laereplan_naturfag.html.xml

Udir.no - Luonndofáhka - sáme oahppopládna Udir.no - Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien Luonndofáhka - sáme oahppopládna Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 01.07.2013 Vihtiestamme 01.07.2013 Ulmme Ulmie Luondodieda le åvddånam ulmutjij diehtemvájnogisvuoda ja dárbo diehti gávnnat vásstádusájt ietjama eksistensa, iellema ja iellemvuogij birra ja mijá saje birra luondon ja universan ja le navti oassen mijá kultuvras. Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke, jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre, jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne, jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste. Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan. Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh, gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh, jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme. Sáme árbbediehto luondo hárráj gájbbet ålles ájádallamav ja dádjadusáv, gånnå praktihkalasj tjehpudagá dættoduvvi. Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna, gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide. Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá. Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth, gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh. Luonndofáhka galggá liehket oassen dán åhpadimes. Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh. Luonndodiehtaga lága ja teorija li modella duohtavuodas, ja dá modella rievddi jali vijddásappot åvddånahteduvvi ådå observasjåvnåj, gæhttjaladdamij ja ájádusáj baktu. Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste, jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej, haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh. Ájnas oasse luonndodiehtagis le diehtet luonndodieda maŋenagi åvddån, ja dutkam ja ådå máhtto luonndodiehtaga ja teknologija suorgijn le ájnas sebrudagá åvddånahttemij ja iellembirrasij. Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne, jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse. Vájku luonndodieda le moatte fáhkasuorgijda juogeduvvam dagu biologija, fysihkka ja kjemija ja geofága, de le ulmmen jut skåvllåfáhka luonndofáhka sihke teorijan ja praktihkalattjat doajmma åbbålasj fáhkan. Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme, goh biologije, fysihke jïh kjemije jïh geofaage, dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage. Luondo máhtto, dádjadus ja vásádusá máhtti åvdedit mielav luonndoressursajt suodjalittjat, biologalasj valjesvuodav bisodittjat ja guoddelis åvddånahttemav nannitjit. Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh, dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh. Dán aktijvuodan li sámijn ja ietjá álggoálmmugijn máhtto luondo birra mav galgalulujma vieledit. Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh. Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi. Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh, mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen, almetjen, teknologijen, siebriedahken jïh dotkemen gaskem. Dát le ájnas váj juohkka akta bæssá dádjadit iesjgeŋgalágásj luonndodiedalasj ja teknologalasj diedojt. Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh. Dát galggá liehket vuodon sebrudagá prosessajda sæbrrat. Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne. Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt. Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh, jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie. Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen. Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh, laejhtehkslaakan ussjedidh, eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan. Målsudahkes oahppambirrasa dagu ålggon luondon barggat, gæhttjaladdambargo laboratåvråjn ja guossidime dávvervuorkájn, diehtoguovdátjijn ja viddnudagájn boanndot luonndofága åhpadimev ja båktå imájdallamav ja diehtemvájnov, ja mielav giddi. Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie, laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie, daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh, sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh, jïh nuepiem vedtedh ussjedidh, tjetskehke jïh heehkehts årrodh. Máhttet iesjgeŋga luonndodiedalasj tevstajt, metodajt ja teknologalasj tjoavddusijt dádjadit vaddi vuogas vuodov virggefágalasj åhpadussaj, vijddásap oahppamij ja iellemájge oahppamij virgen ja asstoájgen. Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh, vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide, vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem. Fága oajvveoase Faagen åejvieboelhkh Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Dah åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh learoehkidie guktie dïhte lea sjïehtedamme dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide. Luonndofágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmajn ja Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj. Eatnemefaage maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh jåarhkeööhpehtimmesne Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine, jïh Jåa3 mænngan lissiebigkemisnie sïejhme studijemaahtose. Oajvveåsij gåvvå: Bijjieguvvie åejviesuerkijste: Jahkedásse Jaepiedaltese Oajvveoase Åejviesuerkieh Ulmusj