reindrift_konvensjon_norge_sverige_lulesamisk_070710.pdf.xml

Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel	Konvensjovne Nøørjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
Svieriga ja Vuona ráddidusá,	Dah Nøørjen jïh Sveerjen reerenassh,
ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan,	mah tjïelkestamme saemieh aalkoealmetjinie leah dovletjistie elties bovtside juhtiehtamme raastah dam mij daelie lea raaste Nøørjen jïh Sveerjen gaskem,
ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta,	mah raastetraktaten voestes kodicillem krøøhkestieh mij jaepeste 1751 golken 7. jïh 18. biejjien, mij dåhkasjahta saemide reaktah nubpien rïjhkese bovtsine juhtedh jïh dejtie debpene reaktah båeries saemien vuekiej mietie,
ma vieledibá 3. bievddegirjev Sáme álmmuga birra Svieriga säbrramis Europalasj uniåvnnåj, libá oassálasste oassebiele Svieriga välggogisvuodajt dåbdåstam sáme álmmuga hárráj rijkalasj ja rijkajgasskasasj riektájn vuodon.	mah jiehtieh ihkie håalemen mietie Sveerjen dååhkasjimmien bïjre Dan europan unionen 3.
ma, nåv guhkev gå ällosáme goappásj rijkajn ietjasa iellemtjerda ja äládusá suoddjima diehti dárbahi rájájt rasstit ällosujttárin, sihtaba anodit ja daŋga bále vidjurijt dan diehti hiebadit,	protokollese Om det samiske folket, dellie dah lïhtsegh nænnoestin saemiej gaavhtan Sveerjese dïedteh naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie,
libá návti ájgás boahtám.	dah naemhtie seamadamme:
Kapihttal 1.	Kaapitele 1.
Vuodobiejadum prinsijpa	Våarome-prinsibph
Artihkal 1	Aartigkele 1
Dát konvensjåvnnå guosská ällosujttuj rájáj rastá Svieriga ja Vuona gaskan.	Daate konvensjovne lea dan raastenbijjelen båatsose Nøørjen jïh Sveerjen gaskem.
Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda.	Konvensjovnen jiehtegh leah båatsoesïjtese jallh båatsoesïjten båatsoeburride jïh saemiensïjtese jallh saemiensïjten båatsoeburride.
Artihkal 2	Aartigkele 2
Konvensjåvnå ulmme le åvddånahttet ja åvdedit aktisasjbargov rijkaj, tjieldij, ällosujttimdajvaj ja ájnegis ällobarggij gaskan vaj guohtom ávkkiduvvá vuogijn mij guhkesájggásasj vuodov vaddá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj guoddelis bargguj goappásj rijkajn.	Konvensjovnen ulmie lea rïjhki gaskem ektiebarkoem eevtjedh jïh evtiemdidh, båatsoesijti jïh saemiensijti gaskem jïh båatsoeburriej gaskem dovne guktie gåatomem utniehtidh gåhkaldahken økologijes, økonomijes jïh kultuvreguedtijes båatsose gåabpaginie rïjhkine.
Konvensjåvnnå galggá dan láhkáj anoduvvat vaj ij ådå sjiehtes barggamvuogijt ällosujton tsakka mij gájkkásasj sebrulasjåvddånimev tjuovvu.	Konvensjovnem galka utnedh guktie eah orre åtnoes båatsoebarkoevuekieh tsagkesth mah aalme sïebredahken evtiemdimmeste sjidtieh.
Artihkal 3	Aartigkele 3
Ällosujtujn rájáj rastá galggá barggat daj riektáj ja välggogisvuodaj milta ma rijkalasj riektáv tjuovvu dan rijkan gånnå älov sujtti, jus ietjá dán konvensjåvnån ij javladuvá.	Raastenbijjelen båatsoe galka reaktaj jïh dïedti gujmie rååresjidh mah naasjovnen reaktaj nuelelen dennie rïjhkesne gusnie dïhte båatsoe, jis ij leah mij jeatjah daan konvensjovnen mietie.
Artihkal 4	Aartigkele 4
Rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, mij árvustallá jus aktak biedjamdahko galggá miededuvvat guovlluj mij dán konvensjåvnå milta ällobargguj máhttá rájáj badjel ávkkiduvvat, galggá árvustaládijn gåhtset vaj guovllo guhkás máhttelis suoddjiduvvá dagojs ma viehka märráj li guovlo ällobargguj vuorrádissan.	Naasjovnen åejvieh aktene rïjhkesne, mah vuartasjieh mejtie råajvarimmiem luhpiemdidh aktene dajvesne mij daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsose nuhtjesåvva, dah gelkieh vierhtiedidh dan guhkie gåarede dam dajvem geehtedh råajvarimmiej vuestie mah maehtieh dajven båatsoem tsagkestidh.
Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet.	Jis lïjhke råajvarimmiem luhpiemdidh, dellie rïjhke tjirkie nuekies gåatomem jaksedh jallh, jis ij gaegnedh, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasam maeksedh.
