reindrift_vedtekter_for_norsk_svensk_reinbeitenemnden_og_norsk_svensk_overprovingsnemnden_lulesamisk.pdf.xml

Duoddetjála 2 Njuolgadus Svierik-vuona Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Álggemmärrádusá	Lissie 2 Njoelkedassh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse Aalkuvistie jiehtegh
Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel.	Daejnie njoelkedassine leah tjïelkebe jiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse (Gåatomemoenehtse) jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse (Njååhtjedimmiemoenehtse) konvensjovnen 23 aartigkelen mietie Nøørjen jïh Sveerjen raastenbijjelen båatsoen bïjre.
Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka.	Dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse galka sjïere tjaeliehtimmiesijjie.
Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu.	Tjaeliehtimmiesijjieh leah joekehth sijjine fylhkesne jallh läänesne gubpene konvensjovne håsvede.
Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij.	Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie dellie reerenassh ektesne jiehtieh gubpene moenehtsh tseegkesuvvieh.
Ráddidusá oadtjoba aktisattjat mierredit rijkalasj fábmudagáv dåjmadakbargojt dahkat.	Reerenassh ektesne maehtieh jiehtedh tjaeliehtimmiej laavenjassh naasjovnen åejvijste dorjesuvvieh.
Åvddåulmutja duogen goappák siebrreráden la ássjegárvvidimijt lájddit ja gåhtset.	Fïerhten moenehtsen åvtoehkasse lea dïedte aamhtesebuektiehtimmiem juhtiehtidh jïh vaaksjodh.
Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi.	Åvtohke geehtie aamhtesh gïetedæmman båetieh dan varke guktie gåarede.
Siebrreráde sebrulattja galggi åvddåulmutja gåhttjoma milta säbrrat siebrreráde tjåhkanimijda ja gå dárbaj ássjegárvvidimijn viehkedit.	Åvtohken gåhtjomen mænngan dellie moenehtsen lïhtsegh gelkieh moenehtsen tjåahkojne meatan jïh sjïere tsiehkine viehkiehtidh aamhtesidie buektiehtidh.
Mávsov sebrulattjajda ja sadjásattjajda ráddidusá aktisattjat mierredibá.	Reerenassh ektesne moenehtsi lïhtsegen jïh sijjiesadtjen maaksoem nænnoestieh.
Aktisasj märrádusá giehtadallama hárráj	Ektiejiehtegh aamhtesegïetedæmman
Tjállusijt siebrrerádijda máhttá svierigadárruj, vuonadárruj jali sámegiellaj tjállet.	Tjaaleldh govlehtimmieh moenehtsidie maehtieh daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelese.
Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet.	Njaalmeldh dïejveldimmesne maahta fïertem gïelem nuhtedh.
Jus jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav.	Jis daerpies jarkoestidh jallh toelhkedh, dellie moenehtsh dam øørnieh.
Siebrrerádij bievddegirje ja märrádusá galggi tjáleduvvat svierigadárruj jali vuonadárruj ja dárbo milta sámegiellaj aj.	Moenehtsi protokollh jïh nænnoestimmieh daaroengïelese jallh Sveerjen gïelese tjaalasuvvieh jïh jis daerpies dovne saemiengïelese.
Giehtadallam la njálmálasj jali tjálalasj jali ietjáláhkáj siebrrerádij mierredimij milta.	Moenehtse nænnoste mejtie aamhtesegïetedalleme lea njaalmeldh, tjaaleldh jallh jeatjah-leejne.
Gå ássje mierreduvvam la galggá tjálalasj märrádus ruvva máhttelis diededuvvat.	Gosse aamhtesem nænnoestamme, dellie tjaaleldh nænnoestimmiem varki bæjhkoehtidh.
Märrádusá li almulattja.	Nænnoestimmieh leah byjjes.