luondon Almetje eatnamisnie Luondo valjesvuohta Gellievoete eatnamisnie Rumáj ja varresvuohta Kråahpe jïh healsoe Fenomena ja ábnnasa Fenomenh jïh aamhth hábbmim Teknologije jïh hammoe Jo1 Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Guoddelis åvddånahttem Monnehke evtiedimmie Biebbmo ja varresvuohta Beapmoe jïh healsoe Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Goekedimmie jïh radio-aktiviteete Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Guoddelis åvddånahttem Monnehke evtiedimmie Biebbmo ja varresvuohta Beapmoe jïh healsoe Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Vg3 Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose Guoddelis åvddånahttem Monnehke evtiedimmie Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Goekedimmie jïh radio-aktiviteete Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Luondo valjesvuohta Man gellie tæjmoeh Rumáj, varresvuohta, iellemvuohke ja biebbmo li álu ássjen median. Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine: Tijmmalåhko MAANADALTESE 1.-7. jahkedásijn: 328 tijma 1.–7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh 8.-10 jahkedásijn: 249 tijma (256 tijma oahppijda gudi 10. jahkedásev ålliji jagen 2013/2014) 8.–10. jaepiedaltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. jaepiedaltesem illieh 2013/2014) OAHPPOGÁRVEDIME OAHPPOPROGRÁMMA STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH Jo1: 140 tijma Jåa1: 140 tæjmoeh Jo1: 56 tijma Jåa1: 56 tæjmoeh Jo3: 84 tijma Jåa3: 84 tæjmoeh Vuodotjehpudagá Faagen maadth maahtoeh Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Vihkeles tjiehpiesvoeth leah sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh jïh mestie dah akte bielie. Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Eatnemefaagesne guarkebe vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie: Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum. Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea goltelidh, håaledh jïh soptsestidh juktie buerkiestidh, juekedh jïh daajroem eatnemefaageles sisveginie evtiedidh mah leah vïhtesjimmiej jïh dååjrehtimmiej bïjre. Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn. Daate sæjhta jiehtedh eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie daajroem leerehtidh jïh gyhtjelassh, argumentasjovnh jïh buerkiestimmieh darjodh. Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda. Edtja aaj maehtedh soptsestimmievuekiem, dïejvesh jïh vuesiehtimmieh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejidie. Njálmálasj tjehpudagáj åvddånahttem luonndofágan le gulldalit ja ságastallat vásádusáj ja váksjomij birra vaj máhttet åvddånbuktet ja ságastallat gássjelap ássjij birra. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh goltelidh jïh soptsestidh dååjresi jïh vïhtesjimmiej bïjre, jïh ahkedh vielie gïerve aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh. Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda. Edtja jiene-jienebe eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie soptsestidh satne guarkeme, jïjtse vuarjasjimmieh utnedh jïh meatan årrodh faageles digkiedimmine. Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin. Maehtedh tjaeledh eatnemefaagesne lea eatnemefaageles teekstesjangerh nuhtjedh juktie gyhtjelassh jïh hypoteesh darjodh, soejkesjh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, viertiestidh jïh ussjedidh bïevnesi bïjre, jïh gaaltijh maereleslaakan nuhtjedh. Dat mierkki aj váksjomijt ja åtsådallamijt gåvådit, diedojt tjoahkkit, vuojnoj åvdås argumenterit ja ålggobargos rapporterit, gæhttjaladdama ja teknologalasj åvddånimprosessa. Edtja vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestidh, bïevnesh tjåanghkan giesedh, vuajnoeh argumenteradidh jïh feeltebarkoste, eksperimentijste jïh teknologeles evtiedimmieprosessijste reektedh. Tjállemprosessa plánimis gárvedibmáj ja tevstaj åvddånbuktemij sisadná luonndofágalasj buojkuldagájt, figuvrajt ja symbåvlåjt adnet hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Tjaelemeprosesse soejkesjimmien raejeste gïetedimmien jïh åehpiedehtemen raajan tjaalegijstie, sæjhta jiehtedh learohke tjuara eatnemefaageles dïejvesh, goerh jïh symbovlh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme. Tjállemtjehpudagá åvddånibme luonndofágan manná álkkes javllamvuogijs maŋenagi tjielggasap luonndofágalasj buojkuldagáj, symbåvlåj, grafihka ja argumentasjåvnå adnemij. Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie soptsestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka vielie veele eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, grafihkh jïh argumentasjovnh nuhtjedh. Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Edtja maehtedh ahkedh vielie gïerve tjaalegh tjaeledh, jïh laejhtehkslaakan jïh jeereldihkie gaaltijidie nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme. Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj. Maehtedh lohkedh eatnemefaagesne lea guarkedh jïh nuhtjedh eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, goerh jïh argumenth ulmiestuvreldh barkoen tjirrh, eatnemefaageles tjaalegigujmie. Dát mierkki máhttet identifiserit, dålkkut ja adnet diedojt moattebelak tevstajs girjijn, avijsajn, addnobagádusájn, njuolgadusájn, brosjyrajn ja digitála gáldojn. Edtja maehtedh damtijidh, toelhkestidh jïh bïevnesh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaalegijstie gærjine, plaerine, åtnoebïhkedimmine, njoelkedassine, brosjyrine jïh digitaale gaaltijinie. Låhkåm luonndofágan le aj kritihkalattjat árvustallat gåktu diedo åvddån biejaduvvi ja argumentajn aneduvvi, duola dagu máhttet sieradit dáhtáj, árvvedimij, tjuottjodusáj, hypotesaj ja konlusjåvnåj gaskan. Lohkeme eatnemefaagesne lea laejhtehkslaakan vuarjasjidh guktie bïevnesh våajnoes dorjesuvvieh jïh åtnasuvvieh argumeentine, g. j. daataj, aerviedimmiej, jiehtegi, hypoteesi jïh vihtiestimmiej gaskem joekehtidh. Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoeteste eatnemefaagesne lea maehtedh gaavnedh jïh nuhtjedh bïevnesh aelhkie tjaaleginie, goske maahta tjaalegh guarkedh ahkedh jienebi faagedïejvesigujmie, symbovlh, goerh, tabellh jïh sjïere bïevnesh. Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj. Krïevenasse laejhtehks lohkemasse jïh maehtedh sjyöhtehke bïevnesh damtijidh jïh vuarjasjidh mejtie maahta gaaltijidie leajhtadidh læssene, dehtie miereste gosse maahta sjïehteladteme gaaltijh nuhtjedh, goske maahta ribledh jïh bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh vuarjasjidh man sjyöhtehke dah leah. Buktet riekknit luonndofágan le tállamateriálav tjoahkkit, hiebadit ja åvddånbuktet. Maehtedh ryöknedh eatnemefaagesne lea taalematerijellem ribledh, gïetedidh jïh vuesiehtidh. Dat mierkki adnet buojkuldagájt, mihttiminstrumentajt, mihttimavtadagájt, foarmmalijt ja grafihkav. Edtja maehtedh dïejvesh, möölehtimmiedïrregh, möölegeektievoeth, formelh jïh grafihkem nuhtjedh. Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta. Ryökneme eatnemefaagesne lea aaj maehtedh viertiestidh, vuarjasjidh jïh argumenteradidh man reaktoe dah aerviedimmieh, illedahkh jïh vuesiehtimmieh leah. Luonndofága riekknimtjehpudagá åvddånibme le álkkes låhkåm- ja klassifiserimmetodaj anos gitta máhttet arvustallat metodaj, buojkuldagáj, foarmmalij ja mihttimvædtsagij válljimijt. Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie vuekieh nuhtjedh juktie ryöknedh jïh öörnegen mietie bïejedh, goske maahta vuarjasjidh veeljeme vuekijste, dïejvesijstie, formelijstie jïh möölehtimmiedïrregijstie. Vijddásappot dat mierkki maŋenagi dahkat gássjelap åvddånbuktemijt ja árvustallamijt ja riekknimav fágalasj argumenterimin adnet. Edtja aaj maehtedh ahkedh giervebe vuesiehtimmieh jïh vuarjasjimmieh darjodh, jïh ryöknemem nuhtjedh faageles argumentasjovnesne. Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos. Digitaale tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh, vïhtesjadtedh, aerviedidh, visualiseradidh, vihtiestidh jïh åehpiedehtedh daatah jïjtse jïh mubpiej goerehtimmijste, voejhkelimmijste jïh feeltebarkoste. Dat aj mierkki åhtsåmvædtsagijt adnet, åhtsåmstrategijajt buktet ja gáldojt kritihkalattjat árvustallat ja válljit makkir diedo hiehpi iesjgeŋga luonndofágalasj tiebmáj. Edtja aaj maehtedh ohtsemedïrregh nuhtjedh, ohtsemevuekieh haalvedh jïh laejhtehkslaakan gaaltijh vuarjasjidh jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh eatnemefaageles aamhtesi bïjre. Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh goske ahkedh buerebelaakan maahta jïjtjeraarehke digitaale gaaltijh, dïrregh, meedijh jïh bïevnesh veeljedh jïh nuhtjedh. Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dåbdudagáj baktu væráldav guoradallat lahka birrasin saanside nuhtjedh juktie veartenem goerehtidh gietskene byjresisnie gåvådit, tjuorggat ja ságastallat ietjas váksjomij birra gæhttjaladdamijs ja luondos buerkiestidh, vuesiehtidh jïh soptsestidh jïjtse vïhtesjimmiej bïjre voejhkelimmijste jïh eatnamistie dåbddåt hiehtesymbåvlåjt ma mierkkiji várálasj ábnnasijt ja várálasj tjuovgajt vaahra-symbovlem damtijidh vaarege aamhtide jïh vaarege tjoevkese Ulmusj luondon Almetje eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjadádit dåjmajt luondon váj oahppá luondo birra, ságastallat manen dat le ájnas ja filosoferit almatja saje birra luondon darjomh eatnamisnie tjirrehtidh juktie eatnemen bïjre lïeredh, soptsestidh man åvteste daate lea vihkeles, jïh almetji sijjien bïjre eatnamisnie ussjedidh ságastallat almatjij ja iellij aktijvuoda birra, ja almatjij åvdåsvásstádusás juhtusij gáktuj, duola dagu sáme subttsasij baktu soptsestidh guktie lea almetji jïh kreeki gaskemsh, jïh almetjen dïedten bïjre kreekide hijvenlaakan gïetedidh, gaskem jeatjah våaroeminie saemien heamturine jïh soptsesinie gåvådit váksjomij baktu jábijt sáme ja dáttja dábij milta, ja subtsastit gåktu sáme namá mánojda gåvvidi luondo dáhpádusájt ja ságastallat ma li hiebalgis biktasa dálkkáj ja jáhpáj vïhtesjimmieh nuhtjedh jaepieboelhkide buerkiestidh saemien jïh nöörjen aerpievuekesne, jïh soptsestidh guktie dah saemien askedïejvesh, fenomenh eatnamisnie buerkiestieh, jïh reaktoe vaarjoej bïjre soptsestidh vearolden, tsiehkien jïh jaepieboelhken mietie Luondo valjesvuohta Gellievoete eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dåbddåt ja gåvådit muhtem sjaddo- ja ielleslájajt lahkabirrusin ja dajt juohkusijda tjuolldet damtijidh jïh buerkiestidh naan sjædtoe- jïh kreeke-aarhth voengesne, jïh dejtie dåehkine veesmedh Rumáj ja varresvuohta Kråahpe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh nammadit ja gåvådit dåjmajt muhtem ålgoldis ja sisŋeldis åsijt ulmutja rubmahis nommem bïejedh jïh funksjovnem buerkiestidh naan byjngetje jïh sisnjelds bielide almetjekråahpeste