Artihkal 5	Aartigkele 5
Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde).	Konvensjovnem tjïrrehtidh dellie gøøkte tjirkes åårganh tseegkesovvedh, gåabpagidie rïjhkide aktesne; akte reeremeåårgane, NøørjenSveerjen gåatomemoenehtse (Gåatomemoenehtse), jïh akte njååhtjedimmieåårgane, Nøørjen-Sveerjen njååhtjedimmiemoenehtse (Njååhtjedimmiemoenehtse).
Artihkal 6	Aartigkele 6
Tjielde ja ällosujttimdajva oadtju bájkijt nuppen rijkan ällosujttuj ávkkit vuogijn mij javladuvvá sierra bievddegirjen (guovllobievddegirjen) mij la duodden dán konvensjåvnnåj (1. duoddetjála).	Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta dajvh båatsose nuhtjedh dennie nubpene rïjhkesne nimhtie guktie dïhte sjïere protokolle vuesehte (dajveprotokolle) mij daan konvensjovnese lissine (Lissie 1).
Artihkal 7	Aartigkele 7
Tjiellde ja ällosujttimdajvva oadtju lihtudit aktisasjbargo birra mij guovllobievddegirjev ij tjuovo.	Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta ektiebarkoen bïjre mååhtedimmiem tjaeledh mij dajveprotokolleste sveehkie.
Dakkár lihttuj gulluji val dakkár ällosujto rievtesvuoda ja guovlo gånnå binnemusát nuppen lihtudiddjen la riektá rijkalasj lágavuodo jali dán konvensjåvnå milta ällosujtujn barggat.	Dagkeren mååhtedæmman barre reaktaj bïjre mah båatsose viedteldh jïh dajvi bïjre gubpene vaenemes akten lotjkehtæjjese reaktah båatsoem utnedh naasjovne laaki mietie jallh daan konvensjovnen mietie.
Aktisasjlihtto ij garrasap gássjelisvuodajt ietjá guosske berustiddjijda oattjo vaddet.	Ektiebarkoemååhtedimmie ij galkh jeatjebi ïedtjide tsagkesinie sjidtedh.
Jus lihtov hiejtet vierttiji muttágis oare hiejttemij gávnnut.	Mååhtedæmman byøroeh sjïehteles krïebpesjimmieh guktie destie maehtedh loetedh.
Aktisasjlihtto galggá Boatsojguohtomsiebrrerádes dåhkkiduvvat jus fábmuj galggá boahtet.	Båatsoemoenehtse ektiebarkoemååhtedimmiem dåhkasjahta edtja tjirkes sjidtedh.
Giehtadaládijn galggá siebrreráde gåhtset vaj lihtto ållidahttá konvensjåvnå ulmev 2. artihkkala milta.	Mearan mååhtedimmiem gïetede dellie moenehtse gïehtjede guktie mååhtedimmie konvensjovnen ulmiem jaksa dan 2. aartigkelen mietie.
Siebrreráde máhttá åvddål gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit.	Aerebi goh mååhtedimmiem dåhkasjehtedh dellie moenehtse maahta jeatjabidie goh mååhtedæjjide nuepiem vedtedh dam åadtjodh lahtestidh.
Dán konvensjåvnå märrádusá li sjiehtes mudduj fámon guovlojda ma aktisasjlihttuj gulluji ma li duodastuvvam goalmát oase milta.	Daan konvensjovnen jiehtegh leah dan guhkie sjiehtieh dejtie dajvide mah ektiebarkoemååhtedimmiej nuelesne mah gåalmede boelhketjen mietie dåhkasjahteme.
Jus lihtto hiejteduvvá, gálggá guovllobievddegirjje fábmuj boahtet.	Jis mååhtedimmie loevene, dellie dajveprotokolle håsvede.
Artihkal 8	Aartigkele 8
Guohtomguovlo ma diededuvvi guovllobievddegirjen jali aktisasjlihtojn e bielev válde jalik vuojnov vatte stáhtaj dádjadusáj hárráj árbbedáhperiektáj vijddudagá birra.	Dah gåatomedajvh mah dajveprotokollesne moenesuvvieh jallh ektiebarkoemååhtedimmine, dah eah nænnosth jallh eah jiehtieh guktie staath vuejnieh man vyjrehke dah daamtesreaktah.
Dat sihtá javllat konvensjåvnnå ij guoskada dajt árbbedáhperiektájt guohtomijda majt ällobargge nuppet rijkas nuppen rijkan adni.	Dïhte dellie jeahta konvensjovne ij daamtesreaktaj gåatomereaktide dijph mah båatsoesaemieh aktede rïjhkeste nubpene rïjhkesne utnieh.
Gatjálvis árbbedáhperiektá vijddudagá gähttjalime hárráj ij danen konvensjåvnås gártjeduvá ájnat priváhttariektá vuodujn Svierigin máttarájggásasj ávkkima hárráj Svierigin ja Vuonan.	Gyhtjelassh njååhtjedidh man vyjrehke dah daamtesreaktah eah dah dellie konvensjovnen raejeste vaenebh sjidth, menh Nøørjesne privatereaktaj gaavhtan guhkiesaejkien åtnoevuekiej mietie jïh Sveerjesne dovletjereaktaj mietie.
Jus aktak adná sujnalaárbbedáhperiektá nuppen rijkan ietján gå dajn guovlojn ma li duodastuvvam guovllobievddegirjen, de máhttá ássjev duobbmoståvlå åvddåj bajedit dan rijkan ietjas ássjev gähttjalittjat.	Jis guhte veanhta nubpene rïjhkesne sutnjien daamtesreaktah gåatoemasse jeenebinie dajvine goh dajveprotokollese tjaalasovveme, dellie maahta aamhtesem dan rïjhken dåapman uvte tseegkedh sov aamhtesem åadtjodh gïehtjedidh.
Dakkár ássjev oadtju dåhkkiduvvam dikke åvddåj bajedit Svierigin jali Vuonan.	Dagkerem aamhtesegïehtjedimmiem almetjen digkiereaktaj uvte Nøørjesne tsegkesåvva jïh almetjen digkiereaktaj uvte Sveerjesne.
Jus láhkafámulasj duobbmo vuoset ällobarggen nuppet rijkas la guododimriektá nuppen rijkan, de manná duobbmo dán konvensjåvnå åvddåla.	Jis faamoje dåapman tjïrrh vuesehte båatsoeburrien aktede rïjhkeste leah reaktah nubpene rïjhkesne gåatoehtidh, dellie dåapma daan konvensjovnen uvte båata.
Nubbe rijkka galggá gåtsedit vaj ällobargge gejda guosská oadtju máhttelisvuodav rievtesvuodasa ávkkit jali, jus dat ij la máhttelis, oadtju ekonomalasj buohtov rijkalasj riektá milta.	Dïhte nubpie rïjhke geehtie guktie moeneme båatsoeburrieh nuepiem åadtjoeh reaktide nuhtjedh jallh jis ij buektehth, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasah åadtjodh.
Kapihtal 2.	Kaapitele 2.
Sierra rievtesvuoda ällosujttuj rájáj rastá	Sjïere reaktah dan raastenbijjelen båatsose
Artihkal 9	Aartigkele 9
Vuostasj kodisilla rádjátráktáhtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751 ij rijkav rasstidijn, bieja ietjá nådijt ällosujttuj rájáj rastá gå dajt ma kodisillan nammaduvvi.	Raastetraktaten voestes kodicille jaepien 1751 golken 7. jïh 18., dillie goh rïjhkeraasten bijjelen fearadidh, ij jeatjah maajsojde rïhpesth dan raastenbijjelen båatsose enn goh dejtie mah kodicillese tjaalasovvin.
Dán konvensjåvnå milta galggá tulla-, värro- ja máksemfriddjavuohta daj bálij ma li dán ja 10. artihkkalijn javladuvvam.	Daan konvensjovnen mietie galka tollen-, skaehtien- jïh maaksoen namhtah sjidtedh dejtie tsiehkide mah daennie aartigkelisnie jïh 10. aartigkelisnie moeneme.
Gejna dán konvensjåvnå milta ällosujtujn nuppen rijkan barggá la riektá 1. älov sujttidijn rijkkarájáv rasstit ja nuppen rijkan årrot,	Dïhte gie daan konvensjovnen mietie båatsoem nubpene rïjhkesne åtna dïsse leah reaktah 1. mearan båatsoebarkojne raasten rastah juhtedh jïh nubpene rïjhkesne årrodh
2. nuppen rijkan, guovlon årodijn, mij ávkkiduvvá 6. jali 7. artihkkala milta, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, a. dållåmuorajt ja verkav válldet majt ällosujto diehti dárbahi adnet,	2. nubpene rïjhkesne dennie åtnoedajvesne 6. jïh 7. aartigkelen mietie, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, a. båatsoen gaavhtan moerh jïh ïebneh vaeltedh b. tseagkerh jïh gåetieh tseagkodh mah båatsose daerpies c. vïjredh jïh gøøledh 3. jis båatsose daerpies, jïh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, dan nubpien rïjhkese meatan vaeltedh jïh, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, nuhtedh a. bïenjh, hierkieh jallh jeatjah juvrh b. daerpies deerpegh, båatsoevierhkieh, bovtsese gåatomes, dirregh jïh ïebneh edtjedh tseagkerh tseagkodh jïh dåvvodh j. j. c. vaeknieh jïh boenegh d. radiosaadtojh- jïh dåastojh e. motovredoenehkh jïh laantemotovredoenehkh f. båatsose maam jeatjah daerpies
Artihkal 10	Aartigkele 10
Guhti dán konvensjåvnå vuodon ällosujtujn rájáj rastá barggá, oadtju 1. gätjos boahttsuv jali manna la vieroj märkka, giehtadallat dan rijka märrádusáj milta gånnå boatsoj la, 2. viesso boahttsuv, njuovvamboahttsuv ja buktagijt boahttsus ietjas dárbbuj nuppe rijkkaj tulla, väro ja mávso dagi, buktet.	Geahtjoes bovtsh jallh bovtsh ammes mïerhkine dellie dejtie bovtside gïetedalledh dej njoelkedassi mietie dennie laantesne bovtsh leah. 2. Jielije bovtsh jïh heanteme bovtsh jïh bovtseste mij jeatjah jïjtsen åtnose maahta dan nubpien rïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah. 3.
3. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja ietjas rijkkaj doalvvot váni buktem- ja doalvvommärrádusájs tsakkadahtek.	Bovtsh maahta nubpene rïjhkesne leekedh jïh mænngan bååstide dan hïejmerïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah. 4.
4. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja vuobddet danna dan rijka buktem- ja doalvvommärrádusáj milta.	Bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh doekesovvedh dan rïjhken sïjsesaehtemen jïh doekesovvemen jiehtegi mietie.
5. boahttsuv vuorjját, binnep märráj nuppen rijkan vuobddemij njuovvat tulla, väro ja mávso dagi gå tjielgas la boahttsujt ij dåhkki ietjas rijkkaj doalvvot, ja 6. boahttsujt motåvrråvuojánijn rijkaj gaskav doalvvot vuojánijn mij la dåhkkiduvvam dakkár doalvvomij juoppán rijkan.	5. Såemies aejkien vaenebh bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh debpene doekesovvedh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, jis ij goh sjïehth bovtside bååstide hïejmerïjhkese saahtesjidh. 6. Bovtsh motovredoenehkigujmie rïjhki gaskem saahtesjidh dellie dam darjodh doenehki gujmie mah aktene rïjhkesne dagkeren saahtesjæmman dåhkasjahteme.
Kapihttal 3.	Kaapitele 3.
Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráde	Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtse
Artihkal 11	Aartigkele 11
Boatsojguohtomsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi.	Gåatomemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbák, goappás nuppen galggá vijdes ällosujtomáhtto ja nammaduvvá rijka boatsojäládusá oajvvadusáj milta.	Reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh veeljieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmien mietie moenesåvva.
Ráddidusá aktan galggaba, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusáj milta, daj lassen nammadit sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin.	Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie, aktem lïhtsegem moenehtsen åvtoehkinie moenedh.
Juohkka sebrulattjaj biejaduvvá persåvnålasj sadjásasj dan milta mij sebrulattjaj gullu.	Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje mij moenesovveme seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
Sadjásasj åvddåulmusj la Boatsojguohtomsiebrreráde sadjásasj åvddåulmusj.	Åvtohken sijjiesadtje lea Gåatomemoenehtsen nubpieåvtohke.
Artihkal 12	Aartigkele 12
Jus guovllobievddegirjen ietján ij mierreduvá de Boatsojguohtomsiebrreráde oadtju bievddegirjjeguovloj birra mierredit 1. goabbá tjiellde jali älloguohtomdajvva guovlov oadtju adnet, 2. guohtomájgijt, 3. alemus boatsojlågov.	Jis ij leah dajveprotokollese tjaalasovveme dellie dejtie dajvide mah protokolleste dijpesuvvieh, dejtie Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh 1. mij båatsoesijtide jallh saemiensijtide mij maahta dajvem nuhtedh 2. gåatometijjeh 3. jollemes bovtselåhkoem.
Ietján Boatsojguohtomsiebrreráde aj oadtju mierredit 4. jåhtema tjadádimev, 5. boahttsuj tjoahkkimav ja lárkkemav, 6. sierra njuolgadusájt räjnnuhime birra, 7. ärádisájt guovllobievddegirje märrádusájs, 8. aktisasjlihto duodastusáv 7. artihkkala milta, 9. moalggemav 13. artihkkala milta, 10. buohtov 24. artihkkala milta, 11. biejadisáv ja biedjamdagov 25. ja 26. artihkkalij milta, 12. konvensjåvnnåmávsov 27. artihkkala milta, 13. máksemav mávsedum konvensjåvnnåmávsojs 28. artihkkala milta, 14. unnep rievddadusáv konvensjåvnnågárdij tsieggimij.	Gåatomemoenehtse maahta dovne nænnoestidh 4. guktie juhtemem øørnedh 5. bovtsi tjåanghkoej jïh raarhkoej bïjre 6. sjïere jiehtegh bæjroehtæmman jïh ryøjnesjæmman 7. sveehkemh dajveprotokollen jiehtegijstie 8. ektiebarkoemååhtedimmien dåhkasjehtemem 7. aartigkelen mietie 9. lahtestimmiem 13. aartigkelen mietie 10. maaksoem 24. aartigkelen mietie 11. dïedth jïh råajvarimmieh 25. jïh 26. artigkeli mietie 12. konvensjovnemaaksoem 27. aartigkelen mietie 13. vierhtijste maaksoeh dejstie maakseme konvensjovnebeetnegijstie 28. aartigkelen mietie 14. guktie konvensjovnegeerestahkh vaenebem sirtedh Gåatomemoenehtse galka raastenbijjelen båatsoen evtiedimmiem vuartasjidh jïh fïerhten jaepien rïjhki reerenasside dååjrehtidh.
Artihkal 13	Aartigkele 13
Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat.	Gåabpegi rïjhki jarngen, lïhkesdajven jïh byjresken åejvieh, dah edtjieh Gåatomemoenehtsistie lahtesem darhkelidh aerebi goh riektes åejvieh nænnoestimmiem dåhkasjehtieh mij maahta raastenbijjelen båatsoem dijpedh.
Dakkár dahkamus ij rádádallamvälggogisvuodav fámoduhte sámij berustimij hárráj jus dakkár välggogisvuohta gávnnu rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta.	Saemien ïedtjide dagkeres govlehtimmie ij konsultasjovnedïedtem orrijehtieh dan mearan dagkeres dïedte lea naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie.
Artihkal 14	Aartigkele 14
Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).	Gåatomemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren.	Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste.
Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba.	Gåatomemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse åvtohke jïh vaenemes akte lïhtsege fïerhtede rïjhkeste lea dåhkasjehtemisnie meatan.
Gatjálvisán mij ássjegárvedibmáj gullu jali biejadisá dahkamij 25. artihkkala vuostasj biehke ja 26. artihkkala vuostasj oase milta, oadtju åvddåulmusj aktu mierredit.	Aamhtesebuektiehtæmman, jallh dïedtedarjoemasse 25. aartigkelen voestes boelhketjen mietie jïh 26. aartigkelen voestes boelhketjen mietie, dellie åvtohke maahta oktegh nænnoestidh.
Artihkal 15	Aartigkele 15
Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj.	Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta tjïrrehtehtedh jalts nænnoestimmie lea Njååhtjedimmiemoenehtsasse seedtesovveme.
Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la.	Gåatomemoenehtse maahta læjhkan jiehtedh ij galkh nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemebiejjieh vaaseme.
Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá mierredit gujddiduvvam märrádusáv ij oattjo dåjmadit åvddål gå gujddimus låhpalattjat la mierredum.	Njååhtjedimmiemoenehtse maahta jiehtedh ij galkh klååkesovveme nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemem minngemosth nænnoestamme.
Artihkal 16	Aartigkele 16
Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská.	Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta Njååhtjedimmiemoenehtsasse klååkedh aktede bieleste jallh destie mij nænnoestimmeste dijpesåvva.
Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum.	Nænnoestæmman mij maahta klååkesovvedh dïsse njieljie klååkemevåhkoeh dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme.
Tjáledum gujddimus galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj dan ájge sinna boahtet.	Klååkeme tjuara dejnie våhkojne Gåatomemoenehtsasse seedtesovvedh.
Jus gujddimus ilá maŋŋet boahtá, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde gujddimusáv hilggot.	Jis klååkeme dan mænngan båata dellie Gåatomemoenehtse galka klååkemem girvedh.
Kapihtal 4.	Kaapitele 4.
Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráde	Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtse
Artihkal 17	Aartigkele 17
Bajemusgujddimsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi.	Njååhtjedimmiemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbá, goappás nuppen galggá vijdes ällobarggomáhttudahka ja gev biedji rijka boatsojäládusá oajvvadusá milta, ja nuppen galggá duobmármáhttudahka.	Dah reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh muenieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmeste moenesåvva jïh dan nubpien leah døøpmememaahtoeh.
Duodden galggaba ráddidusá aktan, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusá milta, biedjat sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin.	Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmeste, lïhtsegem moenedh gie moenehtsen åvtohke.
Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet.	Åvtohke galka doemesjæjjine årrodh jallh dan leah vyjrehke doemesjedååjrehtsh.
Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu.	Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje moenesåvva seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin.	Åvtohken sijjiesadtje lea Njååhtjedimmiemoenehtsen nubpieåvtohke.
Artihkal 18	Aartigkele 18
Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).	Njååhtjedimmiemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren.	Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste.
Bajemusgujddimsiebrreráde mierret gå gájkka sebrulattja märrádussaj säbrri.	Njååhtjedimmiemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse gaajhkh lïhtsegh leah gïetedimmesne meatan.
Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit.	Aamhtesebuektiehtæmman dellie åvtohke oktegh maahta dåhkasjehtedh.
Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån, guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset, mättojis hárráj Svierigin, gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj.	konsesjovnemaaksoen bïjre 27. aartigkelen mietie maahta destie gie konvensjovnemaaksoem åådtjeme, gosse Nøørjesne meadtaladteme dellie digkiereaktese seedtesovvedh, jïh Sveerjesne Läänereaktese Norrbottenen läänesne klååkesovvedh.
Ietján Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusájt ij Lenariektáj oattjo gujddit jalik dikke åvddåj biedjat.	Dan bijjelen ij goh maehtieh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese klååkesovvedh.
Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum.	Dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme dellie njieljie klååkemevåhkoeh.
Stiebnik jali gujddimus viertti Lenariektáj Norrbottena lenan jali diggáj dan ájgen boahtet.	Steebne jallh klååkeme tjuara dejnie våhkojne digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese Norrbottenen läänesne.
Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot.	Jis steebne jallh klååkeme dan mænngan båata, dellie dåapmastovle galka dam girvedh.
Kapihtal 5.	Kaapitele 5.
Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj	Ektiejiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse
Artihkal 19	Aartigkele 19
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja.	Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse galka ov-vïedteldh jïh ij guhten åvteste aamhtesidie gïetedidh.
Artihkal 20	Aartigkele 20
Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus doajmmá goappák rijkan sämmiláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo.	Gåatomemoenehtsen jallh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie lea dïedtevåarome fïerhtene rïjhkesne seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
Rijkalasj duobbmoståvlå märrádus 18. artihkkala goalmát oase milta doajmmá gujddijiddje rijkan avtaláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo.	Naasjovnen dåapmastovlen nænnoestimmie 18. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie maahta klååkijen hïejmerïjhkesne tjïrrehtehtedh seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
Artihkal 21	Aartigkele 21
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde biedjaba dajt åtsådimijt ja guoradallamijt jåhtuj majs la dárbbo ållidahtátjit ietjaska välggogisvuodajt dán konvensjåvnå milta.	Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse gïehtjedimmieh jïh goerehtallemh tjïrrehtehtieh mah daerpies edtjedh laavenjasside darjodh mah daan konvensjovnese biejesovveme leah.
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde máhtteba njuolgga aktavuodav goappásj rijkaj fábmudagáj válldet viehkev åttjutjit.	Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse maehtieh driekte gåabpegi rïjhki åejvide gåhtjodh viehkiem barkose åadtjodh.
Jus la dárbbo de siebrreráde oadtjoba ássjedåbddijt sierra guoradallambargojda ávkkit.	Jis daerpies dellie moenehtsh maehtieh daajroeladtjh sjïere goerehtimmiebarkose utnedh.
Artihkal 22	Aartigkele 22
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattja, ássjedåbdde ja ulmutja tjanádum siebrreráde dåjmadahkaj máhtti rijkarájáv rasstit siebrreráde bargo diehti gå la dárbbo ja tulla, väro ja mávso dagi dárbbagijt buktet.	Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh, daajroeladtjh jïh almetjh moenehtsi tjaeliehtimmiesijjine maehtieh raasten rastah vuelkedh dagkoe gusnie bøøremes moenehtsi barkose jïh, tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, daerpies deerpegh meatan vaeltedh.
Artihkal 23	Aartigkele 23
Njuolgadus Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj la duodden dán konvensjåvnnåj (2. duoddetjála).	Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen njoelkedassh leah daan konvensjovnen bealese biejesovveme. (Lissie 2)
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde dahkaba goabbák ietjaska jahkásasj budjähttaoajvvadusáv.	Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtsh raeriestimmiem fierhtenjaepien budsjedtese beaja.
Budjähtta mierreduvvá ráddidusájs aktan.	Reerenassh budsjedtem nænnoestieh.
Gålo juogeduvvi avta mahten goappák rijkkaj.	Rïjhkide seamma jïjnjh beetneh-åasah.
Ráddidusá mierredíbá lågovdahkam- ja revisjåvnnåhámijt.	Reerenassh ektesne jiehtieh guktie reeknemem jïh revisjovnem tseegkedh.
Kapihtal 6.	Kaapitele 6.
Märrádusá boahttsuj ruoptusdoalvvoma ja mieddemij birra	Jiehtegh guktie bovtsh bååstide saahtodh jïh meadtoej bïjre
Artihkal 24	Aartigkele 24
Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot.	Jis bovtsh akten rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnen våaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsen rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah aktene dajvesne konvensjovnen vuestie, dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka bovtside bååstide luhpehts gåatomedajvese varki juhtiehtidh.
Åvddål gå boahttsujt doalvvogoahtá galggá ássjáj gulle tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj diededit jus máhttelis.	Aerebe goh bovtside juhtehte dellie jeatjah båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljielidh.
Lárkkamijt jali miessemärkkomijt ij oattjo adnet jus ij buorre mutton guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj la diededam.	Ij goh maehtieh bovtsh raerhkedh jallh miesieh mïerhkesjidh jis ij åvtelen nubpiem båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljelh.
Tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá, lárkkama maŋŋela, dalága boahttsujt loahpeguovlluj doalvvot jus ij oassebielij lihton ietjá javladuvá.	Båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka, raarhkoen mænngan, bovtsem varki juhtiehtidh luhpehts dajvese jis ij mij jeatjah mååhtedimmesne mååhtedæjjaj gaskem.
Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva diededum lárkkamis gáhtu ja boahttsujt e ruoptus máhte stuoráp vájvij dagi doalvvot, oadtju dat tjiellde jali ällosujttimdajvva mij lárkkamav huksá äjgádij nammaj boahttsujt njuovadit ja vuobdadit.	Jis bieljielimmie båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij leah raarhkosne meatan jïh jis ij buektehth bovtsem bååstide heaptohth saahtodh, dellie dïhte raerhkieminie båatsoesïjte jallh saemiensïjte maahta bovtsem leekedh jïh dåårrehtidh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
Jus ij ietján lihtuda galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva sunji mákset guhti boahttsujt ájmmuj válldá ja ruoptus doalvvu.	Jis ij mij jeatjah mååhtedimmien mietie dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte dïsse maaksa gie bovtsem geehtie jïh bååstide juhtehte.
Vijdábut boahttsu äjgát galggá njuovvam- ja vuobddemgålojt mákset.	Båatsoeburrie dovne leekemen jïh doekemen åvteste maaksa.
Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret.	Jis ov-sïemes maaksoen bïjre dellie Gåatomemoenehtse dam nænnoste.
Artihkal 25	Aartigkele 25
Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot.	Jis båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij bovtsem bååstide juhtehth nimhtie guktie 24. aartigkele jeahta, dellie Gåatomemoenehtse maahta, krïebpesjimmien mænngan gie destie slearese, båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem stilledh bovtsem debpelde vaeltedh sjïere moeneme biejjien åvtelen.