Gut ássjegiehtadallamij oassálasstá la belulasj jus: a) iesj la ássje oassebielle, b) la válldum jali aktanårro soabmásijn ássje oassebielijn jali beraj jali látjav åvdep jali maŋep buolvan jali vuostasj lávve jali sjimugis láhkáj la sunji lahka, c) la virggeaktisasjvuohta jali ietjá badje- jali vuollesajádagán oassebälláj, d) li dakkár sierra vidjura ma fámoduhtti åskov oassálasstáj jus la ássjáj gåktuk tjanádum jali ássje bielev válldá.	Dïhte gie aamhtesegïetedallemisnie meatan dan lea jïjtse ïedtjine jis: a) jïjtje lea aamhtesisnie meatan b) jïjtje lea pruvres jallh ektiegåetehke aktene gie aamhtesisnie meatan jallh seamma fuelhkine jallh laatjoevinie bæjjese- jallh vååleseotnjegisnie jallh balteotnjegisnie dan gietske goh aajkohke jallh seammaligks gietskene c) jïjtje lea barkosne jallh jeatjah bijjie- jallh vuelieøørnegisnie aktene gie aamhtesisnie meatan d) dagkerh sjïere tsiehkieh båetieh guktie jïjtjen jearsoe jeatjabijstie vïesjebe sjædta maehtedh ov-vïedteldh aamhtesinie barkedh.
Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit.	Aamhteseguedtijen sijjien åvteste maahta sov tjirkije.
Ássjeulmusj galggá svierigadárov, vuonadárov jali sámegielav máhttet.	Tjirkije galka daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelem maehtedh.
Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat.	Aamhteseguedtije galka dïsse luhpiem vedtedh njaalmeldh moenetsisnie jallh tjaaleldh.
Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot.	Jis ij tjirkije sjïehth, dellie moenehtse maahta tjirkijem girvedh.
Tjállaga ja ietjá ássjetjállaga rájaduvvi oassebielijda ja fábmudagájda majda guosská.	Tjaalegh jïh jeatjah aamhtesepaehperh gelkieh aamhteseguedtiejidie jïh riektes åejvide seedtesovvedh.
Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu.	Jis daerpies dellie aamhteseguedtiejidie naasjovne bæjhkoehtimmie-åejviej tjïrrh voervelidh.
Jus sierra vidjura li, máhttá guládusá baktu diededit binnemusát avtan avijsan mav dan bájken låhki.	Jis sjïere tsiehkieh, dellie vaenemes akten plaerien tjïrrh bæjhkoehtidh mij lea sïejhme lohkemasse dennie dajvesne.
Giehtadallam Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráden	Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsisnie
Åtsålvisán Boatsojguohtomsiebrrerádáj galggi da diedo gávnnut majt ássjegiehtadallamij dárbaj.	Vaejtiemisnie Gåatomemoenehtsasse desnie gelkieh bïevnesh mah daerpies maehtedh aamhtesem gïetedidh.
Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit.	Moenehtse gaajhkide åehpies vuestiehkidie voervele jïh dejtie treevedh sjïerebiejjien åvtelen vaestiedidh.
Jus åtsålvisán juoga vádnu, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde dav åhttsåj máhtsadit visses ájge sinna buoredittjat.	Jis vaejtiemisnie mij fååtese, dellie Gåatomemoenehtse galka vaejtiejasse nuepiem vedtedh edtja sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
Jus vihke ij mierredimájgen divvusa oadtju åtsålvisáv hilggot.	Jis ij faetiem øørnh dan sjïerebiejjien åvtelen dellie vaejteme maahta girvesovvedh.
Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná åtsålvis ij siebrreráde åvdåsvásstádussaj gullu de galggá dav hilggot.	Jis Gåatomemoenehtse veanhta vaejteme lea moenehtsen dïedtedajven ålkolen, dellie galka dam girvedh.
Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam.	Dovne seamma jis giestie joem seedtesovveme gie ij leah gyhtjelassese nuekies gïetskene.
Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu.	Jis Gåatomemoenehtse veanhta moenehtsen nænnoestimmie lea ovreaktoes orre bïevnesi gaavhtan jallh jeatjah sjïeki åvteste, dellie moenehtse galka nænnoestimmiem jeatjahtehtedh jis dam sneehpes jïh aelhkie darjodh jïh ij giem irhkh dïsse jallh gien bïjre dïhte nænnoestimmie.