ságastallat rájáj biedjama, dádjadime ja ietjas ja iehtjádij rubmaha vieledime birra raastebïejemen, goerkesen jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh jïjtse jïh mubpiej kråahpese, gåvådit ja ságastallat dåbdudagájt ja dajt diedulattjat adnet váksjudijn ålggon ja sinna. buerkiestidh jïh soptsestidh saansi bïjre jïh dejtie voerkeslaakan vïhtesjimmine nuhtjedh gosse ålkone jïh gåetesne mejnie akt gïehtele Fenomena ja ábnnasa Fenomenh jïh aamhth Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh nammadit ja gåvådit gåktu ednam, mánno ja biejvve labudi nubbe nuppe gáktuj, ja subtsastit jábij, jánndura ja jus le sjadde jali nåhkke mánno buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie eatneme, aske jïh biejjie gaskemsh svihtjieh, jïh jaepieboelhki, dygnen jïh askeboelhki bïjre soptsestidh gåvådit ja tjuolldet ábnnasijt dåbddomerkaj milta majt máhttá vuojnnet aamhth buerkiestidh jïh aamhth væhtaj mietie veesmedh mejtie maahta vïhtesjidh gæhttjaladdamijt tjadádit tjátjijn ja tjuovgajn ja ságastit observasjåvnåj birra voejhkelimmieh darjodh tjaetsine jïh tjoevkine, jïh vïhtesjimmiej bïjre soptsestidh Teknologija ja hábbmim Teknologije jïh hammoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dáhkat ádajt ma máhtti tjátje jali ájmo viehkijn labudit, ja ságastallat gåktu da doajmmi daeverh darjodh mah maehtieh svihtjedh viehkine tjaetseste jallh elmeste, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh dahkat ádajt ma adni tjuovga reflekterimav, ja ságastallat gåktu da doajmmi daeverh darjodh mah refleksjovnem tjoevkesistie nuhtjieh, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ádnet luonndofágalasj buojkuldagájt gåvådittjat ja åvddån buvtátjit ietjas váksjomijt, oajvvadit ja ságastallat vejulasj tjielggidusáj birra dasi mav le váksjum eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh, raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme adnet mihttiminstrumentajt, dáhtájt tjuolldet, árvustallat makta båhtusa li dåhkkidahtte, ja dajt åvddånbuktet digitála viehkkenævoj jali daj dagá. möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, daatah öörnegen mietie bïejedh, vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen tjállet rapportajt ja gåvvidimijt ja avtagærddásasj digitála tevstajt dahkat reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh åhtsåt ja hiebadallat diedojt luonndofágalasj åsijs duot dát gáldos ja gáldojt tjállet bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie, jïh gaaltijidie neebnedh Ulmusj luondon Almetje eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh oassálasstet dåjmajda gånnå ulmusj ressursajt luondos viedtjá ja ságastallat gåktu ressursa ávkken båhti meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh, jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh gåvådit mav máhttá dahkat váj lahkabirrasa luondov várajda válldá, ja argumenterit dan åvdås ja iesj luondov huksat buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh, jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh Luondo valjesvuohta Gellievoete eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat muhtem ielle- ja sjaddoslájaj iellemgievle birra jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide gåvådit muhtem ájggá jábmám ielleslájajuohkusij iellemvuogev navti váj tjoahkki ja systematiseri diedojt iesjgeñga gáldojs. jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh subtsastit iellij birra, ielleálkkádusá birra giehttot ja sieradit vuojnoj ja fáktáj gaskan. kreeki bïjre soptsestidh, kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh guoradallat biologalasj suossnoma birra ja gåvådit muhtem jålådimev luondon biologeles nåhkedimmiem goerehtidh, jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh ruhtsijt tjuolldet ja dágástallat manen le ájnas ruhtsijt tjuolldet gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles Rumáj ja varresvuohta Kråahpe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit muhtem mudduj gåktu ulmutja rumáj le. kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme gåvådit suoldudakoalev ja tjielggit dárkkelit gåktu dat doajmmá. beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede gåvådit sjelehtav ja diehkojt ja tjielggit dárkkelit gåktu rumáj labut daektide jïh åedtjide buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie kråahpe maahta svihtjedh adnet diedojt brosjyrajs ja digitála tevstajs gå dábálasj skihpudagáv tjielggi ja gåktu dav hiereda, ja tjielggit dárkkelit manen muhtem skihpudagáj vuosstij vaksinerip bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh, jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste váksjut ja gåvådit gåktu rumáj reageri iesjgeŋga dilen, ja ságastallat iesjgeŋga dåbdoj birra ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda aktijvuoda birra vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine, jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre, jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem Fenomena ja ábnnasa Fenomenh jïh aamhth Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh dahkat digitála tjoahkkidum tevstav muhtem planehtaj birra diehtotjoahkkima baktu ja gáldojt diededit aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne, viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh tjadádit gæhttjaladdamijt ma vuosedi ábnnasa máhtti vuogev målssot gå muhtem láhkáj dajt vájkkut voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh guoradallat fenomenajt tjanádum ájmmuj ja jiednaj, gåvådit váksjumijt ja tjielggidusájt oajvvadit fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre, buerkiestidh maam vuajna, jïh buerkiestimmieh raeriestidh registrerit ietjas vásádusájt dálke váksjomis, temperatuvrav ja rásjov / muohttagav mihttit ja båhtusijt gráfalattjat åvddån biedjat ja ságastallat dálkkedijdaj ja mærkkabiejvij birra vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie, temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste, jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh dåbddåt ja vuosedit muhtem nástijt, ságastallat gåktu ulmutja máhtti nástij milta gávnnat gåsi galggi. naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh, soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh váksjot ja subtsastit guovsagisá ja ietjá fenomenaj birra almen ja subtsastit jahtojt ja båvajt tjanádum nástijda ja guovsagissaj sámij gaskan ja ietjá dábij buohtastahttet vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne, jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne, jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh Teknologija ja hábbmim Teknologije jïh hammoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit, tsieggit ja gæhttjalit avtagærddásasj modellajt tsiekkaduskonstruksjåvnåjs ja prosessav dokumenterit ájalvisá rájes gitta gárves buvtagij aktan tevstajn ja tjuorggamij soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste, jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse, tjaaleginie jïh guvviejgujmie gåvådit konstruksjåvnåjt ja dagástallat manen muhtem konstruksjåvnå buorebut starjji ja ienebut gierddi gå iehtjáda tseegkeldahkh buerkiestidh, jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle. jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste dåbddåt ja gåvådit guodde struktuvrajt muhtem tsiekkadusájn lahkabirrasin damtijidh jïh buerkiestidh guedtije struktuvrh ovmessie tseegkeldahkine voengesne Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh formulerit luonndofágalasj gatjálvisájt juoŋga birra massta oahppe imájdallá, oajvvadit vejulasj tjielggidusájt, plánav dahkat ja guoradallamijt tjadádit eatnemefaageles gyhtjelassh hammoedidh man akt bïjre learohke onterde, raeriestidh seapan buerkiestimmieh, aktem soejkesjem darjodh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh ságastallat manen luonndodiedan le ájnas dahkat ja gæhttjalit hypotesajt systemáhtalasj váksjomij ja gæhttjaladdamij baktu, ja manen le ájnas båhtusijt buohtastahttet soptsestidh man åvteste eatnemedaejriemisnie lea vihkeles hypoteesh darjodh jïh teestadidh viehkine systematihkeles vïhtesjimmijste jïh voejhkelimmijste, jïh soptsestidh man åvteste vihkeles illedahkh viertiestidh adnet digitála viehkkenævojt gæhttjaladdambargon ja ålggobargon digitaale viehkiedïrregh nuhtjedh eksperimentelle barkosne jïh feeltebarkosne gávnnat ja hiebadallat luonndofágalasj diedojt tevstajs iesjgeŋga mediajn ja åvddånbuktemav dahkat olkese giesedh jïh gïetedidh eatnemefaageles bïevnesh tjaalegijstie ovmessie meedijinie, jïh aktem åehpiedehtemem darjodh låhkåt ja dádjadit árkkabiejvvebuvtaj hiehtemierkkimav lohkedh jïh guarkedh vaahra-mïerhkesjimmiem aarkebiejjien dorjesinie Ulmusj luondon Almetje eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit gåktu luonnduressursajt adnet ja ávkkit, subtsastit slájaj birra ma ávkástaláduvvi, tjoahkkima birra máno ja ietjá luonndofenomenaj gáktuj ja buohtastahttet ietjá sáme sebrudagá dábij soejkesjidh guktie edtja eatnemen vierhtieh nuhtjedh jïh nuhtedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, tjöönghkemen bïjre askeboelhki jïh jeatjah fenomeni mietie eatnamisnie, jïh aerpievuekiejgujmie viertiestidh jeatjah saemien siebriedahkine tjielggit dárkkelit gåktu máhtto iellij ja låttij birra ávkástaláduvvá låddimin, guolástusán, bivdon ja ællobargon ja dagástallat gássjelisvuodajt ma guosski bivddoressursaj adnuj buerkiestidh guktie daajroe kreeki jïh ledtiej dåemiedimmien bïjre åtnasuvvieh vijremisnie, göölemisnie, lidtemistie jïh båatsosne, jïh dåeriesmoerh digkiedidh nuhtemen bïjre mijjen vijrevierhtijste subtsastit gåktu ietjá iemeálmmuga luonndoressursajt adni soptsestidh guktie jeatjah aalkoealmetjh eatnemevierhtide nuhtjieh Luondo valjesvuohta Gellievoete eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit ja tjadádit guoradallamijt gåjt dal avtan luonndoguovlon, váksjumijt registrerit ja båhtusijt systematiserit soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh unnemes aktene eatnemedajvesne, vïhtesjimmieh vïhtesjadtedh jïh illedahkide systematiseradidh guoradallat ja gåvådit giedjeksjattojt ja tjielggit dárkkelit iesjgeŋgalágásj sjaddoåsij dåjmav tevstajn ja tjuorggamijn blommasjædtoeh goerehtidh jïh buerkiestidh, jïh funksjovnide dejtie ovmessie sjædtoebielide buerkiestidh tjaaleginie jïh guvviejgujmie guoradallat ja dagástallat muhtem faktåvråjt ma vájkkudi virnaj båhtsijdimijt ja sjattoj sjaddamav goerehtidh jïh digkiedidh naan faktovrh mah maehtieh tsevtsedh guktie vetsmieh bïhtsegieh jïh sjædtoeh sjidtieh gåvådit muhtem sjaddo- guoppar- ja ielleslájaj dåbddomerkajt ja dajt gárggalit naan væhtah buerkiestidh sjædtoe-, goebpere- jïh kreeke-aarhtine jïh dejtie öörnegen mietie bïejedh Rumáj ja