Jus biejadisáv ij tjuovo de Boatsojguohtomsiebrreráde mierret gut boahttsujt oadtju juogu de ruoptus doalvvot jali njuovvat ja äjgádij nammaj vuobddet.	Jis ij stillemem dåeredh dellie Gåatomemoenehtse jeahta gie maahta bovtsem bååstide juhtiehtidh jallh dam leekedh jïh doekedh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la.	Moenehtse maahta nænnoestidh ihkie dagkerh råajvarimmieh maehtieh rïjhken riektes åejvijste dorjesovvedh jallh båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste mij dagkerem barkoem sjijsjeme.
Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta.	Dah maaksoeh edtjedh bååstide juhtiehtidh dejtie dïhte rïektes båatsoesïjte jallh dïhte rïektes saemiensïjte maaksa mij stillemem åådtjeme voestes lïhtsen mietie.
Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås.	Leekemen jïh doekemen åvteste dellie båatsoeburrie maaksojde maaksa.
Boatsojäjgát oadtju dav mij njuovvamis ja vuobddemis báhtsá.	Dïhte mij leekemistie doekemistie åebrelen sjædta dam dïhte båatsoeburrie åådtje.
Artihkal 26	Aartigkele 26
Boatsojäjgádav, tjieldev jali ällosujttimdajvav, mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet.	Båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte mij ij daan konvensjovnen jiehtegh dåeredh jallh nænnoestimmieh Gåatomemoenehtsistie jallh Njååhtjedimmiemoenehtsistie bieljielamme, dïhte maahta Gåatomemoenehtsistie stillesovvedh sjïere biejjien åvtelen ovmessie råajvarimmieh darjodh jallh gajvedh.
Biejadissaj máhttá sáhkov lasedit.	Stillemasse maahta dïedtemaaksoem biejedh.
Jus hiehpá, oadtju sáhkov moattebállásattjan biejadit.	Jis nimhtie sjeahta dellie iktemierien dïedtemaaksoe maahta biejesovvedh.
Gå sáhko stuorrudagáv mierret galggá árvustallat dav vahágav mij máhttá badjánit jus biejadisáv ij tjuovo, suv ekonomalasj vidjurijt gänna la välggogisvuohta gåhttjomav tjuovvot ja vidjurijt ietján.	Gosse dïedtemaaksoen stuaroem nænnoestidh dellie dam krøøhkestidh mejtie maahta slearasidh jis ij dïedtem dåeredh, guktie økonomije tsiehkie dïsse gie dïedtem galka dåeriedidh, jïh dovne guktie jeatjah tsiehkieh.
Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset.	Gåatomemoenehtse galka, jis dïedtem ij dåeredh, minngemosth maeksemestuaroem nænnoestidh jïh gåessie minngemes maeksedh.
Artihkal 27	Aartigkele 27
Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij.	Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka konvensjovnemaaksoem luhpehth gåatomen åvteste maeksedh jis bovtsh aktede rïjhkeste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnevåaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsh rïjhkeste leah dajvesne konvensjovnen vuestie.
Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat, gesi ássje gullu.	Gosse konvensjovnemaaksoen stuaroem vierhtiedidh dellie vuesehten gaavntan krøøhkestidh guktie meadtaladteme jïh guktie almetjen nuepie meadtaladtemem heerredidh.
Jus li sierra oare, máhttá konvensjåvnnåmávsov fámoduhttet.	Jis sjïere sjïekeh, dellie konvensjovnemaaksoe maahta luajhtasovvedh.
Jus sáhkko låhpalattjat 26. artihkkala goalmát oase milta mierreduvvam la, de ij konvensjåvnnåmávsov oattjo mierredit dan mätto åvdås mav biejadis gåbttjå.	Jis dïedtemaaksoem minngemosth nænnoestamme 26. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie, dellie ij maehtieh konvensjovnemaaksoem biejedh dan meadtaladtemen åvteste mij jov dïedtese.
Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset.	Konvensjovnemaaksoem maeksedh eannan njieljie våhkoeh vaaseme dan nænnoestimmien biejjien raejeste.
Artihkal 28	Aartigkele 28
Sáhkko ja konvensjåvnnåmákso 26. ja 27. artihkkalij milta galggá mierreduvvat máksemvelgulattja rijka biednigij.	Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem 26. jïh 27. artigkeli mietie galka skålhtijen naasjovnen valutese biejedh.
Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá.	Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem galka Gåatomemoenehtsasse maeksedh jïh beetnegidie dan båatsoesïjtese jallh saemiensïjtese vedtedh misse meadtaladteme, jïh dovne råajvarimmide mah raastenbijjelen båatsose hïjven.
Boatsojguohtomsiebrreráde vásstet sáhkoj ja konvensjåvnnåmávsoj máksorávkalvisáj oadtjomis.	Gåatomemoenehtsasse lea dïedte dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem krïebpesjidh.
Kapihtal 7.	Kaapitele 7.
Sierra märrádusá	Sjïere jiehtegh
Artihkal 29	Aartigkele 29
Märkkatjáledime bále galggá gähttjat vaj märkka tjuoldeduvvá dan dajva dåhkkiduvvam merkajs ma nuppen rijkan li.	Gosse bovtsemïerhkem tjaeliehtidh dellie geehtedh jyøtjedahta jeatjah mïerhkijste dennie dajvesne dennie nubpene rïjhkesne.
