reindrift_omraadeprotokoll_til_konvensjon_mellom_norge_sverige_lulesamisk.pdf.xml

Duoddetjála 1	Lissie 1
Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá	Dajveprotokolle dan konvensjovnese Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
§ 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn.	§ 1 Daennie protokollesne leah tjïelkestamme magkerh dajvh båatsoesïjth jïh saemiensïjth nubpene rijhkesne åadtjoeh båatsose nuhtjedh nimhtie guktie 6. artigkele jeahta dennie konvensjovnesne Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre.
Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs.	Geografigke nommh, tjïelkestimmieh jïh koordinaath (WGS. 84 Nöörjesne jïh SWER99TM Sveerjesne) mah protokollesne meatan leah byjjes kaarhtijste vaaltasovveme.
Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás.	Nöörjesne leah kaarhteraajroste M-711 vaalteme, Staaten kaarhtevïerhkeste byjjehtamme, jïh Sveerjesne dehtie kaarhteste Översiktskartan 1:250000, Läntmäterieste byjjehtamme.
Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14.	Dajveh vuesiehtimmiekaarhtine leah vuesiehtamme dejnie kaarhtelissine 1-4.
§ 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet.	§ 2 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte, misse reaktah gåatoemasse dajvesne nubpene rijhkesne, disse dovne reaktah dajvese juhtedh jïh debpede bååstide vihth.
Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská.	Nov tjoevere dejtie kraenniesbåatsoesijtide jïh - saemiensijtide juhtemen bïjre bieljielidh.
Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.	Jis eah seamedh jåhtadahken bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
Märrádusá guohtomguovloj birra	Njoelkedassh gåatomedajvi bïjre
§ 3 Dolpi Tromsa fylkan	§ 3 Dolpi Troms fylhkesne
Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov	Dolpin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste Treriksrøysan baaktoe meatesth jaevriem Golddajávri jïh johkem Govdajohka jaavran Govdajávri, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Cazajávri, meatesth daam jaevriem noerhtemes loektese (34 W 469568 7676869), vyjrehkåbpoe meatesth johkem Siktagur:sne jïh Gaskasuorg:sne johkese ŠCoalgedanvuovddijohka (Kitdalselva), daam johkem Storfjord:se, meatesth fjovlem jïh jeanoem ŠCieknjaleatnu (Signaldalelva) dan geajnose E6, vyjrehkåbpoe E6-m Gárgán:se (Nordkjosbotn), dellie meatesth fjovlem Báhccavuotna (Balsfjorden) Gárgán:ste dahkoe Sørkjosen:se.
Storfjordaj, vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij. Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj.	Jalline: Rïektes sievine johken Kjoselva luspeste, (W 431426 7680211) jaevrien Stuorajávri (Storrvatnets) noerhtemes loektese (W 432918 7675123), meatesth jaevriem Stuorajávri åarjemes loektese (W 432776 7672860), vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Ándorjávri noerhte-jallemes loektese (W 431195 7670635), daam jaevriem åarjemes loektese (W 432113 7669074), destie rïektes sievine johken Svensborgelva njaalman jaevresne Geatkejávri, vyjrehkåbpoe jeanoen Geatkeeatnoe mietie Øverbygd:se.
Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj.	Åarjene: Meatesth jeanoem Målselva Øverbygd:ste dan jaavran Vuolit Rostojávri, vyjrehkåbpoe meatesth jeanoem Rostoeatnu jaavran Rostojávri (Store Rostavatn) jïh daam jaevriem dahkoe rijhkeraastese Rv:n 287 baaktoe.
Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Rostojávri dan Treriksrøys:se.
Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C.	Dolpi golme dajvide juakeme; A, B jïh C.
Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo.	Dajve A lea gåatomedajve Könkämä saemiensïjtese.
Guovllo C oadtju Könkämä tjärro ávkkit vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 31. b. ja Meavki ällosujttimdajvva basádismáno 15. b..	Dajve B maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – gålkoen 14. jïh Helligskogen båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 15.
Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen – Svensborgdalen	Dajve C maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 31. jïh Mauken båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 31.
maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34 W 438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaeanujn gávnat.	Dajve A lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven åarjelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gogka dïhte johkem Breidalselva gaavnesje jïh sïeven luvlelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34 W 438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje.
Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat.	Dajve B (Markusfjellet) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven noerhtelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gusnie johkem Breidalselva gaavnesje.
luovta, dan maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34W438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaelvajn gávnat.	Dajve C (Marknesdalen) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven jallelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34W438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje.
Lakselvdal / Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet.	Lakselvdal / Lyngsdal båatsoesïjtese lea luhpie Dolpin tjïrrh juhtedh.
Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla.	Juhtedh gelkieh Dolpin noerhtedajven tjïrrh jeenemes 14 biejjine tjaktjegen jïh jeenemes tjïjhtje biejjine gïjregen jïh Könkämä saemiensïjtese saarnodh vaenemes tjïjhtje biejjieh åvtelen.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Gålmårijkamerkas, Breidalena tjadá, Govdajávre ja Gaskasuorggáj Kitdalenin, ja 2.	Treriksrøys:ste, Breidal:n mietie, Govdajávri:m jïh Gaskasuorgi:se Kitdal:sne. 2.
Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen.	Øvergård:ste Oteren gåajka E6:n jallelen.
§ 4 Saivomuotka Norrbottena lenan	§ 4 Saivomuotka Norrbotten läänesne
Saivomuotkan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen: Muonioälvena rájes Kallojärvi buohta (SWER99TM 8363247586235), njuolgga linnja dan jávre rastá Kuoppajärvij (SWER99TM 835251 7585953), vijdábut njuolgga linnjan Hanhijärvetij (SWER99TM 832002 7582217) – Jupukkajärvij (SWER99TM 833442 7579181) - Kelojärvij (SWER99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvij (SWER99TM 830152 7572032) - Nuulankijärvij (SWER99TM 833331 7572032) - Rukojärvij (SWER99 TM 83523 7566449).	Saivomuotkan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline: Jeanoste Muonioälv seamma jælloe goh Kallojärvi (SWER99TM 8363247586235), rïektes sievine daan jaevrien dåaresth Kuoppajärvi:se (SWER99TM 835251 7585953), vyjrehkåbpoe rïektes sievigujmie Hanhijärvet (SWER99TM 832002 7582217) - Jupukkajärvi (SWER99TM 833442 7579181) - Kelojärvi (SWER99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvi (SWER99TM 830152 7572032) - Nuulankijärvi (SWER99TM 833331 7572032) - Rukojärvi (SWER99TM 836523 7566449).
Oarjján: Tjátjádahka Rukojärvis Rukolompolo rastá dan sadjáj gånnå jåhkå miehttserahtev rassti Tervaharjutij (SWER99TM 837971 7567795), dassta njuolgga linnja Heinäjärvetij (SWER99TM 846709 7566808), vijdábut njuolgga linnja Muodosjärvij (SWER99TM 850007 7567946) ja rahtáj 99 Kahtovaara buohta (SWER99TM 848218 7572225).	(SWER99TM 846709 756680), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Muodosjärvi:se (SWER99TM 850007 7567946) jïh dan geajnose 99 seamma jælloe goh Kahtovaara (SWER99TM 848218 7572225).
Lullne ja nuorttan: Rahte 99 áttjak nammadum sajes gitta Noijanpolanvaara buohta (SWER99TM 848891 7572377), dan maŋŋela njuolgga luksa Muonioälva rádjáj (SWER99TM 836982 7586385), vijdábut Muonioälvav bajás Kallojärvi buohta (SWER99TM	Luvlene jïh noerhtene: Geajnoem 99 dehtie minngemes moeneme mïerhkeste seamma jællose goh Noijanpolanvaara (SWER99TM 848891 7572377), dellie drïekte låvlese jeanose Muonioälv (SWER99TM 836982 7586385), vyjrehkåbpoe jeanoem Muonioälv bæjjese jællose seamma goh Kallojärvi (SWER99TM 836324 7586235).
Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos.	Saivomuotka lea gåatomedajve båatsoesijtide Troms gåatomedajveste.
Guovlov oadtju ávkkit ájgen gålgådismáno 1. b. – vuoratjismáno 30.b..	Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30.
Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat.	Jeatjah tijjeh jaepesne ij galkh dajvem båatsose nuhtjedh.
Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh geajnoste 99 Palolaki:n baaktoe dajveraasten mietie jalline jïh åarjene dahkoe dan geajnose 99 Kahtovaara:sne.
§ 5 Likká Tromsa fylkan	§ 5 Likká Troms fylhkesne
Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran.	Likkán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rostojávri:ste Rv:n 287 baaktoe jeanoen Rostoeatnu mietie jaavran Vuolit Rostojávri, meatesth daam jaevriem jïh johkem Rostojohka dahkoe gusnie jeanoem Dieváideatnu gaavnesje (Divielva) Rostanes:sne.
Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj.	Jalline: Jeanoem Dieváideatnu Rostanes:ste bæjjese johken Hávgajohka njaalman aadtjen moeneme johkese.
Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran.	Åarjene: Johkem Hávgajohka dehtie jeanoste Dieváideatnu bæjjese jaevrien Hávgajávri låspan, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhte-jallemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie Gorvvejávri:ste Rostojávri:se.
Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo.	Likká lea gåatomedajve Lainiovuoma saemiensïjtese.
Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.	Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Cávarri Likká:sne daelviegåatoeminie nuhtjedh, gosse tjuekies gåatome NordSenja:sne.
Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj.	Åvtelen goh dajvem nuhtjedh dellie edtjieh Lainiovuoma saemiensïjtese saarnodh.
Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.	Jis eah ladtjkh nuhtjemen bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet.	Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin.	Cávarrin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Destie gusnie johke Divielva johkem Rostaelva gaavnesje jïh johken Rostaelva mietie jaavran Litle Rostavatn, vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem dahkoe gusnie Rostaelva jaevrien Litle Rostavatn sïjse galka.
Lullne: Rostaeanu milta dan sadjáj gånnå Rostaeatnu Sørdalselvajn gávnat, vijdábut Sørdalselva milta Tverrelva njálmmáj Sørdalselvan (34 W 447227 7647617), dassta njuolgga linnja nuortamus luoktaj Devddesjávren (34 W 446777 7643686), dan jávre milta Devddesjohkaj.	Luvlene: Johken Rostaelva mietie dan mïerhkese gusnie Rostaelva johkem Sørdalselva gaavnesje, vyjrehkåbpoe johkem Sørdalselva johken Tverrelva njaalman johkesne Sørdalselva (34 W 447227 7647617), debpede rïektes sievine jaevrien Devddesjàvri noerhtemes loektese (34 W 446777 7643686), meatesth daam jaevriem johkese Devddesjohka.
Oarjján: Devddesjohka Divielvaj.	Åarjene: Johkem Devddesjohka dan johkese Divielva.
Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat.	Jalline: Johkem Divielva dahkoe gogka johkem Rostaelva gaavnesje.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1. Rijhkeraasten mietie Rv-ste 287 Rostujàvri:n baaktoe dan mïerhkese gusnie naasjovnepaarhkeraaste rijhkeraastem gaavnesje, vyjrehkåbpoe noerhtelen jeanoen Rostueatnu dahkoe dan hæhtjose Rostohytta. 2. Raasten mietie dej gåatomedajvi Likká jïh Ánjavuopmi gaskem rijhkeraasteste johkese Julusjohka Dividal:sne.
§ 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan	§ 6 Ánjavoupmi Troms fylhkesne.
Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj.	Ánjavoupmin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Johken Kirkeselva njaelmeste jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe jeanoem Målselva jeanoen Divielva njaalman.
Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj.	Luvlene: Jeanoem Divielva johken Havgajohka njaalman jeanosne Divielva, vyjrehkåbpoe dam johkem Havgajohka jaevrien Havgajávri luspien gåajka, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe rijhkeraastem daehtie mïerhkeste jaevrien Leinavatn luvlemes loektese. Åarjene:
Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj.	Jaevriem Leinavatn, dellie jaevriem Altevatn dahkoe johken Koievasselva njaalman.
Allen: Koievasselva milta Koievatneta nuortamus luoktaj, vijdábut dat sajes Kopparskarstindenij sadjáj 1387 ja dassta njuolgga linnjan Kopparskarselva ja Skinnskarelva gávnadimsadjáj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Tverrelva oarjemus sadjáj Tverrelvdalenin (34 W 401809 7635197), vijdábut dan äno milta dan sadjáj gånnå Skardelva ja Påveskardelva gávnadibá, dassta njuolgga linnjan dan sadjáj gånnå Frøkentindelva ja Iselva gávnadibá ja dan maŋŋela Iselva ja Kirkeselva milta Målselva njálmmáj.	Jalline: Johken Koievasselva mietie jaevrien Koievatn noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe daehtie mïerhkeste tjahkese Kopparskarstinden jælloe 1387 jïh debpede rïektes sievine dahkoe gogka dah jeanoeh Kopparskarselva jïh Skinnskarelva gaavnesjieh, dellie rïektes sievine johken Tverrelva åarjemes mïerhkese Tverrelvdal:sne (34 W 401809 7635197), vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie dah johkh Skardelva jïh Påveskardelva gaavnesjieh, debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie dah johkh Frøkentindelva jïh Iselva aktese gelkieh jïh dellie johkem Iselva jïh johkem Kirkeselva daan njaalman johkesne Målselva.
Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj.	Ánjavoupmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea Saarivuoma saemiensïjten gåatomedajve.
Hjerttind ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. – sjnjuktjamáno 31. b..	Dajve B maahta Saarivuoma saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 15. jïh Hjerttind båatsoesïjteste gålkoen 1. – njoktjen 31.
Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren.	Dajve A lea dïhte boelhke Ánjavuopmin sjïsjnjelen mij sïeven luvlelen johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe johkem Kirkeselva johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dellie rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan.	Dajve B lea dïhte boelhke Ánjavuopmi:sne sïeven luvlelen dehtie johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva - vyjrehkåbpoe johken Kirkeselva mietie johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dan mænngan rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta.	Dajvesne dehtie tjøødtjestimmiesijjeste Altevatn jaevriebealesne dan johkese Koievasselva dellie båatsoelaaken mietie dovne reaktah Saarivuoma saemiensïjtese gåetieh tseagkodh jis daerpies.
Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.	Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Langfjellet, dajvesne A, daelviegåatoemasse nuhtjedh, gosse Nord-Senja:sne tjuekies gåatome.
Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.	Aerebi goh dajvem nuhtjedh dellie Saarivuoma saemiensïjtese dan bïjre saarnodh.
Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.	Jis ov-sïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.	Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj.	Dajven Langfjellet daah raasth: Luvlene destie gusnie dah jeanoeh Divielva jïh Rostaelv gaavnesjieh, jeanoen Divielva mietie dahkoe Høgskardhus:se.
Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj.	Åarjene Høgskardhus:n luvhtie jïh rïektes sievine jaevrien Høgskarvatn dåaresth dahkoe gogka dah johkh Leaddojohka jïh Beagasanjohka aktese gelkieh.
Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj.	Jalline johken Sandelva mietie jaevrien Sandelvvatn noerhtemes mïerhkese.
Vijdábut njuolgga linnjan Målselva oarjemus måhkkåj (34 W 427073 7653954) Alvheima guoran.	Vyjrehkåbpoe rïektes sievine jeanoen Målselva åarjemes måalhkan (34 W 427073 7653954) Alvheim:n baaktoe.
Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan.	Noerhtene jeanoen Målselva mietie jeanoen Divielva njaalman dennie jeanosne Målselva.
Hjerttind ällosujttimdajvva oadtju Mannančeárruguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomin gå guohtomvidjura li vájve dajva dálvveguohtomguovlojn Svierigin ja Vuonan.	Hjerttind båatsoesïjte maahta dajvem Mannančeárru nuhtjedh, dajvesne A, daelviegåatoemasse gosse tjuekies gåatome sïjten daelviedajvine Nøørjesne jïh Sveerjesne.
Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.	Åvtelen goh nuhtjedh dellie gelkieh Saarivuoma saemiensïjtese saarnodh.
Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.	Jis ovsïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.	Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj.	Dajven Mannančeárru daah raasth: Noerhtene: Johken Suttesgaldojohka njaelmeste dennie jaevresne Altevatn Langbukt:n baaktoe, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Darfaljávri åarjel-luvlemes loektese (34 W 459639 7600773) jïh debpelde rïektes sievine Rv:se 280.
Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 280 jaavran Leinavatn.
Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan	Åarjene jïh jalline: Meatesth jaevriem Leinavatn, vyjrehkåbpoe jaevriem Altevatn dan johken Suttesgaldojohka njaalman Langbukt:sne.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2.	baahkose bæjjese tjahkese Kopparskardtinden (34 W 414092 762546). 2.
Kopparskardtangenis (34 W 410188 762740) gávnadimsadjáj Vasskardelva ja Strømslitverrelva gaskan, ja 3.	Kopparskardtangen luvhtie (34 W 410188 762740) dahkoe gogka dah johkh Vasskardelva jïh Strømslitverrelva gaavnesjieh. 3.
Rr 279 A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj.	Rv:ste 279 A rijhkeraasten mietie jaevrien Leinavatn gåajka.
§ 7 Duoddaras Tromsa fylkan	§ 7 Duoddaras Troms fylhkesne
Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran.	Duoddarasen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Lenesjávri (Leinavatn) dehtie rijhkeraasteste jïh vyjrehkåbpoe meatesth jaevriem Aldesjávri (Altevatnet) jïh johkem Aldesjåkka (Barduelva) dahkoe johken Sørdalselva njaalman Øyvoll:n baaktoe.
Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján.	Jalline: Johkem Sørdalselva dehtie minngemes moeneme johkenjaelmeste dahkoe dan jaavran Grensevatnan jïh Rv:se 272 rijhkeraastesne.
Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj.	Åarjene jïh luvlene: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 (Pålnorøset) Lenesjávri gåajka.
Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo.	Duoddaras lea Talma saemiensïjten gåatomedajve.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3.	Dehtie loekteste 1 km åarjel-luvlelen jeanoen Čuolbmaædno njaelmeste Skierreluokta:sne 3.
Havgaluovtas Altevatnaj.	Havgaluokta luvhtie jaevrien Altevatn gåajka.
§ 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan	§ 8 Njuoravuopmi Norrbotten läänesne
Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj.	Njuoravuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Åarjene: Ruevtiegeajnoem rijhkeraasten luvhtie Tornehamn kaapellese.
Lullne: Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj.	Luvlene: Rïektes sievine minngemes moeneme mïerhkeste dahkoe Rv:se 272 (Pålnorøset).
Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.	Noerhtene jïh jalline: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraastem tjuahpa.
Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo.	Njuoravuopmi lea gåatomedajve Gielas båatsoesïjtese.
§ 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan	§ 9 Bahcajeagil Norrbotten läänesne
Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij.	Bahcajeagilen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: dah jaevrieh Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri dahkoe Kallojärvi:se.
Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.	Luvlene jïh noerhtene: Kallojärvi:ste dah jaevrieh Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, minngemes moeneme jaevrien noerhtejallemes loekteste rïektes sievine jaevrien Lulip Stálujávri åarjelluvlemes loektese, vyjrehkåbpoe dah jaevrieh Lulip Stálujávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15. b. - vuoratjismáno 30.b..	Bahcajeagil maahta Gielas båatsoesïjteste nuhtjesovvedh tsiengelen 15. – voerhtjen 30.
Talma tjärro oadtju Bahcajeagilav ávkkit moarmesmáno 1. b. – ådåjakmáno 14.b..	Bahcajeagil maahta Talma saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.-tsiengelen 14.
§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena lenan	§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbotten läänesne
Skaitelandetin / Anttisin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: sameednamrájá milta Torneälvenis Myllyjokij, dåppelt njuolgga linnja Järvikaisetij (SWER99TM 809026 7503418) ja vijdábut ruoptus Torneälvenij Juopakoskiv vuolus (SWER99TM 809026 7503418), vijdábut dav änov Paavosaarij (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanton.	Skaitelandet / Anttisen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: Laahpemaarhkeraasten mietie johkeste Torneälven johkese Myllyjoki, debpede rïektes sievine Järvikaiset gåajka (SWER99TM 809026 7503418) jïh vyjrehkåbpoe bååstide jeanose Torneälven njuvvie-raejkiem Juopakoski (SWER99TM 809026 7503418), vyjrehkåbpoe daam johkem Paavosaari gåajka (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanto:sne.
Lullne: Njuolgga linnja Paavosaaris jávrátjij (SWER99TM 843432 7487712) Saukkuvuoma nuorttalullelin ja vijdábut Pellijokij (SWER99TM 843514 7488384), dav jågåv bajás Pellijärvij (SWER99TM 835201 7494173), dåppelt njuolgga linnja Ainettijoki oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 835201 7494173), vijdábut Ainettijoki milta Lainioälvenij, Lainioälvena milta bajás Rauvoskoskij (SWER99TM 824811 7519771).	Luvlene: Rïektes sievine Paavosaari luvhtie akten tjonnese (SWER99TM 843432 7487712) noerhteluvlelen Saukkuvuoma jïh vyjrehkåbpoe johkese Pellijoki (SWER99TM 843514 7488384), daam johkem bæjjese Pellijärvi:se (SWER99TM 835201 7494173), debpede rïektes sievine johken Ainettijoki åarjel-luvlemes måalhkan (SWER99TM 835201 7494173), vyjrehkåbpoe johkem Ainettijoki dahkoe johkese Lainioälven, johken Lainioälven mietie bæjjese Rauvoskoski:se (SWER99TM 824811 7519771).
Nuorttan: Nammadum sajes Lainioälvenin Saarijärvij (SWER99TM 823259 7519274), vijdábut njuolgga linnja Tonkijärvi ja Liikamaa rastá gånnå sámeednamrádjá Torneälvenav rassti.	Noerhtene: Moeneme mïerhkeste dennie johkesne Lainioälven dahkoe Saarijärvi:se (SWER99TM 823259 7519274), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Tonkijärv jïh Liikamaa dåaresth dahkoe mïerhkese gusnie laahpemaarhkeraaste jeanoem Torneälven tjuahpa.
Skaitelandet / Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo.	Skaitelandet / Anttis lea gåatomedajve båatsoesïjtide Troms gåatomedajveste jïh Skjomen båatsoesïjtese.
Guovlov oadtju gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30.
Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat.	Jeatjah tijjieh jaepesne ij galkh båatsose nuhtjedh.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran.	Dajveraastem jeanoste Torneälven laahpemaarhkeraasten baaktoe Rauvosniemi:se dennie jeanosne Lainioälven. 2. Dajveraasten mietie johken Ainettijoki njaelmeste dennie jeanosne Lainioälven jeanose Torneälven Paavosaari:n baaktoe.
§ 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan	§ 11 Beatnakvuopmi Nordland fylhkesne
Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj.	Beatnakvuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Ruevtiegeajnoem dehtie rijhkeraasteste dahkoe staasjovnese Gátterats.
Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán).	Jalline: Gátterats staasjovneste Ruoidnačohkka gåajka (jælloe 1360) dahkoe åarjemes Ruoidnajávri:se, dellie rïektes sievine jeahkan Beajojiekna (jælloe 1475), debpede rïektes sievine Váhttečohkka gåajka (jælloe 1494), debpede rïektes sievine jaevrien Basejávri noerhtemes loektese, destie seamma jaevrien åarjemes loektese, destie jis rïektes sievine (jiehkien Basejiekna dåaresth) jaevrien Leirvatnet luvlemes loektese, dellie rïektes sievine tjahkese Storsteinsfjellet (jælloe 1379).
Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran.	Åarjene: Dehtie jælloste 1379 rïektes sievine jiehkien mietie Sealggajávri åarjelen dan jællose 1289, debpede rïektes sievine dam tjahkebealam Ákšu:se, destie rïektes sievine jaevrien Čunojávri dåaresth daan jaevrien luvlemes loektese, debpede dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem dam rijhkeraastem gaavnesje Rv:n 263 baaktoe.
Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.	Luvlene: Rijhkeraastem Rv:ste 263 noerhtese dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraasten dåaresth jåhta.
Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.	Beatnakvuopmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
Guovllo A la dat oasse Beatnakvuomis mij la lullelin njuolgga linja Katteratas Ristačohkkaj 1683 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávri oarjjelin.	Dajve A lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij luvlelen rïektes sïeven Katterat:n luvhtie tjahkese Ristačohkka jælloe 1683, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri:n åarjelen.
Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo.	Dajve lea gåatomedajve Gabna saemiensïjtese.
Guovllo B la dat oasse Beatnakvuomis mij la allelin njuolgga linja Katterat, Ristačohkka 1689 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávre oarjjelin.	Dajve B lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij jallelen rïektes sïeven Katterat, Ristačohkka jælloe 1689, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri åarjelen.
Guovlov oadtju Gabna tjärro ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b. - ragátmáno 30. b. ja Skjomen ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..	Dajve maahta Gabna saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.- skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste jis golken 1. - voerhtjen 30.
§ 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan	§ 12 Nuorjonjunni Nordland fylhkesne
Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj.	Nuorjonjunnin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 rïektes sievine jaevrien Lossivatnet låspan.
Allen njuolgga linnja nammadum lusspáj 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) (Durmålstindena nuorttalullelin), dan maŋŋela Rundtuvaj (474 alludagán) Sørdalenin, dan maŋŋela njuolgga Sørelvenij (33 W 6055387561408).	Jalline rïektes sievine dehtie moeneme luspeste dan jællose 1727 (33 W 613104 7562205) (noerhte-luvlelen Durmålstinden), dellie Rundtuva:se (jælloe 474) Sørdal:sne, jïh dellie drïekte johkese Sørelven (33 W 6055387561408).
Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat.	Jalline jïh åarjene: Johken Sørelva mietie seamma jælloe goh Rundtuva, vyjrehkåbpoe johken Kobbelva mietie jaavran Nuorjjojávri, vyjrehkåbpoe jaevrien Nuorjjojávri åarjemes loektese, debpede meatesth johkem Nuorjjojohka, dah jaevrieh Guovdelisjávri jïh Vanasjávri dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 (Ivarsten).
Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie mïerhkeste gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259, dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263.
Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B.	Nuorjonjunni gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj.	Dajve A lea gåatomedajve Laevas saemiensïjtese.
Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.	Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven åarjelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhteluvlelen Durmålstinden.
Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15. b. - 30. b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. – biehtsemáno 14.b..	Dajve B maahta Laevas saemiensïjteste nuhtjesovvedh ruffien 15. - skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste golken 1. - ruffien 14.
Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin.	Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven noerhtelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhte-luvlelen Durmålstinden.
§ 13 Skávhlá Nordlánda fylkan	§ 13 Skávhlá Nordland fylhkesne
Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta.	Skávhlán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Nuorjonjunni:n åarjel-raaste dehtie rijhkeraasteste Rv:sne 259 jaavran Nuorjjojávri, debpede tjaetsiegohkedahkem dan njaalman fjovlesne Skjomenfjorden, destie olkese Skjomenfjorden tjïrrh.
Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.	Jalline: Sïjteraasten mietie Skjomen jïh Frostisen båatsoesijti gaskem Sørskjomen sïjse vyjrehkåbpoe Skjombotn:se, dellie rïektes sievine tjonnese Vasstjørnan Tjårdadal:sne, daehtie tjonneste jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, destie jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran.	Åarjene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie raaste Girjas jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259.
Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo.	Skávhlá lea gåatomedajve Girjas saemiensïjtese.
§ 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan	§ 14 Stuorrijda Norrbotten läänesne jïh Nordland fylhkesne
Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.	Stuorrijdan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loekteste rijhkeraasten baaktoe jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, debpede Vasstjørnan gåajka Tjårdadal:sne, dehtie tjonneste rïektes sievine Skjombotn:se, debpede Gangarnese:se, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Nordre Bukkevatnet låspan, debpede rïektes sievine tjahkese Isfjellet jælloe 1437, debpede rïektes sievine daan jaevrien åarjemes loekteste jællojne 700 (33 W578072 7556164), destie rïektes sievine jaevrien Baugevatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem jaevrien Rounasjávri dåaresth dan jaevrien Siiddasjávri låspan, destie rïektes sievine jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo.	Stuorrijda lea ektiegåatomedajve Frostisen båatsoesïjtese jïh saemiensijtide Girjas jïh Baste.
Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.	Dajvem ektesne utnedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensijti gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste.
Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda: Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen, dan jávre milta dan nuorttagähtjáj, njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj, dat jávres jåhkåj (33 W 595197 7560246) mij gålgijt dan jávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj, dat jávres ja jågås Forsvatnaj, dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj (33 W 585121 7553741), vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj.	Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie daate dajve gåatomedajvine Girjas jïh Baste saemiensijtide: Rijhkeraasteste jaevrien Kjårdavatn åarjelgietjien baaktoe, meatesth daam jaevriem dahkoe daan noerhtegeatjan, destie rïektes sievine jaevrien Middagsvatn åarjelgeatjan, daam jaevriem dan johkese (33 W 595197 7560246) mij daan jaavran galka, johkenjaelmeste rïektes sievine jaevrien Vabakkvatn gåajka, daam jaevriem jïh johkem jaavran Forsvatn, daam jaevriem jïh johkem jaavran Siiddasjávri, dehtie johkenjaelmeste rïektes sievine åarjel-jalleldh otnjegasse tjahken Baugefjell dåaresth dan jaevrien Baugevatnet traegkemes låspan (33 W 585121 7553741), vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem luvleldh otnjegasse jïh tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	1.
2.	Jaevreste Forsvatn jaavran Siiddasjávri (gea § 46) 2.
Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46).	Jaevreste Forsvatn jaavran Langvatn (gea § 46).
Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut.	Jis mååhtedimmie gååvnese dellie gåatomedajvesne raarhkoegiedtie galka årrodh.
§ 15 Bávgi Nordlánda fylkan	§ 15 Bávgi Nordland fylhkesne
Bávgin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála) Nuorttan: Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj, dat jávres jávre alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn (33 W 578072 7556164) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan.	Bávgin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste desnie gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka jaevrien Baugevatn låspan, daam jaevriem jaevrien jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan jaavran dejnie jællojne 700 (33 W 578072 7556164) jïh tjaetsiegohkedahkem Austerdalen tjïrrh Innerpollen gåajka Tysfjord:sne.
Allen: Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet).	Jalline: Innerpollen luvhtie meatesth fjovlem Tysfjorden fjovlese Slábávuodna (Sørfjorden), debpede dan jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet).
Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj.	Åarjene: Jaevreste Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), bæjjese tjaetsiegohkedahken mietie jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, dellie rïektes sievine jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, dellie rïektes sievine dan jallemes loektese jaevresne Noaidejávri, dellie daam jaevriem Lavzejávri gåajka, debpede tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Bovrojávri, daam jaevriem rijhkeraastese.
Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka.
Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo.	Bávgi lea gåatomedajve Baste saemiensïjtese.
§ 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan	§ 16 Slahpenjargga Nordland fylhkesne
Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden).	Slahpenjarggan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa, daam jaevriem tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Lavzejávri, vyjrehkåbpoe jaavran Noaidejávri jïh daan jaevrien jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine dan jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, debpede rïektes sievine jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, daehtie loekteste jaevrien dåaresth dam tjaetsiegohkedahkem jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), vyjrehkåbpoe Slábávuodna:se (Sørfjorden).
Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan.	Jalline: Debpede Slábávuodna:ste (Sørfjorden) Tysfjorden mietie jïh tjåelmiem Hulløya:n jïh laanten gaskem.
Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj.	Åarjene: Tjåelmien luvhtie, Mannfjorden sïjse dahkoe johkenjaalman fjovlesne jaevreste Storvatnet, daam tjaetsiegohkedahkem jaevrien Storvatnet åarjemes loektese, dehtie loekteste rïektes sievine jaevrien Čadnejávri noerhtemes loektese, dellie daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem vyjrehkåbpoe rijhkeraasten gåajka.
Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa.
Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo.	Slahpenjargga lea Sörkaitum saemiensïjten gåatomedajve.
§ 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan	§ 17 Ruonasvagge Nordland fylhkesne
Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat.	Ruonasvaggen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rijhkeraasteste Valddajávri:sne jïh tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Gussajávri, vyjrehkåbpoe johken Njallajåhká mietie dahkoe gogka johkem Sørelva gaavnesje.
Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj.	Jalline jïh åarjene: Johken Ravggajåhkå mietie (Sørelva) jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Ruonasvagg:sne rijhkeraasten gåajka.
Lullne: Rijkarájá milta	Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaavran Valddajávri.
Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15.b..	Ruonasvagge lea Sirges saemiensïjten gåatomedajve jïh dam nuhtjedh snjaltjen 1. skiereden 15.
§ 18 Lijná Nordlánda fylkan	§ 18 Lijna Nordland fylhkesne
Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj.	Lijnan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 246 Sávtsasj:sne rïektes sievine jaevrien Heargejávri åarjel-luvlemes loektese, debpede daan jaevrien mietie jaevrien låspan.
Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren.	Jalline: Rïektes sievine johkenjaelmeste dennie jaevresne Heargejávri jaavran Jierdajávri, destie tjaetsiegohkedahkem Juoksajávri:n gåajka, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Gaskajávrrit gåajka, debpede tjaetsiegohkedahkem jaavran Linájávri (33 W 552429 7503370) jïh daam jaevriem jaevrien Goržejávri åarjemes loektese.
Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren.	Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Ridoalggicohkka, jælloe 1273, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Rv:se 244 Hurrevárre:sne.
Lullne: Rr 244 rájes rijkarájá milta Rr 246 rádjáj Sávtsatjin.	Luvlene: Rv:ste 244 rijhkeraasten mietie Rv:se 246 Sávtsasj:sne.
Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo.	Lijna lea gåatomedajve Sirges saemiensïjtese.
§ 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan	§ 19 Rastevárre Norrbotten läänesne jïh Sijddas Nordland fylhkesne
Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj.	Rastevárren daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste Trolldal:sne gusnie raaste saemiensijti Sirges jïh Tuorpon gaskem rijhkeraastem gaavnesje, saemiensïjten raasten mietie jaavran Vastenjaure, debpede Vuojatsavon dåaresth dahkoe Virihaure:se.
Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj.	Luvlene: Virihaure:n dåaresth johken Tukijåkkå njaalman.
Oarjján: Duvggejågå milta Gásakjávrráj, vijdábut tjátjádagá milta dan sadjáj (33 W 555288 7464930) gånnå tjátjádahka rijkarájájn Leirvatnetin gávnat.	Åarjene: Johken Tukijåkkå mietie jaavran Gasakjavrre, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie dan mïerhkese (33 W 555288 7464930) gusnie tjaetsiegohkedahke rijhkeraastem gaavnesje Leirvatn:sne.
Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij.	Jalline: Rijhkeraastem Leirvatn:n luvhtie Trolldal:n gåajka.
Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis	Sijddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 242 A tjahkesne Snøtoppen rïektes sievine dahkoe gusnie johke Ragoelva jaevrien Storskogvatnet sïjse galka, dellie dam åarjelgaedtiem jaevrien Storskogvatnet låspan, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Bassejávri jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine jaavran Skardvatnet, dellie johken Lappelva mietie jaavran Andkjelvatnet.
Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj.	Jalline: Jaevreste Andkjelvatnet johken Fagerbakkelva mietie jaevrien Siiddasjávri njaalman, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese.
Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij, 1411 alludagán, dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa (Blåmannsisen) rastá Leirvatnetij, vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj (33 W 555288 7464930).	Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Sisovasstinden, jælloe 1411, dellie jiehkien Ålmåjalosjiegna dåaresth (Blåmannsisen) jaavran Leirratnet, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth dan rijhkeraastese (33 W 555288 7464930).
Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242 A rádjáj Snøtoppenin.	Luvlene: Rijhkeraastem jaevrien Leirvatn:n luvhtie Rv:se 242 A dennie tjahkesne Snøtoppen.
Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj.	Sijddas jïh Rastevárre leah ektiegåatomedajvh Duokta båatsoesïjtese jïh Tuorpon saemiensïjtese.
Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.	Ektesne dajvide nuhtjedh jeahta ektiemååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste.
Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan.	Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie dïhte rijhkeraaste raastine båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem.
§ 20 Sálla Nordlánda fylkan	§ 20 Sálla Nordland fylhkesne
Sállan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Dat sajes (33 W 555288 7464930) gånnå Leirvatnet rijkarájájn gávnat, dan jávre rastá Ålmåjjálosjiegŋaj (Blåmannsisen), dan goasstejieŋa rastá 1283 alludahkaj (33 W 547133 7456435), dåppelt njuolgga linnja Storelvvatna oarjjealemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå rijkarádjá Labbasjávre nuortasjgáttev rassti.	Sállan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Dehtie mïerhkeste (33 W 555288 7464930) gusnie jaevrie Leirvatnet rijhkeraastem gaavnesje, daan jaevrien dåaresth dan jeahkan Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen), daan jiehkien dåaresth jællose 1283 (33 W 547133 7456435), destie rïektes sievine jaevrien Storelvvatnan åarjel-jallemes loektese, destie rïektes sievine dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Labbasjávri noerhtegaedtiem tjuahpa.
Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Labbasjávri jaavran Leirvatnet.
Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda.	Sálla lea gåatomedajve Tourpon jïh Loukta – Mavas saemiensijtide.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Loamejavrri dahkoe Bieskehavrrese.
§ 21 Gráddes Nordlánda fylkan	§ 21 Gráddas Nordland fylhkesne
Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat.	Gráddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 235 jaavran Bállavrre åarjel-luvlemes loektese, daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese, destie rïektes sievine dahkoe gogka dah johkh Arggalajjåhkå jïh Skiejdejåhkå aktese gerkieh, mænngan johken Skiejdejåhkå mietie dahkoe gusnie johkese Gráddasjåhkå galka.
Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj.	Åarjene: Minngemes moeneme johkijste gusnie ektesne gelkieh, johken Gráddasjåhkå mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie rijhkegeajnoem 77 tjuahpa, destie daam geajnoem rijhkeraasten gåajka.
Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj.	Luvlene: Rijhkeraastem dehtie mïerhkeste gusnie rijhkegeajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa dahkoe Rv:se 235.
Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj.	Gráddas lea gåatomedajve Semisjaur-Njarg saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Ikesjávres Balvatneta oarjjelulemus luoktaj, 2.	Jaevrien Ikesjaure luvhtie jaevrien Balvatnet åarjel-luvlemes loektese. 2.
Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat.	Dehtie loekteste jaevresne Balvatnet Skiedjevaggen baaktoe jïh dam tjaetsiegohkedahkem Skiedjevaggen tjïrrh dahkoe gogka vuemie Arggalajvaggem gaavnesje.
3.	3.
Arggalavággehyttas Tausafjelletij (33 W 532558 7412483).	Hæhtjoste Arggalavaggehytta vaaran Tausafjellet (33 W 532558 7412483).
4.	4.
Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin (33 W 531559 7409416) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin, ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta	Klibbon åarjel-jalleldh baahkoste luvlelen Skaiti (33 W 531559 7409416) johkese Nyslåttbekken åarjelen Fredheim. 5. Golme åenebh gohkemdahkine johken Graddiselva mietie.
§ 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan	§ 22 Älvsbyn Norrbotten läänesne
Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj.	Älvsbyn daah raasth (Kaarhtelissie 2): Geajnoem Holmsel:n luvhtie jaevrien Åträsket åarjel-luvleldh geatjan, destie rïektes sievine jaevrien Manjärv jallemes loektese, destie geajnoen mietie Manjärv:n luvhtie geajnose 94 Vistheden baaktoe, vyjrehkåbpoe geajnoem 94 jeanose Piteälven, daam jeanoem jallese Holmsel:n gåajka.
Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. oadtju ávkkit.	Älvsbyn lea gåatomedajve Balvatn båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1.– voerhtjen 30.
§ 23 Svanjggá Nordlánda fylkan	§ 23 Svanjggá Nordland fylhkesne
Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti.	Svanjggán daah raasth (Kaarhtelissie 2): Dehtie mïerhkeste gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem geajnose E6, dellie E6:m åarjese dan mïerhkese gusnie E6 ruevtiegeajnoem Nordlandsbanen tjuahpa, daan ruevtiegeajnoen mietie seamma jællose goh Ståkkåhjåhka, vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859), meatesth rijhkeraastem noerhtese dan mïerhkese gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa.
Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.	Svanjggá göökte dajvide juakeme; A jïh B.
Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin.	Dajve A lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij noerhtelen Dybenåga.
Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15. b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16. b. – biehtsemáno 30.b..	Dajve maahta Semisjaur-Njarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – skiereden 15. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste skïereden 16. – ruffien 30.
Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin.	Dajve B lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij åarjelen Dybenåga.
– basádismáno 10. b. ja Saltfjellet	Dajve maahta SemisjaurNjarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1. – rahkan 10. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste rahkan 11. - voerhtjen 30.
§ 24 Storsund Norrbottena lenan	§ 24 Storsund Norrbotten läänesne
Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden – Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Storsundaj.	Storsunden daah raasth (Kaarhtelissie 2): Storsunden luvhtie meatesth ruevtiegeajnoem laantegeajnose Storträskliden – Koler, daam geajnoem jeanose Lillpiteälven, daam jeanoem geajnoekroessese noerhtejallelen Lillpite, destie geajnoem Granträsk:n gåajka, vyjrehkåbpoe geajnoem Liden bijjelen dahkoe Arridsträsk:se, debpede geajnoem Teugerträsk:n bijjelen Storsund:n gåajka.
Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Storsund lea gåatomedajve Saltfjellet båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlánda fylkan	§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordland fylhkesne
Aahkavaerien / Andfjelletin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjieldij gaskan rijkarájáv rassti (33 W 518200 7375859) Ståkkåhajåhkåj, Ståkkåhajågåv dasik Ruovadajågåjn (Randalselva) gávnat.	gaavnesje (33 W 518200 7375859) johkese Ståkkåhajåhkå, meatesth dam Ståkkåhajåhkå dahkoe gusnie johkine Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine galka.
Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján:	Jalline: debpede gusnie Ståkkåhajåhkå jïh Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine gelkieh, meatesth Ruovadajåhkå jïh meatesth Ranelva johken Messingåga njaalman daennie johkesne, meatesth Messingåga dahkoe gusnie dah johkh Jarfjellbekken jïh Kjerringelva aktesne gelkieh, destie rïektes sievine tjahkese Giftfjellet (jælloe 1127), dellie rïektes sievine Jånghkerasse (jælloe 1459).
Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223).	Åarjene: Jånghkeristie (jælloe 1459) rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerthemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan mïerhkese rijhkeraastesne gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem (Rv 223).
Lullne: Rijkarájá milta Rr 223 rájes koordináhtaj 33 W 518200 7375859 Ståkkåhajågå guoran.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 223 koordinatese 33 W 518200 7375859 johken Ståkkåhajåhkå baaktoe.
Aahkavaerie / Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet.	Aahkavaerie / Andfjellet göökte dajvide juakeme; Aahkavaerie jïh Andfjellet.
Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries / Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.	Andfjellet lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij luvlelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo.	Andfjellet lea gåatomedajve Svaipa jïh Gran saemiensijtide.
Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie / Andfjelletis mij la Virvassåga – Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan.	Aahkavaerie lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij jallelen Virvassåga – Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b – gålgådismáno 15. b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16. b. - vuoratjismáno 30.b..	Aahkavaerie maahta Svaipa jïh Gran saemiensijtijste nuhtjesovvedh suehpeden 1. - golken 15. jïh Ildgruben båatsoesïjteste golken 16. – voerhtjen 30.
Gárde: Galggá gávnnut 1. gárdde Kvepsendalstjønnas nuorttaallelij koordináhta 33 W 507222 7349428 guovlluj Junkeren vuosstij.	Geerestahkh tjonnen Kvepsendalstjønna luvhtie noerhte-jalleldh otnjegasse koordinatese 33 W 507222 7349428 baahkosne bæjjese Junkeren vuestie. 2.
2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin.	Dovne raarhkoegiedtie sjiehteles sijjesne Virvassdal:sne
§ 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan	§ 26 Goepsetjahke Nordland fylhkesne
Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220 A rádjáj.	Goepsetjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 223, gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem, rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe Goepsejohken mietie njaalman Kvepsendalsbukt:sne, destie rïektes sievine tjonnen Kjerrtjønna jallemes loektese, destie rïektes sievine Rv:se 220 A.
Oarjján ja lullne: Rr 220 A rájes rijkarájá milta Rr 223 rádjáj.	Åarjene jïh luvlene: Rv:ste 220 A rijhkeraasten mietie Rv:se 223.
Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj.	Goepsetjahke lea gåatomedajve Ran saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220 A rádjáj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rv:ste 223 gåatomedajveraasten mietie Kaldvatnet gåajka, destie jaevrien luvleldh jïh åarjeldh gaedtiem gåatomedajveraastese tjonnen Kjerrtjønna baaktoe, vyjrehkåbpoe daam raastem Rv:se 220 A.
§ 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan	§ 27 Gierkietjahke Västerbotten läänesne
Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220 A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin.	Gierkietjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Luvlene: Rv:ste 220 A rïektes sievine Kåtaviken luvlemes loektese Över-Uman:sne.
Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti.	Åarjene: Över-Uman loekten Kåtaviken luvhtie Rörsund:n tjïrrh åarjemes mïerhkese njuanesne Krabbfjällnäset, debpede rïektes sievine dahkoe gusnie rijhkeraaste noerhtegaedtiem Graesiejaevresne tjuahpa (Grasvatnet).
Allen ja nuorttan: Rr 217 A rijkarájá milta Rr 220 A rádjáj.	Jalline jïh noerhtene: Rv:ste 217 A rijhkeraasten mietie Rv:se 220 A.
Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo.	Gierkietjahke lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Rr 220 A rájes Kåtabäckena njálmmáj Kåtavikenij, ja 2.	loektesne Kåtaviken. 2.
Över-Umanis Grasvatnetij Fjällripfjälleta allelin.	Över-Uman luvhtie Graesiejaavran jallelen Fjällripfjället.
§ 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan	§ 28 Ovlevuelie Nordland fylhkesne
Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran.	Ovlevuelien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasteste Graesiejaevresne (Grasvatnet), dellie daam jaevriem koordinatese 33 W 472797 7326613 vaerien Oksfjellhumpen baaktoe.
Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin.	Jalline: Daehtie moeneme koordinateste rïektes sievine tjahkese Steikhuva (jælloe 1058), destie rïektes sievine johken Bessedørelva njaalman Reevhtsesne (Røssvatnet), dellie daam jaevriem jeanose Sørdalselva Sørdal:sne.
Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti.	Åarjene: Johken Sørdalselva mietie jaavran Varnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Famnvasselva jaavran Famnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Bolvasselva jaavran Bolvatnet, dellie geajnoen mietie Joesjö:n vuestie dahkoe mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet).	Luvlene: Daehtie mïerhkeste rijhkeraastem Graesiejaevrien gåajka (Grasvatnet).
Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo.	Ovlevuelie lea gåatomedajve Ubmejen saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh koordinateste 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpen baaktoe noerhtemes baahkose bäjjese Oksskolten gåajka.
§ 29 Ramsele Västerbottena lenan	§ 29 Ramsele Västerbotten läänesne
Ramselen li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Rahteråves Umeälvena rastá Ottonträska guoran, rahtev Sundöa ja Skivsjöa rastá Skivsjöna oarjjegähtjáj.	Ramselen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Geajnoepruvveste jeanoen Umeälven rastah Ottonträsk:n baaktoe, geajnoen mietie Sundö:n jïh Skivsjö:n bijjelen jaevrien Skivsjö:n åarjelgeatjan.
Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj.	Åarjene: Rïektes sievine Skivsjö:n åarjemes loekteste Harrselsfors:n gåajka.
Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj.	Luvlene jïh noerhtene: Harrselsfors:n luvhtie geajnoen mietie Sarsjöliden, Högås jïh Nyby baaktoe jeanose Umeälven, vyjrehkåbpoe daam jeanoem Ottonträsk:n gåajka.
Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..	Ramsele lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jih maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlánda fylkan	§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordland fylhkesne
Kruvhtegenvaerien / Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet).	Kruvhtegenvaerien / Vaekien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie dïhte geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem Valen gåajka jaevrien Famnvatnet baaktoe, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh johkem Famnvasselva jaavran Varnvatnet, debpede johkem Sørdalselva Reevhtsese (Røssvatnet).
Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet).	Jalline: Reevhtsen mietie Bjørkåselva njaalman dennie jaevresne, debpede rïektes sievine Aalesjaevrien (Elsvatnet) noerhtemes loekten dåaresth Åanghkejaevrien (Unkerratnet) noerhtemes loektese.
Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj.	Åarjene: Åanghkejaevriem jïh johkem Skardmodalselva rijhkeraasten gåajka.
Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie johkeste Skardmodalselva dahkoe gusnie geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa.
Kruvhtegenvaerie / Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo.	Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea gåatomedajve Vapsten saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2.	Geajnoen noerhteraedtiem jaevreste Kalven dahkoe johken Tverrelva låspan jaevresne Famnvatnet. 2.
Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran.	Jaevreste Famnvatnet Reevhtsese (Røssvatnet) Sørdal:sne.
§ 31 Mejvankilen Västerbottena lenan	§ 31 Mejvankilen Västerbotten läänesne
Mejvankilan li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Njuolgga linnja Grundforsdammenis Umeälvenin Yttre Joranträsk nuortamus luoktaj (SWER99TM 617299 7204173), dåppelt njuolgga linnja Björnabäcksjöna rádjáj, dat jávres tjátjádagáv Paubäckenij, vijdábut Paubäckenav dan oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 635569 7187833), dat sajes njuolgga linnja Örnträsketa nuortamus luoktaj.	Mejvankilen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Rïektes sievine Grundforsdammen luvhtie jeanosne Umeälven jaevrien Yttre Joranträsk noerhtemes loektese (SWER99TM 617299 7204173), debpede rïektes sievine jaavran Björnabäcksjön, daehtie jaevreste tjaetsiegohkedahkem johkese Paubäcken, vyjrehkåbpoe johkem Paubäcken daan åarjelluvlemes kråanghkose (SWER99TM 635569 7187833), daehtie mïerhkeste rïektes sievine jaevrien Örnträsket noerhtemes loektese.
Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij.	Åarjene: Jaevrien Örnträsket noerhtemes loekteste rïektes sievine jaevrien Rusträsket låspan, vyjrehkåbpoe johkem Rusbäcken dan jeanose Umeälven.
Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj.	Luvlene: Rusbäcken njaelmeste jeanosne Umeälven dahkoe Grundforsdammen gåajka.
Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b..	Mejvankilen lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan	§ 32 Råaksoentjahke Nordland fylhkesne
Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan.	Råaksoentjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa, daam johkem dan johken Finnskardbekken njaalman johkesne Skardmodalselva.
Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti.	Jalline jïh åarjene: Johkem Finnskardbekken tjonnese Finnskardtjørna, debpede rïektes sievine Råaktjoenjaevrien (Rotvatn) noerhtemes loektese, daam jaevriem jïh johkem Rotvaselva dan mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti.	Luvlene: Minngemes moeneme mïerhkeste rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa.
Vilhelmina norra tjellde oadtju Råaksoentjahkev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31. b. ja Byrkije ällosujttimdajvav ragátmáno 1. b. – sjnjilltjamáno 30.b..	Råaksoentjahke maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31. jïh Byrkije båatsoesïjteste skiereden 1. – ruffien 30.
Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji.	Noerhte Vilhelmina saemiensïjte åådtje dajvem nuhtjedh dovne jeatjah tijjen, mearan bovtsine berkieh dajvi boehth Sveerjesne.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie tjahkeste Ritterifjell gåatomedajveraasten mietie Raastetjahkese jïh debpede Valtanjaure gåajka.
§ 33 Raajnese Nordlánda fylkan	§ 33 Raajnese Nordland fylhkesne
Raajnesen li tjuovvo rájá (Kárttaduoddetjála 3): Nuorttan: Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran (33 W 475165 7240956) jávre Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) lulemus luoktaj.	Raajnesen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rïektes sievine dehtie rijhkeraasteste Valtanjauren baaktoe (33 W 475165 7240956) jaevrien Luvlie Diehpelen (Austre Tiplingen) luvlemes loektese.
Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren).	Jalline jïh åarjene: Dehtie moeneme loekteste Luvlie Diehpelen dåaresth dahkoe gogka Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) jïh Råtnoenjohke (Simleelva) aktine sjidtieh, debpede rïektes sievine Råtnoenjaevrien (Råtnan) jallemes loektese, daam jaevriem jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese Bijjie Raentsierisnie (Ranseren).
Lullne: Bijjie Raentseres rijkarájá milta koordináhttaj 33 W 475165 7240956 rijkarájá nanna Valtanjaure guoran.	Luvlene: Bijjie Raentseristie rijhkeraasten mietie koordinatese 33 W 475165 7240956 rijhkeraastesne Valtanjauresne.
Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31.b..	Raajnese maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Valtanjaureste dahkoe gusnie Råtnoenjohke jïh johke Ranserelva gaavnesjieh.
§ 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn	§ 34 Lögdeå Västerbotten jïh Västernorrland läänine
Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj.	Lögdeån daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jeanoen Lögdeälven njaelmeste Nordmalingsfjärden sisnie, jeanoen mietie Klösfors:n gåajka, dellie geajnoem Yttre Lemesjö:se, vyjrehkåbpoe geajnoem Flärk:se, debpede johkem Husån dahkoe gubpene Bottenviken sïjse galka, dellie Degerfjärd:m vyjrehkåbpoe Nordmalingsfjärd:se jïh jeanoen Lögdeälven njaalman.
Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Lögdeå lea gåatomedajve Byrkije båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn	§ 35 Jitneme Nordland jïh Nord-Trøndelag fylhkine
Jitnemin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Bijjie Raentseren (Ranseren), Raentserenjeanoev ja tjátjádagáv jávre oarjjealemus luoktaj Flåfjelleta (33 W 458364 7227126) lullelin. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie	Jitnemen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasten luvhtie Bijjie Raentsierisnie (Ranseren), Raentserenjeanoen mietie jïh tjaetsiegohkedahkem dan åarjemes loektese dennie jaevresne mij tjahken Flåfjellet luvlelen (33 W 458364 7227126).
oarjemus luoktaj, Bijjie.	Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine åarjemes loektese Jitnemenjaevresne, Bijjie.
Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.	Åarjene: Daehtie loekteste tjaetsiegohkedahkem Jitnemenjaavran jïh vyjrehkåbpoe dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.
Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren).	Luvlene: Rijhkeraasten mietie Jitnemenjohkeste Bijjie Raentserasse (Ranseren).
Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo.	Jitneme lea gåatomedajve åarjel Vilhelmina saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Raentserenjeanoen njaelmeste Bijjie Raentsierisnie (Ransaren) meatesth dam gåatomedajveraastem Jitnemenjaavran, Bijjie.
§ 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan	§ 36 Sipmehke Nord-Trøndelag fylhkesne
Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj.	Sipmehken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa tjaetsiegohkedahken mietie Jitnemenjaevrien åarjemes loektese, Bijjie.
Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen).	Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine Såålejaevrien åarjemes loektese, debpede tjaetsiegohkedahkem Bijjie-Sipmehken gåajka (Vestre Sipmeken), vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese VuelieSipmehkisnie (Austre Sipmeksjøen).
Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie Vuelie-Sipmehkistie (Austre Sipmeksjøen) dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.
Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo.	Sipmehke lea gåatomedajve noerhte Frostviken saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen).	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Jitnemenjaevreste, Bijjie gåatomedajveraasten mietie VuelieSipmehkasse (Austre Sipmeksjøen).
§ 37 Baajme Jämtlánda lenan	§ 37 Baajme Jämtland läänesne
Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj.	Baajmen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasten luvhtie Sipmehkejaevresne Sipmehkejohkese, daam tjaetsiegohkedahkem dahkoe gusnie Gavostjohkem gaavnesje, daam tjaetsiegohkedahkem jaavran Leipikvattnet, dellie jaevrien Leipikvattnet dåaresth jïh jeanoej Bjurälven jïh Storälven mietie (dïhte raaste dan eekese Leipikvattnet 1:1 Straejmien tjïeltesne) rijhkeraastese, dellie rijhkeraasten mietie Sipmehkejaavran.
Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo.	Baajme lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Sipmehkejaevreste jaavran Ankarvattnet.
§ 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan	§ 38 Mesklumpen Jämtland läänesne
Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven).	Mesklumpen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Dehtie mïerhkeste gusnie Guevtelejohke (Storälven) rijhkeraastem tjuahpa Ingenmansland baaktoe, daam johkem jïh johken Bjurälven mietie jaavran Leipikvattnet, vyjrehkåbpoe jaevrien Leipikvattnet åarjelgaedtien mietie johkese Leipikälven, daam johkem jaavran Ankarvattnet, jaevrien dåaresth jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Stor-Blåsjön, daam jaevriem voenese Stora Blåsjön, vyjrehkåbpoe geajnoem Östra Vallervattnet gåajka jïh debpede rijhkeraastem Guevtelejohkese (Storälven).
Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj.	Mesklumpen lea ektiedajve Østre Namdal båatsoesïjtese jïh noerhte Frostviken saemiensïjtese.
Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta.	Ektesne dajvem nuhtjedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nimhtie guktie konvensjovnen 7. artigkelen mietie.
Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Jis dagkeres mååhtedimmie ij sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie Mesklumpen lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese golken 1. voerhtjen 30.
Ájgen gålgådismáno 1. b. – basádismáno 30. b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit.	Gålkoen 1. – 30. dellie dovne noerhte Frostviken saemiensïjte maahta dajvem nuhtjedh..
§ 39 Jorm Jämtlanda lenan	§ 39 Jorm Jämtland läänesne
Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij.	Jormen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Geajnoem rïjhkeraasten luvhtie Östra Vallervattnet baaktoe voenese Stora Blåsjön, dellie Stor-Blåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet geajnoepruvvien gåajka Tjedtegen baaktoe (Gäddede), dellie geajnoem jaavran Murusjøen, jïh vyjrehkåbpoe rijhkeraastem Östra Vallervattnet gåajka.
Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj.	Dajve lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit.	Gåatometjahke Blåsjökilen maahta abpe jaepiem nuhtjesovvedh.
Jorma ietjá ednamijt oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Jormen jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.-voerhtjen 30.
Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres LillVäktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46).	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Lill-Väktaren medtie 1,8 kilometerh otnjegasse jaevrien Lill-Blåsjön vuestie (gea § 46).
§ 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan	§ 40 Mealhko Nord-Trøndelag fylhkesne
Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian.	Mealhkon daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rengen luvhtie Sørli:sne mietelen Sørlitjaetsiegohkedahken jaevrien Lenlingen noerhtemes loektese, debpede rijhkegeajnoen mietie Lauvsjølia:n dåaresth pruvvien gåajka dennie njuanesne jaevriej Laksjøen jïh Sandsjøen gaskesne, vyjrehkåbpoe jaevrien Sandsjøen mietie johkese Gamvollbekken, debpede rijhkegeajnoem Kveeidet gåajka, vyjrehkåbpoe jaevrien Murusjøen mietie dahkoe gusnie geajnoe 74 rijhkeraastem tjuahpa, destie rijhkeraastem Rengen gåajka Sørli:sne.
Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas.	Mealhko lea gåatomedajve Jiingevaerien saemiensïjtese jïh gøøkte sïjtesijjide Østre Namdal båatsoesïjteste.
Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit.	Daah gøøkte sïjtesijjieh åadtjoeh dovne Jiingevaerien saemiensïjten gåatomedajvem Sveerjesne nuhtjedh.
§ 41 Laadth – gieles Jämtlanda lenan	§ 41 Laadth – gieles Jämtland läänesne
Laadth – gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön.	Laadth – gielesen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Luvlene: Rijhkeraasteste Holdern luvnie jaevrien dåaresth dan åarjemes loektese, dellie Holdersströmmen mietie jaavran Torrön.
Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj.	Åarjene: Torrön mietie Gaunviken jïh Gaunan dåaresth rijhkeraastese.
Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij.	Noerhtejalline: Gaunan luvhtie rijhkeraastem Holdern gåajka.
Laadth – gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj.	Laadth – gieles lea gåatomedajve Skæhkeren båatsoesïjtese.
Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj.	Aajne Kall saemiensïjtese luhpie dajvesne vïjredh.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Långnäset luvhtie jaevresne Jävsjön Torrön gåajka.
§ 42 Enan Jämtlanda lenan	§ 42 Enan Jämtland läänesne
Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij.	Enan daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste geajnoen E14 mietie dahkoe geajnoekroessese Rundhögen gåajka.
Lullne ja oarjján: Dat rahtesuores rahte milta Rundhögenij, vijdábut njuolgga linnja Sevedholmaj ja dåppelt njuolgga linnja Blåhammarkläppena rastá rijkarádjáj Svaletjahke (SWER99TM 356084 6997276) guoran. Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj.	Luvlene jïh åarjene: Daehtie geajnoekroesseste geajnoem Rundhögen gåajka, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Sevedholm:n gåajka jïh debpede rïektes sievine Blåhammarkläppen dåaresth rijhkeraastese Svaaletjahkesne (SWER99TM356084 6997276) Jalline: Rijhkeraasten mietie Svaaletjahkeste geajnose E14.
Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj.	Enan lea gåatomedajve Saanti båatsoesïjtese (Essand reinbeitedistrikt).
Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit.	Dïhte boelhke dajveste mij gåatomevaerien sjïsjnjelen maahta nuhtjesovvedh abpe jaepiem.
Ietjá åsijt Enanin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Enan jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rundhögen luvhtie meatesth gåatomedajveraastem rijhkeraastese Svaaletjahkesne.
Bealjehkhin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Svaletjahke (33 V 356084 6997276) guoran njuolgga linnja Gorfuglhåmmåren (839 alludagán), dåppelt njuolgga linnja Nesjøen Esna (33 V 349336 6993114) guoran.	Bealjehki daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne (33 V 356084 6997276) rïektes sievine Gorfuglhåmmåren gåajka (jælloe 839), destie rïektes sievine jaavran Nesjøen Esnan baaktoe (33 V 349336 6993114).
Allen: Esnas Nesjøena milta Storbekkena lusspáj (33 V 352037 6986732).	Jalline: Esnan luvhtie jaevrien Nesjøen mietie johken Storbekken njaalman (33 V 352037 6986732).
Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.	Åarjene: Daehtie johkenjaelmeste rïektes sievine tjahkese Neklumpen (jælloe 1014), debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej.	Luvlene: Rijhkeraasten mietie johkeste Ekornåa
Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj.	Bealjehkh leah gåatomedajve Handölsdalen saemiensïjtese.
Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1. Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne gåatomedajveraasten mietie Esnan gåajka jaevrien Nesjøen baaktoe. 2.
Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.	Storbekken johkenjaelmeste jaevresne Nesjøen gåatomedajveraasten mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
§ 44 Grövelsjön Dalarna lenan	§ 44 Grövelsjön Dalarna läänesne
Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140 A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj.	Grövelsjön daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasteste jaevresne Grövelsjön, daan jaevrien mietie Grövlan johkenjaalman, destie rïektes sievine Rv:se 140 A, vyjrehkåbpoe rijhkeraasten mietie Grövelsjön gåajka.
Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo.	Grövelsjön lea gåatomedajve Svaahken båatsoesïjtese (Elgå reinbeitedistrikt).
Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.	Dah dajveboelhkh mah abpe-jaepie-maarhken ålkolen, dah maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140 A rádjáj.	Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh johken Grövlan luspeste jaevreste Grövelsjön gåatomedajveraasten mietie Rv:se 140 A.
Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn	§ 45 Sjïere rijhkeraasten geerestahkh NordTrøndelag, Sør-Trøndelag jïh Hedmark fylhkine dovne Jämtland jïh Dalarna läänine.
Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1.	Geerestahkh gelkieh rijhkeraasten mietie årrodh: 1.
Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2.	Loarte båatsoesïjten jïh Jovnevaerie saemiensïjten gaskem jaevreste Stor-Kingen jaavran Björkvattnet (gea § 46). 2.
Loarte ällosujttimdajva ja Njaarke tjielde gaskan Björkvattnetis Jävsjönaj, 3.	Loarte båatsoesïjten jïh Njaarke saemiensïjten gaskem jaevreste Björkvattnet jaavran Jävsjön. 3.
Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij, 4.	Skæhkere båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jïh Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Torrön Breivatnet gåajka. 4.
Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5.	Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Skalsvattnet staasjovnese Teveldal (gea § 46), 5.
Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6.	Saanti båatsoesïjten (Essand reinbeitedistrikt) jïh Handölsdalen jïh Mittådalen saemiensïjti gaskem johkeste Ekornåa Rv:se 153 (gea § 46), 6.
Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj.	Gåebrien båatsoesïjten (Riast-Hylling reinbeitedistrikt) jïh Mittådalen saemiensïjten gaskem jïh Gåebrien båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem jaevrien Hyddsjön luvhtie Rv:se 146 Aa.
7.	7.
Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon.	Femund båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem Rv:ste 146 Aa Rogshåen gåajka johkesne Røa.
8.	8.
Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9.	Svaahken båatsoesïjten (Elgå reinbeitedistrikt) jïh Idre Orre saemiensïjten gaskem Rogshå:ste johkesne Røa jaavran Grövelsjön. 9.
Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti.	Svaahken båatsoesïjten baaktoe (Elgå reinbeitedistrikt) Rv:ste 140 A dahkoe dan mïerhkese gusnie geajnoe 218 rijhkeraastem tjuahpa.
§ 46 Gárdijda ma nammaduvvi §§ 14, 39 ja 45 nr 1, 4 ja 5 ma li tsieggidum ietjá välggogisvuodaj vuodon gå mij tjuovvu lihtov goappásj rijkaj gaskan, e gulle åvdåsvásstediddje vidjura rievddaduvá.	§ 46 Dejtie geerestahkide mah moenesovveme §§ 14, 39 jïh 45 nr. 1, 4 jïh 5, mah leah tsyøgkeme jeatjah diedti gaavhtan goh mååhtedimmie jeahta dej gøøkte iïjhki gaskem, eah goh dah jorkelh diedti gaavhtan.
§ 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála).	§ 47 Dïedtejuekeme dej gøøkte rijhki gaskem guktie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagodh jïh dåvvodh mej bïjre daennie protokollesne tjaalasovveme, dan bïjre protokollen lissie soptseste (Sjïere lissie).
Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot.	Geerestahkh mah tsyøgkesovveme evtebe mååhtedimmiej gaavhtan dej gøøkte rijhki gaskem, jïh mah eah moenesovvh daennie protokollesne, dejtie geerestahkide ryjvestalledh.
Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta.	Seamma dovne geerestahkide mah daan protokollen mietie eah vielie dåhkesjh.
Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam.	Dïedte ryjvestalledh dan rijhken dïedte mij aerebi tsyøgkeme.
Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan.	§ 48 Jis akten rijhken naasjovne reereme, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dïhte råajvarimmiem nænnoestamme mij maahta båatsoem heaptodh gåatomedajvesne mij daan protokollen mietie, dellie dïhte rijhke galka dan nubpien rijhken båatsoesïjten jallh saemiensïjten gåatomem tjïrkedh.
§ 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat.	§ 49 Gåessie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagkodh jïh ryjvestalledh, dellie dah gøøkte rijhkh, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dah gelkieh sjïere mååhtedimmiem darjodh.