varresvuohta Kråahpe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit ulmutja rubmaha åvddånimev sahkkidimes ållessjattugij buerkiestidh almetjekråahpen evtiedimmiem, boernese-aalkoven raejeste geerve almetjen raajan tjielggit dárkkelit mij pubertehtan dáhpáduvvá ja ságastallat duon dán sjiervveidentitehta birra ja ieredisájt seksuála gæssomij hárráj buerkiestidh mij puberteetesne heannede jïh joekehts kjønnsidentiteeten bïjre soptsestidh, jïh jeerehtsen bïjre seksuelle vaaksjoehtimmesne gåvådit tsåhke- ja gæhppásystema oajvveåsijt ja daj dåjmajt rubmahin åejviebielieh buerkiestidh vaajmoe- jïh gåbloesysteemesne jïh maam funksjovnide dïhte kråahpesne åtna tjielggit dárkkelit gåktu rumáj iesj ietjas suoddji skihpudagá vuosstij ja gåktu máhttá infeksjåvnnåskihpudagájt hieredit ja dálkudit buerkiestidh guktie kråahpe jïjtjemse vaarjele skïemtjelassi vööste, jïh guktie infeksjovneskïemtjelassh heerrede jïh båehtjerde tjoahkkit diedojt ja tállamateriálav ja dágástallat varresvuodavahágijt ma máhtti badjánit duon dán gárevselgaj ano diehti bïevnesh jïh taalematerijellem tjöönghkedh jïh healsoeskaarah digkiedidh mah maehtieh sjïdtedh gosse ovmessie geeruvevierhtieh nåhtede Fenomena ja ábnnasa Fenomenh jïh aamhth Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh animasjåvnåjt ja ietjá modellajt adnet gå tjielggi planehtaj ja máno labudimijt, ja tjielggit dárkkelit gåktu jábe ja mánnogaska dáhpáduvvi animasjovnh jïh jeatjah maallh nåhtadidh juktie buerkiestidh guktie planeeth jïh aske svihtjieh, jïh buerkiestidh guktie jaepieboelhkh jïh askeboelhkh sjidtieh subtsastit gåktu muhtem minerála ja bákteslája li dagádum, ja guoradallat muhtem slájajt ma lahkabirrusin gávnnuji buerkiestidh guktie naan mineraalh jïh bïerje-aarhth leah sjïdteme, jïh goerehtidh naan såarhth mah gïetskesisnie gååvnesieh tjielggit dárkkelit muhtem energijagáldoj anov åvddåla ja dálla, ja tjoahkkit diedojt ja statistihkav iesjgeŋga gáldojs gåvådittjat ja dagástalátjit gåktu energijaadno soajttá vájkkudit birrasij bájkálattjat ja globála perspektijvan åtnoem buerkiestidh naan energijegaaltijijstie åvtesne jïh daelie, jïh bïevnesh jïh statistihkem ribledh ovmessie gaaltijijstie juktie buerkiestidh jïh digkiedidh konsekvensh energijeåtnoste byjresasse gïetskesisnie jïh abpeveartenisnie tjielggit dárkkelit dálkádak moallánagáv, dåbddåt muhtem sivájt dálkádakrievddamijda ja guoradallat ja registrerit nievres dálkij båhtusijt dïejvesem klijma buerkiestidh, naan fåantoeh klijmajarkelimmide damtedh, jïh goerehtidh jïh vïhtesjadtedh konsekvensh ekstreme-vearoldistie guoradallat fenomenajt tjanádum jiednaj, gullamij ja juhtsaj, váksjumijt dágástallat ja tjielggit dárkkelit gåktu jiedna máhttá bieljedibmen dahkat fenomenh goerehtidh tjoejen, govlemen jïh gijjen bïjre, vïhtesjimmide digkiedidh jïh buerkiestidh guktie tjoeje maahta govlemem irhkedh gæhttjaladdat magnetismajn ja elektrisitehtajn ja tjielggit ja åvddånbuktet gæhttjaladdamij båhtusijt voejhkelimmieh darjodh magnetismine jïh elektrisiteetine, jïh illedahkide buerkiestidh jïh åehpiedehtedh gåvådit gássaj, låsjkudisáj, fássta ståffaj ja fásamålssomij guovdásj vuogijt partihkkalmodella baktu vihkeles jïjtsevoeth buerkiestidh gaassine, væskine, garre aamhtine jïh fasesertiestimmine viehkine partihkelemaalleste tjielggit dárkkelit bágoj atoma ja molekyla gåktu ståffa li dagádum, ja gåktu ståffajt máhttá rievddadit buerkiestidh guktie aamhth leah bæjjese bigkeme, jïh guktie aamhth maehtieh jorkesidh viehkine dïejvesidie atovmh jïh molekylh nuhtjedh gæhttjaladdat duov dáv kjemalasj reaksjåvnåv ja gåvådit ma li daj dåbddomerka voejhkelimmieh tjirrehtidh ovmessie kjemiske reaksjovnigujmie jïh buerkiestidh dej sjïere væhtah Teknologija ja hábbmim Teknologije jïh hammoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit, dahkat ja gæhttjalit mekánalasj ståhkusijt, ja tjielggit mekánalasj sirddema prinsihpajt soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh mekaniske stååkegaevnieh, jïh prinsihph buerkiestidh mekaniske sertiestimmide plánit, dahkat ja gæhttjalit avtagærddásasj gávnijt ma elektrihkalasj energijav adni, ja gárvvidum gávne åvdås reklamerit soejkesjidh, darjodh jïh teestadidh aelhkie dorjesh mah elektriske energijem nuhtjieh, jïh reklameradidh gaervies dorjeme dorjesidie gåvådit gávne iellemájgev ja dágástallat makta gávnne hiehpá guoddelis åvddånibmáj jieledem buerkiestidh akten dorjesasse jïh digkiedidh mennie mieresne dorjese sjeahta monnehke evtiedimmine Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh formulerit hypotesajt majt máhttá gæhttjalit, plánit ja tjadádit guoradallamav dajs ja dágástallat váksjumijt ja båhtusijt muhtem rapportan hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh, soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie, jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh viedtjat ja hiebadit luonndofágalasj dáhtájt, merustallat ja båhtusijt gráfalattjat åvddånbuktet ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh tjállet tevstajt ma tjielggiji ja argumenteriji aktan referánsaj guoskavasj gáldojda, árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstaj kvalitehtav ja tevstajt dárkestit tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh, kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh tjielggit dárkkelit manen le ájnas gávnnat gåktu sivva ja vájkkudus aktan gulluji ja tjielggit dárkkelit manen argumenterim, vuosstemielakvuohta ja almodibme le ájnas luonndodiehtagin buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem, jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh, ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie identifiserit luonndofágalasj argumentajt, fáktá ja tjuottjodusá tevstajn ja grafihkan ma li avijsajn, brosjyrajn ja ietjá mediajn, ja sisanov lájttálisát árvustallat eatnemefaageles argumenth, faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste, brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie, jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh tjuovvot sihkarvuoda dåjmajt ma li gåvådum HMS-rutijnajn ja risikoárvustallamijn jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine Ulmusj luondon Almetje eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh praktihkalasj oassálasstema baktu vuosedit ja tjielggit dárkkelit gåktu luondon bierggi gosse eadtjohkelaakan meatan, vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie váksjut ja vaddet buojkulvisájt gåktu ulmutjij dåjma li muhtem luonndoguovlluj vájkkudam, guoradallat duon dán berustiddje juohkusij vuojnov vájkkudibmáj ja oajvvadit dåjmajt ma lulun luondov boahtte buolvajda bisodit vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme, goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide adnet sáme termajt gå tjielggi ietjas váksjumijt muohttaga ja fierda birra ja ságastallat manen máhtto muohttaga ja fierda birra le sierraláhkáj ájnas jåhtulagán ja árbbedábálasj æládusájn saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre, jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie Luondo valjesvuohta Gellievoete eatnamisnie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit dárkkelit evolusjåvnåteorija oajvveåsijt ja tjielggit observasjåvnåjt ma teorijav doarjju åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh gåvådit gåktu ielle- ja sjaddosella li dagádum ja tjielggit dárkkelit gåvvåsyntesa ja cellevuojŋŋama oajvveåsijt. buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme, jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne tjielggit dárkkelit sellejuohkemav ja genehtalasj variasjåvnåv ja árbev cellajuekemem, genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh tjielggit dárkkelit oajveåsijt teorijajs gåktu ednam rievddá ja le ájgij tjadá rievddam, ja dáj teorijaj vuodov åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe, jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh guoradallat ja registrerit biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråjt muhtem økosysteman lahkabirrasin ja tjielggit dárkkelit aktijvuodajt faktåvråj gaskan goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne, jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh Rumáj ja varresvuohta Kråahpe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit nærvva- ja hormonsystemav ja gåktu da stivrriji rubmaha prosessajt nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh gåvådit oanegattjat åhkeåvddånimev ja gåktu riegádahttem dáhpáduvvá åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh formulerit ja árvvaladdat ássjijt tjanádum seksualitehttaj, seksuála giessemij, sjiervveidentitehttaj, rájáj mierredibmáj ja vieledibmáj, seksuála skihpudagájda, prevensjåvnåjda ja tsuovkkanibmáj dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten, seksuelle vaaksjoehtimmien, kjønnsidentiteeten, raastebïejemen jïh seahkarimmien, seksuelle suetieskïemtjelassi, prevensjovnen jïh aborten bïjre tjielggit gåktu ietjas iellemvuohke luluj varresvuohtaj vájkkudit, dan vuolen aj sæggodibme ja bårråmgássjelisvuoda, buohtastahttet diedojt iesjgeŋga gáldos, ja dágástallat gåktu máhttá hieredit varresvuoda vahágahttemijt buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh, daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh buojkuldahttet sáme ja ietjá álmmukmedisijnav ja dágástallat sieradusáv alternatijva medisijna ja skåvllåmedisijna gaskan vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese, jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh Fenomena ja ábnnasa Fenomenh jïh aamhth Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit universav ja teorijajt gåktu dat le åvddånam universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme tjielggit dárkkelit gåktu jábe sjaddi, ja manen biejvve ijájt bájttá ja manen la sjievnnjet dálvijt buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh, gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje guoradallat muhtem ássjev vuobmana guoradallamis, ja buohtastahttet ja åvddånbuktet diedojt duot dát gáldos aktem aamhtesem goerehtidh goerehtimmeste veartenerommeste, jïh viertiestidh jïh åehpiedehtedh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gåvådit vuodoábnnasij ja aktijvuodajt vuogijt periodesystema ano baktu maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste guoradallat muhtem árkkabiejve ábnnasij vuogijt ja dahkat álkkes merustallamijt løsnigij njárbbima gáktuj jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie guoradallat ja klassifiserit rájnna ábnnasijt ja ábnassegadusájt jus tjátjen njárbbiduvvi, makta buolli ja suvra ja básalasj vuogijt goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh, guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth plánit ja tjadádit gæhttjaladdamijt