Tjáledimfábmudahka nuppen rijkan galggá guládit tjáledimfábmudagájn nuppen rijkan åvddål gå merkav regisstarij tjálet.	Tjaeliehtimmien åejvieh aktene rïjhkesne tjaeliehtimmien åejvieh nubpene rïjhkesne govlehte aerebi goh bovtsemïerhkem tjaelehte.
Artihkal 30	Aartigkele 30
Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta.	Jis Gåatomemoenehtse jallh Njååhtjedimmiemoenehtse lea nænnoestimmiem nænnoestamme mij maahteme maeksemegoerehtæmman våaroeminie sjidtedh jis dagkerem nænnoestimmiem naasjovne åejvijste nænnoestamme, dellie dïhte guhte mij nænnoestimmeste dijpesåvva dan leah reaktah moenehtsi vuestie goerehtimmiem biejedh naasjovne laaken mietie.
Ássjev gatjálvisá hárráj mij guosská soabmása riektágártjedibmáj oadtju båktet dan rijkan gånnå riektá la gárttjoduvvam.	Goerehtimmie mij guhten reaktavaeniedimmien bïjre maahta dennie rïjhkesne tseegkesovvedh gusnie reaktah vaenebh sjidtieh.
Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet.	Jeatjah gyhtjelassine maahta goerehtimmiem dåapmastovli uvte hïejmerïjhkesne tseegkedh.
Artihkal 31	Aartigkele 31
Jus juoppán rijkan li rievddadime ällosujto organisasjåvnån jali almulasj tjuottjodimen ma merkahi vaj riektásubjevta ma nammaduvvi dán konvensjåvnån oadtju ietjá namáv jali ietjá organisasjåvnnnåhámev, de konvensjåvnnå fámon la dajda riektásubjevtajda maj namá rievddaduvvi.	Jis aktene rïjhkesne båatsoen øørnegem jeatjahtehtieh jallh byjjes reeremem guktie reaktasubjekte mij daennie konvensjovnesne jeatjah nommem åådtje jallh jeatjah øørnegehammoem, dellie konvensjovnen jiehtegh nuhtjesovvedh dejtie reaktasubjektide mah leah dej åvteste mah lin aerebi.
Dan rijka ráddidus galggá nuppe rijka ráddidussaj ja Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj dakkár rievddadusájt diededit.	Akten rïjhken reerenasse nubpien rïjhken reerenassesse dagkeri jeatjahtehtemi bïjre bæjhkohte jïh dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse.
Kapihtal 8.	Kaapitele 8.
Fábmujbiedjam ja fábmoájgge	Faamoehkinie båetedh jïh håsvedimmieraejie
Artihkal 32	Aartigkele 32
Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat.	Gosse daate konvensjovne faamose båata, dellie protokolle Nøørjen jïh Sveerjen gaskem dehtie jaepeste 1971 jåvlhasken 13. biejjeste bovtsegeerestahki tseagkomen jïh dåvvomen bïjre såemies gohkeldahkine rïjhkeraasten mietie (Noerhte-Trøøndelaagen jïh ÅarjelTrøøndelaagen fylhkine jïh Jïemteläänesne), dïhte dellie orrije.
Artihkal 33	Aartigkele 33
Dát konvensjåvnnå galggá dåhkkiduvvat, ja fábmuj boahtet gålmmålåk biejve maŋŋel gå oassebiele libá nubbe nubbáj tjállagij baktu diededam vaj rijkalasj konstitusjåvnålasj bargggamvuoge fábmujboahtema hárráj li ålliduvvam.	Daam konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh dïhte faamose båata luhkie-golme biejjieh mænngan goh mååhtedæjjah tjaalesigujmie sinsitnide bæjhkoehtamme ihke dah naasjovne konstitusjovne barkoeh faamoehkasse båetedh dah tjïrrehtamme leah.
Svieriga ja Vuona tevstajn la sämmi árvvo.	Nøørjen jïh Sveerjen teeksth leah seamma faamojne.
Konvensjåvnnå galggá jårggåluvvat nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj.	Konvensjovnem galka noerhtesaemien, luvlesaemien jïh åarjelsaemien gielide jarkoestidh..
Artihkal 34	Aartigkele 34
Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij.	Konvensjovne lea faamojne luhkie-golme jaepieh dehtie biejjeste gåessie faamoehkasse båata.
Jus konvensjåvnåv ij hiejteda maŋemusát vihtta jage dan ájggudagá nåhkåma åvddåla de dat la fámon lågev jage vil ja galggá maŋŋela fámon aneduvvat lågev jage ájgen, jus ij hiejteda maŋemusát guokta jage åvddål lågevjahkeájggudahka vássá.	Jis ij konvensjovne noelesovvh minngemes vijhte jaepieh dan boelhken minngiegietjien åvtelen, dellie luhkie vielie jaepieh håsvede jïh dan mænngan vihth luhkie jaepieh, jis ij noelesovvh minngemes gøøkte jaepieh dan vaeseme luhkiejaepieboelhken minngiegietjien åvtelen.