Gujddimus gahttjá jus siebrreráde märrádusáv rievddat nåv gåk gujddijiddje ádnu.	Klååkeme gahtja jis moenehtse nænnoestimmiem jeatjahtahta nimhtie guktie klååkije sæjhta.
Giehtadallam Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráden	Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsisnie
Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattjan galggá duobbmárvuornes jali duobbmárduodastus ietjas rijkan.	Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsege galka doemesjevåarnomem våarnahtamme jallh doemesjedåajvehtsem jïjtse hïejmerïjhkesne.
Gujddimus Bajemusgujddimsiebrrerádáj beras luluj sisadnet a) makkár märrádusáv gujddi b) dajt vidjurijt majt tjuottjot c) duodastusájt ja d) tjuottjudusáv mav åvdet.	Klååkemisnie Njååhtjedimmiemoenehtsasse byøroe tjaeledh a) mij nænnoestimmide klååkesåvva b) dah tsiehkieh mejtie vuesehte c) vïhtesjimmiem jïh d) krïebpesjimmieh mejtie buakta
Jus gujddimusán juoga vádnu, galggá Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat.	Jis klååkemisnie mij fååtese dellie Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkijasse nuepiem vedtedh sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
Jus mierredimájge ij divvusa oadtju gujddimusáv hilggot.	Jis ij faetiem øørnh, dellie klååkeme maahta girvesovvedh..
Bajemusgujddimsiebrreráde galggá gujddimusáv hilggot, jus soames gänna älla ássjáj nuoges tjadnusa, la gujddijiddje.	Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkemem girvedh jis giestie joem biejesovveme gie ij aamhtesinie nuekies gïetskene.
Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat.	Klååkeme vuestiehkasse seedtesåvva guktie dam åådtje lahtestidh.
Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d.	Lahtestimmesne byøroeh seamma bïevnesh mejtie moeneme § 14 voestes boelhketjisnie b-d.
Gå tjåhkanimgåhttjomav oadtju galggá oassebielle iesj boahtet.	Tjåahkoegåhtjomen mænngan galka vuestehke jïjtje båetedh.
Hiehpá telefåvnåv, videokonferensav jali ietjá viehkkenävojt ávkkit.	Åtnoes / praktigke sjïeki gaavhtan dellie maahta telefovnem, videokonferansem jallh jeatjah viehkiedirregem nuhtjedh.
Njálmálasj sjiehtadallam la almulasj.	Njaalmeldh dïejveldimmie lea byjjes.
Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås.	Vuestehkh jïjtjh altese vïhtesjæjjide jïh daajroeladtjide gåhtjoeh jïh dej åvteste maeksieh.
Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ietjastis vihtanijt jali ássjedåbddijt gåhttjot ja vásstet sijá boahtemgåloj åvdås.	Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtjevientien maahta vïhtesjæjjah jallh daajroeladtjh gåhtjodh jïh dej åvteste maeksieh.
Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet.	Vïhtesjæjja mij njaalmeldh dïejveldimmesne meatan galka stillesovvedh saatnan soptsestidh jïh saetniesluhpiem våarnodh.
Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit.	Jis vuestehke ij njaalmeldh dïejveldæmman båetieh sjïeken namhtah jallh ij maam jiehtieh staeries biejjien åvtelen, dellie Njååhtjedimmiemoenehtse maahta læjhkan aamhtesem pryøvedh.
Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam, b) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin.	Njååhtjedimmiemoenehtse maahta aamhtesem viht gïetedidh maam minngemosth dåhkasjahteme jis a) nænnoestimmiem bieljielin namhtah vuestehken nuepiem åadtjodh lahtestidh jallh njaalmeldh dïejveldimmesne meatan jïh vuestehke maahta vuesiehtidh man åvteste idtji båetieh jïh dåhkasjehteme vuestehken vuestie sjidti b) orre bïevnesh jæjhtoeh mah tjïelkestieh nænnoestimmie lij båajhtode jallh c) gïetedimmesne båajhtah darjoejin mah lin vihkele dan nænnoestæmman.