vuosedimreaksjåvnåj, ábnnasij sieradibme segadusájn ja amás ábnnasa analyjssa soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie, leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste guoradallat hydrokarbåvnåjt, alkoholajt, karboksylsyjrajt ja karbohydratajt, ábnnasijt ja buktet dahkamvuogij buojkulvisájt ja gåktu aneduvvi hydrokarbonh, alkoholh, karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh, buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh tjielggit gåktu álggoulljo ja luonndogássa le sjaddam buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme adnet buojkuldagájt strávve, strávvefábmo, resistánssa, effekta ja induksjåvnnå tjielggitjit båhtusijt strávvebiráldagáj gæhttjaladdamijs dïejvesidie straejmie, spenning, resistanse, effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie tjielggit gåktu máhttep elektralasj energijav buvtadit ådåstahtte ja iehpe-ådåstahtte energijagáldojs, ja dágástallat gåktu dá iesjgeŋga energibuvtadimvuoge birrasij vájkkudi buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie, jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh tjielggit buojkuldagájt fártta ja akselerásjåvnnå, mihttit stuorradagájt álkkes viehkkenævoj ja buktet buojkulvisájt gåktu fábmo le akselerásjåvnnåj tjanádum buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne, stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese gæhttjaladdat ja avtagærddásasj láhkáj merustallat bargov, fámov ja effektav voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne, energijine jïh effektine tjielggit gåktu jåhtulaksihkarvuodavædtsaga binnedi vahágijt vuorbedisvuodajn ja sårmijn buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne tjadádit gæhttjaladdamijt tjuovgaj, vuojnoj ja bájnoj, ja båhtusijt dárkkelit tjielggit voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine, vuajnojne jïh klaeriejgujmie, jïh illedahkide buerkiestidh Teknologija ja hábbmim Teknologije jïh hammoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh åvddånahttet buktagijt gájbbádusmærrádusáj milta ja árvustallat buktagij funksjonalitehtav, adnoávkev ja iellemájgev guoddelis åvddånime gáktuj dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah, man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine gæhttjalit ja gåvådit vuogijt materiálajn ma buvtadimprosessan aneduvvi, ja árvustallat materialanov birrasa gáktuj jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh, jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste gåvådit elektråvnålasj guládallamsystemav, tjielggit gåktu diedo sáddijiddjes vuosstájválldáj sáddiduvvi, ja tjielggit buorep ja nievrep vájkkudusájt aktem elektrovneles kommunikasjovnesystemem buerkiestidh, buerkiestidh guktie bïevnesh sirtesuvvieh seedtijistie dåastoejasse, jïh buerkiestidh positijve jïh negatijve konsekvensh Máhtudakmihto Jo1-oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Maahtoeulmie Jåa1 mænngan- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh Guoddelis åvddånibme Monnehke evtiedimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora ’ sne jïh fauna ’ sne noerhtedajvine tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh Biebbmo ja varresvuohta Beapmoe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre Suonjardibme ja radioaktivitehtta Goekedimmie jïh radioaktiviteete Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije tjielggit sieradusájt energijagáldoj ja energijaguoddij gaskan ja subtsastit muhtem vejulasj energijaguodde birra boahtteájggáj joekehtsem buerkiestidh energijegaaltiji jïh energijeguedtiji gaskem, jïh akte sjyöhtehke energijeguedtije båetijen aajkan Máhtudakmihto Jo1-viddnofágalasj oahppoprográmma maŋŋela Maahtoeulmie Jåa1 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh Luondo valjesvuohta Monnehke evtiedimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora ’ sne jïh fauna ’ sne noerhtedajvine tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh Rumáj ja varresvuohta Beapmoe jïh healsoe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat Maahtoeulmie Jåa3 mænngan- lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh Luondo valjesvuohta Monnehke evtiedimmie Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre Suonjardibme ja radioaktivitehtta Goekedimmie jïh radioaktiviteete Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre Boahtteájge energija Energije båetijen aajkan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije Árvustallam fágan Faagem vierhtiedidh Loahppaárvustallama mærrádusá: Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman: Åbbålasj árvustallam Galhkuvevuarjasjimmie Jahkedásse Jaepiedaltese 10. jahkedásse 10. jaepiedaltese Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. Eksámen – oahppe Eksamene learoehkidie Jahkdásse Jaepiedaltese 10. jahkedásse 10. jaepiedaltese Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Eksáman galggá praktihkalasj oasse. Edtja eksamenem tjirrehtidh dæjpeles boelhkine. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj manna le praktihkalasj oasse. Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj gånnå le praktihkalasj oasse. Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh). Jahkedásse Jaepiedaltese 10. jahkedásse 10. jaepiedaltese Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh). Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne