptsestin aotearoesne / New Zealaantesnie åvteli englaanten almetjh doekoe böötin.
Mánájgárddelihtto sidáj vijddábut guoddet maõri-kultuvrav ja maõri-gielav nuoramus mánájda.	22 maōrikultuvrem jïh maōrigïelem nööremes maanide vedtedh.
Dát dáhpáduváj dilen gånnå lidjin ållu binnásj mánájs ma gullin maõrigielav sijdaisá.	Dïhte lij gosse dan vaenie maanah gïelem gåetesne govlin.
ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn.	Jeenjemesh gïeh maōrigïelem meehtin lin dillie båarasåbpoe goh vïjhteluhkien jaepien båeries, jïh englaanten gïele aarkgïeline jeenjemesh maōrifuelhkieh utnin, mohte ij lin gaajhkesh.
aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan.	Aotearoesne / New Zealaantesnie sïjhtin nööremes maanah dej voeres almetjigujmie giej maōrigïele ietniegïeline, dah galkin ektesne årrodh.
Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo.	Dam tjïrrehtin orredarjomh maanajgïertine maam gåhtjoejin Te Khanga Reo.
Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj ” giellabiesse ”.	Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea ” gïelebiesie ”.
Giellabiesijn galggin dåssju sáhkadit maõrigielav, ja vuorrasap maõrigiella	gïelebiesesne edtji ajve maōriem soptsestidh, jïh dah voereh gieh maōristin edtjin desnie årrodh jïh barkedh jïh gïeleldh åvteguvvieh maanide årrodh.
Dav majt dahkin giellabiesijn aotearoan / new Zealándan, ij lim prinsihpaj milta juoga ådås.	Maam gïelebïesine Aotearoesne / New Zealaantesnie dorje, ij lij dan orre.
ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå.	Jeatjah sijjieh veartenisnie lin aerebi dovne gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh.
Giellabiesij ådåsin lij gå dán láhkáj gaskostin iemeálmmukgielav gånnå lij nav vuolledássásasj árvvo ja mij lij nav nievres dilen sebrudagán gå mav maõrigiella lij.	Dïhte mij lij orre dej gïelebiesiejgujmie dah dan vuekesne iemiealmetjigïelem buakteme man lij dan vuelie statuse jïh lij dan viesjehke siebredahkesne goh maōri.
Giellabiese lidjin sierralágátja gå biedjin dættov vaddet jali gaskostit árbbedábálasj kultuvrav mánájda.	Joekoen lij gïelebiesieh aaj aerpievuekien kultuvrem aaj maanajgujmie juekin.
Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes.	Te Kōhanga Reo dan hijven sjïdtji, jïh ålvas jeenjh maōrimaanah lin aalkovistie 1980-låhkoen gïelebiesiemaanajgïerte orreme.
Maŋenagi le aj ásaduvvam skåvllåvuogádus gånnå maõrigiella aneduvvá åhpadusgiellan skåvllåfágajn.	Dan mænngan lij aaj skuvlesystemem bigkeme gusnie maōri ööhpehtimmiegïeline utnieh skuvlefaagine.
Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj.	Maanah gïelebiesiemaanajgïerteste maahta desnie aelkedh, jïh dej göökte gïelh eevtidieh jïlleskuvledaltesasse.
Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni.	Aaj jïlleskuvlh gååvnesieh mah maōrim utnieh.
Hawaiian aj gávnnu lihtto mij le dahkam muodogasj vuogádusáv gå aotearoan / new Zealandan.	Aaj hawaii:sne jåhtemem gååvnese maam seammahaemesne systemem dorjeme goh Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella.	Båeries (englaanten gïelen åvteli) gïele hawaii:sne aaj polynesijen gïele.
Lihtto Hawaiian ij le nav stuorre gå majt aotearoan le.	hawaii:en jåhteme ij leah dan vijries goh dïhte Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet.	Jåhteme Te Kōhanga Reo lea vihkeles vuesiehtimmie orreme jeatjah iemiealmetjidie gosse sïjhtin gïelem skreejrehtidh.
Maõria (gudi årru boandás ja demokráhtalasj stáhtan) li aj dåjmalattja iemeálmmukkonferánsajn ja giellakonferánsajn gånnå diedojt juohki ietjasa giellaællánahttemij birra.	Maōrijh (gieh ræjhkoes jïh demokratijen staatesne årroeminie) aaj leah iedtjeles lïhtsegh iemealmetjikonferasninie jïh gïelekonferasinie gusnie dah bïevnesin dej barkoej bïjre gïelem skreejrehtidh.
Te Kõhanga Reo le danen viehka dåbdos iemeálmmugij gaskan.	Te Kōhanga Reo lea dan gaavhtan beagkoes jeatjah iemiealmetjinie.
Buojkulvisá Eurohpá unnepálmmukgielaj ællánahttemis alle-Eurohpán gávnnuji aj moadda ieme giela ma li sæmmi dilen gå sámegiela skádasasuollun, vájku vil giellajuohkusa ælla defineridum iemeálmmugin.	Vuesiehtimmie europeijen unnebelåhkoegïelem skreejrehtidh Aaj Jillie-europesne jeenjh sjisjnelds gïelh gååvnesieh mah leah seamma tsiehkesne goh saemiengïele skandinavijisnie, mohte dah gïeletjïerth eah iemiealmetjem gåhtjesåvva.
Dájs gielajs le buojkulvissan báskalasj ja kátálánalasj giela tjielggasabmusijt nannim ietjasa dilev spánian maŋŋela gå Franco. ráddidus gahtjaj 1970-lågon. stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan.	Dejstie gïelijste leah vuesiehtimmien gaavhtan baskijegïele jïh katalanijengïele tjïrkeme spanijisnie Franco-regimen mænngan 1970-låhkosne. stoerrebritannijisnie lea 1960-låhkoen mietie stoerre barkoem dorjeme kymrijegïelem skreejrehtidh Walesinie, jïh dan mænngan aaj gælijegïele skottlaantesne.
Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam.	Mearan skotsk-gælijen gïele lea vaejvie tsiehkesne, maahta jeahtasovvedh skreejrehtimmiem Walesinie hijven jåhta.
skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte.	Dovne skotsk-gælijen jïh kymrijegïele lea keltijen gïelh, mohte dej leah lingvistihken vuekesne stoerre joekehts jïh eah dah sinsitniem guarkah.
Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas.	gåabpah gïelh lea aejhteme englaanten gïeleste.
Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon.	Kymrije lea aerebi abpe Walesinie soptsestamme, jïh åvteli englaanten almetjh stoerrebritanniasse böötin, lij vijrebe dajvesne soptsestamme.
1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav.	gosse jaepien 1901 almetjh ryökni dellie bieliem Walesinie kymrijem soptsestin.
aktselåk jage maŋŋela, 1991 jage, lidjin 19 % walesgijs gudi ságastin gielav.	Uktsieluhkie jaepiej mænngan, jaepien 1991, lij 19 pst. walijsiste gïelem meehtin.
Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas.	Dah taalh vuesiehtieh vijries gïelemålsomem orreme jïh dah gieh englaanteste doekoe juhtien eah lin meatan.
1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet.	1960-låhkoste almetjh gieh kymrijen båetije biejjiej seahkarin, iedtjeles kampanjem gïelem skreejrehtidh dorjeme.
Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn.	voestes lij gæmhpoe gïelem vååjnesasse bïejedh (vuesiehtimmien gaavhtan kymrijen sijjienommh geajnoeskiltine jïh kaarhtine), dan mænngan reaktide gïelem utnedh gaajkine siebredahkesuerkine.
Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam.	Medijen gïele lij aaj gæmhpoedajve, vuesiehtimmien gaavhtan lea jïjtse kymrijegïeleldh Tvkanalem tseegkeme.
Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn.	gaajhkh lin vihkeles unnebelåhkoegïelen statusem bijjenidh jïh aaj gïelemålsomem kymrijste eenglaanten gïelese gåetide dåastoehtidh.
Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám.	Mohte dïhte stoerre gæmhpoe lij skuvlesne.
Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn.	Kymrijeggïele lea daenbiejjien obligatorijen faage gaajhkide maadthskuvlesne Walesinie.
oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn.	23 gïelelaavkomeskuvlem veeljedh, gusnie kymrijegïele lea ööhpehtimmiegïele naan, jallh gaajhkh, faagine.
Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám.	Dah stoerre vierhtieh mah kymrijegïelem Walesinie provhkeme, destie buerebe sjïdti.
Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen.	Jis almetjiryökneme gaaltijinie åtna, dellie vuajna taalem kymrijeutnijh lea voestes aejkien tjuetie jaepesne aalkeme jienedidh.
2001 jage álmmuklågon lij 21 % ma kymrilasj gielav máhttin.	Almetjiryöknemisnie jaepien 2001 lij 21 pst. mah jeehtin dah kymrijegïelem maehtieh.
Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav.	Jis gïelen båetije biejjiej vuajna lea joekoen vihkeles dej noerij gaskem lea prosentenvuekesne jeenjebe goh gaskegenerasjovnisnie gieh maehtieh kymrijegïelem soptsestidh.
Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin.	Dïhte lij eevtiedimmie maam meehti vuejnedh joe almetjiryökneminie jaepien 1991.
23 Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis.	Kymrijegïelen tjijreme Walesinie ij maehtieh jeatjah vuekesne buerkiestidh goh dïhte iedtjeles skreejrehtimmiebarkoste båata jïh voerkes byjjes gïelerååresjeminie.
Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela.	goh vuesiehtimmeh aejhteme gïelh lea daesnie neebnesovveme irskengïele, kruanalaantengïele, baskijengïele, katalnijengïele, maōri, hawaii, skotskgælijengïele jïh kymrijengïele.
Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo.	gaajhkine gïelesiebredahkine lea iedtjeles skreejrehtimmiebarkoem dorjeme.
Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda.	ovmessie tsiehkieh, jïh ij oktegh dååjrehtsistie maehtieh saemiengïelese mekanijhken vuekesne darjodh.
Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn.	Mohte ektine gaajhkide dejtie gïelesiebredahkide lea skreejrehtimmiebarkosne gïelem maanajgïertine jïh skuvline vihkeles utnin.
Giellabiessemánájgárde ja giellabiesseskåvlå li guovdátjin.	gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh leah jarnges.
Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda.	vååjnesasse jïh statusem lutnjedh galka tjïrkedh eejhtegh jåerhkedh unnebelåhkoengïelem maanide vedtedh.
Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte.	Maanajgïerth jïh skuvlh gelkieh gïelem vedtedh gosse eejhtegh dam sijhtieh, mohte eah maehtieh.
Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra Svierigin	Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre Sveerjesne
Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj.	Sveerjen reerenasse tsiengelen 29.-n biejjien 2009 orre uvtelassem laake nasjovnellen onnelåhkoej jïh onnelåhkoegïelij bïjre Laakeraaran vedti.
oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj:	Uvtelassen sisvege leah dah åejvietsiehkieh saemie gïelen bïjre:
sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen.	saemien gïelen, meänkieli jïh såevmien gïelen reeremedajve galka vijriedidh. saemien gïelen reeremedajve 13 tjïeltide vijrede – Arvidsjaur, Berg, härjeldalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, vilhelmina, Åre, Älvdalen jïh Östersund.
Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon.	Aarebistie lin Arjegplog, gällivare, Jokkmokk jïh Kiruna reeremedajvesne.
Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj.	Laakeuvtelassen sisvege njoelkedassh reaktide såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem utnedh reereminie jïh dåapmestovline.
Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson.	Aaj laakenuvtelassen sisvege nænnoestimmieh såevmien gïelen, meänkielien jïh saemiengïelen bïjre maanajgïertine jïh voeresehåksojne.
Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda / åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj.	gosse maanajgïerth dæjpa tjïelte galka faaledh åelide mejtie gihtjedh sijjiem maanajgïertesne gusnie abpe jallh bielieh darjoemistie lea såevmiengïelesne, meänkielesne jallh saemiengïelesne.
Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson.	gosse voeresehåksoeh dæjpa uvtese jeatjahdehtemem sosijaldïenesjelaakesne man sisvege tjïelte galka barkedh barkijh gååvnesieh gieh maehtieh såevmiengïelem, meänkieliem jallh saemiengïelem gusnie daerpies gosse voeresh hoksedh.
Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt.	geajnoevierhke åådtje barkoem jienedidh sov barkoem onnelåhkoejgïeleldh sijjienommh vuesiehtidh.
stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu.	staaten jïh tjïeltij reeremh haestesåvva onnelåhkoegïeleldh sijjienommh vaarjelidh jïh unnebelåhkoegïelide vååjnesasse mïerhkemen jïh skiltemen tjïrrh.
suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda.	Reeremedajven vijredæmman såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem 50 milljovnh kråvnah dejtie tjïeltide staatedåarjominie åadtjoeh.
Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj.	göökte saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspesne jïh Dearnesne.
sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009.	saemiedigkie sveerjesne åadtjoeji barkoem reeremasseste gïelegïetegærjam jaepien 2008 tjïeltide jïh reeremidie tjaaleme www.samediggi.se/4009.
Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj.	Ulmie gïelegïetegærjine lea saemien gïelem vååjnesasse jïh saemiengïelemaahtoem barkijidie jienedidh, jïh aaj åålmegen saemiengïeleåtnoem jienedidh gosse reeremidie gaskesadta.
Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda.	gïelegïetegærjesne stinkes uvtelassh guktie maahta saemiengïelem tjïelten daltesisnie barkedh, haemieh gïeleprogrammidie jïh gïeteldssoejkesjh.
Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit.	Aaj desnie goerh gosse gïeletsiehkiem goerehtalleme.
24 Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma	24 Ulmieh, haestemh, guhkiesmïeresne strategijh jïh råajvarimmieh
Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen	Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij.	Fuelhkie lea vihkeles arena våaromem biejedh maanan gïeleldh ïevtiedämman.
Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro.	Jeenjh saemien maanah åadtjoeh aalkuvistie saemiengïelem ietniengïeline – jeenjh saemien maanah aaj åadtjoeh göökte ietniengïelh, saemiengïele jïh gïele mij ij leah saemiengïele, daamtemes daaroengïele.
Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet.	Naan eejhtegh eah saemesth jïh dan åvteste eah maehtieh maanide saemiestidh saemiengïelem ietniengïeline.
sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn.	saemiej gïeleskreejremisnie lea gïelebarkoe mij maanajgïertine jïh skuvline joekoen vihkeles v. d. kapihtele gusnie jeatjaj laantij gïeleskreejremem dååjrehtallin.
Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin.	gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkoemeskuvlh leah jarnges.
Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte.	Maanajgiertij jïh skuvlij lea vihkeles laavenjasse gïelem maanide vedtedh gosse eejhtegh sïjhtieh maanah saemiestidh, mohte eah maehtieh saemiestidh.
Mánájgárdde le ájnas sadje gå máná galggi máhttet åvddånahttet buorre sámegielav avtastallamgiellan.	Maanajgïerte lea vihkeles maanah gelkieh maehtedh buerie saemien ektiebarkoegïelem evtiedidh.
Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu.	Dajvesne gusnie ij saemiengïele leah ektiebarkoegïele lea joekoen vihkeles våaromem biejedh maanaj saemiengïeleldh evtidæmman maanajgïertesne.
Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn.	Dan gaavhtan vihkeles våaromem biejedh guktie faalaldahkem saemien maanajgïerth tjïrkedh jïh aaj kvalitete maanajgïertesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelij dajvine jïh dovne stuerebe staarine.
Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne.	Ööhpehtimmie saemiengïelesne abpe skuvletïjjen tjïrrh saemien maanaj maahtoem saemien gïelesne evtiede jïh dejtie ryöjrehtidh saemien sïebredahkesne meatan årrodh goh elliesvierhties gïeleutnijh.
Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.	Ulmie lea faalaldahkem tjïrkedh maadthööhpehtimmie saemien gïelesne gaajhkide giej leah reakta dovne noerhte-, julev-, jïh åarjelsaemiengïelesne.
Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta.	Ööhpehtimmie galka buerie kvalitetevierhtiemminie bigkedh.
Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan.	Buerie saemien learoevierhtieh lea vihkeles dan mïeresne.
Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge.	Kvalitete ööhpehtimmesne jïh buerie bïevnesh saemienööhpehtimmien faalaldahkij bïjre aervede lea buerie tsevtseme mestie man gellieh gieh saemiengïelem veeljedh ellies skuvletïjjesne.
Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal.	vååjnoes goh relatijven jeenjh saemien learohkh gaarvanieh maanajgïerten jïh skuvlen gaskem, maanadaltesen jïh noeredaltesen, jïh maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen gaskem.
aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponæv	Reektehtimmie ektiebarkoeprosjektistie Nöörjen maanaj-ierieguedtije
25 vodille, åhpadiddjij ja skåvllåjådediddjij guotto li ájnas sivá ma máhtti tjielggit dáv stuorra gahttjamav åhpadusás.	25 jïh sveerjen jïh såevmien maanaj-ierieguedtijh gaskem Reakta laavenjjassese jïh govleldehtemasse saemiej maanide jïh noeride jaepeste 2008, vuesehte dovne learoevierhtiehtsiehkie, lohkehtæjjine jïh skuvleåvtohken vuajnoe leah vihkeles faktovrh mestie maahta bïhkedidh man gaavhtan dan jeenjh ööhpehtimmeste gaarvanieh.
sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge.	våaromem tjïrkedh skreejrehtimmiem ööhpehtæmman barkojde gusnie saemiengïeleldh maahtoem daarpesjieh, lea vihkeles learohkij buerie faalaldahkh saemienööhpehtimmiem ellies skuvletïjjen tjïrrh.
Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán.	gosse sjiehtesje guktie eejhtegh jïh jeatjah maanan bïjre åadtjoeh nuepiem saemiengïelem lïeredh seammasienten goh maanah saemiengïelem lierieh maanajgïertesne jïh skuvlesne, maahta maanam dan gïeleööhpehtimmesne dåarjodh.
Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella.	gaavnemesijjieh byjressïebredahkine jïh staarine gusnie iemeles saemiestidh aaj sjyöhtehkevoete juktie saemiengïele iemeles ektiebarkoegïelem sjædta.
alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka.	skreejrehtimmie jillebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne jïh jeatjah ööhpehtæmman gusnie daerpies saemiengïelen maahtoe, lea vihkeles ihke maahtoevåaromem bigkedh saemiengïelesne siebredahkesne jïh juktie barkoevedtijh edtjieh maehtedh saemiegïeleldh barkijh skreejrehtidh giej lea hijven saemiengïelen maahtoe.
nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit.	Dah noerh byöroeh bïevnesinie jïh maahtojne dah nuepieh maam saemiengïelen ööhpehtimmie vadta, skreejrehte guktie ööhpehtimmiem saemien gïelesne veeljedh.
Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan	vijresåbpoe vihkeles hijven jïh bueriesoejkesjamme faalaldahkh jïllebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.	saemielaaken § 3-8 jeahta gaajhkij lea reakta saemiengïelen ööhpehtæmman.
Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan.	Ulmie lea, maahta gaajhkide faaledh dejtie gieh saemiengïelen ööhpehtimmiem sijhtieh – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh jallh åarjelsaemiengïele.
Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij:	Daate edtja vuesiehtidh dan båetije evtiedimmie daennie suerkesne
• láhtjet dilev nav vaj ienep máná sáme mánájgárddefálaldagájt oadtju	• Öörnedh guktie jeenjebh maanah åadtjoeh saemien maanajgïertefaalaldahkem
• láhtjet dilev nav vaj árra giellaarvusmahteduvvá mánájgárdijn	• Öörnedh guktie aareh gïeleskreejreme maanajgïerten tjïrrh
• láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv	• Öörnedh guktie gaajhkh learohkh gieh dam sijhtieh åadtjoeh saemiengïelen ööhpehtimmiem
• láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán	• Öörnedh guktie joekoen barkoe julevsaemiengïelen jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmiem darjodh
• láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj	• Öörnedh hijven rammatsiehkieh saemienööhpehtimmesne
• láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan	• Öörnedh hijven kvalitetem saemien ööhpehtimmesne
• arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån	• Learohkidie skreejrehte juktie saemien noeredaltesinie jïh jåerhkeskuvlesne jåerhkedh
• láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan	• Learoevierhtieh saemien ööhpehtimmesne tjïrkedh
• láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen	• Öörnedh guktie jeenjebh saemiengïeleldh aarhskuvle- jïh lohkehtæjjah ööhpehtidh
• láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn	• Öörnedh guktie mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide aarskuvlesne jïh skuvlesne
• láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda	• Öörnedh guktie aelhkies faalaldahkem gaavnedh saemiengïeleööhpehtimmie maanide, noeride jïh geervide
• Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan	• Geerveööhpehtimmiefaalaldahkem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
• láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn	• Nuepieh fuelhkiedåeriedimmesne tjïrkedh ööhpehtimmesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
sáme mánájgárddefálaldagá	saemie maanajgïertefaalaldahke
suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam.	Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh, lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: ” Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh.
ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav. ”	Dejnie jeatjah tjïeltine edtjieh dah tsiehkieh ryöjrehtidh juktie saemien maanah maehtieh dej gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh evtiedidh. ”
Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: ” sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. ”	Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: ” saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.
Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde.	Daenbiejjien ovmessie saemien maanajgïerth gååvnesieh.
Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan.	Jeenjh maanajgïerth utnieh saemiengïelem aarkbeajjetjengïeline.
Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella.	Jeatjaj leah dovne saemiengïele jïh daaroengïele goh åtnoegïele jïh naan ajve daaroegïele.
Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá.	Jeenjh daaroen maanajgïertij lea jïjtsh saemien goevtesh.
Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj / sijdaj.	Aaj fuelhkiemaanajgïertij lea saemiengoevtese / gåetie.
Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit.	26 maahtoe lea ovmessie daltesienie seamma maanajgïertesne lea haesteme barkosne saemiengïelem nænnoestidh.
Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret: ” (..)	Rammasoejkesje maanajgïerten sisvege jïh barkoe jeahta ” (..)
sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan. ”	saemien maanah daarpesjieh dåarjoem dej gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh seamma gusnie laantesne dah årroeminie. ”
26 sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt Máhttodepartementa budsjehta badjel sáme mánájgárdijda, pedagogihkalasj nævoj bargojda, giellaåhpadussaj ja diehtojuohkem-, åvddånahttem- ja bagádallambargguj sáme mánájgárdijn ja mánájgárdijn sáme mánáj.	saemiedigkie dåarjoeh vadta Maahtoedepartementen budsjetteste dåarjojde saemien maanajgïertide, pedagogijhken learoevierhtide, gïeleööhpehtimmide jïh bïevnesh-, evtiedimie- jïh bïhkedimmiebarkojde saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie.
sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen.	saemiedigkie ektine fylhkemaennijgujmie barka maanajgïertesuerkesne.
sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda.	saemiedigkie lea strategijen soejkesjem saemien maanajgïertide 2008-2011 dorjeme.
sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin.	saemiedigkien ulmie lea saemien maanajgïerth åvtese buektedh gusnie saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmiem jarngesne årrodh.
sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit.	saemiedigkie sæjhta dan gaavhtan dan soejkesjeboelhkesne barkoe uvtemesth biejesåvva saemien gïelem tjïrkedh, maanaj reaktajgujmie, ektiebarkojne ovmessie gieh meatan, maahtoelutnjeminie jïh viermietseegkeminie, pedagogijhken viehkievierhtine, skreejrehtimminie, dotkeminie jïh bïevnesimmine jïh bïhkedimminie.
sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat.	saemiedigkie sæjhta daam boelhkem vuartasjimmiem darjodh dåårjoste saemien maanajgïertide.
Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat.	Fylhkemaennie maanajgïertepolitihkem aatskede staaten dåarjoeh reeredh, laavenjassh maanajgïertelaaken mietie jïh tjïeltide bïhkedidh.
Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt.	Fylhkemaennie evtiedimmiebarkoem tjïeltine jïh maanajgïertine ektiedidh jïh eevtjedh jïh saemiedigkie ektine barkedh saemien maanajgïertekonferaansh öörnedh.
Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i. i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda.	Fylhkemaennie reaktide jïh faalaldahkide bïevnese, g. j. maanajgïertefaalaldahke saemienmaanide.
Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen.	Maahtoedepartemenen lea bijjemes dïedte kvalitetem evtiedidh jïh maanajgïertesektovren ståvroem jïh finasieremem.
Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50 påsta badjel.	Departemente saemiedægkan vierhtieh vadta kap. 231, påaste 50.
Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen.	Departemente saemiedigkien ektesne barka råajvarimmidie reerenassen strategijh maahtoe-evtiedimmiem jïh skreejrehtimmiem maanajgïertesuerkesne darjedh.
priváhta mánájgárde skánijn oarjje-Tråmså.	MáRKoMáNáK sAeMieN MAANAJgïeRTe lea prijvahten maanajgïerte skånlaante ÅarjelRomssesne.
guovdátjis. Mánájgárden li 18 ållesbæjválasj	Maanajgïerte várdobáiki saemien jarnge Maanajgïerten lea 18 elliesbiejjiesijjieh jïh 3,2 barkoesijjieh.
sajijt mánájda Evenássje, skáne ja Gieldanuore	Maanajgïerte maanide evenesen tjïelteste, skånlaanten tjïelteste jïh Tjeldsunden tjïelteste sijjieh faala.
suohkanijs. Gallegattjajn mánájs le sámegiella	vaenie dejstie maanijste lea saemiengïele gåetiegïeline.
sijddagiellan. Muhtem máná gulli sámegielav	Måedtie maanijste saemiengïelem guvlieh gosse fuelhkieh saemiestieh, v.g. aajja gon aahkah.
bargge guhti le gålmmi vahkkuj mánájgárden	Jeenjebh barkijh gieh saemiestieh daarpesji ihke aarkebiejjegen saemiestimmiem gåvla.
rievsagahttem ja guollim ja ietjá tiemá gånnå	Prosjektebarkije, gie lij desnie golme biejjieh våhkosne, lea saemiestamme, saemiengïelesne laavlome jïh stååkedamme, ovmessie teemah goh rïekseghvïjreme jïh gööleme jïh jeatjah teemah gusnie saemien gïele jïh kultuvre lij åejvieteema.
sáme giella ja kultuvrra le oajvvetiebmán.	Aaj lij spïelem eadtjelgovvemesysteijgujmie åtneme.
birrusijn maŋen læhkám gånnå le sábmáj	Dah maanah saemiengïeleldh byjresinie orreme jïh aaj jeajtah byjresinie gusnie saemiengïeleldh sopstallestimmieh leah vååjnesasse.
ságastallam tjalmostuvvam.	Dah barkijh maanajgïertesne leah vuajneme guktie åvtese jåhta.
Mánájgárde bargge le stuorra åvddånimev	Prosjekten tjïrrh lea aaj jeenjedamme spesialpedagogijhken maahtoem evtiedi guektiengïelijvoeten maahtoe barkijinie.
vuojnnám.	Råajvarimmie 1.
tudagá lasedibmeguovtegielakvuoda birra	Bïevnesh maanajgïertefaala-ldahkem saemien maanide
barggijda.	tseegkedh
sjevtav assen guhkesájggásasj rahtjamussaj.	Reaktah jïh faalaldahkh saemien maanide bïevnese: Byöroe buerebe bïevnesh maanajgïertefaalaldahkh saemien maanide vadtasovvedh, dovne maanide saemien maanajgïertesne jïh aaj saemien maanide nöörjen maanajgïertesne.
álggi. Maŋŋela prosjevta ájge le mánájgárdde	Maahtoedepartemente edtja saemiendigkien ektesne barkedh eejhtegidie, tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie bïevnese saemien maanaj reaktajgujmie jïh magkerh faalaldahkh jïh dåarjoeöörnegh mah gååvnesieh.
27 Dietojuohkem gájkka suohkanijda: Dámedigge ájggu dahkat bagádusáv sierra doarjjagij birra sáme mánájgárdijda, dán vuolen aj diedojt ma guosski fálaldágájda dáttja mánájda sáme mánájgárdijn.	27 gaajhkide tjïeltide bïevnese: saemiedigkie sæjhta bïhkedimmiem darjodh joekoen dåarjoem saemien maanajgïertide, jïh dan sïjse bïevnesh faalaldahkine nöörjen maanide saemien maanajgïertesne.
Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit.	Departemente galka bïhkedimmiem distribueredh.
Departementajn, fylkaålmmåjn ja sámedikkijn le aktisasj åvdåsvásstádus bádtjit suohkanijt ja mánájgárddeæjgádijt ásadit mánájgárddefálaldagájt sáme mánájda.	Departementen, fylhkemaenniej jïh saemiedigkien ektiedïedte tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie haestedh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh.
Åvdåsvásstádus: Máhttodepartemænnta ja Sámedigge Ájggemierre: 2009	Dïedte: Maahtoedepartemente jïh Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
2. doajmma Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin	Råajvarimmie 2. Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje
stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt.	stoerre haesteme saemiengïeleldh maanajgïertebarkijh skreejrehtidh.
Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj.	Maahtoedepartemente lea jïjtse Strategije aarhskuvlelohketæjjah maanajgeartan skreejrehte 2007-2011, råajvarimmiesoejkesjh fïerhten jaepien.
strategijajn dættoduvvá náv “ mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn ”. sd.	strategijesne sïevede ” maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh ”.
diedádusán.	Aaj St. biev.
nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.	nr. 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh daarpoeh tjiertestidh ihke saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie barkijh gååvnesidh gieh saemiengïelem jïh kultuvrem demtieh.
Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd. diedá.	Maahtoedepartemente sæjhta barkoem tjïrkedh ihke jeenjebh aarhskuvlelohkehtæjjah maanajgïertide skreejrehtidh, dovne saemiengïeleldh aarhskuvlelohkehtæjjah, v. d. råajvarimmieh st. bïev.
nr. 23.	nr. 23.
Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn – strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010.	Maahtoedepartemen lea jïjtse maahtoestrategijem Maahtoe maanajgïertesne – strategije maahtoeevtiedimmiem maanajgïertesuerkesne 2007-2010 aalkeme.
Dættoduvvam le sáme máná hæhttuji oadtjot doarjjagav ietjasa gielav bisodittjat.	Lea tjierkedamme samien maanah tjuara dåarjoeh åadtjodh dej gïelem gorredidh.
Máhttodepartemænnta le biedjam rudájt máhtudakdåjmajda.	Maahtoedepartementen vierhtieh maahtoe-tseegkemasse.
Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu.	Maanajgïerteaajhterh maehtieh staaten maahtoevierhtieh ohtsedh tjïeltij tjïrrh.
Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj.	vihkeles tjïelth jïh privaten maanajgïerteaajhterh saemien maanajgïertide jïh maanajgïertide saemien maanide skreejrehtidh dejtie vierhtide ohtsedh, joekoen gïelesuerkesne.
Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.	Maahtoedepartemente sæjhta vierhtieh bïejedh eevtiedæmman barkijij gïelemaahtoem saemien maanajgïertesne jïh maanajgïerth saemien maanajgujmie.
Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt.	Departemente sæjhta saemiedigkien ektsne råajvarimmieh tseegkedh.
Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni.	Jis hijven gïeleööhpehtimmiem vedtedh voestegh tjoevere dah barkijh saemien maanajgïertine maehtedh saemiengïelem jïh saemiestidh.
Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat.	vihkeles maanajgïerteaajhterh dej barkijidie nuepieh vedtieh saemiengïeleldh maahtoem åådtjodh.
Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin.	gïele lea kultuvreguedtije jïh jarnges gosse saemien vierhtieh jïh maahtoem vijrebe guedtedh.
Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt.	Maanajgïerteaajhterh tjuerieh iedtjeles ohtsedh barkijidie gieh saemiestieh gosse barkijh ohtsedh.
Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen.	Joekoen vihkeles dah barkijh hijven maahtoem utnieh ovmessie tradisjovnen darjomij bïjre jïh maehtieh baakoeh jïh jiehtegh lïerehtidh mah leah iemeles ovmessie tsiehkine.
Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis.	Jis eah barkijh maahtoem utnieh, maanajgïerte byöroe vierhtiedidh jeatjah vierhtieh ålkoelistie veedtjedh.
Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj.	Aaj daerpies maanajgïerte våårhkehke jïh dan leah tjïelkes ulmieh guktie gïeleskreejrehtimmine barkedh.
Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj.	Mah vuekieh utnieh, g. j. byjresken tsiehkieh jïh dajven gïeletsiehkie sinsitniem jearohks.
Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat.	Daerpies maanajgïerth jaabnan dej jïjtsh barkoem saemien gïeleööhpehtimmine vierhtedieh.
Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn.	Dah maanajgïerth byöroeh saemien gïelem vååjnesasse biejedh, dovne jïjtsh paehperh jïh skilth.
Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis.	guektiengïelevoete lea gåabpatjahkem gïelem dan hijven fuamahkahta guktie gåarede.
Guovtegielak mánájgárdijn / åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken.	guektiengïeleldh maanajgïertine / goevtesinie gusnie dovne saemiestidh jïh daaroestidh, barkijh tjuerieh ovmessie strategijh nuhtjedh, vuekieh jïh prinsibph guktie maanaj guektiengïeleldh vuarkoem evtiedidh, guktie eah dah eejnegen daarosth goh gaskesadtemegïele jis dah jeatjah daaroestieh jallh saemie- jïh daaroestieh.
Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.	Daerpies hov leah evtiedimmiebarkoem jïh haemieevtiedimmiem gïeleööhpetimmide saemien
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Sámedikkijn ja guoskadaládum fylkaålmmåjn. Ájgge: 2009-2010	Øzerk / Juuso: 1999: Pedagogijhken åssjelsgærja guektiegïelij maanajgïertie s.27.
barnehager, 27. bielen.	28 maanajgïertesne jïh maanajgïertinie saemienmaanajgujmie.
3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem	Råajvarimmie 3. Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh
Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi.	vaenie pedagogijhken viehkievierhtieh saemien maanide jïh saemien maanajgïertide sjïehtesjamme gååvnesieh mah maehtieh gïelebarkoem maanajgïertesne dåarjodh.
Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden.	Mestie rammesoejkesje maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh båetieh, Maahtoedepartemente lea ovmessie teemagærjetjh dorjeme; dovne teemagærjetje saemienkultuvrem maanajgïertesne.
Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda.	gærjetjh lea gaajhkide maanajgïertide laantesne seedteme.
Jage 2009 alluj galggi dagáduvvat girjásj giellabirrusa ja giellaarvusmahttema birra.	Jaepien 2009 mietie galka aaj gærjetjem gïelebyjrese jïh gïeleskreejrehtimmine darjodh.
Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj.	gærjetje saemiengïelese jarkoestidh.
Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj.	Maahtoedepartemente aaj galka gïelesoejkesjem maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj.	Lissine departemente sæjhta tjoejefïjlem darjodh noerhtesaemiengïelen jarkostamme rammesoejkesjistie.
Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj.	Departemente sæjhta aaj vierhtiedidh seammaleejns åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Máhttodepartementajn aktisattjat le sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij.	saemiedigkie Maahtoedepartemenetinie ektiebarka bïhkedimmiem orrijidh maam edtja vuesiehtidh mah maehtieh maanajgïerten sisvege årrodh gosse saemien gïele- jïh kultuvre-eevtiedimmiem dijpedh.
aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:”Fra eldst til yngst.	ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem lea vihkele guktie saemien maanah edtjieh åadtjodh aktemïerem gïeleöövtiedimmesne dååjrehtidh.
Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole ” - “ Boarrasabmusis nuoramussaj.	Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh bïhkedimmiem ” voeresistie nööremasse.
Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájgárde ja skåvlå gaskal ”, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj.	ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem ” julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal.	Bïhkedimmie maahta vihkeles dïrregh årrodh tjïrkedh barkoem guktie saemien maanah jïh eejhtegh dååjrehtieh hijven restiedimmiem dej göökti institusjavne gaskem.
Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin.	Maahtoedepartemente edtja bïhkedimmieviehkievierhtieh darjodh gïeleskreejrehtimminie eejhtegidie maanajgujmie riektemaaksoeaalterisnie.
Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.	Departemente sæjhta åadtjodh viehkievierhtide noerhtesaemiengïelese jarkoestidh, dan mænngan julev- jïh åarjelsaemiengïelese.
Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden.	Maanajgïertide, maanajgïerteaajhteridie jïh tjïeltide goh maanajgïertereereme, lea vihkeles bïevnesh jaksoes mïeresne maam maahta gïelebarkojne maanajgïertesne skreejrehtidh jïh skreejredh.
Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda.	Maahtoedepartemente sæjhta våaromem biejedh bïevnesh- jïh dååjrehtallemeseejjeme hijven gïeleevtiedimmiebarkojne (aaj ovmessie gïelelaavkomeprosjekth) departementen jïjtse viermiesæjtosne, bïevneshprievine jïh jeatjah sjiehteles kanalij tjïrrh bïevnesh tjïeltide jïh maanajgïertide haasene.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 ja 2010	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009 jïh 2010
vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan	Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne
Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin.	Maahtoedepartemente edtja öörnedh juktie laakevadteme jïh guktie dam utnedh lea åålmehreaktelds rammij sisnjelen, jïh iedtjeles juridijhken jïh politijhken åelieh meala mah Nöörje lea iLo-konvensjovnine nr. 169 vaalteme jïh eN-bæjhkoehtimmien bïjre unnebelåhkoeåålmegen reaktah reaktaåtnosne.
Åhpadusláhka le dat mij vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åhpadusáv reguleri 6-2 § juohká vuodoskåvlå dásen guovlojt ålggolin ja sissŋelin sámegiela háldadusguovlo.	Ööhpehtimmielaake § 6-2 joekehtsem dorje maadthskuvlendaltesisnie suerkien gaskem mij lea gïelereeremedajven sisnie jïh gïelereeremedajven ålkoelisnie.
Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.	gïelereeremedajven sisnie lea gaajhkide maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne.
Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis.	gïelereeremendajven ålkoelisnie lea veenemes luhkie learohkh tjïeltesne gieh sijhtieh reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne dan guhkiem veenemes govhte learohkh tjïertesne.
Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.	Dajvh mah leah saemiengïelereeremedajven ålkoelisnie saemiej maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman ajve saemiengïelem åadtjoeh.
Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav ” sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj ”.	Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh, laakevedtije
Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa.	rihpese ” molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide ”. Daate lea v.g. maajhööhpehtimmie.
Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra.	Ööhpehtimmielaaken § 6-3 leah nænnoestimmieh saemienjåerhkeööhpehtimmien bïjre.
Dánna nammaduvvá ” sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. ”	Daesnie tjåådtje ” saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne. ”
Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i. i. guhkásåhpadus aneduvvat.	gusnie ij maehtieh dam fïerhten skuvlesne vedtedh maahta v.g. maajhööhpehtimmiem nuhtjedh.
Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn ” muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda.	Lissine nænsåemies skuvlh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne faaledh jallh joekoen saemien faagine jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne naan kuvsjide jallh sjïere tjïertide.
Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv ”.	Fylhketjïelte aaj maahta dagkere ööhpehtimmiem faaledh. ”
29 sáme åhpadusá åvdåsvásstádus le juogedum moatte doajmme gaskan.	Dïedte saemien ööhpehtimmide lea jeenjide juakeme.
• suohkanijn / fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus i. i. mánájgárddefálaldagá ja vuodoåhpadusá plánimis, látjedimes ja tjadádimes.	• Tjïeltij / fylhketjïeltij lea dïedte g. j. maanajgïertefaalaldahkh jïh maadthööhpehtimmiem rååresjidh, sjiehtesjidh jïh tjïrrehtidh.
• Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis.	• Fylhkemaennij lea dïedte g. j. gïehtjedimmie jïh laakijesvoetevaaksjome, klååkemeaamhtesh, bïevnesh jïh bïehkedimmie, laakh jïh njoelkedassh implementeredh jïh gïehtjedidh jïh dåarjoeh koordineredh jïh juekedh.
• Åhpadusdirektoráhtan le åvdåsvásstádus i. i. diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan.	• Ööhpehtimmiedirektoraten g. j. lea dïedte parallellen learoesoejkesjh bïevnesidh jïh implementeredh Maahtoelutnjemem – saemien, bïhkedimmieh restiedimmien faagh darjodh, gïhtjedimmiereektesh veedtjedh, dåarjoeh saemiedægkan reeredh, ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh eevtiedimmieråajvarimmide juekedh staatebudsjetten tjïrrh jïh jarngesne vadteme eeksamenh saemien voestes- jïh mubpiegïeline darjodh.
Ållo bargos le sámedikkijn aktisattjat.	Jeenjh barkojste saemiedigkien ektesne barkedh.
• Máhttodepartementan le i. i. åvdåsvásstádus dahkat lágajt ja mierredit láhkatjállusijt, sáme giela ja ietjá sierra oahppoplánaj stuorrudagá- ja ressursaplánajs, fáhka- ja tijmmajuohkemis, bajemus diehtojuohkemis suorgen ja sámedikkijn konsulterimis.	• Maahtoedepartementen dïedte g. j. laakh darjodh jïh njoelkedassh nænnoestidh, stuaremh- jïh vierhtiehsoejkesjh saemiengïelesne jïh jeatjah joejkoen learoesoejkesjinie, faage- jïh tæjmoejuakadimmie, bijjies bïevnesh aamhtesidie jïh konstultasjovnh saemiedigkine.
sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan. sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn.	saemiedigkie learoesoejkesjh saemien gïelesne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne jïh learoesoejkesjh joekoen saemien faagide jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne, jïh saemiedigkie aaj njoelkedassh vadta sisvegen bïjre nasjovnen learoesoejkesjinie § 2-3 jïh § 3-4:n mietie, mejtie stillieh ööhpehtimmien bïjre saemien åålmegij, gïelij, kultuvrij jïh siebredahkejielemij bïjre v. l. ööhpehtimmielaake § 6-4. saemiedigkie jïjtsh evtiedimmieh dorje, jïh darjohte jïh aalka råajvarimmieh dan jïjtsh politihken våaromen nelnie suerkesne.
sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj.	saemiedigke læjhkan mïrrestalleme konsultasjovnepartere staaten reeremidie jïh gåabpegh tjuerieh ohtsedh siemes vaestiedassh.
oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan:	Learohkh giej lea joekoen reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne, maahta maadth- jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne veeljedh dah 4 kombinasjovnh learoesoejkesjistie daaroen- jïh saemiengïelesne:
skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta.	saemiengïele Daaroengïele
Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka ” vaddá ” tijmajt	1. Learoesoejkesje saemien voestes gïeline
sámegiella vuostasjgiellan 1 oahppopládna dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.	– saemien 1
2.	2.
oahppopládna	Learoesoejkesje saemien voestes gïeline
sámegielan vuostasjgielan- sámegiella 1 oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) Guokta vuostasjgiela.	– saemien 1
oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.	Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne
3.	3.
sámegiella nubbengiellan- sámegiella 2 1-10. dáse	Learoesoejkesje saemien mubpien gïeline – saemien 2.
oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.	Learoesoejkesje daaroen (nasjovnale) Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne
4.	4.
sámegiella nubbengiellan- sámegiella 3 1-7. dáse	Learoesoejkesje saemien mubpien gïeline – saemien 3.
oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan.	Learoesoejkesje daaroen (nasjovnale) Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne
30 sámefáhkaj.	30 Learohkidie giej saemien voestes- vuj mubpiengïeline ij leah obligatorijen ammesgïeline / gïeleldh gïengelobpese maadthskuvlesne jïh ammesgïeline ööhpehtimmie jåarhkeskuvlesne, mohte dah maehtieh dam krievedh jïs dam sijhtieh.
sáme ja dáro fágajn li moadda aktisasjoasse, ja danen la ájnas lahka aktisasjbargojn dá guovta fága gaskal, bs. ulmev oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan ja ulmev dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan.	Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh, jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem, v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline.
Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin.	Rååresjimmieh jïh åårganiseremh ööhpehtimmie daaroen jïh saemien lea haestemh skuvlide jïh skuvleaajhteridie, joekoen dejtie skuvlide saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat.	Dïhte edtja årrodh nænnoestamme tæjmoelåhkoen mietie jïh dåhkasjehteme learjoesoejkesjidie, seammaleejns reakta sjïehtesjamme ööhpehtæmman, m. d. Ööhpehtimmielaaken § 1-3, galka evtiedidh.
sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan.	Rååresjimmieh jïh sjïehtedimmieh ööhpehtæmman lea haestemh lohkehtæjjide.
Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv.	Fïerhten jaepiedaltesisnie maahta learohkh årrodh gieh saemiestieh, learohkh gieh maehtieh saemiengïelem jïh learohkh gieh eah maehtieh saemiestidh, mohte sijhtieh dam lïeredh.
Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat.	Ööhphtimmie galka gaajhkidie sjïehtedidh.
statistihkan ” Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008 ” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt.	Saemien låhkoeh soptseste 1 – lahtestimmieh statistihke 2008 Faagen analysetjïerteste saemien statistihke tjåådtje unniedimmie learohkijlåhkoe saemiengïelesne lea mubpiengïelefaagese båateme jïh dan gaavhtan maahta dah tsiehkieh digkiedidh joekoen mubpiengïelefaagem.
Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat.	Daennie digkiedimmesne tjuara vuartasjidh learohkij ellies barkoem jïh skuvlij jïh lohkehtæjjaj tsiehkieh ööhpehtimmiem sjïehtedidh learohkidie.
Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i..:	Dah tsiehkieh mah tjuara digkiedidh jïh vierhtiehtidh lea g. j.:
• oahppopládna ja tijmmalåhko dárogielan (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan	- Learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoem daaroen (voestesgïeline) learohkh saemien mubpiengïeline
• Åhpadusá organiserim ja plánim	- guktie ööhpehtimmiem åårganiseredh jïh rååresjidh
• sámegiela åhpadusá ruhtadimev	- guktie ööhpehtimmiem saemiengïelesne maeksedh
• Viehkkenævo åhpadiddjijda (bagádusá j. n.	- viehkievierhtieh lohkehtæjjide (bïhkedimmieh j.n.v..)
Årnik viertti árvustaláduvvat.	Öörnegem byöroe vuartasjidh.
Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi.	Byöroe vuartasjidh guktie learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoeh daaroen jåhta.
Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat.	Dan våaromisnie byöroe sjïehtedimmiem digkiedidh.
suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d. s. j. åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan.	Tjïelth jïh fylhkentjïelth jaapetjen dåastoehtin mïerhkeme dåarjoe saemienööhpehtæmman, j. n.j ööhpehtimmie voestes- jïh mubpien gïeline.
Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá.	Dah dåarjoeh edtjieh öövtiedidh maeksedh juktie saemiengïeleööhpehtimmie vadtasåvva saemien learohkidie maadthskuvlesne jïh jåerhkeskuvlesne.
Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá.	Dåarjoe edtja aaj öövtiedidh lohkehtæjjaj maahtoem tjïrkedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda.	Tjïeltij jïh fylhketjïeltij dïedte lea ööhpehtimmiem vedtedh saemiengïelesne dejtie learohkidie giej ööhpehtimmielaaken mietie reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne.
Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008. Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan.	Dåarjoeöörnegem lij vierhtiedamme Ööhpehtimmiedirektorateste jaepien 2008 jïh reektehtimmie destie lea daelie Maahtoedepartementesne vierhtedeminie.
Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj.	Departemente lea guhkiem govleme dåarjoen stuaradahkem klååkemh.
Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat.	Maahtoedepartemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse jaapetjen busjedteprossesijgujmie barkedh.
Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá.	Tjuara sïevedidh learohkij reakta lea stinkes seamma man dåarjoen stuaradahke jïh dah tjïelth tjuerieh ektesne barkedh juktie hijven faalaldahke vadtasåvva guktie ööhpehtimmien ulmieh jaksa.
4. doajmma Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamav	Kaarhtedimmie learohkij vierhtie-dimmiem saemienööhpetimmeste
nav gåktu le tsuojggiduvvam sd.	guktie st. bïev.
diedá. nr 28. (2007-2008) sámepolihkka, de le moatten sebrudagá suorgijn dihto vánesvuohta dassta mij dáhpáduvvá skåvllåárggabiejven.	nr. 28 (2007-2008) saemiepolitihke, lea vaenie maahtoe maam skuvleaarkebiejjien deahpede jeenjh suerkine. J.g. vuajna ellies learohkelåhkoem gie saemiengïelem veelji lea vaeni
i. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj.	31 damme Maahtoelutnjemen mænngan, mohte syökemh saemien lohkedh fylhkij gaskij joekehtedtieh.
Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli.	Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta kaartedimmiem darjodh juktie buerebe våaromemaahtoem åadtjodh guktie dah learohkh dej reaktah ööhpehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh, jïh guktie dah learohkh jïjtsh ööhpehtimmiem vierhtiedieh.
Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt.	Destie j.g. båata stuerebe våaromem åådtjadh jis såjhtsh jeatjahdimmieh saemienööhpehtimmesne tjuara darjodh juktie dïhte maahta buerebe learohkij ööhpehtimmiedaarpoeh dåastoehtidh.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: 2009
5. doajmma Bagádusá oahppoplánajda	Learoesoejkesjij bïhkedimmieh
Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åh	Bïhkedimmieh edtjieh haemiedidh guktie dah vuesiehtieh guktie maahta dååjrehtidh hijven sjïehtedamme ööhpehtimmiem.
31 padusáv vaddet. Fágaj oahppoplánaj bagádusá e galga liehket dakkára ma gåbttji ålles plánav, ienni vaddet buojkulvisájt gåktu åhpadus máhttá plániduvvat ja tjadáduvvat ja gåktu oahppe máhtti árvustaláduvvat duon dán dásen.	Bïhkedimmie learoesoejkesjidie faagh ij edtjh ellies årrodh abpe learoesoejkesjinie, mohte vuesiehtimmieh vadta guktie ööhpehtimmiem rååresjidh jïh tjïrrehtidh jïh guktie learohkh maahta ovmessie daltesinie vierhtiehtidh.
Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan.	Bïhkedimmieh byöroeh vedtedh stinkes vuesiehtimmieh guktie maahtoeulmide stinkes sisvegem vadta gaajhkh daltesinie jïh vuesiehtimmieh progresjovnine gaajhkh daltesij gaskem.
Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj.	Bïhkedimmieh LM-06s:se haemede seammavuekine goh bïhkedimmieh LK06:se, d. m. j. laavenjassij mietie prievesne Maahtoedepartementeste Ööhpehtimmiedirektoratese.
Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj.	Bïhkedimmie edtja dåarjodh ööhpehtimmiem saemien jïh daaroen åårganiseredh guktie learohkh åadtjoeh dam ööhpehtimmiem krievemen mietie laakij jïh njoelkedassij mietie.
Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat.	Bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline byöroe uvte bïejedh.
Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn sámedikkijn.	Ööhpehtimmiedirektoraten lea åejviedïedte bïhkedimmieh darjoeh, saemiedigkien ektine.
Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan 15.05.2010.	Ulmie lea bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline galka riejries årrodh 15.05.2010.
Dåj ietjá bagádusáj barggo mierreduvvá Sámedikke ja Åhpadusdirektoráhta gaskal.	saemiedigkien jïh Ööhpehtimmiedirektoraten ektesne.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta aktisasjbargujn Sámedikkijn Ájggegávdda: 20010-2012	Dïedte: Ööhpehtimmiedirektorate Saemiedigkien ektesne Tïjjeperspektijve: 2010-2012
6. doajmma Suohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj tjadádime bærrájgæhttjo	Råajvarimmie 6. Gïehtjedimmie tjïeltijgujmie jïh fylhketjïeltigujmie tjïrrehtim
Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji.	Ööhpehtimmiedirektorate jïh fylhkemaennieh gïehtjedieh tjïeltij tjælloeh jïh learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie.
Dát gullu sámegiela åhpadusán aj.	Daate aaj ööhpehtimmiem saemien gïelesne dæjpa.
Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda.	Maahtoedepartemente lea gihtjeme jis Ööhpehtimmiedirektorate jaepien 2009 gïehtjedimmiem tjïrrehte guktie tjïelth jïh fylhketjïelth saemien learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie dåarjoeh, aaj learohkij learoevierhtide.
sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj.	saemiedigkie galka gïethjedimmiebarkosne mealtan årrodh.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / fylkaålmmå Ájgge: 2009-2014	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / fylhkemaennieh Tïjjeperspektijve: 2009-2014
7. doajmma Værmádahka guhkásåhpadussaj	Råajvarimmie 7. Maajehööhpehtimmien
Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu.	Jeenjh tjïelth ektesne berkieh ööhpehtimmie saemien gïelesne maajehööhpehtimmien viehkine.
Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn.	Fylhkemaenniej barkoe viermievïerhkine lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine berkieh byöroe eevtiedidh, jïh byöroe regijovnalen tjåanghkoeh lohkehtæjjide öörnedh jïlleskuvlijgujmie ektesne barkedh.
Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus.	Dïhte edtja viermievïerhkem tseegkedh lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine saemien gïelesne berkieh.
Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá.	Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta barkoem dejnie viermievïerhkine tseegkedh.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / Fylkaålmmå / allaskåvlå Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / jïlleskuvlh Tïjjeperspektijve: 2009-2010
8. doajmma Aktisasjbarggo Svierigijn sámeåhpadusá birra	Råajvarimmie 8. Ektiebarkoe Sveerjine saemienööh
2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn.	Tjaktjen 2005 jïh gïjren 2006 bieljelin sveerjen jïh nöörjen departementh mej saemien ööhpehtimmien dïedte åarjelsaemien maadthskuvleööhpehtimmiem raastedajvine digkiedidh.
sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan.	eah saemien maanaj sveerjesne leah seamma reakta goh saemien maanaj Nöörjesne.
oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda.	Dah learohkh åadtjoeh faalaldahkem saemien ietniegïeline, mohte ij leah learoesoejkesjh saemien learohkidie eevtididh.
oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel.	Dellie lij g. j. mïeredamme gåbpatjahkh laanth edtjigan dah nuepieh goerehtidh jïh såajhtsh dåeriesmoerh mah njoelkedassine gååvnesieh gosse ektiebarkoe maadthööhpehtimmine raastij bijjelen.
Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat.	Tjïelkes lea jurisdisksjovnedåeriesmoerem gååvnese mij ij naan aelhkie vaestiedassem gååvnesh.
Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja / jali fálaldagá ruhtadibmáj.	Dïhte j.g. mij laantide edjta reeremem utnedh gosse raastij bijjelen ööhpehtidh, muvhth tsiehkine ov-sieme laantij gaskem ööhpehtimmiefaalaldahken bïjre jïh / vuj maaksemem faalaldahkide tjualma.
Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan.	haestemh barkose orre saemiekonvensjovine bieljeldi.
Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij.	vihkeles maehtedh ektesne barkedh raastij dåeresth, joekoen gosse ööhpehtimmiem jïh eevtiedimmiem åarjel- jïh julevsaemiengïelide dæjpa.
Máhttodepartemænnta ájggu	Maahtoedepartemente sæjhta sveerjem bieljelidh jïh vihth digkiedidh mah nuepieh dej leah gosse vaestiedassh gaavnedh maam learohkidie gåabpatjahkine laantine hijven årrodh.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 gidá	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Gïjren 2009
9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra	Råajvarimmie 9. Ektiebarkoe Såevmine saemienööhpehtimmien bïjre
suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj.	ektiebarkoe såevmine lea skuvlide sirmesne jïh Utsjohkesne orreme ektine ööhpehtimminie göökth våhkosne.
sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn.	sæjhta dam ektiebarkoem jåerhkedh.
Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda.	Lissine byöroe soejkesjem maajhööhpehtimmiem buerebe sjïehtedidh ektiebarkojne raastij dåeresth gaajhkh saemien gïeline
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhttat / Fylkaålmmå Nordlándan, Tråmsån ja Finnmárkon Ájgge: 2009 gidá	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh Noerhtelaantesne, Tromsesne jïh Finnmarkesne. Tïjjeperspektijve: 2009
sáme oahpponævo	saemiej learoevierhtieh
sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda.	saemiedigkien lea dej ealamadtjen stillemh maam disposisjovnesne staaten budsjetten tjïrrh saemien learoevierhtide, diedte dej vierhtieh gïetede jïh rammen sisnie evtiedidh.
stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima – sáme gáktuj.	ennje vaenie learoevierhtieh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mah leah evtiedamme Maahtoelutnjeme – saemien mietie.
akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga ” masset ” fáhkaulmutjijt skåvlås.	Aktem haestemistie learoevierhtietjaelieh gaavnedh jïh eah dam skuvleste vaeltieh.
Sámedikke strategalasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs.	Saemiedigkien strategijen soejkesje learoevierhtieöövtiedæmman 2009-2012 lea learoevierhtieseahkarimmieh dorjeme åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mestie lea maanajgïerteste jïh skuvleste dajvine båateme.
sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku.	guktie tjïrkedh learoevierhtieh fïerhten learoehkasse båetieh, strategije lea dah learoevierhtieh edtjieh namhtah årrodh.
sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij.	saemidigkie lea aalkeme pilotprovsjekte Tysfjorden tjïeltesne, gusnie ulmie lea Drage skuvlem eevtiedidh vierhtieskuvlese learoevierhtie-eevtiedimmie julevsaemiengïelesne.
Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj.	Dah dååjrehtsh daestie pilotprovsjektijste maahta nuhtjedh jïh vierhtieskuvlh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien dajvine evtiedidh.
10. doajmma Sáme oahpponævo – buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme	Råajvarimmie 10. Saemien learoevierhtieh –
sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan.	produsjovne, distribusjovne jïh jarkoestimmie
2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat.	vaenie saemien learoevierhtieh vååjnesisnie orreme ovmessie tsiehkine.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge / Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá	Laavenjasse Maahtoedepartementeste lea Ööhpehtimmiedirektorate ektesne Fylhkemaennie Finnmarkesne barkeme kaarhtedimmine mah learoevierhtieh gååvnesieh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne mah maehtieh Maahtoelutnjeme
11. doajmma Diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra	– Saemien utnedh, jïh aaj mah learoevierhtieh mah
Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda.	fååtesieh ovmessie faagine jïh daltesinie.
Dát gullu gå skåvllå álggá, skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj. Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán.	Kaarhtedimmie vuesehte ennje stoerre daarpoe saemien learoevierhtieh Maahtoelutnjeme – Saemien sjïehtesjamme.
Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn, Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda.	gïjren 2009 ektiebarkoedåehkiem nommedahta mij galka uvtiedidh råajvarimmieh mah maehtieh radtjoestidh eevtiedimmiem saemien learoevierhtieh.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / Fylkaålmmå / Sámedigge. Ájgge: Bårggemáno 2009	Dïedtije: Saemiedigkie / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Dåehkie gïjren 2009 tseegkie
lahka aktisasjbargov gaskal institusjåvnåj	33 RØRossAeMieN DAJvesNe lea lihke ektiebarkoem evtidamme institusjonij gaskem mej dïedte saemien ööhpehtimmiem, destie båata mahte ij oktegh learohkh saemiengïelen ööhpehtimmiem orrijh, maadthööhpehtimmesne.
gænna le åvdåsvásstádus sáme åhpadusás,	skuvlh, eejtegh jïh learohkh åadtjoeh raerieh, bïhkedimmieh jïh bïevnesh reaktaj, ööhpehtimmiefaalaldahkij, gïeleveeljemen, tæjmoejuakaldahken jïh fagen tæjmoerååresjimmien bïjre.
padusán.	Råajvarimmie 11.
skåvlåj aktisasjbargujn válldá aajege	Bïevneshråajvarimmieh reaktaj jïh
sáme giella- ja máhtudakguovdásj sáme oahp	tjælloej saemienööhpehtæmman
pev ålles vuodoåhpadusá tjadá, ja tjuovvol	Bievnesh edtjieh fylhketjïeltide, tjïeltide, eejhtegidie jïh learohkidie årrodh.
oahppijt gå manni mánájgárdes vuodoskåvllåj	Daate dæjpa dovne gosse skuvlem aelkedh, gosse skuvlem målsodh jïh gosse ovmessie daltesij gaskem ööhpehtimmesne juhtedh.
ja vuodoskåvlås joarkkaskåvllåj. skåvlå, æjgáda	Dagkerh bïevnesh aaj geerveööhpehtæmman årrodh.
ja oahppe oadtju rádijt, bagádusáv ja diedojt	Bïevnesh byöroe vearman sjïehtesjidh, jïh tjaaleginie.
rievtesvuodaj, åhpadusfálaldagá, giellaválljima,	Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Mïetsken 2009
sijddaskåvlå	voeneskuvlh
sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodo- ja joarkkaskåvlå le Máhttolåpptima	sijjieh mah gåhtjoesuvvieh raedtine nöörjen tsiehkesne, leah daamhts saemien voerngedajvh jïh hijven arenah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebredahkenjielemem gorredidh.
åhpadusáv sáme gielajn, kultuvrajn ja sebrudakiellemijn vuodon.	Maadth- jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh Maahtoelutnjeme – saemien tjïrrh vedtedh kvalitetelds hijven ööhpehtimmiem man våaroemisnie saemien gïele, kultuvre jïh siebredahkejielemh.
sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv.	voeneskuvlij lea, dej lihkesvoete jielije saemien siebredahkese jïh aerpievuekien jielemidie, buerie nuepieh dagkerh ööhpehtimmiem darjodh.
Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan.	Ööhpehtimmie jïh byjjenimmie saemiengïeleldh byjreskinie vadta buerie nuepieh fïerhten learohke dan saemien gïelem evtiedidh iemeles åtnoegïelese.
Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán.	Dïhte aaj aelkebe vierhtiehalmetjh gaavnedh jïh utnedh byjreskesiebredahkesne ööhpehtæmman gosse skuvle lea byjreskesiebredahkesne.
sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj.	voeneskuvlh orrijin, dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien dajvine, destie maahta negatijven gïeleeevtiedæmman årrodh dejnie saemien siebredahkine jïh aaj abpe saemien siebredahkesne.
Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs.	Jis voeneskuvlem orrije dellie almetjh maehtieh voeneste juhtedh.
Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat.	Daate smaave saemiengïeleldh siebredahkh aajhta mah leah vihkeles gosse saemien gïelem gorrede.
ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn.	Jis destie juhtedh dellie dïhte båetije boelve dan lihkesvoete jïh maahtoe byjreskesiebredahken, eatnemen jïh aerpievuekien jielemij bïjre dassanieh jïh terminologijen dïsse sjïehtesjamme.
Åvdåsvásstádus almulasj skåvllåstruktuvras le suohkanijn ja fylkasuohkanijn.	Dïhte lea tjïeltij jïh fylhkentjïeltij diedte byjjes skuvlestruktedh.
Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj.	Reeransse ij maehtieh jiehtiedh guktie skuvlestruktuvre tjïeltine jïh fylhketjïeltine galka årrodh, daate bielie tjïelten jïjtjestuvremisnie.
sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda.	seamma aejkien aaj tjïeltij jïh fylhkentjïeltij dïedte gaskirijhken latjkoen mietie saemiej muhteste.
Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá.	Jis dej bïjre vuarkoes årrodh dellie geervebe voenenskuvlh orrijidh saemien dajvine jïh ij maehtieh dam darjodh åvteli dam goerehtidh.
Dát le aj buojkulvissan masi sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet.	Daate lea aaj vuesiehtimmie aamhtese mejnie saemiedigkie saemielaaken mietie byöroe åadtjodh dan mïelesne jiehtedh.
Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi.	gukt ’ amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem, aaj saemien gïelesne, dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh.
Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn.	såemies aejkien maahta aaj byjres tsiehkieh darjodh nuepiem kvalitatijven buerebe faalaldahkem saemien gïelesne stuerebe skuvlesne.
Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat.	Daate tjura byjreskinie vierhtiehtidh.
sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi.	34 sKReeJRehTiMMiePRovsJeKTe eLgÅesNe Jaepien 2001 saemiedigkie eelki 5-jaepiej skreejrehtimmieprovsjektem elgå bæjjanimmiejarngesne engeldaelesne.
Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj KsŠajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán.	skreejrehtimmieprovsjekte lij maanajgïertesne åårganisereme åssjalommeste maanah edtjieh saemiengïelem lïeredh iemeles jïh aarkbeajjetjen gïeleåtnoen tjïrrh.
máná oarjjelsáme åhpadusáv, vijdábuj de	Maanaskuvlesne maanah åadtjoejin åarjelsaemien ööhpehtimmiem, jïh aaj ööhpehtimmiem jeatjah faagide åarjelsaemiengïelesne.
fágan. Prosjæktalåhpan máhttin máná dábálasj	gosse provsjekte orriji dellie dah maanah meehtin aarkbeajjetjen saemien gïelem guarkedh.
oarjjelsáme ságastimev dádjadit. Máhttin aj	Dah aaj meehtin vaestiedidh jïh soptsestalledh saemiengïelesne.
vásstedit ja ságastimev oarjjelsábmáj hædodit.	saemiedigkie sæjhta dan mïeresne daejnie gïetedimssoejkesjinie reerenasse edtja vierhtiehtidh mïerhkeme dåarjoem voeneskuvlide vedtedh mah ööhpehtimmiem saemien gïelesne vedtieh.
giellaåhpadus ja alfabetiserim ållessjattugijda	Gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide
Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra.	gosse maadthööhpehtimmie geervide, reaktam vierhtede ööhpehtæmman saemiengïelesne ovmese vuekesne enn maanaj jïh noerij åvteste.
Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj.	Jis geerve almetjh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne, lea iemeles dah leah saemieh, jïh sïejhme byöroe jååhkesjidh gosse geerve saemie ööhpehtimmiem saemiengïelesne krievedh jïh maadthskuvleööhpehtimmiem daarpesjidh.
sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj.	saemielaaken § 3-8 reaktaj bïjre ööhpehtæmman saemien gïelesne jiehtedh.
Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ” Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin. ”	Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh, jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. ” Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste ”.
Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga.	ij leah jïjtse dåarjoe ööhpehtæmman saemien gïelesne geervide.
Ålgusgålå hæhttuji gåbtjåduvvat suohkanij ja fylkasuohkanij rámmaj sissŋelin, ja dákkár fálaldagáj láhtjem le ájnegis suohkanij ja fylkasuohkanij åvdåsvásstádus.	Dah åasah tjuerieh tjïeltij jïh fylhketjïeltij mïerij sisnie maeksedh, jïh faalaldahkem sjiehtedidh lea fïerhten tjïelten / fylhketjïelten dïedte.
Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj.	Dan gaavhtan vihkeles dah uvte bïejieh ööhpehtimmievierhtieh njoelkedassij jïh ööhpehtimmiedaarpoej mietie.
sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit.	Dah gieh geerveööhpehtimmiem sijhtieh, tjuerieh jïjtje dej ööhpehtimmiedaarpoeh bieljelidh.
Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot.	Ööhpehtimmie namhtah jïh edtja dååjrehts learoesoejkesjh dåerididh.
suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen.	Tjïelth / fylhketjïelth maehtieh lohkemesiebridie vedtedh barkoem ööhpehtimmiem vedtedh dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne.
Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda.	Ööhpehtimmie edtja dellie aaj namhtah lihtsegidie årrodh.
Valla jus åhpaduslihtto vaddá åhpadusáv vuodoskåvlå ja / jali åhpadusá suorgen suohkanijn ja fylkasuohkanijn sjiehtadusá dagá, de kurssadivut gájbbeduvvá.	Jis lohkemesiebrieh vedtieh ööhpehtimmiem maadthskuvlen jïh / jallh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne jïh ij leah latjkoem tjïeltine jallah fylhketjïeltine, dellie kuvsjemaaksoe kreavasåvva.
Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan.	Aaj kuvsjemaaksoem vaalta gosse lohkemesiebrieh åårganiserieh kuvsjh jeatjah faagesne jïh aamhtesinie, j.g. saemiengïelesne.
Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá.	göökte saemien lohkemesiebrieh, saemien lohkememoenehtse jïh Mearoesaemien lohkemesiebrie, giej åejvieulmie barkedh saemien gïelesne jïh kultuvreaerpesne ööhpehtidh.
12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma	Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmie- provgramme saemiengïelesne
sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn.	saemiedigkie jïh saemien jïlleskuvle lea latjkanamme latjkanimmiem eevtiedimmien jïh tjïrrehtimmien 5-jaepiej saemien geerveööhpehtimmieprovgramme gaajhkh saemien gïeledajvine.
Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon.	35 geerveööhpehtimmieprovgrammen ulmietjïerte lea gaajhkh saemieh gieh eah saemiesth vijries geografijen dajvesne.
Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt.	Dah råajvarimmieh leah joekoen dejtie gusnie daaroestimmiepolitihke jeenjemes arhki.
Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj.	geerve saemieh åadtjoeh ööhpehtimmiefaalaldahkem noerhtesaemiengïelesne, julev- vuj åarjelsaemiengïelesne.
Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni.	Ulmie lea saemieh edtjieh dej gïelem bååstede vaeltedh jïh saemiengïelem lutnjedh gosse jeenjebh saemiestieh.
Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat.	gaajhkh saemiengïelevoengh edtjieh dejnie barkedh.
Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat.	Destie båata saemien gïelejarngh, tjïelth jïh jeatjah gïelevoengine edtjieh lihkes ektiebarkedh.
sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes.	saemien jïlleskuvle dïedtem åådtje praktijhkeles tjïrrehtimmie prosjektine.
Dåjma ruhtaduvvi sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas.	Råajvarimmie saemiedigkeste maeksedh vierhtieh saemieåålmegen fåanteste.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009-2014	Dïedte: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009-2014
13. doajmma Iednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda	Råajvarimmie 13. Kaarhtedidh vijremem ietnegïe-leanalfabetisme jïh daarpoe ööh
sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu.	saemiedigkie faala, saemiej jïlleskuvle ektesne, saemienööhpehtimmiem geervide vïjhtejaepiej ööhpehtimmieprovgrammen tjïrrh.
Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále).	guktie jeenjh daajroem åådtje daarpoej bïjre sæjhta Maahtoedepartemente Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementen ektesne goerehtimmiebarkoem aelkedh man ulmie gïehtjedidh man gellieh ietniegïeleanalfabeth gååvnesieh (d. m. j. almetjh gieh saemiestieh, mohte eah lohkh jïh tjaelieh saemiengïelesne) saemien åålmegisnie.
Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka.	goerehtimmie aaj gïehtjede saemieh giej viesjieh jallh ij naan saemien gïelemaahtoe.
ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat.	ij ulmie leah ellies kaarhtedimmiem man gellieh almetjh dan tjïertij sisnie, mohte goerehtimmie edtja vedtedh guvviem destie, jïh ööhpehtimmiedaarposte vierhtiedimmiem vedtedh.
35 almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin.	Bïevneste goerehtimmie- / dotkemelaavenjassem mïeresne akte aktebielie jaepievïerhke.
sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet.	saemiedigkie böörie barkose mealtan årrodh.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta / Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta / Åhpadusdierktoráhtta Ájgge: Gárveduvvat 2010-2012 (gatjálvis goassa guoradallam álggá)	Dïedtije: Maahtoedepartemente / Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Riejries 2010-2011 (ij daejrieh gåessie aalka goerehtidh)
14. doajmma Alfabetiserimprosjækta Tråmsån	Alfabetiseremeprovsjekte geer-vide Tromsesne
Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan.	Tromsen fylhketjïelte sæjhta alfabetiseremeprovsjekten aelkedh geervide fylhkesne.
Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet.	Provsjekten ulmie lea dah lïhtsegh edtjieh skreejrehtidh dej maahtoem saemiengïelesne formaliseredh, guktie dah maehtieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh saemiestidh.
Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit.	Ulmie lea lohkemejarngh vïjhte, govhte ovmessie sijjieh Tromsen fylhkesne kuvsjh tjïrrehtidh.
Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan.	Provsjekte sïemelatjkosne saemiedigkien jïh Tromsen fylhketjïelten gaskem neebnesåvva.
Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn.	Aaj edtja viermiesijjiem rihpestidh gusnie provsjektelihtsegidie gusnie dej lea nuepie gïelem frïjjes utnedh, jïh jeatjajgujmie jïh provsjekteåvtehkinie gaskesadtedh.
Åvdåsvásstediddje: Tråmså fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Tromsen fylhkentjïelte Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit.	36 sAeMieDigKie LeA sTiPeNDeM jïllebe ööhpehtæmman tseegkeme.
Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan.	Ulmie lea jijnjebh gieh saemiestieh skreejrehtidh ovmessie faagesuerkine.
sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda. Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj - dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere. Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan.	Jaepien 2009 jïllebe ööhpehtimmiem seahkare saemien gïelen learoevierhtiepedagogijhke, aarhskuvle- jïh åålmegh lohketæjjalearohkh giej lea saemien faagegïevlesne, jïllebe ööhpehtimmie åarjel-, julev- vuj noerhtesaemien gïelesne gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien jïllemes seahkare, vijrebe ööhpehtimmie voeresehåksosne, jïh vijrebe ööhpehtimmie åvtesbarkoen jïh rehabiliteringen sisnie saemien maanaj jïh noerij psykosovsijalen vaejvieh.
nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn.	Jis jïjnjebh stipendeöörnegem ohtsieh goh miere ryöhkoe dellie dah vierhtieh ohtsedæjjide juekedh.
sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit.	NoeRhTeLAANTeN FyLhKeTJïeLTe sæjhta skreejrehtidh maahtoem saemien gïelesne jienedidh g. j. maehteles faagebarkijh giej saemien gïelemaahtoe ovmessie barkoesuerkine.
Dáj åhpadusájn ij goassak vuordeduvá ållo ulmutja, ja dajnas le sierraláhkáj ájnnasin smávva sáme gielajda jut sámegielak máhtudahka gávnnu.	Fylhketjïelte gïeleööhpehtimmie stipendh vadta ihte almetjh skreejredh saemien gïelesne ööhpehtidh.
åhpadussaj. Ulmmen le samegielak fáhkaul	stipene maahta ohtsejidie saemien gïelem lohkedh universiteten- jïh jïlleskuvledaltesisnie jïh ohtejidie saemien gïeleööhpehtimmine jåehkeskuvlesne barka.
mutjijt rekrutterimav lasedit duon dán fáh	Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme
kasuorgen. Jagen 2009 vuoroduvvá sáme	Daarpoe lea dotkemem jïh lohkemem saemiengïelesne tjïrkedh.
oahpponævvopedagogihkka, åvddåskåvllå- ja	saemiej jïlleskuvle lea voernges institusjovne saemien dotkemeveartenisne, jïh mij aarebi lij Noerhte saemien institudtine goh dotkemegoevtese.
gájkkásasjåhpadiddjestudenta gejn le sáme	Universitete Tromsesne lea åådtjeme dan nasvjonellen dïedtem saemien dotkemen jïh ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
skihpudagájt sáme mánájn ja nuorajn. Jus	Jarnge saemien lohkeme Universitete Tromsesne barka universiteten tjåanghkanimmie dotkeme- jïh ööhpehtimmiebarkarimmie gosse saemien jïh iemiealmetjhrelatereme tsiehkieh.
sihkarasstet dåhkkiduvvam fáhkabarggijt sáme	stinkes provsjektij tjïrrh jarnge aalka jïh jåhta jïjste dotkemem, jïh initieredh jïh ektieididh faagij dåeresth dotkeme- jïh ööhpehtimmieektiebarkoem.
juollot giellaåhpadusstipendajt arvusmahtátjit	Jïlleskuvle Bodøsne vadta lohkemefaalaldahkem julevsaemien gïelesne lihtsine åålmegh- jïh aarhskuvlelohketæjjaööhpehtimmiem vuj goh vijreööhpehtimmiefaalaldahkem.
ulmutjijt sámegiellaåhpasdusáv válldet.	Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne lea seammaleejns nasjovnalen dïedte åarjelsaemiengïelem lohkehtæjjaööhpehtimmiekontekstesne.
stipænnda máhttá aj juogeduvvat åhttsijda	saemiedigkie lea tjuevtjiedamme tjuara faalaldahkem tjïrkesovvedh dejnie jïlleskuvline seamma man vaenie lohkijh gieh sijhtieh lohkemem åarjel- vuj julevsaemiengïelesne tjïrrehtidh.
gudi sámegielav låhki universitehta- ja allaskåv	ij gåessie edtja jeenjh lohkijh dejnie faalaldahkine, jïh dïhte dan vihkeles joekoen dejtie smaave gïelide saemiengïeleldh maahtoem gååvnese.
36 Åhpadusinstutusjåvnå mierredit ietja makkár åhpadusfálaldagájt galggi álgadit ja gåktu dá organiseriduvvi.	Ööhpehtimmieinstitusjovnij lea autonomije gosse dæjpa mah lohkemefaalaldahkh mah aelkieh jïh guktie faalaldahkh åårgansieredh.
Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs.	Maahtoedepartemente sæjhta dej institusjovnijgujmie ektesne mah lohkemem saemien gïelesne faelieh vuartasjidh barkoe- jïh dïedtejuakemem dej gaskem, jïh sæjhta initieredh lihkebe ektiebarkose dej institusjovnij gaskem jïh aaj ektiebarkoe jeatjah institusjovnijgujmie dej dajvine gusnie maahta daarpoe lohkemem saemiengïelesne.
Åhpadusinstitusjåvnå máhtti åhtsåt oadtjot vissa sajijt, i. i. sáme åhttsijda, muhtem åhpadusá åhttsijda.	Ööhpehtimmieinstitusjovnh maahta syökedh åadtjodh kvoth nænnoestidh, g. j. saemien ohtsijij åvteste, gosse ovmessie lohkemasse ohtsieh.
Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn.	Universitete Tromsesne, jïlleskuvlh Finnmarkesne jïh Lillehammerisnie jïh veterinærejïlleskuvlen leah kvoth saemien ohtsijidie naan lohkemidie.
15. doajmma Sáme åhpadiddjeåhpadus	Råajvarimmie 15. Saemien lohkehtæjja ööhpehtim
sáme allaskåvllåj viertti dárbulasj hiebadáhkkás sadje ásaduvvat bessat boahtteájge vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadusá rámmaplánas.	Jis dan daerpies fleksibilitetem jaksa byöroe saemiej jïlleskuvle frïjje årrodh båetije nasjovnelle mïeresoejkesjistie dan sov maadthskuvlelohkhehtæjjaööhpehtimmie.
Departemænnta ájggu fámov sirddet sáme allaskåvllåj mij gullu ådå sáme åhpadiddjeåhpadusá struktuvrraj ja hábmáj.	Departementen ulmie sov faamoem saemiej jïlleskuvlese delegeredh gosse struktuvrem jïh tseegkemem orre lohkehtæjjaööhpehtimmie saemien gïelesne.
Le gal aj nsajenis vaddet bajemus nasjonálalasj mærrádusájt (láhkatjallusav) háme guhkudagá ja oajvveåsij hárráj (fágaj, pedagogihka, práksisa jná) mij galggá gullut sáme vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadussaj aj.	Dïhte lea bijjies nasjovnalen njoelkedassh gåhkoem jïh åejviekomponenth tseegkemisnie (faage, pedagogijhke, lïereme j.n.v.) maam aaj edjta saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem dijpedh.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2012
16. doajmma Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddjij dárbo guoradallam	Råajvarimmie 16. Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh
Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav.	Dïhte lea daerpies råajvarimmieh tseegkedh guktie skreejremem saemiengïeleldh lohkehtæjjah tjïrkedh.
Departemænnta ájggu rekrutterimvuodov guoradallat sáme alep åhpadussaj ja dárbojt sámegielak åhpadiddjijs.	Departemente sæjhta skreejremevåaromem kaarhtedidh samien jïllebe ööhpehtæmman jïh daarpoem saemiengïeleldh lohketæjjide.
Dárbbo le aj oadtjot diedojt åhpadiddjediles sáme skåvlåjs sáme guovloj ålggolin.	Dïhte lea aaj daerpies daatam gaavnedh lohkehtæjjagaptjemem saemien skuvline dej saemien dajvij ålkoelisnie.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2012
17. doajmma Rekrutterimdåjma sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn	jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien faagegievlesne
sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim.	Lohkehtæjjaööhpehtimmie saemiengielesne lea vuelie skreejreme.
Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán.	Dïhte lea daerpies lissie incitamentem juktie iedtjem jienede saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman ohtsedh jallh saemien faagegievlesne nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Rekrutterimdåjma vierttiji plániduvvat ja tjadáduvvat dajs institusjåvnåjs ma åhpadusáv fálli, ja majn li buoremus diedo birrusijs gåsstå le luondulasj studentajt rekrutterit.	skreejremeråajvarimmieh byöroe rååresjidh jïh tjïrrehtidh dej institusvjonijgujmie lohkemh faelieh, jïh lea bööremes maahtoe dej byjreskijgujmie gustie iemeles lohkijh skreejredh.
Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev.	Departemente skreejremeråajvarimmidie viertide vadta.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
18. doajmma Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge	Råajvarimmie 18. Skreejremekampanje Finnmarkesne – neakoesbarkoe
sáme allaskåvllå, sámedigge, Ks Finnmárkon, Finnmárko allaskåvllå ja Fylkaålmmå Finnmárkon le álgadam rekrutterimtatjástimev åttjudittjat ienep studentajt dán guovte åhpadiddje allaskåvlåjda.	saemiej jïlleskuvle, saemiedigkie, Ks Finnmarke, Jïlleskuvle Finnmarkesne jïh fylhkemaennie Finnmarkesne leah skreejremekampanjem aalkeme jeenjh lohkijh skreejredh dejtie göökte lohkehtæjjaskuvlide.
Ratjástime namma le ” Drømmejobben / Gollevirgge ”; http://www.hifm.no/drommejobben	Kampanjen nomme ” Neakoesbarkoe / gollevirgi ”. http://www.hifm.no/drommejobben
Åvdåsvásstediddje: Fylkaålmmå Finnmárkon Ájgge: ådåjakmános 2009 - biehtsemánnuj 2009	Dïedtije: Fylhkemaennie Finnmarkesne Tïjjeperspektijve: Tsiengelen 2009-ruffien 2009
19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem	Råajvarimmie 19. Bielie loh kemelöönemistie
2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen.	Jaepeste 2009 lij öörnemem tseegkeme lohkijidie gieh såemies lohkehtæjjaööhpehtimmieh orrijin g. j. mastereprovramme lohkehtæjjaööhpehtimmie gïeline vuj realfaagine, juktie dah bielieh lohkemelöönemistie vadtasuvvieh. Departemente sæjhta vierhtiedidh seammaleejns öörnegem dejtie gieh veenemes 60 lohkemetsiehkieh saemiengïelesne lohkedh bieliem maadthööhpehtimmesne lohketæjjine.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2012
37 20. doajmma Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda	saemiengïelesne lohkehtæjjide
Máhtudagá kvalitehtta – joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån.	strategijen mietie Maahtoe kvalitetide – vijrebeööhpehtimmie lohkehtæjjide, lohkemefaalaldahke vadtasåvva 60:an lohkemetsiehkieh golme saemien gïeline saemiej jïlleskuvlesne, Jïlleskuvle Bodøsne jïh Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne.
Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá.	Dïhte edtja guhkiem åvteli aelkedh tjïelkes årrodh gåessie faalaldahkem aalka.
Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda.	Lohkemefaalaldahkh lea voesteges lohketæjjaj ulmietjïertese, mohte aaj maahta rihpes årrodh jeatjide kvalisifijeren ohtsedæjjide.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2012
21. doajmma Kursa og åhpadusá	Råajvarimmie 21. Kuvsjh jïh lohkemh
Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs.	Departemente sæjhta kuvsjh jïh lohkemh saemien gïelesne dåarjodh ovmessie daltesinie mah åårganiserieh saemiej jïlleskuvlen, jeatjah lohkehtæjjainstitusjovnij jïh saemien gïelejarngij ektesne öörnedh.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2012
ietjá gielladåjma	Råajvarimmie 22.
22. doajmma Sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn	julevsaemien dajvine tjïrkedh
oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn.	Åarjelsaemien jïh julevsaemien lea saajrohts tsiehkine jïh daarpesjægan råajvarimmieh mah leah rïekte dejtie joekoen daarpojde tjuevtjede dejnie siebredahkine.
Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit.	Dïhte maahta årrodh råajvarimmieh vierhtiehjarngide tjïrkedh jïh tseegkedh åarjelsaemien gïelide, nuepieh geerveööhpehtimmie jïh fulhkievåaromeööhpehtimmie julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh byjresken jïh regijovnalen gïelearenaj maanide, noeride jïh geervide tjïrkedh.
Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit.	Dïhte vihkeles åarjelsaemien jïh julevsaemien siebredahkh jïjtsh dej daarpoeh gïelem tjïrkedh defineredh.
Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit.	Dan gaavhtan vierhtieh gååvnesieh provsjektide mah maehtieh julev- jïh åarjelsamien gïelebyjreskidie tjïrkedh.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen ulmie lea Fylhkemaennie Noerhtelaantesne dam reejredh.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta / Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájgen	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Fylhkemaennie Noerhtelaantesne Tïjjeperspektijve: Gïetedimsoejkesjen vïerhkeboelhkesne.
23. doajmma Oarjjelsáme giellabiesse	Råajvarimmie 23. Åarjelsaemien gïelebiesie
Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda.	Fylhkemaennie Noerhtelaantesne jïh saemieskuvleståvroe sveerjesne lea ektesne provsjektesoejkesjem dorjeme åarjelsaemien gïeliebiesie.
Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav.	Ulmie lea åarjelsaemiengïele goh gïeline skreejrehtidh, tjïrkedh jïh eevtiedidh.
Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin.	Provsjekten ulmietjïerte gaajhkh learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne skuvlesne Nöörjesne daltesh 6.-9. jïh sveerjen bielesne 5.-8.
Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten.	Dan lissine galka dah eejtegh learohkidie giej meatan dåaradallemem åadtjodh.
sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj.	Dah gieh leah mealtan lohkehtæjjine, giejnie aelkedh jïh giejnie eadtjaldehtedh provsjekten mietie aaj åadtjoeh nuepiem faagen gïenglåbpose gusnie lea aevhkie provsjektasse.
Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008. Giellabiesen lidjin 70 oassálasste.	voesteges gïelebiesie lij Mihtesne jaepien 2008. gïelebiesien lij 70 lihtsegh.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot.	Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea provsjekten mealtan årrodh maeksedh jaepien 2008 jïh sæjhta dam vijrebe provsjektem dåarjodh.
Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj.	Provsjekte lea soejkesjamme göökte gïelebiesieh jaepesne golmen jaepien.
Åvdåsvásstádus: Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: 2008-2011	Dïedtije: Fylhkemaennie Noerhte-laantesne Tïjjeperspektijve: 2008-2011
24. doajmma Åvddånahttemprosjækta NuorttaTrøndelága fylkasuohkanin	Råajvarimmie 24. Eevtiedimmieprovsjekte Noerhte-Trøndelagen fylhketjïeltesne
nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav.	Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte lea jaepeste 2008 saemiengïelen reeremedajvesne jïh sæjhta jaepien 2009 3-jaepiej eevtiedimmieprovsjektem tseegkedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtiedidh jïh tjïrkedh.
Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv.	Provsjekte sæjhta diedtedh ööhpehtimmiem
38 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi.	39 ektine öörnesovvedh. Provsjekte edtja ektiedimmien modellh ööhpehtimmesne evtiedidh 13-jaepiej skuvleöörneme jïh jïllebe ööhpehtimmie, jïh råajvarimmieh evtiedidh gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vååjnoeh.
aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán.	ektiebarkoepartnerh provsjektesne lea snåase tjïelte jïh jeatjah aktørh maadthööhpehtimmesne jïh jïllebe ööhpehtimmesne.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje.
Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte Tïjjeperspektijve: 2009-2012
25. doajmma Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem	Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle- / gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn.	Luvlesaemien Neidenisnie lea aalkeme barkedh 3-jaepiej provsjektine man ulmie skoltesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh jïh tjïrkedh raasten bijjelen ektiebarkojne luvlesaemieh / skoltesaemieh Nöörjesne, såevmesne jïh såajhtsh Russlaantesne.
aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes.	gaskesadtemem lea tseegkeme jïh ektiebarkoe dej ovmessie byjreski, åårganisasjovnij jïh institusjovnij gaskem såevmesne jïh Nöörjesne juktie aelkedh ektine gïele- jïh kultuvreråajvarimmieh juhtedh jaepeste 2009.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dam maaksa.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2008-2010	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2008-2010
26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet	Råajvarimmie 26. Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem
Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen.	Pihtesaemien Nöörjesne lea onne tjïerte jïh pihtesaemien gïele jïh kultuvre tjarki tjevredh.
Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn.	Pihtesaemieh leah minngemes luhkiejaepien aalkeme barkedh pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj.	Lea daerpies råajvarimmieh luvliesaemiengïelem aelkedh seamma haemine.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan vierhtidh råajvarimmide pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn.	Byögkeles råajvarimmieh sijhtieh aelkedh pihtesaemiejgujmie, árran julevsaemien jarngine jïh saemiedigkine gaskestalledh.
Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage.	Aelkeste åvteprovsjektine jaepien 2009.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2011
Almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn	Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie
Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi.	gïele eevtede jïh gorrede gaskesadteminie jïh ektiebarkosne jïh gosse dam utnedh.
Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset.	gïelh mah eah utnieh unnede.
Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå.	Jïjnjh saemieh saemiestieh, mohte eah maehtieh saemiengïelem tjaeledh jïh lohkedh.
Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin.	Faatoes maahtoem saemiengïelem tjaeledh faatoes saemien terminologijem dorje gåajhtsede buerebe daaroestidh.
Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo.	Destie båata saemiengïelem vaenede daaroengïelen muhteste jïh aarkbeajjetjen daarpoe saemiestidh unnede.
Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin.	Jis gïelem tseegkie lea daerpies jaabnan dajvide vijrede gusnie gïele daerpies jïh aevhkies gaskestallemasse dovne aarkbeajjetjen, barkoe tsiehkesne jïh byjjesreeremem gaavnede.
Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon.	Daate krievie vuarkoesåbpoe sjædta gosse saemiengïelem utnedh dovne almetje, saemien byjressiebredahkh, saemien barkoesijjieh, saemien institusjovnh jïh reeremij åtnoe saemien gïelesne.
nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet.	Tjerkebe ööhpehtimmie saemiengïelesne jïh jienedamme saemiengïelem åtnoe byjjes jïh privaten areninie ektesne maehtieh synergie-effektem vedtedh mestie maahta saemien gïelem tjïrkedh aarkbeajjetjen jïh jienede guarkoem åtnoevierhtiem saemiengïelem maehtedh.
sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin.	saemiengïele lea daenbiejjien jeenjh vuekesne privatisereme jïh vaejvie gaavnedh.
Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan.	vuesiehtimmien gaavhtan leah vaenie saemien teeksth gaskeviermesne.
Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki.	vaenie gærjabovrh saemien gærjah duekieh jïh vaenie gærjagåetine åådtje saemien gærjah löönedh.
sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen.	saemiengielen åtnoem tjïrkedh lea dan gaavhtan vihkeles saemien teeksth jïh saemien lidteratuvrh jeenjebh areninie gååvnesidh.
ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga.	Jeenjemes saemiengïelehåålehkh daenbijjien funksjovnellen guektiengieleldh daaroen-saemien.
sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján.	Dah gieh aktengïeleldh saemien gåetine bæjjanieh daarjoengïelem lierieh skuvlesne, voelpijstie jïh siebredahkesne.
Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti.	Jilhts jeenjh vååjnoeh daaroestieh jïh saemiestieh seamma hijven, lea saemien læjhkan dïhte gïele maam bööremes gaskesadtieh.
Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij.	Reakta saemiengïelem utnedh gosse byjjesreeremasse gaavnede lea mahte vihkelommes reaktah saemide goh åålmege.
Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá.	gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh daajroehtieh, dellie tjuevtjedi reakta saemiengïelem utnedh voesteges tjuara desnie gusnie daarpesje tjïelkes jïh veele soptsestidh jïh guarkoe maam jeahtasovvedh.
Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu.	Desnie lea starnedïenesje jïh reaktareereme voerngesne, juktie gïeleldh gaskesadtemebiehteme lea joekoen vaejvie dejtie gieh dam dijpieh.
Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit.	Reerenasse meala dïhte lea vihkeles guektiengïeleldh siebredahkem tseegkedh gusnie daate gåårede, jïh lea positijve vihth saemiengïelen reeremedajve vijrede.
sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn.	41 saemielaaken gïelenjoelkedassh åålmegidie vedtieh gïeleldh reaktah gosse byjjresreeremidie gaavnedieh.
40 ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuodav vásstádusájda samegiellaj, vijdedum adnuj sámegiellaj riektásuorgen, ja vijdedum adnuj sámegiellaj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájt, rievtesvuodav åhpadusvirggelåbijda ja rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj.	Dïhte dæjpa jarkoeste njoelkedassh, bïhkedimmieh jïh sjeemah saemiengielese, reakta vaestiedassem saemiengïelesne åådtje, vijrede saemiengïele åtnoem reaktareeremisnie, vijrede reaktah saemiengïelen åtnoe healso- jïh sosijalensuerkesne, oktegs gærhkoen dïenesjimmieh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïelem ööhpehtimmie.
sámelága giellanjuolgadusáj árvustallamis mij tjadáduváj 2007 jage åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.	saemielaaken gïelenjoelkedassij evaluereme mij jaepien 2007 tjïrrehti vuesehti jeenjemes byjjesreeremh mah leah saemielaaken gïelenjoelkedassij mietie, eah laakan krievemh ellies dåaeredh.
Danen ij le álmmuk lága háldadusguovlon sihkarastedum rievtesvuodajt sámegielav anátjit almulasj orgánaj aktijvuodajn dan dásen majt giellanjuolgadusá biedji.	Destie båata ij åålmegen reaktah laaken reeremedajvesne tjïrkh saemiengïelen åtnoem byjjes åårganh gaskesadtieh gïelenjoelkedassij mietie.
oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.	Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemiengïelesne barkijinie byjjesreeremisnie.
oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn.	Åejviehaesteme lea åtnoem saemiengïelesne jieniedidh suerkine gusnie gïele daenbiejjien viesjies, mearoesaemien, markesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda.	Jeatja stoerre haesteme lea jienedidh låhkoem byjjesbarkijh maahtojne saemiengïelesne, saemiengïelehåålehkij reaktah tjïrkedh kriminalesåajhtosne jïh buerie starne-, såajhtoe- jïh sosialdïenesjh jïh gærhkoen dïenesjh saemiengïelesne saemien utnijidie.
Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj:	Dah ulmieh edtjieh vijrebe eevtiedimmiem vuesiehtidh byjjesdïenesjiemmieh saemiengïelesne:
• Åvddånahttet nuortta-, julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá, bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj	• Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien terminologijem eevtiedidh åtnose starne- jïh såjhtoedïenesjiemmieh, politije jïh kriminalesåajhtoe jïh byjjesreeremisnie.
• Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda	• Buerie starnedïenesjimmieh eevtidieh saemiengïelesne saemien maanide jïh noeride
• sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda	• Starnedïenesjimmieh saemiengïelesne voeres saemide tjïrkedh
• sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson	• Saemiengïele-håålehkij reaktah kriminalesåajhtosne tjïrkedh
• Åvddånahttet buorre ja doajmme sáme dålkkådievnastusáv	• Hijven jïh juhteles saemien toelhkedienesjimmiem eevtiedidh
• Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda	• Dåhkasjehtemeöörnemem saemien toelhkide tseegkedh
• ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda	• Kuvsjh saemien gïelem jïh kultuvrem byjjesbarkijidie tseegkedh
• Åvddånahttet báhkogirjijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj almulasj háldadusá hárráj	• Baakoegærja noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne byjjesreeremidie eevtiedidh
• Åvddånahttet departementaj næhttabielijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj	• Departementij viermiesæjtoeh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne eevtiedidh
• Åvddånahttet buorre årnigijt jårggålittjat lágajt, láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj	• Hijven öörnegh jarkoestimmieh laakh, njoelkedassh jïh byjjespaehperh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien eevtiedidh
• Åvddånahttet dåhkkidimårnigav lágajda ma li sámegielajda jårggåluvvam	• Dåhkesjehtemeöörnegem laakide saemiengïelese jaerkoestamme eevtiedidh
• sihkarasstet bærrájgæhttjoårnigav sámelága giellanjuolgadusáj tjovvolimev	• Gïetjedimmieöörnegh tjïrkedh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrkedh
• sihkarasstet vaj stáhta etáhta adnuj válldi prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli	• Tjïrkedh guktie staaten etath provgrammevåaroeh utnieh mejtie saemien væhtah
• sihkarasstet vaj almulasj regisstara sámegiela bokstávajt giehtadalli	• Tjïrkedh byjjesregisterh saemienvæhtah
sámelága giellanjuolgadusá	saemielaaken gïelenjoelkedassh
sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn.	gïelenjoelkedassh vedtieh otnjejidie gïeleldh reaktah byjjes åårganijgujmie gaavnedih.
Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj.	gïelenjoelkedassh leah voesteges ulmine saemien gïelen statuse jienede jïh vååromem bïejedh saemien gïelen åtnoem byjjes dïenesjimmiej muhteste.
Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi.	gaajhkh byjjes åårganh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh, tjuara njoelkedassij mietie barkedh.
Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge.	Fïerhten åårganen lea dïedte maehteles saemiengïeleldh barkijh utnedh.
Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn.	Dååjrehtse lea raaktan novh geerve tjïeltide dah njoelkedassh gïelenjoelkedassine dåaradalleme, dan gaavhtan lea vaenie jïh onne skreejremevåarome almetjistie gieh maehtieh saemien dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh barkoesijjide tjïeltesne.
sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage.	saemielaaken gïelenjoelkedassh lij jaepien 2007 vuartasjamme.
Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás.	vuartasjimmiem saemien institudte dorji, laavenjasse Kultuvre- jïh gærhkoedepartementeste.
Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.	vuartasjimmiereektese vuesehte byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhth.
oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan.	Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijidie byjjes etatesne.
Ulmme sámegielav ja dárogielav dássádit giellaháldadusguovlo sissŋelin vuojnnet ij le vuojga duohtan boahtám.	guarkoe saemien jïh daaroen lea mïrrestalleme gïelh vååjnoe siejhme guarkoem sjïdtedh.
sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus.	Jeatja positijve mestie saemielaaken gïelenjoelkedassijstie bööti lea tjïrrehtamme vijries
nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn.	42 jïh orredarjome barkoem guektiengïelevoetenm dåastoehtidh jïh saemiengïeleldh dïenesjimmieh, tjïeltine, fylhketjïeltine jïh staaten etatine.
41 Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton.	vuartasjimmie aaj vuesehte maahta gyhtjelassem gihtjedh jis saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies krievemh geptjieh europeijen paktesne regijovnen- jïh unnebelåhkoegïelh.
Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta.	sïevede reeremedajven tjoehpedisteme lea vihkeles jis lea reaktah saemielaaken mietie.
Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav.	vuesehte dïsse geografijen tjoehpedisteme maam unnebelåhkoepaktesne utnedh lea jeenjebe fleksibele goh dïhte maam saemielaaken gïelenjoelkedassesne utnedh jïh destie vuartsjimmiereektesen vuajnoe båata dåaroem mïrregïetedimmieprinsibpen jïh mïrrevierhtie- jïh mïerrestallemeprinsibpij gaskem.
Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra.	vuartasjimmiereektemisnie uvtede dan gaavhtan jis jeenjebe fleksibelen geografijen tjoehpedistemem joekoen tjuara vuartasjidh.
27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam	Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh
sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj.	Dan duekesne dej dåeriesmoerh mah uvte båetieh vuartasjimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh dan duekesne saemielaaken reeremedajven gïelenjoelkedassh lea vijredamme dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelem dæjpa, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente vuajna daarpoem lihkebe tjïrrehtimmie saemielaaken gïelenjoelkedassij muhteste gaskirijhken nænnoestimmieh iemiealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelen.
Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon.	Aaj maahta vierhtiedidh dah lahtesh maam saemiedigkie jïh saemien gærhkoeraerie buektiejigan mah gyhtjelassij bïjre guektiengïelenvoeten gærhkoen barkosne reeremedajvesne.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh barkoem saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh gaskirijhken åeliej muhteste jïh vierhtede jis daarpesje dejtie jeatjahdehtedh.
Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu.	vierhtiedimmiem sjædta konsultasjovnisnie saemiedigkine darjodh.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjepespektijve: 2009-2011
28. doajmma Sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo	Råajvarimmie 28. Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh
sámedigge le jagij 2000, 2004 ja 2008 tjadádam sámegiela dile guoradallamijt ja árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt 2007 jage, dájs åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde rievtesvuodaj gáktuj adnet sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodan sámegiela háldadusguovlon.	goerehtimmieh saemien gïeleste saemiedigkie lij jaepiej 2000, 2004 jïh 2008 darjome jïh aaj vuartasjimmie saemielaaken gïelenjoelkedassh jaepien 2007, leah vuesiehtamme jeenjemes byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhtieh reaktese saemien gïelem utnedh gosse byjjes åårganide gaskesadta saemien gïelen reeremedajvesne.
Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta.	goerehtimmie aaj vuesehte onne jeajtahdehteme lij orreme.
Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra.	Departemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh, lihtsine barkose saemien gïelem tjïrkedh, byöroe laaken tjïrrh hjemmelisnie nænnoestidh juktie gïehtjedidh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth laake gïelenjoelkedassij mietie berkieh.
Åvdåsvássterdiddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
sámegielak bargge almulasj háldadusán	Saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie
oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne.	Man gaavhtan ij saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies dåeredh, vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijij gaskem byjjes reeremisnie, jïh skreejremevåaromem almetjistie gosse almetjh faageööhpehtimmine jïh maahtoe saemien gïelesne, vaenesh.
Lasedit almulasj barggij lågov gejn le sámegiela máhtudahka gájbbet buorre årnigijt sámegiela åhpadusájda ja buorre årnigijt lasse- ja joarkkaåhpadusájda sámegielan.	Jienedimmie byjjes barkijh maahtojne saemien gïelesne buerie öörnegh krievie ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne jïh buerie öörnegh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemien gïelesne.
njuolgadusájt sámelága giellakapihttalijn máht	saemielaaken § 3-7 jeahta barkijh byjres jallh regijovnalen byjjes åårganinie saemien gïelen reeremedajvesne lea reakta permisjovnem baalhkine åadtjodh maahtoem saemien gïelesne lïeredh gosse åårgane lea daarpoeh dan maahtoen åvteste.
tá sån gesi ássje njuolgga gullu, gujddit dan	Ööhpehtimmien mænngan maahta reaktaj tjïrrh krievedh barkije tjuara åårganesne såemies aejkien barkedh.
ská, bs. sámelága 3–11 §. Fylkaålmmå le gujd	Njoelkedassen § 2 dam gïengelåbpoe tjïelkeste, jïh jeahta gusnie praktijhken jïh ealamadtjen aevhkesne, byöroe saemienööhpehtimmiem ektiebarkoe jeenjebh åårganijgujmie årrodh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh.
dimusorgádna mij gullu gujddimusájda ma	Barkijh åårganinie mah permisjovnem vedtieh gosse barkijh gelkieh saemiengïelem lohkedh ööhpehtimmieinstitusjovnesne, leah reaktah baalhkam åadtjodh ööhpehtimmietïjjesne.
Rijkavijddusasj sáme organisásjåvnåjn ja rijka	Maaksoe bieliem baalhkeste maahta vedtedh gosse ööhpehtimmie vijrebe goh åårgane daarpesje jïh gosse ööhpehtimmie ij riekte daerpies barkoen åvteste.
guosski, le aj gujddimusriektá dákkár ássjijn.	vijrebe njoelkedasse § 2 jeahta aaj åårganh mah eah saemielaaken § 3-7 dijpieh, byöroeh permisjovnem barkijidie vedtedh saemien ööhpehtæmman gosse lea daarpoeh maahtoe saemien gïelesne.
sæmmi guosská aj ássjijda gånnå ælla aktak	saemiedigkien mïelen mietie maahta vïenhtedh byjjes båarkarimmieh eah evtedh ööhpehtimmiem saemien gïelesne dejtie barkijidie.
ájnegis ulmusj sierra guoskadaládum.	Daate gujht vååjnoe gïelegoerehtimmine mejtie saemiedigkie tjïrrehtamme.
ramáhtudagá åhpadusáv gånnå julevsáme	DivTAsvUoDNA TJïeLTeN eKTesNe UNiveRsiTeTe TRoMsesNe öörnie lohkemem saemien kultuvre-daajroe gusnie julevsaemien dajve jarngesne.
ja gájkka tjåhkanime le Divtasvuonan. Dát le	Lohkeme lea åårganisereme 3 tjåanghkoeh 2 biejjiej, jïh gaajhkh tjåanghkoeh Divtasvuodnesne.
tjadádum eksámena vaddá 10 oahppotjuorga.	Dïhte öörneme goh vijrebeööhpehtimmie-faalaldahkem eeksamenen mænngan 10 lohkemetsiehkieh vadta.
(RKK ofoten), ja mij lij sierraláhkáj hiebadum	Lohkemefaalaldahke lea laavenjasse Regijovnalen maahtoekontovre ofoten:isnie (RKK ofoten), jïh joekoen lohkehtæjjide jïh jeatjah ööhpehtimmiesuerkesne Divtasvuodnan tjïeltesne tjuevtjede.
ávkálasj juohkka almulasj barggijda ja iehtjádij	Lohkeme aaj relevante byjjes barkijidie jïh jeatjah gieh saemien gyhtjelassij bïjre berkieh jïh gelliekultuv-rellijen kontekstine.
tuvrak aktijvuodajn. Badjel 80 diededim oasse	Bijjelen 80 lohkemerihpestæmman jïh voestes kuvsjetjåanghkose böötin.
kurssatjåhkanibmáj.	Råajvarimmie 29.
Láhkatjállusa 2.§ dáv tjielggi dárkkelappot, ja javllá gånnå dát le praktihkalasj ja økonomalasj ávkken, viertti sámeåhpadus dáhpáduvvat aktisasjbargujn gaskal ietjá orgánaj ma guoskadalli sámelága 3.	saemien / daaroen toelhkedïenesjimmiem joekehthlaakan vuekesne gååvnese byjjes dïenesjevadtemisnie.
Kapihttalis ja dan láhkatjallusis.	Daen biejjien vaenie saemien toelhkh, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån, le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge. Bálkkáåsij ålgusmáksem máhttá vatteduvvat gå åhpadus le ienep gå masi orgánan le dárbbo ja gå åhpadus ij le njuolgga dárbbo dievnastusán.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta, jeatjah departementijgujmie, saemiedigkine jïh saemiej jïlleskuvline daanbeajjetjen toelhkedïenesem vuartsjidh jïh vierhtede mah råajvarimmieh daarpesje guktie bueriejåhteme toelhkedïenesjem tseegkedh.
Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo.	Dan mïeresne byöroe gyhtjelasse skreejreme toelhkeööhpehtæmman, nuepieh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmiem, såajhts nuepieh ektiebarkoe saemien jïlleskuvlen jïh jïlleskuvlen oslosne
sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda. Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt sámedigge le tjadádam.	Mieriedamme Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente tsiengelen 2. 2003 hjemmelinie laakesne 12. juni 1987 nr. 56 saemiedigkie jïh
29. doajmma Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme	jeatjh saemien reatatsiehkiej bïjre (saemielaake) § 3-7 jïh § 3-10.
Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj.	44 gaskem toelhkeööhpehtimmine jïh daanbeajjetjen toelhkeautorisasjovneöörnegem vierhtiedidh.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
hiehtediededimdievnastus	Baenhtsesnebeavna-dïenesje
sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj.	saemiedigkie lea gellien aejkien tjomperdimmieh soptsestalleme juktie baenhtsesnebeavna-dïenesjem ij hijvenlaakan juhtieh dej saemiej åålmegen muhteste jïh dennie saemien dajvine.
Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo.	Daenbiejjien öörnege lea nimhte dållejamkedïejesjen baenhtsesnejarjge (110) Finnmarkesne lea barkijh vaeptieöörnegistie saemiestieh mij soptsestallemen sïjse båata jis daarpesje.
Bulke (112) ja varresvuodadievnastusá (113) hiehteguovdátja adni	Politijen (112) jïh staarnedïenesjen (113) baenhtsesnejarngh utnieh barkijh gieh saemiestieh jijtsh åårganisasjovnen sisnie.
Ráddidus le biedjam avtav juohkusav guoradalátjit rievddadusájt hiehtediedádusá dievnastusán.	Reerenasse lea dåehkiem tseegkeme maam goerehtidh jeajtahdehtemh baenhtsesnebeavna-dïensjinie.
Juogos galggá buktet ietjasa rápportav biehtsemáno 1. b. sáme addnij dárbo vattátjit hiehtediedádusájt ietjasa giellaj le luondulasj oasse dás bargos.	Dåhkie edtja dan reektesem uvte buektedh ruffien 1. 2009. saemien utnijij daarpoeh baehtsesnebïevnesem vedtieh jïjtsh gïeline lea iemeles bieliem barkosne.
Gå akta guovdásj galggá duosstot gájkka diedádusájt divna etáhtajs, de viertti liehket ienep tjadádahtte oadtjot barggijt giellamáhtudagáj sadjihin.	gosse akte jarnge edtja gaajhkh bieljielimmieh dejtie golme etatide vaestiedidh, byöroe buerebe tjïrrehtidh barkijh gieh saemiestieh abpe tïjjesne.
Mánájsuodjalus	Maanavaarjelimmie
Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit.	eN:en maanakonvensjovne artihkele 30:n mietie edtja maana mij unnebelåhkosne jallh iemiealmetjinie ij reaktese nyöjhkh jeatjah lihtsegh dan tjïertesne ektesne paktensne jieledh dan kultuvrinie, dan jïjtse gïelem soptsestidh jïh dan jaahkoem jaehkedh jïh gïehtelidh.
Dát sihtá javllat sáme mánájn li rievtesvuoda bajássjaddamdilláj gånnå sijá ietjasa etnihkalasj duogátja dættoduvvi ja vatteduvvi nuoges sajev.	Destie båata saemien maanaj leah reakta utnedh bæjjanimmietsiehkieh gusnie dej etnijhken gårreldihkie dïedtedh jïh dïsse sijjiem vedtedh.
Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda.	Maanavaarjelimmielaake vadta lihkebe njoelkdassh mah krööhkestieh gosse maanam beaja foestegåetesne, institusjovnisnie vuj ööhpehtimmie- vuj gïetehtimmieinstitusjovnisnie.
sadje mij galggá mánnáj válljiduvvat galggá válljiduvvat dáj vieledusájn vaj máná bajedibme ij galga doajeduvvat, ja máná etnisitehtta, åsko, kultuvra ja giela duogásj vieleduvvá.	sijjiem gusnie maanam beaja edtja j.g. veeljedh destie krööhkestimmeste vaajtele maana bijjienimmiem kontinuitete, jïh maanan etnijhke, religijovnen, kultuvrellen jïh gïeleldh duekie.
ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi.	vihkeles saemien maanaj reakta gïeleldh jïh kultuvrijellen sjïehtedimmie faalaldahkem vaarjele.
sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda.	Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre vihkeles jis maanavaarjelimmiedïenesje edtja maehtedh saemien maanide jïh dej fuelhkide vedtedh faalaldahkem maam dah maehtieh krievedh.
Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj, ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.	Maanavaarjelimmie evtiedimmiejarnge Tromsøsne barka vuekieevtiedimmiem saemien maanavaarjelimmien sisnie, jïh dej lea maahtoe maanavaarjelimmie aalkoetsiehkesne saemien gïele jïh kultuvre.
sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn.	saemien maanah gieh irhkesovvin leah reakta jïh krieveme mïrrestalleme viehkiefaalaldhke seamma viertegs goh jeatjah maanah.
sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs.	saemien maanah saemiengïele reeremedajveste lea reakta saemien gïeline dåastoehtidh gosse politije- jïh joejtehtimmiereeremem gaskesadta.
Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen.	Maanajgåetie lea dan gaavhtan saemielaaken njoelkedassij mietie.
sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn.	saemiedigkie tjuevtjede daen bijjien tsiehkieh politijeetaten jïh dah dåapmerh eah leah saemien gïelen- jïh kultuvremaahtoe gåessie saemien maanah dåapmeregoerehtimmesne, seammaleejns faalaldahkem raeriestimmie, bïhkedimmie jïh dåeriedimmie.
Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda.	Daate joekoen fååtesh maam maanaj reaktavihtiesvoetem dæjpa.
Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le.	Reerenassen ulmie faageldh hijven maanavaarjelimmiem evtiedidh hijven gellienkultuvren maahtoe jïh hijven maahtoe saemien maanavaarjelimmien bïjre dej dajvine gusnie saemien åålmege.
Åhpadusfálaldahka ” Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs ” álgij 2008 tjavtja. Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn. sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån.	Ööhpehtimmiefaalaldahke ” Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne ” eelki tjaktjen 2008. saemien perspektijve lea leevles ööhphtimmesne, ektiesoejkesjinie jïh joekoen jïlleskuvlesne Finnmarkesne.
Ráddidus sihtá mánájgådij åvddånahttemijn dættodit máhtudagájt nannit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv, ja ietján máhtudagájt kultuvralasj unneplåhkosuorgen.	Råajvarimmie 30.
30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam	Vijrebeööhpehtimmiem vuartasjidh
Joarkkaåhpadus ” Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs ” galggá árvustaláduvvat.	vijrebeööhpehtimmiem ” Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne ” edtja vuartasjidh.
Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit.	45 saemien bieliem faalaldahkeste jeenje tjïrkedh.
Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemdepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
31. doajmma Bærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit	Råajvarimmie 31. Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine
Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi.	Maanavaarjelimmie edtja krööhkestidh saemien maanaj gïelen jïh kultuvren duekiem såjhtoem jeatjide jïh jeatjah sijjide juhtedh.
sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat.	gïehtjedimmie saemien maanide maanavaarjelimmieinstitusjovnine edtja njoelkedasside.
Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn.	Daate maahta sjïdtedh dialogine saemiedigkine.
Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2010
44 varresvuoda- ja huksodievnastusá	Starne- jïh såjhtoedïenesjh
Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis.	Reerenassen ulmie lea åålmegasse faaledh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem ij krööhkesth dej gïelen jïh kultuvren duekiem.
suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij.	Tjïelten suerkien tjïrrh sæjhta starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestidh dotkemem jïh maahtoe-eevtiedimmiem, pedagogijhken vierhkevierhtieh, ealamadtjen dåarjoeh uvte beajeme eevtiedimmieråajvarimmieh jïh gïehtjedimmiemetodihkem evtiedidh.
sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu.	sjïerestarnedïenesjisnie sæjhta departemente vaarjelidh saemien åålmegen dïenesjefaalaldahkem aajhterestuvremen tjïrrh.
avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka.	Mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjh jeahta voestegh tjoevere saemien åålmegem dåastoehidh barkijijgujmie giej maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj.	hijven kvalitete dïenesjefaalaldahke destie voestegh tjoevere barkijh gååvnesieh giej leah maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn / addnij dåhkkiduvvam láhkáj.	Jis gïeledåeriesmoerh dam jeerieh dellie lea starnedïenesjen laavenjasse öörnie juktie dïenesjem gaskesadta hijven vuekesne åålmegasse / utnijidie.
Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij.	gosse almetje jïjtse skïemtjije, jallh lea åelieh skïemtjijasse jïh edtja skïemtjalassen bïjre gaskesadtedh vuj bïevnesh åådtje, lea gïele jïh kultuvreguarkoe dan vihkeles bielieh hijven guarkoe dïjreste starnebarkiji-idie / ijstie.
suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka.	Tjïelte, fylhketjïelte vuj starnesijjieh edtjieh öörnedh daerpies toelhkeviehkiem jis barkiji eah leah daerpies gïele- jïh kultuvremaahtoe.
addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos.	Utnijegoerehtimmie mij Jarnge saemien starnegoerehtimmie darjoeji vuesehte ov-fuakeds lea dejnie starnebarkiji saemien gïelemaahtoe jïh dah sïevedieh tjïelkes toelhkeme ij leah hijven.
Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále.	Faatoes gïeleguarkoem starnebarkijinie maahta mistegïetedimmiem sjïdtedh jïh skïemtjelassen væhtah eah aajhtsh.
Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi.	Laavenjassepaehperh jaepien 2008 dejtie regijovnalen starnesijjiide lea starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestamme saemien skïemtjijij reaktah jïh daarpoe sjïehtedamme dïenesjh goerehte jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestalledh.
Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán.	starnesijjieh edtjieh dejnie reektehtidh dej jaapetjen reektesinie.
Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra.	Jis galka tjïrkedh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem saemien åålmegasse lea maahtoe gellienkultuvreldh guarkoem jïh saemien gïelem jïh kultuvrem vihkeles.
Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen.	Dïedte kvalitetetjïrkeme starne- jïh såjhtoedïenesjidie aaj saemide lea bijjies daltesinie.
sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen.	saemielaaken § 3-5 jeahta vijredamme rekta saemeste starne- jïh sosijalesuerkesne.
Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §.	starneinstitusjovnh, maanavaarjelimmieinstitusjovnh jïh sosijaleinstitusjovnh mah leah saemien gïelen reeremedajveste, mohte skïemtjije tjïelteste reeremedajvesne, lea aaj dïedte v. d. saemielaaken § 3-1.
stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos.	Dïedtejuakadimmie starnedïenesjisnie staaten dïedte baalhkah, skïemtjegåetieh (starnesijjieh) jïh jeatjah sjïere starnedïenesjem jïh aaj psykijen starnevaarjelimmiem jïh sjïere jiermehkssåjhtoem.
Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás.	Fylhketjïeltij dïedte baeniestarnedïenesje.
suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás.	Tjïeltij dïedte lea åålmeghdåakteredïenesje, fysioterapijedïenesje, maanadåstoedïenesje, starnestasjovne- jïh skuvlestarnedienesje, håksoe- jïh såjhtoedïenesje, habilitereme- jïh rehabiliteremedïenesje, voestes gïetedimsdaltese psykijen starnebarkojne jïh jiermehksvaarjelimmie.
sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij.	saemiedigkine staaten reeremh soptsestalledh krööhkeste politihke-evtiedimmiem jïh dejtie giej dïedtem dïenesjedarjomh saemien åålmegasse.
Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij.	46 Dåarjoevierhtiej juakadimmien tjïrrh byjresken provsjektide fylhketjïeltine jïh tjïeltine saemiedigkien seahkarimmienuepie starne- jïh såjhtoedienesjh saemien åålmegasse.
sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij.	saemiedigkien ulmie suerkiem edtja mïrrestalleme starnedïenesje årrodh saemien åålmegasse, seammaleejns goh jeatjah almetjidie.
Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn.	starnefaalaldahken aalkoetsiehkie saemien gïeleste jïh kultuvristie jïh starnebarkijij kultuvremaahtoem.
sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj.	saemiedigkie aaj stipende vijrebeööhpehtæmman vadta.
Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj.	Ulmie lea skreejreme saemiengïeleldh faagebarkijh dennie faagesuerkine.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav ” Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij ” dán vuolen aj i..	starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh ” gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse ” dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan, Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose.
Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne.	Starnebarkijh lïerehtimmie vaenieh kvalisifiserme toelhkh starne- jïh sovsijaledïenesjisnie.
Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås.	Dan lissine gïelemaahtose lea daerpies toelhkedïenesjen lea maahtoe saemiem kultuvremaahtoem jïh hïstovrije.
Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ” Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn.	Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: ” skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte.
Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá.	Dan barkosne tjuara saemien skïemtjiji reakta jïh daarpoe sjiehtedimmie dïenesjem goerehidh jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestidh ”.
Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran.	starnesijjieh byöroeh råajvarimmieh aelkedh juktie dej barkiji maahtoem lutnjedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj.	Aaj vihkeles starnesijjieh goerehtieh dam maahtoem gosse barkoem vedtedh jïh dah daarpoeh vååjnesasse gosse ööhpehtimmieinstitusjovnine gaskasadta.
Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet.	Dan vuekesne sjædta starnesijjien daarpoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne vååjnesasse.
sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra.	saemiedigkien mïelen mietie vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem lïerehtidh starne- jïh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmine, juktie gaajhkh gieh starne- jallh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmiem vaeltieh ånnetji saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerieh.
Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit.	Dïhte aaj vihkeles barkedh noerh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne skreejredh vaeltieh ööhpehtimmiem starne- jïh sovsijalenfaagine.
Varresvuodabarggij rekrutterim Tråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn.	Starnebarkijh skreejredh Universiteten Tromsøesne leah kvoth ohtsejidie giej saemien viedteldihkine jeenjh lohkemidie.
Dájda sajijda ávustaláduvvat hæhttu sáme aktijvuoda ma dárkesKurssatjoahkke Sáme allaskåvlån Guovdageainun Dålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varrestuvvi duoj dáj ævtoj milta.	Jis galka dan kvotese maehtedh ohtsedh tjuara saemien viedteldihkiem vuesiehtidh ovmessie tsiehkiejgujmie.
Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan.	gosse starnebarkijh ohtsieh starne Noerhte maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne goerehte jïh bïevnestahketeekstesne bæjhkohte jis syökijh seammavuekesne vierhtiedidh dellie ohtsije gien maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvrisnie åvtese sjïdtedh.
Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás.	såemies aejkien aaj ealamadtjen jeenjede dan maahtoen åvteste.
vuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda.	Kuvsjepaahke saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnosne Dan duekesne namhtah toelhkedïenesjem lea starne- jïh såjhtoedepartemente starnedirektorasine uvtelassem darjome kuvsjepaahke saemiej jïlleskuvlesne guovdageaidnosne starne- jïh sovsijalenbarkijidie.
Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn.	Kuvsjepaahken sisvege aamhtesh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, saemiej reaktaj bïjre jïh naan jiehtegh jïh baakoeh lïeredh maam maahta gaskesadtem viehkien årrodh saemien skïemtjelij jïh starnedïenesjen gaskem.
Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj.	ektie-tjåanghkoe måedtie aejkien jaepesne rååresje.
Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.	Råajvarimmiem ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjïelkes.
Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psyhkalasj varresvuodasuodjalusán (SANKS) sanKs le ásadum Kárášjåhkåj ja le 3 åssudahkaj organiseriduvvam – Åssudahka ållessjattugijda, åssudahka mánájda ja nuorajda ja akta jåhtte juogos gasska / lulle Finnmárkkuj.	Saemien nasjovnalen maahtoejarnge psykijen starnevaarjelimmie sANKs lea Karasjohkesne tseegkeme jïh golme goevtesh åårganisereme – goevtese geervide, goevtese maanide jïh noeride jïh ambulenten tjïerte gaske / luvlie-Finnmarkem.
akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis.	Jïjtse FoU-goevtesen dïedte dotkeme jïh eevtiedimmiebarkoe.
Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt.	goevtese maanide jïh noeride (BUP) sjïerestarnedïenesjh faala poliklinijhtken faalaldahke, dygnefaalaldahke fuelhkide jïh noeride, jïh ööhpehtimmie- jïh bïhkedimmiefaalaldahkh.
Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF. / HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij.	Finnmarkklinihke starne Finnmarken nuelesne edtja sANKs:ine ektesne dïedte eevtididh jïh tseegkeme sjïere maahtoem jiermehksgïetedimmie saemien åålmegasse. Faalaldahkem tjïrkedh dåeresth
nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF. / HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij.	47 faageldh sjïere gïetedimmie jiermehksjearohkevoetem lij vadteme dåarjoem kr 375 000 jaepien 2009 jïh kr 500 000 jaepien 2010 starne Finnmarken Finnmarkklinihkasse edtja regijovnefunksjovnen utnedh saemien åålmegasse.
Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH. / HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan.	Jaepien 2008 helgelandeskïemtjegåetie faagebiejjiem öörni saemien starnen bïjre ektine lihtsegh saemien åålmegistie helgelandesne.
Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn.	Dagkerh faagebiejjieh maahta vuesiehtimmieh årrodh stinkes jïh ålman tjuevtjede råajvarimmieh mah leah byjresken sjïehtedamme gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh starnesijjine.
Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdås	Ektiebarkoereforme Reerenasse aalka starnereformem darjodh maam åenehks bïhkede vijredamme dïedte tjïeltide.
46 vásstádusáv. Látjeduvvá nav vaj pasienta galggi ienebut dálkuduvvat skihppijviesoj ålggolin.	edtja skïemtjijh jeenjebe skïemtjegåetiej ålkolisnie gïetedidh.
Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås.	Destie buerebe skïemtjijegïetedimmiem båata jïh jeenjebe starne fïerhten kråvneste.
Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen.	Reerenasse stoerredigkiebïevnesem uvtems biejedh gïjren 2009 ektiegïetedimmie starnesuerkesne.
Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam.	Dïhte lea dialogem saemiedigkine tseegkeme.
32. doajmma Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn	Råajvarimmie 32. Toelhkedïenesjh starnesijjine
Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu.	Laavenjassepaehperisnie regijovnalen starnesijjide lea gellien jaepien krieveme galka toelhkedïenesjh tseegkedh skïemtjejidie gieh dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh tseegkedh barkijh gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh saemien åålmegasse veadtaldihkie.
Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot.	Jaepien lahtesimmie jaepien 2008 starne Noerhte RhF jeahta rutijne toelhkedïejesje lea sijjesne mohte ij leah helgelandeskïektjegåetesne desnie dejnie barkeminie faalaldahkem sæjjan åadtjodh.
sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn).	saemien toelhkedïenesje lea jaksoes biejjien dovne starne Finnmarke jïh Universiteteskïemtjegåetie Noerhte Nöörjesne (UNN).
Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta.	Ålkolen sïejhme barkoetïjjem starne Finnmarke faala toelhkedïenejem telefovnisnie jïh UNN:sne toelhkem leejjedh jis daerpies.
nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin.	Noerhtelaantenskïemtjegåetie bïevnese toelhkedïensjem lea jaksoes.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta dialogesne saemiedigkine vierhtiedidh provsjektem man ulmie toelhkedïenesjem buaranidh.
Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.	Provsjekte sæjhta aelkedh soejkesjeboelhken mietie, mohte ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjielkes.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
33. doajmma Bærrájgæhttjo	Råajvarimmie 33. Gïehtjedimmie
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta staatenstarnegïehtjedimmine ektesne barkedh vierhtiehtidh guktie starnegïehtjedimmie saemien åålmegij reaktah starneviehkine vaarjele jïh guktie reakta daerpies starneviehkiem gåarede.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
34. doajmma Avtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn	Råajvarimmie 34. Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta saemiedigkine ektesne barkedh lïhkebe goerehtidh guktie seammaleejns starnedïenesjimmesne maahta julev- jïh åarjelsaemien dajvine vaarjelidh.
oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas ” oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn ” liehket ájnas dán bargguj.	Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte ” Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne ” lea vihkeles daennie barkosne.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoeedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme	Råajvarimmie 35. Byjjes paehperh jarkoestidh
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit.	starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta vierhtiehdidh sjiehteles paehperh aaj departementen nueliem etatijste åålmegasse noerhtesaemiengïelese, julevsaemiengïelese jïh åarjelsaemiengïelese jïh daam dan viermiesæjtose vuesiehtidh.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj	48 sTARNegAAvNeDiMMie voeRes sAeMiDe várdobáiki saemien jarnge lea iedtjeles vuajnoe saemien gïelem jïh kultuvrem.
Prosjæktaruhtadibme sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj.	starnegaavnedimmien ulmie lea gaavnedimmiesijjiem tseegkedh gusnie saemien kultuvre jarngesne, jïh gusnie dah gieh båetieh åadtjodh lïeredh jeenjebe starne- jïh kultuvrerelaterem aamhtesigujmie jïh sovsijalen ektieorreme.
Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj / lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán.	Daate maahta skïemtjelassh jïh oktegsvoetem dåastoehtidh, jïh vadta jeenjedamme jielemekvalitetem jïh murriedimmiem.
Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj.	Dah voeres markasaemieh soptsestieh dan byjresken smaarehtjïertem, mearan saemien tjaaleldhgïelem geervebe sjædta.
gånnå sáme kultuvrra le guovdátjin, ja gånnå	Desnie vuesehte ohtje tjaaleldh teeksth saemiengïelesne mah dah gieh båetieh åadtjodh tjoejeles lohkedh, jallh saemien baakoeh jïh jiehtegh tjaeledh mejgujmie dah gieh meatan buektiehtamme.
kultuvrra tiemájt ja sosiálalasj æjvvalibme. Dát	Naemhtie dej gieh meatan maahtoem saemien gïelesne utnedh jïh jienede dej lohkememaahtoem.
labbo.	Råajvarimmie 36.
Åvddånbuvteduvvi åni tjálalasj tevsta	Jiehteghbaakoehgærja starne-
låhkåt, jali bágojt ja moallánagájt sámegiellaj	jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh
majt oassevállde bukti tjáleduvvi. nav aneduv	Prosjektevierhtij muhteste saemiedigkeste lea jiehteghgïetegærjam evtiedamme maam skiemtjegåetesne Porsangerisnie utnedh.
vá sámegiela máhtudahka mij oasseválldijn le,	gïetegærja maahta gaskesadtemem aelhkebe darjodh syjhterem jïh saemien såjhtoedåastojem / åelide gaskem institusjovnesne jïh tjïeltestarnedïenesjimmesne.
ja laset sijáj låhkåmtjehpudagáv sámegiellaj.	starnedirektorate sæjhta gïetegærjam direktoraten viermiesæjtose bïejedh.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta / Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente / Starnedirektorate Tïjjeperspektijve: 2009
37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra	Råajvarimmie 37. Baeniestarnen bïjre bievnedh
sd. diedá.	st. biev.
nr. 35 (2006-2007) sadjihibme, máhtudahka ja sosiálalasj dássálahttem ” Boahtteájge bádnevarresvuodadievnastus ” 8.4. kapihttalin le akta tjovvolimtjuokkes i. i. sáme álmmuga hárráj.	nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete, maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie ” Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh ” kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse.
Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin.	Reerenasse sæjhta baeniestarnen bïjre maanine jïh noerine unnebelåhkoeåålmegisnie bievnedh starnestasjovnesne- jïh skuvlestarnedïenesjimmesne utnedh.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda.	starne- jih såjhtoedepartemente lea dagkerh saerniestimmieh dorjeme gosse dåarjoem Nöörjen baenievaarjelæmman vedteme DvD-filmem dorjeme baeniestarnebïevnesinie maanide jïh eejhtegidie.
Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij.	Filme aaj hijven starnestasjovnesne utnedh jïh saemiengïeleldh åålmegasse vuesiehtidh.
Dagádum li aj folieridum ” ságastallamkårtå ” ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat.	Aaj lea dorjeme foliereme ” soptsestallmekåarhth ” mah leah gïeleneutralijes, mah maahta bïevneshbarkose utnedh.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam	Råajvarimmie 38. Baeniestarnem kaarhtedidh
Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis.	gååvnese vaenie systematisereme maahtoe baeniestarnem geerve almetjidie.
Ráddidus ájggu oadtjot bádnevarresvuodadilev guoradaládum ja máhttelis siváj aktijvuodajt, åvddåla árvustaláduvvi ienep dåjma buoredittjat bádnevarresvuodav sáme álmmugin (Bs. sd. diedá.	Reerenasse sæjhta baeniestarnetsiehkieh kaarhtedidh jïh jis lea ektietsiehkiem, åvteli jeenjh råajvarimmieh buarene baeniestarnem saemien åålmegisnie aelkedh (v. d. st. bïev.
nr. 35 (2006-2007).	nr. 35. 2006 – 2007).
sáme varresvuodaguoradallamguovdásj ájggu árvustallat ásadit prosjevtav guoradalátjit bádnevarresvuodav sáme álmmugin.	Jarnge saemien starnedotkeme sæjhta vierhtididh provsjektem tseegkedh baeniestarnem kaarhtedidh saemien åålmegisnie.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj	Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: soejkesjeboelhkesne
barggo- ja álkkádusháldadibme	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket.	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja utnijh dåstoeh servicine, seahkarimmine, maahtojne, bïevnesigujmie, jaksoesvoetine jïh hijven sjïehtesjamme dïenesjefaalaldahkine.
addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá.	Joekehts utnijh duekesne j.g. gïelen, kultuvren jïh dååjrehtsij muhteste krievemh tseegkie haemiedimmiem jïh sjïehtedimmiem faalaldahkide. etate edtja barkedh seammaleejns faalaldahkem gaajhkide.
Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat.	gosse orre NAv-kontovrh tseegkedh tjïeltine saemien åålmeginie, edtja daarpoem jih maahtoen saemiengïelesne jïh kultuvren åvteste joekoen vierhtiedidh.
akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma.	Barkoedåehkie jaepien 2008 bïeji reektehtsem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre barkoe- jïh jearsoesvoetereeremisnie, jïh uvtedi jeenjh råajvarimmieh.
Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda.	Reektehtse lea hijven våarome barkosne faalaladahkem buarane saemien utnijidie.
Barggo– ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit. Departemænnta le hásstalam etáhtav	Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja jïjtsh laakh jïh njoelkedassh tjïrrehtidh juktie nænnostidh mij laakide saemielaaken § 3-2 muhteste relevanten årrodh saemiengïelese jarkoestidh.
48 maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit.	Departemente lea etatem haesteme kontinuerlijen njoelkedassh jïh bæjkoehtimmieh jarkoestidh nænnoestimmiej mietie, jïh jarkoestamme njoelkedassh jïh bæjhkoehtimmieh åålmehtehtedh.
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja tertialesne reektedidh saemielaaken gïelenjoelkedassh dåaradalledh jïh saemien gïelem åtnoem, dan nuelesne statuse gosse laakh, njoelkedassh, skjeemah jïh jeatjah bïevnesh jarkoestidh.
39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBAan	Råajvarimmie 39. Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne
www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji.	www.nav.no lea Nöörjen stööremes byjjes viermiesijjie jïh åejviekanale bïevnesh barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesjh ektesne.
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i..:	Barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesje edtja barkedh bïevnesh man bïjre almetjh gihtjieh www.nav.no etaten dïenesjh jïh reaktah saemien gïelesne j.g.:
• Fállosadje sámegiellaj dagáduvvá www.nav.no åvddåbælláj	• Jïjtse saemiengïeleldh menyetsiehkiem åvtesæjtosne www.nav.no darjodh
• sierra oajvvabielle dagáduvvá gájkka sámegielak diedoj birra www.nav.no bielen.	• Jïjtse åejviesæjtoem gaajhkh saemiengïeleldh bïevnesh www.nav.no darjodh
• Referánssadiedo ruhtamávsoj ja årnigij birra jårggåluvvi, dán vuolen:	• Referansebïevnesh dïenesjij jïh öörnegij bïjre jarkoestidh, dan nuelesne:
• Referánssatevsta ma fámilljasuorggáj guosski	- Referanseteeksth fuelhkiesuerkesne
• Referánssatevsta ma biejvverudájda guosski	- Referanseteeksth bijjiebeetnegij bïjre
• sjiemá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále	• Govlesovveme ohtsemesoejkesjh parallelen jarkoeistidh
• Bagádusá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále	• Govlesovveme bïhkedimmie ohtsemesoejkesjasse parallelen jarkoestidh
Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate sæjhta dan åejvietjaalegadtjh jarkoestidh.
Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009.	Tjaalegadtjh biejjiebeetnegij jïh voeresbaalhkaj bïjre gååvnesieh voestes bieliejaepien 2009 mietie.
Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos.	Tjaalegadtjh jïh bïevneshplaakath byjreske NAv-kontovrisnie åtnose haemiedidh man våarome lea saemien kultuvre.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusdirektoráhtta Ájgge: 2010 álgon	Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoetedirektorate Tïjjeperspektijve: Primo 2010
40. doajmma Addnijguoradallama	Råajvarimmie 40. Utnijegïehtjedimmieh
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan.	Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja bielejaapetjen utnijegïehtjedimmiej tjïrrehtidh, jïh aaj jaapetjen utnijegïehtjedimmieh barkoevedtij gaskem.
Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn.	etate edtja aaj byjresken utnijegïehtjedimmieh saemien reeremedajvine tjïrrehtidh.
Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet.	Mestie utnijegïehtjedimmeste båata galka våaromem darjodh kvaliteten evtiedimmie etatesne.
Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn.	Reektesinie edtja goerehtidh dah dååjrehts råajvarimmine mej tjïrrehtamme saemien utniji åvtese, dan nuelesne bïevnesh www.nav. no jïh jeatjah bïevnesh, jïh aaj mestie utnijegïehtjedimmeste båata saemien dajvine.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusetáhtta Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge alluj	Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate Tïjjepersektijve: Juhteles
girkko dievnastusá sámegiellaj	gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne
Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj.	Bijjie krööhkestimmie saemien gærhkoejielemem Dïhte nöörjen gærhkosne vaarjele lea dïhte tjuara paktine saemien jïjtjeguarkoejne evtiedidh jïh saemien tradisjovnijgujmie.
Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn.	Jis saemien gærhkoejieleme edtja integrerijen jïh mïrrestalleme bielie jeatjah gærhkoejielemistie årrodh lea gaskem jeatjabem vihkeles barkoem jåerhkedh gærhkoen liturgijh sjïehtedamme saemien gïelese jïh musihkasse, jïh tjuara jeenjebh evtiedidh saemien gïelesne – joekoen dejnie julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvine.
sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj.	Barkosne orredehtedh salmerepertoarem jïh liturgijh dan gaavhtan stoerre dïedth bïejedh saemien gyrhkesjimmietradisjovnesne jïh saemien gïelesne, musihketradisjovnesne jïh kultuvrisnie.
JÁHKKoÅHPaDUsÁÅDÅsTUsÁ baktu Vuona	saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne. ”
koåhpadusán.	oktegs
liehket sáme åtsådallamij ja bájkálasj sáme girk	50 JAAhKoeÖÖhPehTiMMieReFoRMe Dïhte nöörjen gærhkosne lea aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien jaahkoeööhpehtimmiem.
praksisin. sáme girkkoráde ja Girkkoráde li	saemien jaahkoeööhpehtimmiem edtja saemien dååjrehtsisnie jïh byjresken saemien gærhkoejieliemisnie dibrehtamme.
nuorajda ”. Ásaduvvam le næhttasadje oarjjel,	vaajteli guektiengïelenvoetem vååjnesasse praktijhken jaahkoeööhpehtimmesne.
julev-, ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.	saemien gærhkoeraerie jïh gærhkoeraerien provsjekten dïedte ” eadtjohkevoetenvåarome jaahkoeööhpehtimmie viermesne saemien maanide jïh noeride.
nuorttasámegiellaj. næhttasadje le oarnniduv	www.osko.no ” osko ” lea jaahkoe jallh jearsoe noerhtesaemiengïelesne.
soahke, tjáhtje, dållå, ednam, biejvve ja girkko.	viermiesijjieh tjïjhtje aamhtesi mietie öörneme: Låavtegh, såekie, jaevrie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
Dát vaddá buorre álgov guovdásj elementaj	hijven daajroehtimmie vadta dah jarnge elementh kristeles jaahkoe saemien perspektijveste vuajna.
“ Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso.	gærhkoen dïenesjinie voesteges oktegs sealoesåjhtoem.
Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo.	Dan lissine jiehtese dæjpa g. j. kristeme, pruvreme jïh aejlies maalestahke.
njuolgadus galggá dádjaduvvat, mij gullu dån maŋemus nammadum dievnastussaj, náv vaj ælla avtagin gájbbádusá galggá sámegiellaj juoga gå gájkajda le rabás, buojkulvissaj dábálasj jubmeldievnastus.	Njoelkedasse edtja guarkedh numhtie krööhkestimmine dan minngemes såårts dïenesjh, ij oktegh maehtieh krievedh dah edtjieh saemien gïelesne årrodh gosse gaajhkide rihpesåvva, v.g. daamhts gyrhkesjimmie.
Valla jus hærrá sihtá dákkár dievnastusáv vaddet dáhpadum ásadusán, máhttá ulmusj gájbbedit galggá sámegiellaj ”, bs. ot.	Mohte jis hearra sæjhta dagkerh dïenesjh gaptjeldh öörnemisnie vedtedh, maahta krievedh saemien gïelesne ”, v. d. od. p rp.
prp. nr. 60 (1989-90) sáme giella 48. bielen.	nr. 60 (1989-90) saemien gïele sæjtoe 48.
sámegiela adno jubmeldievnastusájn ij le náv de sámelágan reguleridum.	Åtnoe saemien gïelem gyrhkesjimmesne ij leah saemielaakesne regulereme.
41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda	Råajvarimmie 41. Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman
Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea guhkiem dåarjoem vadteme Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose bijbelen teeksth jarkoestidh jïh revideredh noerhte-, åarjel- jïh julev saemien gïelesne.
Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj.	Abpe Bijbele jaepien 1890 noerhtesaemiengïelese jarkoestamme.
Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav.	Revisjovne Dïhte orre testamente noerhtesaemiengïelesne lin orrijamme jaepien 1998, jïh daelie Dïhte båeries testamente revidereminie.
Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam.	Dïhte orre testamente lea aaj julevsamiengïelese jarkoestamme jïh naan bijbeleteeksth åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.
Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá.	Dåarjoe Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose juhtele.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta / Vuona Rámmátsiebrre Ájgge: Bargo mij le manon	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Dïhte nöörjen bijbeletjåanghkoe Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon	Råajvarimmie 42. Saemien åålmege åarjelsaemien
Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea vierhtieh vadteme tseegkemasse saemien åålmegem åarjelsaemien gïeledajvesne jaepien 2009.
Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav.	Ulmie lea åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh åarjelsaemien gïelem tjïrkedh.
Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen.	Åålmegen tseegkesovvemem goh voejhkelimmie mij njieljie jaepien vaesedh.
Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n.	Departemente lea njoelkedassem öörnegen bïjre dorjeme maam tsiengelen 1. 2009 raejeste jåhta.
Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.	Njoelkedasse galka åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat / Nidaros bissmaguovllo Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Nidarosen bæspa Tïjjeperspektijve: 2009-2012
43. doajmma Jårggålibme / hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj	Råajvarimmie 43. Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman
Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj / sáme Girkkorádáj.	Barkoe saemien jarkoestimmine jïh sjïehtedimmine teeksth gyrhkesjæmman gaajhkh golme saemien gïelide lea gærhkoeraeresne / saemien gærhkoeraerie.
Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin.	Liturgije jaepeste 1978 lea noerhtesaemiengïelese jïh julevsaemiengïelese jarkoestamme jaepien 2008. Jaepeste 2007 kristemeliturgije åarjelsaemiengïelesne gååvnese goh pryövemeöörnegem.
Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005.	Liturgijegïetegærjam barkeminie gaajhkh dah golme gïeline mah olkese båetieh 2009/2010. salmegærjah olkese vadteme noerhtesaemiengïelesne jaepiej
Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ” salmer 1997 ”.	51 1993 jïh 1995 jïh julevsaemiengïelesne jaepien 2005. veeljeme åarjelsaemien saalmh lea salmer 1997 mealtan vaalteme.
2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen.	Åarjelsaemien saalmegærja lea evtiedeminie jaepesne 2008.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta / Sáme girkkoráde Ájgge: Barggo le jådon	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Gærhkoeraerie / Saemien gærhkoeraerie Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
værroetáhtta	skaehtieetate
44. doajmma Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj	Skaehtieetate – vijredamme faalaldahke saemiengïelesne
Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno.	skaehtieetate blankedth jïh goerh mah leah saemiengïelese jarkoestamme skaehtiemaeksijidie gïeh dejtie gihtjieh.
Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt.	Dej jaepiej gosse skaehtieetate dam faalaldahkem åtneme, lea 140 – 150 almetjh dejtie åtneme.
ietján gå dá stuoves rutijnajda tjanádum dájda blankehtajda / sjiemájda, de ij le ietján ásaduvvam makkárak stuoves rutijna jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj, jali dákkár dokumentajt ráddidusá jali værroetáhta sijddabielijn almodussaj.	Dej stinkes öörnegh doekoe blankedtide viedteldihkesne ij leah stinkes öörnegh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste paehperh saemiengïelese, jallh gosse paehperh reerenassen jallh skaehtieetaten gåetiesæjtose åålmehtehtedh.
Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuort	skaehtieetate dïenesjh noerhtesaemiengïelesne vadta jis skaehtiemaeksijh dam daarpesjieh.
50 tasámegiellaj værromaksijda gå le dárbbo. Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj.	skaehtiemaeksijh maehtieh noerhtesaemiengïelem veedljedh gosse skaehtiebïevnesimmie bieljilidh, jïh saemiengïeleldh gïetedæjjam åadtjodh soptsestalledh.
Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv.	skaehtiemaeksijh gieh noerhtesaemiengïelesne tjaaleldh bieljielieh, åadtjoeh vaestiedassem noerhtesaemiengïelesne.
Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu.	gïetedæjjah dejtie viehkine årrodh gaskem jeatjabem bïevnesh bïhkedidh mah ajve daarjoegïelesne gååvnesieh.
Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat.	Daenbiejjien ij leah teknijhken nuepieh jïjtsebïevnesem saemiengïelesne elektronijhken.
Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo.	gaajhkh goerh mah edtja elektronijhken vuekie Altinn:se vedtedh, tjuara Laavenjasseregisterasse tjaalassovvedh, mij ij saemien væhtah dåarjoeh.
Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj. Gehtja aj 57. dåjmav.	Ulmie lea guhkiesmïeresne nuepie sjædta jïjtsebïevnesem elektronijhken vuekesne aaj saemiengïelesne.
Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn.	vuartesjh råajvarimmieh 57. skaehtieetate sæjhta darjodh goerh jïh bïevnesh aelkebe gaavnedh dan viermiesæjtojne.
Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj	etate aaj sæjhta rutijnh tseegkedh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste.
Åvdåsvásstádus: Værroetáhtta Ájgge: Aktelasj barggo	Dïedtije: Skaehtieetate Tïjjeperspektijve: Juhteles
Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli.	Krimijnalesåjhtoe ij leah statistihke man gellieh saemieh gieh dööpmesovvin.
ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit.	ij leah luhpie tjaalasovvedh almetjij etnijhken duekie gie beadtasåvva.
sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit.	saemielaaken saemiengïele-håålehken reaktah vaarjele gie beadtasåvva.
Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat.	Njoelkedassh laakesne jeahta dïhte gie vaajtele saemiestidh dan jïjtse ïedtjh vaarjele krimijnalesåjhtoen muhteste saemiengïele reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelesne gïetedidh.
Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda.	Daate dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelh dæjpa dej gïeledajvine.
Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj.	Krimijnalesåjhtoen roestegåetesne saemiengïelen reeremedajvesne lea dej gieh leah dan sisnie reakta sinsitniem jïh åelide saemiestidh.
Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá.	Reakta saemiestidh aaj dæjpa siebredahkenbeadtoem tjïrrehtidh jïh gosse promilleprovgrammem meatan.
Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn.	Dej gieh leah sisnie jïh dööpmemij aaj reakta saemiestidh gosse njaalmeldh bieljielieh krimijnalesåjhtose.
Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka.	Krimijnalesåjhtoe dan gaavhtan tjuara barkijh utnedh gieh saemiestieh jïh saemienkultuvre maahtoem utnieh.
sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson.	Barkijh gieh saemiestieh leah vihkeles dovne roestegåetesne jïh frïjjesåjhtosne.
Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda.	Roestegåetesne maahta aaj toelhkedïenesjem utnedh, jilhts ij leah bööremes.
Tjadádit gájkka ságastallamijt friddjahuksokåntåvråjn ja duobbmidallij dålkima baktu máhttá guládallam kvalitehtav nievredit dan mærráj vaj des ij le bælosdahtte.	Jis gaajhkh soptsestallemh tjïrrehtidh frïjjesåjhtoekontovrh jïh dööpmijh gaskem toelhken tjïrrh destie gaskesadtemen kvalitetem tsevtsedh dan jeenje ij aervedh dïhte vaarjelimmine.
sd. diedá.	st. bïev.
nr. 37 (2007-2008) straffa mij doajmmá giehtadaláduváj stuorradikkes 2009 gidá.	nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta lij gïetedamme stoerredigkesne gïjren 2009.
stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen.	Jis galka stoerredigkiebïevnesem dåeriedidh Justisdepartemente sæjhta gïeteldssoejkesjem darjodh, gusnie aaj dööpmin saemiengïele-håålehkij tsiehkieh jïh krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemiengïelem jïh kultuvrem lea mealtan.
45. doajmma Sámegielak giddagisbarggij rekrutterim	roestegåetiebarkijidie skreejredh
Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt.	Krimijnalesåjhtoen jarnges reereme sæjhta saemiengïeleldh aspiranth skreejredh roestegåetieskuvlese goh jïjtse åvtemierieaamhtesem stuvremedialogesne Krimijnalsåjhtoen ööhpehtimmiejarngine (KRUs), mij roestegåetiebarkijh lïerehte.
Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti.	Ulmie lea fïerhten jaepien sjïere låhkoem aspiranth sïjse vaeltedh gieh saemiestieh.
Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev.	Jis göökte ohtsijij seammaleejns kvalifikasjovnh vierhtiedieh, edtja dïhte gie saemeste voestesreaktam utnedh.
aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak.	Aspirantijstie gieh orrijin tjaktjen 2007, lij akte gie saemeste.
Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon.	Dah leah göökte roestegåetieh Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi.	Tromsø roestegåetien akte barkije gie saemeste, mearan tjïjhtje saemienkuvsjesne daelie.
Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge.	vadsø roestegåetien göökte barkijh gieh saemiestægan, mearan frïjjesåjhtoekontovren Finnmarkesne lea akte barkije gie saemeste.
Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik.	Dan doekoe lea Bodø roestegåetien, ila roestegåetie, vuarhkoe- jïh tjïrkemeanstalten jïh Ringerike roestegåetien akte barkije fïerhten sæjjan gie saemeste.
51 dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon.	Daelie haesteme nuekie barkijh skreejredh dejtie gööktijde roestegåeide Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat.	Justisdepartemente lea dan gaavhtan sjïehtedamme roestegåetiebarkijeööhpehtimmiem maahta desentraliserijen vuekiem tjïrrehtidh.
2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt.	suehpeden 2008 raejeste lea 15 aspiranh gieh ööhpehtimmiem tjïrrehtieh Tromsø jïh vadsø roestegåetide veadtaldihkesne, jïh aspiranth gieh saemiestieh lin skreejreme.
Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj.	Dïhte lea frïjjesåjhtoe-vueliekontovre Karasjohkesne, mohte ij leah desnie åålegh faagebarkijh.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Juhteles
46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam	Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie
Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet.	gosse saemien dööpmijh dæjpa, lea krimijnalesåjhtoen voerkelimmie voesteges lij råajvarimmide tjuevtjedamme vaarjele nuepiem saemiengïelem gorredidh jïh utnedh.
Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt.	Justisdepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtidh saemieh gieh dan sisnie jïh dööpmijh.
Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet.	Dan sjieken dam tjïrrehtamme lea daarpoeh vierhtide vuj joekoen råajvarimmieh saemien dööpmijidie aaj dan doekoe sjïehtedidh jïjtsh gïelem utnedh.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. Sd. diedá.	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: V. d. St. bïev.
nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ” Stráffa mij doajmmá ”	nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta
47. doajmma Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn	Råajvarimmie 47. Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh
Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.	gosse krimijnalesåjhtoen åårganisasjovnesturkturem tjïrrehtamme Tromsesne jïh Finnmarkesne sæjhta vierhtiedidh krimijnalesåjhtoenjarngem tseegkedh mejnie joekoen maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra.	Maahta aaj gïetegærjam saemiej beadtoetjïrrehtimmie darjodh.
Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan.	Dan sisnie joekoen gyhtjelassh mah edtjieh vierhtiedidh persovnegïehtjedimmiem darjodh dåapmen åvteli, gosse voestes faagedåeresth kaarhtedimmesne gosse reaktastinkes dåapma lea krimijnalesåjhtose dåastome, soptsestalleme gosse roestegåetien sïjse båetedh vuj voestes soptsestalleme frïjjesåjhtoekontovresne siebredahkebeadtosne.
Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra.	gïetegærjesne orre daarpies digkiedimmiem guarkoen bïjre ulmeste rehabiliteremen jïh bååstedevualkemen åvteste saemien byjreskesiebredahkese.
Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana.	Dah gieh maehtieh ektesne barkedh dejnie sjïehtedimmine saemide maahta årrodh saemiedigkie jïh saemien institusjovnh jïh tjïelth.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. sd. diedá.	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: V. d. St. bïev.
nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ” stráffa mij doajmmá ”	nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta
rijddotjoavddemrádij dåjmadahka	sekretarijate tsalloeraerie
Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin.	Dah leah jijnjh tsalloeraerieh giej lea saemien åålmege dej dajvesne.
stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån.	stööremes tjïerte lea Luvlie- jïh Jilliefinnmarkesne jïh Noerhte-Tromsesne.
oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk.	osloen jïh Tromsøen lea stoerre saemien åålmege.
Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas.	Tsalloeraerieh Noerhtelaantesne, Noerhte-Trøndelagesne,
2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån).	gïjren 2009 lea saemiengïeleldh madtjeledåhkie tseegkedh dan noerhtesaemiengïelen dajvesne (Finnmark jïh Troms).
48. doajmma Sámegiella rijddotjoavddemrádijn	Råajvarimmie 48. Saemien gïele tsalloeraerine
Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda.	sekretarijate tsalloeraeride lea jaepien 2008 aalkeme barkedh orre bïevneshaamhtesh saemiej gïelide jarkoestidh.
Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet.	sekretarijaten ulmie leah gaajhkh saemien gïelh edtjieh mealtan årrodh.
Rijddotjoavddemráde sijddabielen le diedo rijddotjoavddemráde birra nuortta- ja julevsámegiellaj.	Tsalloeraerien gåetiesæjtoe lea bïevnesh tsalloeraeriej bïjre noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne.
Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs.	Aaj gååvnesieh tjaalegadtjh noerhtesaemien jïh julevsaemien dïedtemehaemesne, mohte ij dan jïjnjh.
Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum.	sekretarijate lea aalkeme barkoem bïevneshtjaalegadtjem jïh jeatjah bïevneshaamhtesh jarkoestidh, jïh orreste maam gåetiesæjtosne tjaaleme.
Åvdåsvásstediddje: Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka Ájgge: 2008/2009	Dïedtije: Sekretarijate tsalloeraeride Tïjjeperspektijve: 2008/2009
bulkke	Politije
avtadagájn sáme guovdásjguovlojn vierttiji liehket bargge gænna li dålkkum ja tjálalasj jårggålim máh	Aktesh saemien jarngesdajvine byöroeh barkijh utnedh giej maahtoem toelhkemen jïh tjaaleldh jarkoestimmien bïjre gosse goerehtidh tjoejine jïh guvviejgujmie.
52 tudahka guláskuddamijs jienajn ja gåvåj. Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte.	vijrebe byöroe årrodh maahtoem desnie prieviem tjaeledh jïh goerh saemiengïelese jarkoestidh, jïh aaj politijebarkijh viehkine årrodh toelhkedh politijebarkijidie gieh eah saemesth.
Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.	Aaj byöroe barkedh dan ålman barkijh skreejredh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
49. doajmma Ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn	Råajvarimmie 49. Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne
fálaldagáj baktu bulkke- ja lænnskaetáhttaj.	Jienede saemien gïele- jïh kultuvreguarkoem edtja vadtasovvedh bïevnesi / kuvsji / ööhpeht immiefaalaldahki tjïrrh barkijide politije- jïh lientsenetatisnie.
Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn.	edtja vierhtiedidh jis viermievierhkem barkijidie darjodh politije- jïh lientenetatesne maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Doajmmaplána ájggegávdda	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Gïeteldssoejkesjen barkoeboelhkesne
50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda	Råajvarimmie 50. Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese
Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj.	Ulmie lea saemien gïelh edtjieh gïetedimmieprovgrammese åålmegasse evtiedidh.
sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda.	Joekoen vihkeles plikth jïh reaktah beadtoeaamhtesegïetedæmman viedteldihkie jïh jeatjah reeremegïetedimmieh maahta saemiej gïeline olkese veedtjedh.
stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak.	stööremes saemien gïeletjïerte tjuara voesteges aelkedh.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Ij le mierreduvvam	Dïedtije: Justie- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Ij dåhkesjehtieh
51. doajmma Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim	Råajvarimmie 51. Saemieh skreejredh Politijejïllesku
Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn.	Politijejïlleskuvle lea, dan gaskesadteme- jïh skreejremestategijinie, vuajnoe almetjh unnebelåhkoste skreejredh, dan nuelesne saemieh.
Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit:	stinkes skreejremeråajvarimmieh, mah juhtieh, maahta neebnedh:
• almodibmesámegiellaj sámegielak guovlojn	- Bïevnesjimmieh saemiengïelesne saemien dajvine
• aktisasjbarggo gaskal Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav. Dát sisanij i. i..	- ektiebarkoe Politijejïlleskuvle goevtese Bodø jïh Luvlie- jïh Jilliefinnmarken politijedistrikte gaskem iedtjeles skreejreme aelkedh.
diehtojuohkemtjåhkanimijt j. n.	Aaj dovne bïevneshtjåanghkoeh j.n.v..
• Prosjækta ” Rekrutterit ja Bisodit. Le sáme bulkkevirgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs.	- Provsjektesne ” skreejredh jïh Utnedh ” lea saemien politijedïenesjealmah dåeriedamme jïh bïhkedamme ohtsijh dej dajveste.
• sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n. g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj.	- sïjsevaaltemenjoelkedassh Politijejïlleskuvlese vedtieh nuepiem sïjse vaeltedh 20 prosent ohtsejistie sjïere våaromisnie, jis ohtsijen lea sjïere kvaliteth mestie politijenetate gihtjie.
Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn.	Daate njoelkedasse aaj maahta saemien ohtsijij åvteste provhkedh.
galasj ja juridihkalasj máhtudagáj li læhkám	Politijejïlleskuvle lea jaepeste 1993 barkeme iedtjeles almetjh etnijhken unnebelåhkoevåarome
53 Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj.	54 skreejredh, dan nuelesne saemien, politijeööhpehtæmman.
Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit.	Politije- jïh lientsienetate ij leah vuekieh dej barkiji etnijhken våaromem ryöknedh.
Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit.	Daate dorje barkoem jienedamme skreejreme barkijh unnebelåhkoevåaromem geerve mööledh.
Prosjækta ” Rekrutterit ja Bisodit ” (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta.	Provsjekte ” skreejredh jïh Utnedh ” (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem.
Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat.	Provsjekte tseegki g. j. vierhtiedåehkiem 30 politijedïenesjimmiealmah unnebelåhkoevårominie, golme daejstie saemieh, gieh iedtjeles barkin noeride tjuevtjeidh edtjedh Politijejïlleskuvlem ohtsedh.
Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj.	Jaepien 2008 göökte saemien learohkh Politijejïlleskuvlen sïjse böötigan.
Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj.	Politijejïlleskuvle goevtese Bodø eelki tjaktjen 2008 provsjektem man ulmie jienede ohtsijelåhkoem saemien våaroeminie politijeööhpehtæmman.
Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra.	Dïhte aaj galka bïevneshtjåanhkoeh tjïrrehtidh gusnie noere politijedïenesjimmiealmah jïh - nyjsenæjja saemien våarominie sijhtieh bïevnesidh sïjsevaaltemeprosedyrij, ööhpehtimmiej jïh barkoen bïjre.
Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj.	Dan lissine sæjhta iedtjeles barkedh saemien avijsij, sámi Radijoven jïh bïevneshkanalij vööste.
Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn.	Politijejïlleskuvle sæjhta dan barkoe jienedamme skreejreme kandidath saemien våaromisnie persovnijen dåeriedimmien mietie jïh lihke gaskesadteme politijedajvine.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Tjuovvoluvvá jahkásasj budsjæhttabargon ja stivrrimságastallamijn Bulkkedirektoráhtajn	Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Juhteles jaapetjen budsjedtebarkosne jïh stuvremedialogesne Politijedirektoratine.
52. doajmma Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra	Råajvarimmie 52. Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre
suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ” Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán ” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti.	vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem ” Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine ” saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh.
Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen.	Tjaalegadtjen lissine aelkies gaavnedh biejeme gaskeviermesne pdf-haemine.
Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj.	Aaj sæjhta gaajhkide sesjovne boelhke i jïh boelhke ii:se vaarjelimmiepliktevierhken gaskeviermiesijjie jis jïjnjh bïevnesh sijhtieh – aaj saemiegïelesne.
Åvdåsvásstediddje: Suodjalimvælggogisvuohtadåjmadahka Ájgge: 2009 jage alluj	Dïedtije: Vaarjelimmiepliktevierhke Tïjjeperspektijve: 2009 raajan
53. doajmma Suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme	Råajvarimmie 53. Bïevnesh jïh bæjkoehtimmieh
suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj.	vaarjelimmie sæjhta 2009 raajan hoksedh bieliejaapetjenbïevnesh åejviedarjomiej bïjre aaj saemiengïelesne båetieh gusnie iemeles.
Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit.	Bæjhkoehtimmie reksisivjonij bïjre gusnie saemien reeremedajvem mealtan aaj saemiengïelesne dorjeme, g. j. saemiej avijsidie.
Åvdåsvásstediddje: Suodjalusá operatijvalasj dievnastus Ájgge: 2009 jage alluj	Dïedtije: Vaarjelimmien operatijven åejviekvartere Tïjjeperspektijve: 2009 raajan
ráddidusá sámegiela adno	Reerenassen åtnoe saemien gïelide
Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos.	Reerenassen barkoe saemien gïelide tjuara aaj vuesiehtidh departementij jïjtsh åtnoe saemien gïelijstie.
Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes.	Reerenassen gaskeviermiesæjtoej www.regjeringen.no lea jïjste saemien gïeleveeljeme jaepeste 2004.
Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj.	Dovne aamhtesh riekte iedtjeles saemien åålmegasse jïh aamhtesh nasjovnalen karaktere desne åålmehtehtedh, voesteges noerhtesaemiengïelesne, mohte aaj julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j. n.	Daerpies reeremen sæjtoste jeenjebe gaajhkh dah golme saemien gïelh vååjnesasse, politihkehaemiedimmien tjïrrh, råajvarimmieh jïh byjjes paehperh jarkoestidh j.n.v..
a..	Råajvarimmie 54.
54. doajmma Ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj	saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh
Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov.	Reerenasse sæjhta jeenjh bïevnesh saemiengïelesne dan viermiesæjtojne åålmehtehtedh jïh jienede saemiegïeleldh paehperh.
Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj.	sjïere sæjhta reerenasse dïedtedh jeenjh paehperh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne åålmehtehtedh.
54 sjaddá dagádum diehtotjoahkke divna diedojs ma gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiellaj.	sæjhta vuesiehtimmiem darjodh gaajhkh bïevnesh maam åarjel- jïh juelevsaemiengïelesne gååvnesidh.
Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs.	Reerenasse aaj sæjhta jeenjh systematijhken orrestimmiem jïh kvalitetetjïrkemem tjïrkedh saemiengïeleldh viermiesæjtojne.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2014	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2014
55. doajmma Háldadusterma	Råajvarimmie 55. Reeremetermh
sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov.	evtiedimmie saemien termh lea jarnges jis maahta saemien gïelem gorredidh jïh tjïrkedh.
Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj.	Jis saemien edtja faageldh tsiehkesne utnedh voestegh tjuara faageterminologijem jïh faagejietegh saemien gïelesne gååvnesidh.
sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella.	saemien terminologije-evtiedimmie jåhta sjïera provsjetij tjïrrh v.g. saemien laakegïele mejnie Deatnu tjïelten barkeminie.
Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken.	vijrebe saemien terminologijem evtiedidh gïetedimmien tjïrrh dennie ovmessie saemien institusjovnine vuesiehtimmien gaavhtan saemiedigkesne.
Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj.	vihkeles bieliem prossessijstie saemien terminologijem evtiedidh jåhta dan lissine jarkoestimmien tjïrrh byjjes paehperidie saemiengïelese.
sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj.	saemien gïelemoenehtse saemien parlamentarijen raerien nuelesne lea naan terminologijelæstoeh www.giella.org: se beajeme.
Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas.	Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv..	Departementh daelie ovmessie jarkoestæjjah utnieh gosse laakh, njoelkedassh, stoerredigkiebïevnesh, pressebïevnesh j.n.v. saemien gïeles jarkoestidh.
Danen gå ållo juridihkalasj terminologija vájllu sámegiellaj, máhtti muhtem dájs jårggålusájs álu liehket muhtemláhkáj iehpetjielggasa terminologija ano gáktuj.	Dan gaavhtan dan jïjnjh saemien juridijhken terminologije jïh reerementerminologije faatoes, maahta dah jarkoestimmieh ovtjïelkes årrodh dej terminologijeåtnosne.
Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet ” viessodábálasj ” (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien ” gåetienormalem ” evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá 2009	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka jaepien 2009
56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda	Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege
Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas.	Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente aaj sæjhta öörnegem tseegkedh kvalitetetjïrkemen åvteste saemien gïelesne laakejarkoestimmine jïh jeatjah byjjes paehperinie, jïh öörnege maam tjïrkedh laakh mah leah saemiengïelese jarkostamme aaj orrestehtedh gosse laakem revideredh.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
sámegiella ja dgt	56 saemien gïele jïh ikt
Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat.	Reerenassen ulmie lea gaajhkh evtiedimmieh iKT:en sisnie byjjes suerkesne edtja prinsibpen nualan bigkedh universellen haemiedimmie.
Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj.	Reerenassen ulmie gaajhkide tjïrkedh lea nuepieh jïh eevtjemh teknologijem jïh orre dïenesjh nuhtjedh bööremes vuekesne.
sáme aktijvuodan le vuostatjin sáhkan sámegielav adnet divna DGT aktijvuodajn, dsj. sáme namá galggi	saemien tsiehkesne daate voesteges dan bïjre saemien gïelem gaajhkh iKT-tsiehkine utnedh, j. n.j. saemien nommh edtja riekteslaakan byjjes registerisnie tjaeledh, jïh programmevaarem evtiedidh maam saemien gïelem dåarjodh.
sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij, ja sámegiela åvddånahttemij.	Tjïrkedh jaksoem orre teknologijese aaj dejtie gieh saemiestieh lea dan vihkeles dovne siebredahken lihtsege jïh saemien gïelen eevtiedæmman.
almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt.	Byjjes suerkien lea tjïelkes dïedtem hoksedh dah ovmessie iKT- jïh nedtevåaromen dïenesjh ij orre dåastovh tseegkh.
sámij gielajn tjoahkkáj li 15 sierra bokstáva duodden ieme bokstávajda angloamerikának systebmaj.	Dej saemiej gïelij lea 15 sjïere væhtah dan doekoe sïejhme væhtah mah gååvnesieh angloamerijhken systemisnie.
Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan.	Lea orreme positijven evtiedimmiem minngemes jaepiej gosse saemien væhtah jïh iKT dæjpa.
sámegiella le dal hiebadum sierra válljimin ienemus anedum operatijvvasystemajn.	saemien gïele lea daelie implementereme goh jïjse veeljeminie daamhtaj operatijvesystemidie.
57. doajmma Sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda	Råajvarimmie 57. Saemien gïele byjjes registerisnie –
sáme giellajuohkusij le ájnnasin jut aj tjálalasj sámegiella máhttá aneduvvat riekta ja duolla sebrudagán.	saemien gïeledåehkien åvteste vihkeles aaj tjaaleldh saemiengïelem maahta riektes jïh staaran vuekesne siebredahkesne utnedh.
sámegiela ållesadnuj dárbahuvvá muhtem sierra bokstávajt adnet ma e dárogielan ja ådådárogielan gávnnu.	elliesvierhties åtnoe saemiengïele daarpesje naan væhtah utnedh mah eah daaroengïelesne jïh orredaaroengïelesne gååvnesieh.
Då oabmásap registerijn ælla dákkár bokstáva, juoga mij dagáj nav vaj duov dáv sierra konverterimijt ietjá bokstávajda ma máhttim systebmaj registreriduvvat.	eah dah båeries byjjes registerij leah dah væhtah, destie båata ovmessie vuekine konverteredh dejtie jeatjah bokstavide mah maehtieh systemisnie registeredh.
Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj.	Daate g. j. registerh dæjpa goh Brønnøysundregistere, Åålmehregistere, staaten kaarhtevierhke (Nöörjenklaase), Primus, Askeladden jïh NAv.
Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn.	Destie båata saemien åålmege ij maehtieh dej sov nommh jïh påastesijjieh riekteslaakan registerisnie tjaeledh.
Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat.	Reerenasse veanhta ovlæhkoen tsiehkiem jïh tjuara dam staerididh.
standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán.	standardiseremeraerie, mij lea raeriestimmie åårgane orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente iKT:gyhtjelassine, lea åtnoem gïetadamme væhtajgujmie byjjes reeremisnie.
ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn.	Dan juvnehtimmesne, mij daelie FAD gïetede, raerie uvtede væhtah iso / ieC 10646 aelkedh representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte.
Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs.	Daah væhtah lea vijries åtnooe jïh ij ajve gaptjh saemien tjaelmegïelen daarpoeh, mohte aaj teeksteldh representasjovne jeenjemes veartenen gïelij åvteste.
Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda.	Teknijhken vuekesne sæjhta veeljeme ellies vaestiedassem teeksteldh representasjovnen uvte gaajhkh åtnoesuerkiej mietie mah ij daenbiejjien leah ellies vaestiedassij åvteste.
almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide.	Byjjes viermiesijjieh vååjnoes relatijven aelkie UTF-8 daarjoehtidh, mohte åvteli minngemes konklusjovne maahta giesedh tjuara konsekvenseanalysem darjodh juktie ov-ussjedimmie dåariesmoerij uvte tjïrkedh.
Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat.	Dan gaavhtan tjïrkes veadtaldihkieh mah gååvnesieh daaletjen registerinie lea daerpies jïermijes restiedimmieöörnegh jïh buerie vuekieh jorkesimmiem tjïrrehtidh.
Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis.	Jïjnjh bielieh mah maehtieh dejstie jorkesimmijste dijpedh.
Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá.	Lea rååresjamme konsekvenseanalysem darjodh gïjren 2009.
Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat.	www.samit.no gUKTie AeLKeBe ByJJes ReeReMh aelkedh saemien væhtah utnedh, lij maahtoevåarome jïh jïjtje viermiesijjie saemien væhtah jïh iT
giellateknologija	– samiT – tseegkeme jaepien 2003. samiT lij
Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav.	åårganisereme provsjektine standardNorge:n nuelesne jïh Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan åvteste meeksi.
Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj.	gaajhkh byjjes båarkarimmieh edtjieh maehtedh samiT:ese bieljielidh jis viehkiem daarpesje gyhtjelassine saemien gïele jïh iT:ese veadtaldihkie.
Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda. ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa.	57 Reerenasse sæjhta væhtah iso / ieC 10646 representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte, mohte tjura eensilaakan guktie daate edtja deahpadidh jïh mah restiedimmieöörnegidie edtja juhtedh.
sáme giellateknologija guovdátjin Tråmså	Dïedtije: Orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente Tïjjeperspektijve: Gïeteldssoejkesjen barkoeboelhkesne
kavuoduk giellateknologijav sáme ja ietjá	gïeleteknologije
nuorttalij gielajda, d.d. tækstaprosesserimpro	gïeleteknologije lea daajroedåeresth disiplijne maam dæjpa daataprovgrammij evtiedimmie analyseredh jïh generedh almetjeldh gïelen åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan daaroen jallh saemien.
grámmajt, pedagogalasj, digitála báhkogirjijt	gïeleteknologije bigkie g. j. maahtosne bïevnesimmieteknologijsne, lingvistihkesne, ov-iemeles intelligensinie, fonetihkesne jïh kognitijven psykologijesne.
ja syntehtalasj ságastimev. Prosjevta sijdda	gïeleteknologije lea daamhts göökte åejviesuerkieh juakeme, daatalingvistihe jïh håaleteknologije.
saprográmmajt nuortta-, julev, oarjjel-, anár-,	Daatalingvistihken sisnie vuartesje åejvietsiehkine analysh tjaaleldh teekstijstie, maam g. j. rihpesti vijrebe ohtsemenuepiej åvteste gaskeviermesne, jïh automatihkeles jarkoestimmie.
gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn	håaleteknihke dan bïjre daategïetedimmie almetjh håalem, j. v. d. joekoen håaledamtese jïh håalesyntese.
nuji pedagogalasj prográmma ja báhkogirje	håale lea vuesiehtamme iedtjeles vuekie årrodh bïevnesh åålmehtehtedh.
nuorttasámegiellaj.	saemiedigke lea goerehtamme jis nuepie håalesyntesem saemien gïelesne evtiedidh.
ságastimsyntessa galggá aneduvvat dagu duoddevædtsak aktan dábálasj korrektuvrraprográmmaj.	håalesyntese edtja utnedh goh lissiedïrregem daamhtaj staeridimmieprovgrammine.
Åtsådallama vuosedi ságastimsyntessa doarjju låhkåm- ja tjállemprosessav.	Dååjrehts vuesiehti åtnoe håalesynteseste dåårje dovne lohkeme- jïh tjaalemeprosessem.
Duodden máhttá ságastimsyntessa aneduvvat vuodon åvddånahtátjit ådåájggásasj dievnastusfálaldagáv moatten suorgen.	Dan lissine sæjhta håalesyntese maahta åtnasovvedh våarome daaltji dïenesjefaalaldahkem evtiedidh jeejnh suerkine.
58. doajmma Sáme njuolgatjállemvædtsak	Råajvarimmie 58. Saemien riektestjaalmedirregh
sámedigge le 2004 rájes tjadádam prosjevtav (Divvom) åvddånahttet sáme korrekturprográmmav elektronåvnålasj tækstagiehtadallamij.	saemiedigkie lij jaepeste 2004 provsjektem (Divvun) tjïrrehtamme evtiedimmine saemien staeriedimmieprovgramme elektronijhken teekstegïetedimmien åvteste.
Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo-	Provgramme namhtah jïh maahta gaskeviermeste veedtjedh.
ja sebrudahttemdepartemænnta, Máhttodepartemænnta ja sámedigge ruhtadi prosjevtav «Divvom 2 š, mij sihke galggá ajmon anedit ja doajmmagæhttjalimev jådedit stávimdárkestimev nuortta- ja julevsamegiellaj, ja åvddånahttet stávimdárkestimev oarjjelsámegiellaj.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente, Maahtoedepartemente jïh saemiedigkie lin provsjektem ” Divvun 2 ” åvteste maakseme, mij dovne edtja staeriedimmievaaksjomem pryövedh jih syjhtedh noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne, jïh aaj staavemevaaksjomem åarjelsaemiengïelesne evtede.
Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan.	Provsjekten golme jaepien vaasa, jïh dan ulmie edtja åarjelsaemien staavemevaaksjomem årrodh åvteli jaepien 2010 nåhka.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Sámedigge Ájgge: 2010	Dïedtije: Maahtoedepartemente, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2010
sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav.	saemiedigkie lea eevtjeme digkiedidh båetije juhteleåårganisasjovne Divvun-provsjekten åvteste.
Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet.	Dïhte lea evtiedeminie gïelijste g. j. terminologieevtiedimmien tjïrrh maam abpe tijjem jåhta, jïh dellie lea vihkeles kontinuerligen orrestimmie jåhta jïh gïeledïrregh evtiedidh.
Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs.	Aaj versjovneorrestimmieh provgrammevedtijinie destie daarpoeh vijre-evtiedimmiej jïh orrestimmiej åvteste staeriedimmiedirregidie.
sáme báhkogirje	saemien baakoegærjah
Uddni le stuorra vádne sáme báhkogirjijs, sierraláhkaj julev- ja oarjjelsámegiellaj.	Daen biejjien vaenie saemien baakoegærjah, joekoen julevsaemiengïelesne jïh åarjelsaemiengïelesne.
Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj.	vaenie baakoegærjah maahta dåastove årrodh gosse gïelem evtiedidh.
Buojkulvissaj máhtti avtagielak sáme báhkogirje liehket ájnas vædtságin jut sámegiella galggá doajmmat metagiellan, dsj. giellan mij tjielggi mij juoga le.	vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktengïeleldh saemien baakoegærjah vihkeles dåarjoem årrodh jis saemien edtja juhtedh aaj goh metagïeline, j. n.j gïeline maam buerkeste mij aate lea.
E ga gávnnu báhkogirje dagádum sierra dárogielagijda gudi sihti oahppat nuorttasámegielav, jalik sáme-dáro báhkogirje ma tjielggiji sáme bágoj adnemav dárogielak addnijda.	ij saaht gååvnesh baakoegærjah joekoen dorjeme daaroengïelen almetjh gieh sijhtieh noerhtesaemiengïelem lïeredh, vuj saemien-daaroen baakoegærjah mah buerkestieh åtnoem saemien baakojste daaroen utnijidie.
59. doajmma Sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem	Råajvarimmie 59. Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij.	58 mien, julevsaemien jïh åarjelsaemien jïh råajvarimmieh uvtede vijrebe barkoem tjïrkedh saemien baakoegærjide.
sámedigge gåhtjoduvvá juohkusij oassálasstet.	saemidigkiem sæjhta bööredh barkoedåahkan.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn	Saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie
sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn.	Juktie saemien gïele edtja tjïrkedh goh jielije kultuvreguadteme gïelem lea daerpies saemien vååjnesasse sjædta byjjes tjiehtjelisnie.
Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán.	Åålmege Nöörjesne stööremes graadh dah saemiej gïeleh gaavnede byjjes arenine lea vihkeles juktie saemiej statusem siebredahkesne jienede.
Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs.	Destie sæjhta oktegen vuarkoem saemien gïelen lea vihkeles bielie nasjovnalen kultuvrellen eatnemistie.
Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat.	vijrebe sæjhta positijveles dijpedh guktie dan bïjre ussjedidh jïh ïedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan.	Dej minngemes jaepiej lea saemien gïele tjerkebe graadesne goh åvteli sjïdteme bieliem kultuvreguvveste Nöörjesne.
sáme filma, sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán.	saemien filmh, saemien artisth jïh saemien festivalh lissehtieh tjirke graadine jienede iedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov.	Dah saemiej gïelh vååjnoes lea aaj vihkeles gïeleldh jïh kultuvreldh identitetem tjïrkedh.
Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn.	Aaj dan tsiehkesne vihkeles gellienlaaktetje saemiej gïelide vååjnesasse byjjes arenesne, juktie dovne noerhtesaemiengïele-håålehkh, julevsaemiengïele-håålehkh jïh åarjelsaemiengïele-håålehkh maehtieh jïjtse gïelem gaavnedidh jeenjemes tsiehkine.
Mánájoahttse rápportan ” Rievtesvuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda ” åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov – ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda.	maanaguedtij reektesisnie Reakta mealtan orreme saemien maanaj jïh noerij åvteste dah noerh jeehtin gïele lea vihkeles faktovre evtiedidh jearsoes identitetem – jïh medijah dan vaenie aamhtesh åålmehtehtieh saemien noeride.
nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet.	Tjerkebe vååjnemem saemien gïelijste byjjes tjiehtjelisnie sæjhta maehtedh iedtjh jienedidh jïh daarpoe gïelem bååstede vaeltedh, jallh gorredidh jïh gïelem evtiedidh.
Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis.	Dïhte aaj lea vihkeles skreejremefaktovre årrodh saemien byjressiebredahken åvteste barkedh saemien gïelem tjïrkedh dajvesne.
sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj.	saemien lidteratuvre, saemien teatere jïh saemien filmh aaj vihkeles gïeleldh identifisereme jïh guarkoem gïelen bïjre.
sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn.	saemien lidteratuvre maahta aaj vihkeles årrodh evtiedimmiem hijven saemien gïeleåtnose, evtiedimmiem dan lohkijen maahtose saemien gïelesne, evtiedimmiem lohkijen identifisereme gïeline.
• láhtjet nav vaj sáme giela saje ásaduvvi ja nanniduvvi.	• Våaromem bïejedh tseegkedh jïh tjïrkedh aerenah saemien gïelen åvteste
• láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj	• Våaromem bïejedh saadtegh TV:esne jïh radijosne saemien gïelesne
• láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj	• Våaromem bïejedh evtiedimmien åvteste saemien avisjh jïh avijsesæjtoeh julev- jïh åarjelsaemien
• Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu	• Saemien gïelem vååjnesasse fokusen tjïrrh saemiengïeleldh skilth byjjes gåetesne jïh sijjienommh
• lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj	• Jienede jaksoesvoetem saemien lidteratuvrasse byjjes gærjagåetine abpe laantesne
• Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj	• Tjïrkedh teaterem, filmem, lidteratuvrem jïh bertemebarkoem noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
• láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra	60 • Våaromem bïejedh webbasereme bïevnesimmiedïenesjh saemien gïelesne jïh saemiengïelen bïjre
• sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan	• Tjïrkedh jaksoesvoetem saemien teeksth gaskeviermesne
58 sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim	saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne
sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet.	Utnedh saemien sijjienommh skiltine (sijjienommeskilth jïh geajnoevuesiehtimmieskilth) lea vihkeles juktie dorje saemien gïelem jïh vuesehte saemieh desnie vååjnesasse.
Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken.	Dïhte mij minngemes dorje jis edtja saemiengïelesne skiltedh, lea jis almetjh dam saemien sijjienommem utnieh.
Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin.	Laakesne ij leah joekehts dajve sjinjelds vuj ålkolen saemien gïelen reeremedajve.
Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon.	initiatijven mænngan fylhkedigkijste lea guektiengïeleldh nommh (daaroen jïh saemien) Troms jïh Finnmarke nuhtjeme.
Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj.	Regijovnalen staaten åårganh fylhkine edtjieh sov logovisnie, prievesne jïh gosse skiltedh nommh gåabpegh gïeline.
Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn.	seammaleejns geajnoeskilteme, fylhkijraastine.
Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá.	Fylhkemaennieh lea gihtjeme dam vaaksjoeh guktie dam dorje.
Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj.	sijjienommelake edtja saemien sijjiehnommh nænnostidh nasjovnalen laakevierhkien jïh gaskirijhkem latjkoen jïh konvensjovnij mietie.
sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin.	Dïhte saemien nomme åålegh edtja voestes skiltesne tjåadtjodh saemien gïelen reeremedajvesne.
stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj).	Dïedte skiltij bïjre nænnostidh rijhke- jïh fylhkegeajnoej lea beajeme distriktenkontovride staaten geajnoevesenen regiojovnekontovridie, mearan tjïelten lea dïedte nænnostidh skiltij bïjre tjïeltij geajnoeh (skiltereereme).
Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen.	skiltereereme maahta veeljedh saemien nomme voestes edtja skiltesne tjåadtjodh aaj dajvesne mij ij leah bielie reeremedajveste.
sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen.	saemiej sijjienommh mah nuhtjieh åålmegem gie desnie årrodh vuj lea jielemen veadtaldihkie sæjjan, edtja daamhtaj utnedh byjjes reeremistie jn. (§ 9). sijjienomme lea åvtemïeresne jijtse råajvarimmeste nuhtjie, d. j. n. byjjes åårganh jïjtsh lea dïedteles juktie laakem dåerede dan sov dïedtedajvesne.
Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas.	ien nænnoestamme sijjiehnommem.
Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj.	såajhts klååkemem seedtie Kultuvre- jïh gærhkoedepartementese.
Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájda Bájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt.	Nommekonsuvlenth saemien sijjienommide sijjienommelaaken § 11 vadta saemiedægkan reeremem konsuvlenth noemmedahta saemien sijjienommh.
sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra.	saemiedigkie åådtje jeenjh bieljielimmieh åtnoen bïjre saemien sijjienommide.
Bájkkenammabarggo sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj.	Barkoe sijjienommine saemiedigkien nommedïenesjinie vosteges dæjpa rååresjimmiem guktie dah nommh edtja tjaeledh.
Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam.	Dan mænngan goh saemien gïele lea jeenjebe åtnose vaalteme byjjes tsiehkine, lea aaj dam jeenjebe gihtjedh.
Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá.	gaajhkh dåhkasjahteme sijjienommh leah daatabaasese voernges sijjienommeregistere tjaalasovveme maam staten kaarhtevierhke jåhta.
sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat.	saemiedigkien reeremen bakoelaavenjassh leah g. j. nommeaamhtesh åvtene nommekonsulentide
Mánájn ja nuorajn le dárbo sámegielav praktiserit	MAAM TJUARA DARJoDh JUKTie geAJNoesKiLTe sAeMieNgïeLesNe TseegKeDh ?
Jus galggá sáme bájkkenammaj galbbit hæhttu	Juktie edtja maehtedh skiltedh saemien sijjienommine tjuara sijjienomme dåhkasjehti jïh registrereme voernges sijjienommeregisterasse.
dum Guovdásj bájkkenammaregisterin. Dákkár	ij daarpesjh saemiengïelen reeremedajvesne årrodh.
Dábálattjat álggá prosessa gå suohkana,	Daamhtaj prosesse aalka dejnie tjïelth, åårganisasjovnh vuj almetje skiltereermasse bieljeli.
stáhta kárttadåjmadagájn åvddåla galba	skiltereereme kvalitetetjïrkeme uvtelassen sijjienomme staten kaarhtevierhkine åvteli skiltem dængodh jïh bæjjese bïejedh.
diŋŋgujuvvi ja biejaduvvi dábálasj láhkáj.	staten geajnoevesene dam maaksa jis lea sïejhme sijjienommeskilte rijhkegeajnosne, mearan fylhkegeajnoej jïh tjïeltegeajnoej skiltij åasa fylhketjïelte jïh tjïelte maeksieh.
mierredimorgádnaj, dsj. suohkanij, fylkasuoh	61 MAAM gALKA DARJoDh Jis sAeMieN siJJieNoMMe sæJhTA DÅhKAsJehTeDh ?
kanij jali stáhta kárttadåjmadahkaj (5.§).	Naan nommeaamhtesem aalka jïh aamhtesem seedtie nænnoestimmieåårganese, d. j. tjïelte, fylhketjïelte jallh staaten kaarhtevierhke (§ 5).
sáme nammakonsulønntaj, guhti vaddá båd	Nænnoestimmieåårgane aamhtesem ryöjrede jïh dam seedtie saemien nommekonsuletese, mij vadta ennjebodts rååresjimmiem.
sáddi ássjev vijdábut suohkanij guládussaj.	sijjienommedïenesje aamhtesem vijrebe seedtie tjïeltese govlehtæmman.
Suohkan dahka nav vaj divna majn le guládus	Tjïelte öörnie juktie gaajhkh mej lea govlehtimmiereakta åadtjoeh dan bïjre digkiedidh, jïh dam bååstede sijjienommedïenesjasse seedtie minnegemes råårerjimmien åvteste.
ássjev vijdábut mierredimorgádnaj mij mierret.	sijjienommedïenesje aamhtesem nænnoestimmieåårganasse seedtie maam mïerede.
mærrádusáv almot (7.§). Mierrredimorgádna	Nænnoestimmieåårgane nænnoestimmiem tjïeltese seedtie, maam nænnoestimmiem nænnoste (§7).
saj, ja ietjá almulasj orgánajda ma namáv galggi	Nænnoestimmieåårgane aaj seedtie nænnoestimmiem sijjienommedïenesjasse, jeatjah byjjes åårganidie mah edtjieh nommem utnedh dïenesjisnie, jïh voernges sijjienommeregisterasse.
mahttet kultuvrradåjmajda bájkálasj dásen.	jïh viehkine årrodh duekiebïevnesh tjöönghkedh sijjienommij bïjre.
Mánáj- ja nuorajorganisásjåvnå ja juohkusa ma	gosse sijjienommen tjaalemevuekiem lea dåhkasjahteme laaken mietie jïh voernges sijjienommeregisterasse tjaalasovveme, edtja tjaalemevuekiem gaajhkh byjjres åårganh utnedh, dah mah staaten eekedh jïh learoevierhtieh mah edtjieh skuvlesne utnedh.
” Frifond ” årniga baktu.	gaavnedimmiesijjieh
friddjaájgen.	Maanah jïh noerh leah daarpoeh saemiestidh eejehtimmesne.
Bájkálasj æjvvalimsaje li ájnnasa arvusmáhtátjit sosiála, kultuvrra ja sámegielak dåjmajt.	gaavnedimmiesijjieh byjreskinie lea vihkeles sosijalen, kultuvrellen jïh saemiengïeleldh darjomh skreejrehtidh.
suohkanijn le da majn le åvdåsvásstádus láhtjátjit sajijt ja æjvvalimsajijt bájkálattjat, valla aj luojvoj organisásjåvnå ratjásti ednagit ietjasa bargo baktu.	Tjïeltij dïedte arenah jïh gaavnedimmiesijjieh byjreskinie tseegkedh, mohte aaj namhtabarkoe åårganisasjovnh darjoeh stoerre barkoem.
Gájkienemus sajijn le dárbulasj infrastruktuvrra jus ulmusj sihtá ásadit dåjmajt ma sámegiela anov åvdedi.	Dej jeenjemes sijjine lea daerpies infrastruktuvre jis sæjhta darjomh tseegkedh mah saemiengïelen åtnoem evtididh.
sámedigge juollot doarjjagijt prosjevtajda ma bukti æjvvalimsajij åvddånahttemav sáme mánájda ja	saemiedigkie dåarjoem vadta provsjektide mah evtiedieh evtiedæmman gaavnemesijjieh saemien maanaj uvte, råajvarimmieh jïh provsjekth mah maanaj bæjjanimmiebyjreskem öövtiedidh, jïh destie stoerre vierhtie gïelem gorredidh jïh skreejrehtidh.
nuorajda, dåjmajda ja prosjevtajda ma mánáj bajássjaddamdilev åvdedi, ja danen le stuorra ávkken gielav nannitjit ja ælládittjat.	Råajvarimmie 60. Saemiengïeleldh gaavnemesijjieh
60. doajmma Sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda	maanide jïh noeride
” Giella-sadje-prosjevtaj ” åvddånlåpptima diehti ájggu Mánáj- ja dássádusdepartemænnta ja Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta aktisasjbargujn sámedikkijn ásadit konferánsav giellasajij kultuvrra- ja asstoájgesuorgen.	Jis ” gïele-arena-provsjekth ” lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne.
Tjalmostahttemássjen le gåktu bájkálasj resursa ja dåjma máhtti aneduvvat ásadittjat æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda gånnå máhtti asstoájgeberustimijt ja dåjmajt aktidit sámegiela praktiserimijn.	Dïhte sæjhta tjoevkesem biejedh guktie byjreskij vierhtieh jïh råajvarimmieh maahta utnedh gaavnedimmiesijjieh maanide jïh noeride tseegkedh gusnie maahta kombineredh eejehtimmieiedtjh jïh eadtjohkevoete saemien gïelesne.
asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda.	Kaarhtedimmien duekesne dah vuesiehtimmieh gusnie eejehtimmiearena gïelearenine, sæjhta konferansesne hijven vuesiehtimmieh vuesiehtidh restiedimmievierhtine.
Konferánssa sjaddá aj tjalmostuhttet makkár ájggomusá ja dárbo mánájn ja nuorajn li sámegielav nannitjit asstoájggefálaldagáj baktu.	Konferanse sæjhta aaj tjoevkesem bïejedh maam noerh jïh maanah vaajtelieh jïh daarpesjieh saemien gïelem tjïrkedh eejehtimmiefaalaldahkij tjïrrh.
Konferánssa dahká de vuodov vijdábuj bargguj dán suorgen.	Konferanse sæjhta våaromem årrodh vijrebe barkoe aamhtesinie.
Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta aktisattjat daj departementaj ma guoskaduvvi Ájgge: 2009-2012	Dïedtije: Maanah- jïh mïrrestallemedepartemente jeatjah departementij ektesne Tïjjeperspektijve: 2009-2012
internehta sjaddama baktu le ådå saje ja máhttelisvuoda unneplågogielajda boahtám.	62 NUoRAiD siiDA.
Tevsta, jiednabeskudisá, videobeskudisá ja næhtta oahppovædtsaga sámegiellaj (ja ietjá unneplågogielajda) le álkket sadjihin.	várdobáiki saemien jarnge öörnie darjomh saemien noeride markasaemien dajvesne - Nuoraid siida.
internehta baktu máhttá ulmusj	Daate lea sijjie gusnie saemien noerh maehtieh gaavnedidh.
Várdobáiki sáme guovdásj ásat dåjmajt sáme	Ulmie lea saemien noeride faaledh darjomh maam dah sijhtieh darjodh, jïh seamma aejkien positijven tsiehkiem vedtedh saemien gïelem jïh kulturvrem gorredidh jïh evtiedidh.
nuorajda márkkosáme guovlon – nuoraid siida.	Nuoraid siida aaj duodjikuvsjh faala lihke ektiebarkojne skånland jåerhkeskuvle.
valit. Ulmmen le fállat sáme nuorajda dåjmajt	FRïJJeFoeNTeÖÖRNege lea maanide jïh noeride, jï ulmie lea kultuvredarjomh eevtjedh byjresken daltesisnie.
majt sij ietja berusti, ja sæmmibuohta vaddet	Juakadimmie vierhtide golme bïrjeseåårganisasjovnij tjïrrh: Laantenraerie Nöör-jen maana- jïh noereåårganisasjovnh, Nöörjen musihkeraerie jïh Nöörjen teatereraerie.
buorre dilev sáme gielav ja kultuvrav bisodittjat	Maa-na- jïh noereåårganisasjovnh jïh tjïertieh mah leah loevebe åårganisereme maehtieh dåarjoeh darjomidie noerij jïh maanaj muhteste ohtsedh Frïjjefoenten tjïrrh.
kaskåvlåjn.	gaskeviermie
oahppat ådå gielajt akta beri goassa ja akta beri gånnå.	orre arenah jïh nuepieh unnebelåhkoengïelese sjædta gosse gaskeviermie bööti.
Wikipedia prosjevta baktu gávnná dálla ulmusj	gaskeviermien tjïrrh maahta orre gïelem lïeredh gåessie jïh gusnie sïjhtedh.
internæhttavuodok leksikåvnåv moatten unneplågo gielaj badjel.	Provsjekte Wikipedijan tjïrrh daen biejjien gååvnesieh leksikonh gaskeviermesne gellien ovmessie unnebelåhkogïeleline.
Dát fálaldahka le luojvoj bargoj vuodo nanna.	Dïenesjen våarome lea dåarjoeh giejstie dam sijhtieh vedtedh.
Duot mihtos Facebook fálaldahka gávnnu dálla walijsa-giellaj.	Dienesje Facebook daenbiejjien gååvnese vuesiehtimmien gaavhtan walijsijen unnebelåhkoegïelesne.
Duodden gávnnuji moadda báhkogirje unneplågo gielajda Wiktionary-prosjevta baktu.	Dan lissine gååvnese ovmessie baakoegærjah unnebelåhkoegïeline provsjekten Wiktionary:en tjïrrh.
Dát le suorggen Wikipedias gånnå báhkolista dagáduvvi luojvojbarggijs.	Daate lea lissieprovsjekte Wikipedij:ese gusnie baakoelæstoeh haemiedidh dejstie gieh sijhtieh dam darjodh.
Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen.	ektesne gaajhkh dah dïenesjh leah dah utnijh dejtie stuvrieh.
ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan.	ij vaajtelh staate edtja iedtjeles årrodh gosse gaskeviermien sisvege dæjpa.
sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit.	saemiegïeleldh utnijh tjuerieh vuarkoes årrodh dah nuepieh gaskeviermien jïh ovmessie dïenesjij leah saemien gïelij evtiedimmien åvteste.
Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj.	Jeenjh viermiesæjtojne maahta bloggedh, chattedh jïh gyhtjelassh jïh lahtesimmieh dïsse seedtedh.
nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda.	Noerhtelaanten fylhketjïelten lea gellien jaepiej tjïrrh stoerre dïedtem vaalteme byjjes bïevnesh saemiengïelesne noeride.
www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda.	www.infonuorra.no lea bïevnestimmiedïenesje saemien noerij åvteste.
sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004.	saemidigkie, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente lea dåarjoeh vadteme infornuorrese mij 2004 tseegkeme.
nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no.	Noerhtelaanten fylhketjïelte, fylhkegærjagåetie aaj viermiesijjiem www.skrivebua.no jåhta.
næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit.	viermiesijjie vadta maanide jïh noeride 10 jïh 20 jaepien gaskem nuepiem jïjtje teeksth dan sïjse seedtedh.
Dán næhttabielen le aj Sáme ” skrivebua ” ásaduvvam.	sæjtosne aaj Dan saemien tjaelemegåetie tseegkeme.
nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev “ Klara Klok ”, www.klara-klok.no. næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj.	Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem ” Klara Klok ”, www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien.
www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat sámedikke ja sámepolitihka birra Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra.	www.diggi.no lea viermiesijjie noere almetjij åvteste maam sijhtieh jeenjebe saemiedigkien jïh saemiepolitihken bïjre daejredh. Åejvieulmietjïerte lea dah noerh gieh åadtjoeh voestes aejkien gïelem vedtedh, jïh jeatjah gieh bïevnesh politihken systemen bïjre daarpesjieh.
Media	Medija
nRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj.	63 göökte saadtegh åarjelsaemiengïelesne våhkosne.
Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an.	Jaepien 2007 byjreskontorvrh Divtasvuodnesne jïh snåasesne tjïrkeme akte journaliste fïerhten sæjjan, destie båata stuerebe sisvegij jïh geografijen gellielaaketjevuekesne saemien saerniehsaadteginie radijovisnie jïh Tv:esne.
Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås.	Dah barkoesijjieh lin åejvieredaksjovnistie Karasjohkesne jåhteme.
Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj.	Maajhvååjnoereportasjh snåaseste jïh Divtasvuodneste åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an.	Dah guaktah smaarehtjïerth lægan elmesne årrodh fïerhten våhkosne rijhkegaptjeme Tv:esne NRK 1.
nRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu.	NRK lea aalkeme maajhvååjnoesaadteginie saemien noeride man nomme izu.
nRK sámi Radio sáddij 5 prográmma jagen 2008, ja pláni 10 ådå prográmma 2009 jage alluj.	NRK sámi Radio seedtie vïjhte provgrammh 2008, jïh rååresje 10 orre provgrammh 2009 raajesne.
nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta.	Noereprovgrammh NRK 3:esne seedtie jïh ryöhkoe 20 minudth.
izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev.	izu lea saemien noerekonsepte man joe leah radiosaadtegh jïh jïjtse viermiesæjtoe.
sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv. sámedigge le aj	saemiedigkie lea joe tjuevtjedamme ij gaajhkene lehkesne maehtieh NRK 3:em vuartasjidh.
tsuojggim udnásj fálaldahka mediájn ij le dudálasj dilen oarjjel- ja julevsámegiellaj.	saemiedigkie aaj meala daenbiejjien faalaldhkem medijen suerkesne ij leah buerie åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
nuortta-sállto avijsan li uddni julevsáme avijssabiele.	Noerhte-salten avijse lea daenbiejjien avijsesæjtoeh julevsaemiengïelesne.
Dan båttå gå julevsáme álmmuk máhttá ietjasa giellaj ådåsijt låhkåt, le aj ájnnasin gå sámegiella ja sámij sadje bájkálasj sebrudagán åvddånboahtá bájkálasjavijsan.	Den bealesne julevsaemien åålmege maahta saernieh jïjtje gïelesne lohkedh, aaj vihkeles saemien gïele jïh gååvnesimmie byjressiebredahkesne vååjnesasse byjresavijsisnie.
61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas	Råajvarimmie 61. Saemien avijsh – jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien
sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån.	saemiengïeleldh avijsh vihkeles gosse saemiej gïelh gorredidh jïh evtiedidh, j.g. learoevierhtine skuvlesne.
Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij.	Pressedåarjoe saemien avijsidie, mij kap 335 påaste 75 vadtasåvva Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen budsjettisnie, edtja j.g. lissieåasam avijsepubliseremasse saemien gïelesne kompenseredh.
Doarjja laseduváj 5 mill. kråvnåjn jagen 2008 ja vil 3 mill. kråvnåjn jagen 2009.	Dåarjoe lissehte 5 mill kråvnah jaepien 2008 jïh 3 mill. kråvnah jaepien 2009.
Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen.	Njoelkedassh pressedåarjoe vadtasåvva saemien avijsidie lij jaepien 2008 jeatjahdahteme.
Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. ” variábel doarjja ” mij ållåsit manná sáme avijsajda.	Dah jeatjahdehtemh lin j.g. stuerebe bieliem dåarjoste juaka goh n.j. ” variabelen dåarjoe ” mij saemiengïeleldh avisjide.
Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda.	vijrebe öörnege dåarjoe produsjovnasse avisesæjtoeh julevsaemien daaroengïeleldh avijsinie vijrenamme juktie aaj åarjelsaemien gïelem dæjpa.
Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit.	Dan duekesne konsultasjovnh saemiedigkine lea departemente aalkeme goerehtimmiem guktie dåarjoeöörnege buerebe maahta skreejrehtidh åtnoem gaajhkh dah saemien tjaaleldhgïelh.
Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj.	Daennie tsiehkesne departemente aaj sæjhta daarpoem vierhtiedidh öörnegh dåarjodh tseegkemasse avijsefaalaldahke saemien gïelesne.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009	Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
62. doajmma Snåsningen avijssa: Avijssabiele oarjjelsámegiellaj	åarjelsaemiengïelesne
snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon.	snåasen tjïelte lea jaepeste 2008 saemien gïelen reeremedajvesne.
suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav ” Gielem nastedh ”.	64 jektem ” gïelem Nastedh ” tseegkeme.
Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan.	Provsjekten åejvieulmie lea vååjnesasse jïh skreejrie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem, jïh guektiengïelenvoete snåasesne jïh Noerhte-Trøndelagesne öövtiedidh.
Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn.	Daan sisvege ulmieh iedtjeles jïh væjranamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh åarjelsaemien åtnoem byjjes tsiehkine jienede.
Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin.	voestes medija vihkeles bïevnese snåasen bïjre goh guektiengïeleldh tjïelte.
Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán.	Dååjrehts noerhtesaemien dajvijste vuesiehtieh avijsh lea vihkeles gïeleööhpehtimmien åvteste.
ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj.	Jienede vååjnesasse gïelem jïh kultuvrelahtesh byjjes tjiehtjelisnie maahta jienedamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh barkoe åssjelh jïh jïjtjevuarkose saemien gïelen jïh kultuvren muhteste.
snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra.	Avijse snåsningen sæjhta gïesegen 2009 aelkedh provsjektine avijsesæjtoejgujmie åarjelsaemiengïelesne jïh jeenjh saernieh åarjesaemien tsiehkiej bïjre.
Dát sahká nav vaj avijssa máhttá oadtjot ruhtadoarjjagav pressadoarjjaga sáme avijsajda påstas 2010 rájes.	Daate vååromem bïejedh juktie avijse dåarjoeh åådtje pressedåarjoen mietie saemien avijsidie jaepeste 2010.
Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje jaepien 2009.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
63. doajmma Oarjjelsáme mediaguovdásj	Råajvarimmie 63. Åarjelsaemien medijejarnge
sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj.	saemiedigkie sæjhta aelkedh provsjektine kaarhteddidh mij nuepieh gååvnesieh medijefaalaldahkem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009	Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka	Kultuvre – filme, teatere, lidteratuvre, gærjagåetie
Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav.	Filme Dïhte nöörjen filmepolitihke edtja öövtiedidh saemien kultuvrem gorredidh jïh åvtenidh.
stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj.	staaten dåarjoe filmeprodusjovnese lea vihkeles vierhtie tjïrkedh vuartasjæjjide åadtjodh hijven filmefaalaldahkem jïjtje gïeline, man våaroemisnie jïjtje kultuvrisnie.
Dát aj guosská sæmmi láhkáj sáme filmajda gå dáro filmajda.	Daate seammalaakan saemien filme goh daaroen.
Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge.	Dan lissine evtiedimmiem jïh produksjovnen saemien filmide dåarjodh, lea dorjehtimmie saemien filmide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh vihkeles suerkieh.
Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj.	soejkesjh gååvnesieh internasjovnalen saemien filmejarngem guovdageaidnusne tseegkedh.
Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj.	Reerenasse positijves vuajna dagkere filmejarngem tseegkedh, mij maahta dåarjodh stuerebe åvtemierie saemien filmese.
Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum.	Juktie saemien åålmege jïjtje edtja maehtedh kultuvrepolitihkem stuvredh saemien siebredahkesne lea reeremem dejtie öörnegidie saemien teaterasse, lidteravride, bertemidie jïh gærjagåetide samiedigkien nuelesne.
Teáhter Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn.	Teatere Beaivvasj saemie Teatere lea nasjovnalen institusjovne gamte teaterefaalaldahken tjïrrh voesteges saemien vuartasjæjjide Nöörjesne vuesehte, mohte aaj saemiej dajvine kraanalaantine fealade.
Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan.	Teatere lea eejnegen profesjovnellen institusjovne Nöörjesne scenesne gusnie saemeste.
Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu.	Dïhte reeremeldh dïedte Beaivvasj saemie Teatere lea saemiedigkien dïedte mïrredåarjoe tjïrrh reeredh Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeneste.
Ásaduvvam sáme teáhterijn le ájnas doajmma mij gullu sámegiellaj.	Dah tseegkemh saemiej teaterij leah vihkeles åtnoem gosse saemien gïelem dæjpa. Teaterh leah
Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit.	Dah filmh aaj vitnigan jeenjh nöörjen jïh ålkoerijhken prijsh.
Moadda klassihkalasj teáhtera d. d..	Jeenjh klassijhken teatereboelhke – goh hamlet
Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj.	– saemien gïelese jarkoestamme jïh jeenjh orre
amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj.	saemiengïelesne tjaelieh. Amatöörebarkarimmieh, joekoen maanide jïh noeride jïh maanine jïh noerine, dåårje jeenjh arenah sjïdtedh gusnie maanah jïh noerh maehtieh saemiestidh.
Åarjelhsaemien Teatere / sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov.	Åarjelhsaemien Teatere lea vihkeles åarjelsaemien kultuvrem, gïelem, identitetem jïh jïjtjedomtesem tjïrkedh.
Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav sámedikke budsjehta baktu.	Teatere lea jaepeste 2006 åådtjeme stinkes gïehtelimsdåarjoem saemiedigkien budsjetten tjïrrh.
Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.	Barkeminie teatere edtja vielie dåarjoem tjïrkeh dan barkose ektiedimmielatjkoen tjïrrh fylhkentjïeltide åarjelsaemien dajvesne.
Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij.	Gærjagåetie Dïhte lea ulmie, dovne nöörjen ståvroefaamojste jïh saemiedigkien bieleste hijven gærjagåetiefaalaldahkem nænnoestidh saemien åålmegasse.
Uddni le sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda.	Daenbiejjien lea saemiedigkie giej lea bijjemes dïedtem gærjagåetiefaalaldahkem tjïrkedh jïh evtiedidh saemien åålmegasse, mearan nöörjen ståvroefaamoeh lea dïedte mïrren sisnie ellies navsjonalen gærjagåetiepolitihke maam nænnoste buerie gærjagåetiefaalaldahkem gaajhkh tjïertide.
Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente edtja buektedh stoerredigkiebïevnesem gærjagåetiej bïjre jaepien 2009.
Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon.	Departemente sæjhta, saemiedigkien ektesne, saemien gærjagåetiegyhtjelassh vierhtiedidh gosse bïevnesinie barkedh.
Girjálasjvuohta Ruhtadoarjja sáme girjálasjvuohtaj vatteduvvá sámedikkes.	Lidteratuvre Dåarjoe saemiengïeleldh lidteratuvre saemiedigkeste vadta.
Duodden girjálasjvuoda juollodimes åvddånahtátjit sáme girjálasjvuoda doarjjaårnigij, háldat sámedigge ietjas sierra doarjjaårnigav almmudagájda mij ienemusát manná sámegiellaj girjijt	Dan lissine læjhkomasse lidteratuvrese dåarjoeöörnemisnie evtiedæmman saemien lidteratuvride saemiedigkie jïjtje dåarjoeöörnegem bertemidie mah gærjah saemiengïelesne olkese vedtedh.
tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos	Åejvieulmie öörneminie lea jienedamme produksjovnem nænnoestidh jïh åtnoem saemien lidteratuvreh jïh saemien bertemebransjem tseegkedh.
timen.	Råajvarimmie 64.
Filmajt li læhkám ållo gæhttje Vuonan	Åesiesöörneme saemien lidteratu
ja ålggorijkajn.	vridie
ålggorijkak vuojtojt.	Åssjeldahke dejnie åesiesöörneminie saemien lidteratuvridie sæjhta årrodh skreejrehtidh saemien lidteratuvre jaksoesåbpoe sjädta, jïh tjïrkedh nuekie saemien gærjah olkese vadtasuvvieh buerie nuekie kvalitetine.
6. b. 2009 ásaduváj sáme vahkko Tråmsån.	Daahtojelatjkosne saemiedigkie jïh saemien daajhtojesïebre gaskem jaepien 2009 sïemedigan barkoedåehkiem golme lihtsegigujmie mij edtja öörnemem gïehtjedidh mij tjïrkedh saemien tjiehpieslidteratuverh jïh musihke / joejke jaksoemïeresne.
ja sáme-dáro jubmeldievnastusáv.	Barkoedåehkie bïejesåvva göökte lihtsegh daajhtojesiebrijstie jïh akte saemiedigkeste.
ålgusvaddet. oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev.	saemiedigkie lea barkoem aalkeme goerehtidh åesiesöörnemem saemien tjiehpieslidteratuvre jïh musihke / joejke.
64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik	Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Goerehtimmie galka riejries jaepien 2009 mietie
Dájddasjiehtadusájn sámedikke ja sáme dájddárijlihto gaskal jage 2009 hárráj guorrasin biele nammadit barggojuohkusav gålmåjn ájrrasijn mij galggá årnigav gæhttjat mij sihkarasstá vaj sáme tjáppagirjálasjvuohta ja musihkka / juojgos le sadjihin ja ålgusboahtá.	sAeMieN vÅhKoe TRoMsØesNe gosse saemieåålmege biejjien goevten 6.-n lij jaepien 2009 öörneme saemien våhkoe Tromsøesne.
Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes.	Provgramme rihpesti seminarijem saemien gïelen bïjre, teknologije jïh skreejrehtimmieh Tromsøen gærjagåetesne.
sámedigge le álgadam bargov guoradallat sáme tjáppagirjálasjvuoda ja musihka / juojggusa oasstemårnigav.	våhkosne lij aaj öörneme bielietæjmoem drop-in-kuvsjh saemien gïelesne gærjagåetesne.
Sámedigge Ájgge: Guoradallam galggá gárves 2009 låhpa	Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe evtiedimmie
sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj.	saemien gïelh voesteges evtiedamme boelveste boelves juhtieminie jïh destie evtidamme.
sáme gielaj åvddånahttem tjállemgiellan le ájge gáktuj ådås.	evtiedimmie dejstie saemien gïelijste goh tjaaleldh gïeline lea minngemes aejkien dorjeme.
Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.	Juktie dah saemien gïelh edtjieh maehtdh utnedh jeenjebe gïeledomeninie dovne tjaaleldh jïh gïeleldh gïeline lea daerpies terminologijem evtiedidh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon.	Dotkeme dejtie gïelide lea vihkeles våarominie vijrebe gïelen evtiedæmman.
stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan.	Dah leah stoere joekehts dej ovmessie saemien byjressiebredahkij gaskem jïh dah joekehts saemien dajvij gosse man jïjnjh saemien lea aarkbeajjetjen ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïele.
Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn.	vihkeles jeenjh daajroeh guktie faktovrh gos man stoerre bieliem saemien åålmegistie, bårros saemien orreme, byjres mïele jïh kultuvrellen jïh gïelen unnebelåhkoetsiehkie vadta ovmessie tsiehkieh dan saemien gïeleldh evtiedimmien åvteste dejnie ovmessie saemien dajvine.
sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn.	Joeken lea vihkeles jeenjebe gellien-laaketjen guvviem åådtje dejtie saemien gïelij tsiehkiej evtiedimmien åvteste mearoe- jïh markasaemien dajvine jïh julev- jïh åårjelsaemien dajvine.
Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav.	Jeenjh öörnegh jïh råajvarimmieh leah tseegkeme juktie dam saemiengïeleldh evtiedimmiem tjïrkedh.
Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.	Juktie edtja årrodh mïrrestalleme aalkoetsiehkieh evtiedimmien muhteste dejstie saemien gïelijstie lea daerpies vuejnedh man jeenjh dah leah maahteme evtiedidh tjïrkedh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide.
Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj.	Dïhte daajroe lea vihkeles våarome dan båetije barkoen åvteste dej saemien gïelijgujmie.
Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.	Jeenjh dajvine gusnie saemien gïele lea vaenidimmie lea dïhte kontinurligen gïeleldh reproduksjovnem boelveste boelvese fassehte maanajgïertesne jïh ööhpehtimmesne saemien maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat.	Daate skaepedi jeatjahdahteme rammestillemh dan saemien gïele-evtiedimmien åvteste, dovne almetjen åvteste, saemien byjreskesiebredahkij jïh saemien ellies siebredahken åvteste.
Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen.	Daarpoe lea stuerebe systematijhken maahtoe dah gïeleldh eevtiedimmieprossesij bïjre juktie tsiehkide guarkedh eevtiedimmien åvteste dah saemien gïelh båetiej biejjien.
Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn.	Aaj daarpoe stuerebe maahtoe eevtiedimmiejåhtemh åtnosne saemien gïeleste goh ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïeline saemien fuelhkine, saemien maanaj- jïh noerij, saemien eejhtegi jïh jeatjah geerve saemiej aarkebiejjie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno.	67 barkose åtnoem gaarvani jïh maahtoem jeenjh aerpievuekien baakoeh jïh jiehtegh maadthjielemij veadtaldihkie aaj gaarvani.
Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian.	vihkeles dah dokumenteredh jïh vaarjelidh goh vihkeles bieliem saemien kultuvreaerpeste jïh goh våarome vijrebe evtiedimmie saemien terminologijem.
65 sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn, boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin.	Juktie gïelemålsome saemien gïeleste daaroen gïelese jeenjh dajvine dan guhkie båateme lea aarkbiejjien åtnoe luvlesaemien jïh pihtesaemien jïh aaj ovmessie saemien smaarehtjïerth gaarvanamme.
Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs.	Dah saemien gïelh jïh smaarehtjïerth lea vihkels bieliem destie saemien gellielaaketjejïh dan gaavhtan vihkeles maahtoem dej bïjre gorredidh.
sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj – nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda.	saemiedigkie tjuevtjede ennje daarpoe sïejhme åvtenimmie maadthdotkemasse saemien gïelij bïjre, dovne gosse gïeleldh tsiehkieh, lidteratuvrem jïh jeajtah aamhtesh dæjpa - noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, mohte aaj gosse dah jeatjah gïelh dijpieh.
systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn.	evtiedimmie systematijen maahtoe dej saemien gïelij bïjre sæjhta maehtedh gïele-evtiedæmman buaremh gaajhkine dajvine.
sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn.	vijrebe saemiedigkie sæjhta tjuara ulmide eevtjedh, skreejremem saemiengïeleldh dotkijh jïh saemien gïelem daajroegïeline tjïrkedh jïh aaj terminologijveeevtiedimmie ovmessie faagesuerkine.
sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij.	saemiedigkie uvtede jïjtje dotkemeprovgrammem tseegkedh saemiengïeleldh dotkemen åvteste.
Dutkamráde sáme dutkamij prográmma i lij dåjman jagijn 2001-2005.	Dotkemeraerien provgramme saemien dotkeme I lij boelhkesne 2001 – 2005.
Jage 2007 rájes le ådå dutkamprográmma- sáme dutkamij prográmma ii.	Jaepeste 2007 lea orre dotkemeprovramme aalkeme – Provgramme saemien dotkeme II.
Prográmma doajmmaájgge le 2007-2017. Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev.	Provgrammen jåhtemetïjje lea boelhkesne 2007-2017. gosse saemien gïelem dæjpa sïevede provgrammesne j.g. vihkeles lea skreejredh saemien gïelem utnedh dotkemisnie jïh dah gaavhtan maahta meatan åårodh saemiengïeleldh daajroetradisjovnem darjodh.
Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev.	vijrebe vuesehte åarjelsaemien, julevsaemien jïh luvlesaemien lea smaave gïelh jïh aejhtemes tsiehkine. sïevede provgramme joekoen sæjhta provsjektide eevtjedh mah maehtieh tjoevkedh jïh tjïrkedh saemien unnebelåhkoegïelij tsiehkiem.
65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj	åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj.	Daenbijjien gååvnese ohtje systematisereme dotkeme åarjoelsaemien jïh julevsaemien gïelesne.
systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt.	systematijen maahtoetseegkem jïh dotkeme dejtie gïelide sæjhta årrodh vihkeles våarome vijrebe barkoen åvteste tjïrkedh jïh eevtiedidh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelide.
Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj.	Dïhte lea dan dueksne daarpoe dotkememaahtoem tseegkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen.	Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta jaepien 2009 jienedidh dah ealemh Dotkemeraaran saemien dotkemen ii åvteste mïerhkeme dotkemebarkoem gïelide åarjelsaemien jïh julevsaemien, dan nuelesne stipendijatesijjieh dåakteregraadedaltesisnie.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá jagen 2009	Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka 2009
66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj	Råjvarimmie 66. Dotkeme- jïh faage /
sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin sámedikke åvdåsvásstádusá.	saemien parlamentarijen raerie lea dorjeme uvtelassem orre åårganisereme saemien gïelebarkojste saemidigkien dïedtedajvesne sisnjelen.
akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj.	Aktem dejstie juvnehtimmijstie lea ektine saemien dotkeme-, faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide.
Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs.	Barkoelaavenjassh dan åårgane sæjhta gaskem jeatjabem gïeledotkeme, gïelehåksoe, gïele-eevtiedimmie, terminologijebarkoem, normereme, nommedïenesje, sijjienomme jïh bïevnesh saemien gïelefaageldh gyhtjelassij bïjre.
sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka / resurssaguovdátjij.	saemiedigkien vuajnoen mietie lij bööremes saemien gïelefaageldh barkoem tjåanghkenidh dotkeme- jïh faage / viehtiehjarngese.
Gå sáme giellabarggo le jådon sierra rijkajn, sjaddá aktisasj ” gájksáme ” resurssaguovdásj dahkat nav vaj sáme giellafágalasj barggo fágalattjat nanniduvvá.	Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka, sæjhta aktine ” elliessaemien ” vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta.
Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt.	Aktine faageldh åårganem jallh ektine faageinstitusjovnem tseegkedh, sæjhta stuerebe nuepieh buerebe almetjij
suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav.	såevmien saemiedigkie daelie saemiedigkine Nöörjesne jïh sveerjesne ektesne barka ohtsedimmiem åvteprovsjektese maam dotkeme- jïh faagevierhtiehjarngem dæjpa.
Åvdåsvásstádus: Sámedigge Ájgge: 2009	Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan.	Åålmehtahteme Saemien statistihke 2008 statistijhken jarngebyrå:este dan sisvege statistihke relevansinie saemien siebredahketsiehkiej åvteste Nöörjesne.
statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin.	statistihken åevjieaamhtesinie geografijen lihkemem, deadta saemien årromesijjieh saltvaerien noerhtelen.
Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka.	Dan lissine laantedijpeme saemien statistihke.
Publikasjåvnån li ieme tjoahkkidum diedo ja almulasj statistihkka mij le státistihkalasj guovdásjdåjmadagán jali materiálla mij le sadjihin duos dás sáme institusjåvnåjs.	Åålmehtahteme joe tjöönghkeme jïh bæjjoehtamme statistihkem dæjpa statistihken jarngebyrå:esne vuj aamhtesh mah leah ovmessie saemien institusjovnistie åådtjeme.
Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas.	Åålmehtahtemen ulmie lea tjåanghkan jïh orre vuesiehtimmiem vuesehte saemien statistihkeste.
Publikasjåvnå giella le dárro ja nuorttasámegiella.	Dan gïele lea daaroen jïh noerhtesaemien.
Ådåstuhtedum versjåvnnå sáme statistihkas ålgusboahtá juohkka nuppe jage.	orrestahteme versjovne saemien statistihkeste vadtasåvva fïehten mubpien jaepien.
Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no / samer næhttabielen.	Dan lissine sæjhta statistijhken jarngebyrå:e orre-eevtiedamme saemien statistihkem vuestehte www.ssb.no/samer.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj.	69
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta	Buakteme: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementeste
Almulasj institusjåvnå máhtti diŋŋgut man galla dokumenta dárbahi dássta: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poassta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fáksa: 22 24 27 86	Byøgkeles institusjovnh maehtieh jienebh låhkoeh dongkedh daestie: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-påaste: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fakse: 22 24 27 86
Gåvvå: Leif Arne Holme Hábbmim: Departementenes servicesenter Prienntim: Departementenes servicesenter 05/2009 - låhko 250	Tjaalegekode: A-0025 S Haemie: Departementenes servicesenter Guvvie: Leif Arne Holme Trygke: Departementenes servicesenter 05/2009 – 300