laereplan_engelsk.html.xml

Udir.no - OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013. Ulmme Ulmie Ieŋŋilsgiella le væráltgiella. Eengelske gïele akte veartenegïele. Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj. Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie. Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj. Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide. Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj. Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe. Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán. Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine. Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan. Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie. Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj. Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh. Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov. Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem. Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin. Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste. Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn. Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva. Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs. Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie. Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut. Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh. Ájnas le aj biedjat allasis ulmijlt gåktu gielav oahppat, ja gávnnat gåktu ulmijda jåksåt ja árvustallat ietjas giellaanov. Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh. Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes. Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste. Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan. Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele. Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan. Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie. Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan. Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele. Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme. Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh. Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav. Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh. Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag. Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage. Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda. Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre. Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu. Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh. Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis. Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne. Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav. Naemhtie gïele– jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta. Fága oajvveoase Faagen åejvieboelhkh Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda. Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga åhpadusprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánnta gå vejulasj oahppijda. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide. Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma / Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen / Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan. Oajvveåsij gåvvå: Bijjieguvvie åejviesuerkijste: Jahkedásse Jaepiedaltese Oajvveoase Åejviesuerkieh Jo1 (barkoefaageles (viddnofágalasj oahppo-prográmma) ööhpehtimmieprogrammh Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Giellaåhpadusá oajvveoasen le gatjálvis oahppát ådå gielav, oahppat ieŋŋilsgielav, ja vuojnnet aktijvuodav ieŋŋilsgiela ja iednegiela ja ietjá gielaj gaskan. Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh, dam eengelske gïelem lïeredh, jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken, ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem. Dasi gulli máhtto giela hárráj ja dádjadus ietjas giellaåhpadusá hárráj. Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre, jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre. Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav. Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh, jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh. Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Njálmálasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå gulldala, håla ja ságastalá ja gå aná hiebalgis guládallamstrategijajt. Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh, soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt håladattijn ja ságastaládijn. Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh, jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste. Dasi gullu aj ságastit tjielgga jiednadimijn ja intonasjåvnåjn. Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine. Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan. Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh, guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine. Ájnas le vuosedit berustimes ja vieledimev dábálasj sæbrástallamvuogijda. Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie. Dánna le aj gatjálvis gielav hiebadit ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasj njálmálasj giellaanov. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh. Adnet duov dáv mediav ja ressursav, ja gielalasj boanndudagáv åvdedit fágaj ja fáhkaåsij gaskav le guovdátjin dán oajvveoasen. Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste, jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne. Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Tjálalasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå le låhkåmin ja tjállemin ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstretegijajt. Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh, jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh. Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Dási gullu ållo låhkåm mij åvdet gielladádjadusáv ja tækstamáhtudagáv. Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh. Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat. Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman, skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese, jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh. Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh. Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov. Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes tjaaleldh gïeli gaskem joekehtidh. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet duollatjállemav, idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt tjáledijn. Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem, idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh. Dási gullu aj dahkat struktuvrajt ja aktijvuodajt tevstajn. Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh. Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn. Åejviesuerkie kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie. Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn. Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth, jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden, lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre. Oajvveoasen le aj gatjálvis máhtov åmastit ieŋŋelskgiela hárráj værálda giellan måttijn adnovejulasjvuodaj. Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie. Oajvveoasen le gatjálvis árvvaladfat ja barggat fáhkatevstaj, girjálasj tevstaj ja kultuvralasj åvddånbuktemij duot dát medias. Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie, lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste, jïh dejtie digkiedidh. Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs. Daate lea vihkeles juktie daajroem, goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride. Tijmmalåhko Man gellie tæjmoeh Akta tijmma le 60-minuhta. Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine: 1.-4. jahkedásen: 138 tijma 1.–4. jaepiedaltese: 138 tæjmoeh 5.-7. Jahkedásen: 228 tijma 5.–7. jaepiedaltese: 228 tæjmoeh 8.-10 jahkedásen: 222 tijma 8.–10. jaepiedaltese: 222 tæjmoeh OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH Jo1: 140 tijma Jåa1: 140 tæjmoeh Jo1: 84 tijma Jåa1: 84 tæjmoeh Jo 2: 56 tijma Jåa2: 56 tæjmoeh Vuodotjehpudagá Faagen maadth maahtoeh Vuodotjehpudagá li avtajduhtedum máhtudakmihtojda gånnå åvdedi fáhkamáhtudagáv ja li oassen fáhkamáhtudagás. Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste. Ieŋŋiskgielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie: Njálmálasj tjehpudagá ieŋŋilsgielan li gulldalit, hållat ja aktan doajmmat ieŋŋilsgiela baktu. Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh. Dát merkaj árvustallat ja hiebadit åvddånbuktemijt ulmmáj, vuosstájválldijda ja dilláj, ja aj oahppat sosiála konvensjåvnåj ja sæbrástallamvuogij birra ieŋŋelskgielak rijkajn ja rijkajgasskasasj kontevstajn. Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse, dåastoejasse jïh tseahkan. Njálmálasj tjehpudagá åvddånibme ieŋŋilsgielan merkaj adnet njálmálasj gielav dárkkelappot ja moatte láhkáj ságastaládijn ja ietjá njálmálasj guládallamin. Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine. Vijdábut merkaj gulldalit, dádjadit ja ságastallat duov dáv ássjev ja tjuolmaj birra ja daj baktu åmastit fáhkamáhtov. Edtja aaj goltelidh, guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh. Dát merkaj aj dádjadit variántajt njálmálasj ieŋŋilsgielas duot dát guovlos væráldin. Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie. Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj. Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste. Dát merkaj plánit, hábbmit ja ásadit tevstajt majna guládallá, ja gånnå le buorre struktuvrra ja aktijvuohta. Dellie tjuara soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh, jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh. Duodden le tjállem ájnas ja oassen giellaoahppamis. Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan. Åvddånit tjállemtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan merkaj oahppat duollatjállemav, ja báhkoboanndudagáv ja gielalasj struktuvrajt åvddånahttet. Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh. Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda. Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme, lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh, aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme. Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas. Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie. Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs. Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh, ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth. Dát merkaj aj gárvedit, dahkat ja hárjjánit låhkåt ieŋŋilsgielak tevstajt duon dán sivá diehti, ja duot dát guhkkudagás ja gássjelisvuodas. Edtja aaj soejkesjidh, lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie, jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine. Åvddånit låhkåmtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan le adnuj válldet låhkåmstrategijajt hiebadum låhkåma ulmmáj maŋenagi gássjelap tevstaj. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie, ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie. Vijdábut le gatjálvis låhkåt ieŋŋliskgielak tevstajt duolla ja dádjadusájn, ja guoradallat, árvvaladdat, oahppat ja ájádallat duov dáv diedov. Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh, jïh goerehtidh, digkiedidh, lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre. Buktet rieknit ieŋŋliskgielan le oadtjot adnet guoskavasj matematihkalasj buojkuldagájt ieŋŋliskgiellaj duon dán dilen. Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine. Dát merkaj dåbddåt mihttimavtadagájt ma ieŋŋliskgielak rijkajn aneduvvi, ja dádjadit ja guládallat tállaj, grafalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj ieŋŋliskgiellaj. Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine, jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre, grafihkeles åehpiedehtemh, tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne. Rieknimtjehpudagá åvddånibme ieŋŋliskgiela hárráj merkaj adnet tállajt ja rieknimav gå åvddånahttá repertoarav matematihka termajs ieŋŋliskgiellaj ma li viettjadum bæjválasj iellemis, ja dábálasj ja fágalasj ássjijs. Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme, jïh sïejhme jïh faageles teermh. Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan. Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie, meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh, eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne. Gå adná digitála ressursajt de vaddá dat máhttelisvuodajt åtsådalátjit ieŋŋilsgielak tevstajt autentalasj dilijn, dat sihtá javllat luondulasj, ij-hiebadum dilijn. Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine, amma iemie, ij-sjïehtedamme tsiehkieh. Åvddånahttet digitála tjehpudagájt merkaj viedtjat ja giehtadallat diedojt majs ådå tevstajt vas dahká. Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh. Digitála hábmegájbbádus tevstajn merkaj jut effekta, gåvå, tabella, bajelttjállaga ja tsiehke li tjoahkkáj biejaduvvam nannitjit ja gaskostittjat diedojt. Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth, guvvieh, tabellh, bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh. Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj. Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose. Digitála tjehpudagá merkaj åvddånahttet máhtov ja persåvnnåsuodjalimev gálldovuosedimij baktu majt maŋenagi dåhkki guoradallat. Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh. Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh buktet buojkulvisájt muhtem dilijda gånne le ávkálasj ieŋŋiskgielav máhttet såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li aktisattja ieŋŋilsgielan ja ietjat iednegielan baakoeh jïh lahtesh gaavnedh mah leah tjåenghkies eengelsken gïelese jïh jïjtse ietniengïelese adnet digitala ressursajt gå le gielav oahppamin digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gulldalit ja adnet ieŋŋilsgiela giellajienajt praktisk-estetalasj åvddånbuktemvuogij baktu goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh gulldalit ja dádjadit álkkes bagádallamijt ieŋŋilsgiellaj goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánahkkojt ieŋŋilsgielak rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh guarkedh eengelskegïelen rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes guarkedh jïh naan eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh, gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre buorástahttet, gátjádit ja vásstedit álkkes gatjálvisájt ja adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt healsoehtidh, gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh oassálasstet álkkes guládallamijda ja ságastallamijda lahka birrusijs ja ietjas åtsådallamijs meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh, jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre adnet tállajt gå le ságastallamin lahka birrusa ja ietjas åtsådallamij birra taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dåbddåt aktijvuodav ieŋŋilsgielak giellajienaj ja stávimvuoge gaskan ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh gæhttjaladdat låhkat ja tjállet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja álkkes gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh, lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat mánáj bæjválasj iellema birra ieŋŋilsgielak rijkajn soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine oasev válldet ja åtsådallat mánájkultuvrav ieŋŋilsgielak rijkajs bágoj, gåvåj, musihka ja labudallama baktu meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh, guvvieh, musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh giehttot ietjas åtsådallamijt ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja subttsasijs jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste, raajrojste, laavloemijstie, heamturijstie jïh soptsesijstie Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh identifiserit dilijt gånne le ávkálasj jali dárbulasj ieŋŋilsgielav máhttet daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh ságastallat gåktu iesj ieŋŋilsgielav oahppá soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja ieŋŋilsgielan ja ietjas iednegielan hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne adnet digitále ressursajt ja ietjá viehkkenævojt gå le gielav guoradallamin digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet álkkes gulldalim- ja hållamstrategijajt aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh gulldalit ja dádjadit bágoj ja moallánahkkoj sisanov aktijvuodas gånna aneduvvi goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme dádjadit ja adnet ieŋŋilsgiela bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt tjanádum ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájggáj ja berustimijda guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide dádjadit oajvvesisanov rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn åejviesisvegem guarkedh rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt ja frásajt viehkken dádjadittjat ja dádjaduvátjit såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh oasev válldet bæjválasj ságastallamijs lahkabirrusijs ja ietjas åtsådallamijs meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre oahppat ieŋŋilsgiela alfabehtav ja stávut namájt ja årromsajij namájt dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh dádjadit ja adnet bágojt ja moallánahkkojt hattij birra, ednakvuoda, hámij ja stuorrudagáj birra gå le guládallamin bæjválasj iellema, friddjaájge ja berustimij birra guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside, veahkide, hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien, eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet álkkes låkåm- ja tjállemstrategijajt aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh dádjadit aktijvuodav ieŋŋilsgiela giellajienaj ja bokstávaj gaskan ja dahkat jienajs bágojt ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem, jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose dádjadit bágoj ja moallánahkko sisanov dat aktijvuodas gånnå aneduvvá mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme låhkåt, dádjadit ja tjállet ieŋŋilsgiela bágojt ja moallánahkkojt ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájgijda ja berustimijda eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh, guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide dádjadit oajvvesisanov álkkes tevstajs ja oahpes ássjijs åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre tjállet oanes tevstajt maj ájádusájt ja berustimijt gåvvi, ja ma tjielggiji, subtsasti ja mai gatjádallá åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre, jïh mah buerkiestieh, gihtjieh jïh vaestiedieh adnet muhtem dábálasj smávep bágojt ja álkkes stávim- ja gárgadishámijt naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh adnet digitála vædtsagijt gå viedtjá diedojt ja gæhttjaladdat tevstajt dahkat digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh vaddet muhtem buojkulvisájt ieŋŋilsgielak rijkajda ja dåbdos ulmutjijda dajs rijkajs såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede ságastallat viessomvuogij, dábij birra ieŋŋilsgielak rijkajn ja Vuona rijkan soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste, aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne oasev válldet åvddånbuktemijs ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja oanes oavdástallamijs ja subttsasijs meatan årrodh eengelskegïelen rijmh, raajroeh, laavlomh, åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh giehttot ietjas ájádusáj ja vuojnoj birra gå le ieŋŋilsgielak girjálasjvuodajn ja mánájkultuvrajn barggamin jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine tjállet ietjas tevstajt ma li bájnnum ieŋŋilsgielak girjálasjvuodas ja mánájkultuvras jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh identifiserit ja adnet duov dáv dilev ja oahppamstrategijav åvdedittjat ietjas ieŋŋelskgielak tjehpudagáv damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh gåvådit ja tjielggit ietjas bargov gå le ieŋŋilskgielav oahppamin soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh identifiserit mij le ja mij ij le gielalattjat muoduk ieŋŋelskgiela ja ietjas iednegiela gaskan naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem adnet digitála ressursajt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaåhpadusán digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet gulldalim- ja hållamstrategijajt goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv tjanádum oahpes ássjijda baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre dádjadit oajvvesisanov njálmálasj tevstajs ma li tjanádum oahpes ássjijda åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre adnet vættsásvuoda moallánahkkojt ja moallánahkkojt ma geŋga dilláj gullu dåajmijes lahtesh nuhtjedh jïh lahtesh mah leah tseahkan sjïehtedamme moalgget vaj viehkev oadtju dádjadittjat ja dádjaduvátjit duon dán dilen soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt oahpes ássjij gáktuj jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre álgadit, ságastallat ja låhpadit ságastallamav tjanádum oahpes dilijda aelkedh, steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre adnet vuodo hámijt gå moalget, jiednat, bágojt såjåt ja gárgadisájt dahká guládaládijn vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh raajesesåarhtide govlesadtemisnie moalgget álkkes merustallamij birra, ja valuta ja mihttimavtadagáj birra gå le guládallamin bæjválasj dilen soptsestidh aelhkie aerviedimmiej, valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet låhkåm- ja tjállemstrategijajt lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv oahpes ássjij hárráj baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre dádjadit oajvvesisanov iesjválljidum tevstajn åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie låhkåt ja dádjadit duov dáv tevstav duot dát stuorrudagás moattet gáldos ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie tjállet notáhtajt majna ådå tevstajt dahká notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh tjállet avtatraják tevstajt ma subtsasti, mujttali, gåvådi åtsådallamijt ja ietjas vuojnojt ja ájádusájt tjielggiji galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh, vaajestieh, dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh adnet vuodulasj hámev duollatjállemis, báhkosåjådimes, gárgadis- ja tækstadahkamis gå le tevstajt tjállemin vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje adnet digitála vædtsagijt ja ietjá viehkkenævojt gå le guoskavasj diedojt åhtsåmin ja duov dáv tevstav dahkamin digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh subtsastit ulmutjij, bájkij ja dáhpádusáj birra ieŋŋilskgielak rijkajs almetji, sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra duon dán kultuvran ieŋŋelskgielak rijkajn ja Vuona rijkan, ja aj sáme kultuvran jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne, dej gaskem saemien kultuvre låhkåt ieŋŋelskgielak mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja ságastallat persåvnåj ja sisano birra eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh buktet ietjas dåbdojt ieŋŋgilskgielak girjálasj tevstaj hárráj, filmaj, næhttakultuvra, gåvåj ja musihka hárraj jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie, filmide, nedtekultuvrese, guvvide jïh musihkese moalgget ja åvddånbuktet kreatijvalattjat arvusmahtedum moattelágásj ieŋŋelskgielak girjálasj tevstajt moattet gáldos skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie gaskostit oanep tevstajt iesjválljidum ássjijs åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav majna åvdedit ietjas tjehpudagáv ieŋŋelskgielan ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne kommenterit ietjas bargov gå le ieŋŋelskgielav oahppamin soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh identifiserit dav mij le muoduk ja mij ij le muoduk ieŋŋelskgielan ja ietjas iednegielan, ja adnet dav gå le gielav oahppamin stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh válljit duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævov, ja adnat dajt iesjrádálattjat gå gielav le oahppamin ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh, jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh válljit ja adnet duov dáv gulldalim- ja hållamstrategijav hiebaduvvam ulmmáj veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv tjanádum duon dán ássjáj aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimij gaskav ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja ja juohkusijda maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem joekehtidh mah aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide tjuvtjiedieh dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas ma guosski duon dán ássjáj åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre gulldalit ja dádjadit variántajt ieŋŋilskgielas moattet autentalasj diles goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste adnet gielav duolla ja avtatbirges hiebadum ulmmáj ja dilláj galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt duon dán ássje hárráj jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt duon dán ássjen gatjádallama baktu ja gåtsedit tjuojggidusájt aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh, jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme adnet guovdásj gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj guládallamin vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh válljit ja adnet duov dáv låhkåm- ja tjállemstrategijav mij le ulmmáj hiebadum veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv duon dán ássje hárráj aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimijt ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja juohkusijda maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt iesjválljidum tevstajn åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie låhkåt, dádjadit ja árvustallat moattelágásj tevstav duot dát ássjes ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh, guarkedh jïh vuarjasjidh, ovmessie aamhtesi bïjre adnet ietjas notáhtajt ja duov dáv gáldov vuodon tjállemij jïjtsh notaath jïh ovmessie gaaltijh nuhtjedh goh våarome tjaeliemasse tjállet duov dáv tevstav mij le avtarájak ja struktuvrajn ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema hárráj, báhkosåjådime, gárgadis- ja tækstadahkama hárráj gå le tevstajt buvtadime vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje diehtet persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda birra ja válljit ja adnet sisanov moattelágásj gáldojs dan láhkáj vaj le máhttelis dárkestit gáldojt maŋŋela digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman, tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra Sorbritannian, USAan, ja ietjá ieŋŋilskgielak rijkajn ja Vuonan jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne, jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne tjielggit histåvrå ja geografija åsijt Storbritannian ja USAan sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajs ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste gåvådit ja ájádallat iemeálmmugij dilev ieŋŋilskgielak rijkajn buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine dahkat, gaskostit ja ságastallat ietjas tevstaj birra ma li arvusmahtedum ieŋŋilskgielak girjálasjvuodas, filmajs ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogijs darjodh, leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste, filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste ságastallat ja gaskostit ájggeguovddelis ja fágalasj ássjij birra sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋel ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋel Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Giellaåhpadus Gïelelïerehtimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvustallat ja adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav gå le åvdedime ietjas tjehpudagáv ieŋŋilskgielan ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh, juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh árvustallat ietjas åvddånimev gå le ieŋŋilskgielav oahppamin jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie árvustallat duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævojt lájttalisát ja iesjrádálattjat, ja adnet dajt gå iesj le gielav oahppamin ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh Njálmálasj guládallam Njaalmeldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvustallat ja adnet hiebalgis gulldalim- ja hållamstrategijajt hiebadum ulmmáj ja dilláj sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas dábálasj ássjijn ja ássjijn ietjas åhpadusprográmmas åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese gulldalit ja dádjadit sosialalasj ja geografalasj variántajt autentalasj diles sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste adnet gielav moatten dilen duolla ja avtatbirges, hiebadum ulmmáj ja dilláj jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt dábálasj ássjij ja fágalasj ássjij birra ietjas åhpadusprográmmas aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese adnet gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le guládallamin maallh baakoestæmman, intonasjovnem, baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie dålkkut ja adnet teknihkalasj ja matematihkalasj diedojt guládallamijn toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie Tjálalasj guládallam Tjaaleldh govlesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh árvustallat ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstrategijajt hiebadum ulmmáj ja tækstahábmáj vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh, ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese árvustallat duov dáv gáldov ja adnet gáldoj sisanov iesjrádálasj, lájttális ja guoradallam máhttelisvuogij milta aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie, ovmessie aamhtesi bïjre dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt tevstajs vijdes sisanujn duot dát ássjes lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste låhkåt ja åmastit fáhkamáhtov ietjas åhpadusprográmmas jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese adnet ietjas notáhtajt gå le tevstaj tjállemin ma gulluji ietjas åhpadusprográmmaj ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan tjállet duov dáv avtarájak tevstav struktuvrajn, hiebadum ulmmaj ja dilláj maallh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le tevstajt buvtadime ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside, ovmessie digitaale meedijinie buvtadit duov dáv tevstav hiebadum digitála hábmegájbbádussaj duon dán digitála midijájn ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh, jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat kultuvra ja sebrudakdilij birra moatten ieŋŋilskgielak rijkan kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine åvddånbuktet ja sagástallat ájggeguovddelis ássjijt ieŋŋilskgielak gáldojs sjyöhtehke saernieh åehpiedehtedh jïh digkiedidh eengelskegïelen gaaltijijstie ságastallat ieŋŋilskgiela åvddånime birra væráltgiellan sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra duot dát væráltguovlos ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie ságastallat ieŋŋilskgielak filmaj ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemij birra duot dát medijás eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie ságastallat iemeálmmugij ja iemeálmmugij tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajn tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine ietjas tjiegŋodit fágalasj ássjijn ietjas åhpadusprográmma milta ja åvddånbuktet dav ássjev aktem faageles aamhtesem goerehtidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammen sisnjelen jïh dam åehpiedehtedh Árvustallam fágan Faagem vierhtiedidh Åbbålasj árvustallam Eksamene learoehkidie 10. jahkedásse Jaepiedaltese 10. jahkedásse 10. jaepiedaltese Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). Eksamene abpe faagem feerhmie (140 tæjmoeh). Jahkedásse Jaepiedaltese 10. jahkedásse 10. jaepiedaltese Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusán. Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav. Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja árvustaláduvvá. Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). (140 tæjmoeh). Árvustallama dábálasj mærrádusá li mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne