sami_samekonv_lulesamisk.pdf.xml

NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ	Noerhte-laanti saemiej konvensjovne
Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá,	Reerenassh Nøørjesne, Finlaantesne jih Sveerjesne nænnoestieh
tjårggiji	- saemieh dah aalkoe-almetjh daej golme laantine
- sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan,	- saemieh leah tjierte jalhts ovmese laantine årroeminie
- sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan,	- båetije biejjij vååjnesassh
- sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj,	- dej golme staati leah naasjovnale jih internaasjovnale diedte saemien kultuvrese jih
- dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet,	- jielemasse nuepiem vedtedh øvtiedimmiem juhtiehtidh
- sámeálmmugin le iesjmierredimriektá,	- saemien almetjidie leah reaktah jijtjedh reerenasse
- sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan,	- saemien kultuvre jih jielemasse laanten kultuvrese lissine båata jih nimhtie dam bijjiebasse lutnjie
- sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit,	- saemiej leah daerpiesvoete sjiere rasti namhtah jielemem øvtiedidh
- sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon,	- saemide laante jih tjaetsie daerpies kultuvren sjiekenassen gaavhtan
- ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat,	- gosse saemiej reaktasvoete edtja tseegesovvedh, dellie daerpies mujhtedh guktie saemieh aerebi aejtemen nuelesne orreme jih nimhtie ovreaktam dååsteme
man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke	- saemiedigkieh dej golme laantine sjiekenassen mietie naemhtieh tjoeverieh vierhtiedieh
- ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj,	- sijhtieh saemiej jielemem jih kultuvren båetije biejjide bueriedidh
- le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav,	- eah edtjieh rasth saemij almetjij jallh ajne saemiej ektievuekie-jielemem jeeredh
- adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin,	- vuejnedh guktie orre saemien konvensjovne maahta reaktide mah aerebi Lappekodisillesne 1751 tjåadtjoejin, orrestehtedh jih øvtiedidh
- dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj	- vuesiehtidh guktie saemiej reaktah jijtjedh reerenasse vååjnose båetieh, krøøhkestimmien nuelesne
- dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan,	- saemij reaktah laantese jih tjaatsan goerkese biejedh jih nimhtie vuesiehtidh samieh dah aalkoealmetjh daej sjiere laantine
- tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras,	- vuesiehtidh guktie saemiej sjiere maahtoeh jih kultuvre-diejvesh vihkeles, jih pråvhkeme eatnemen maelmijste lea leahtah saemien kultuvreste
- adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn,	- moenedh guktie saemiej nyjsenæjjaj vuekieh jih barkoeh maehtieh ektievoetesne bijjiebasse lutnjesovvedh, juktie aaj nimhtie maehtieh buerebe vuesiehtæmman båetedh ovmese åårganisasjovnine
- sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn,	- sijhtieh edtjieh saemieh ektesne veasodh goh akte ålme-tjierte daej golme laantine
- tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes,	- vuesiehtidh saemiej vaajtelimmieh, væljoeh jih reaktah jijtje diedtem guedtedh
- ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta,	- Daate konvensjovne lea tjaalasovveme saemiej ektine guhth munieh vihkeles daate aerebi goh staate daam ratifiserie,
ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj.	lea dååhkasjehtemem dejstie golme saemiedigkijste dååsteme. dah tjuerieh duvtiem saemide båetije bijjiej vedtedh guktie daate konvensjovne faala.
Kapihttal I	Voestes kapittele I
Sámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda	Saemiej sjiere reaktah
Artihkkal 1	Voestes tjaalege Man govneaavhtan konvensj
Konvensjåvnå ulmme	Daan konvensjovnen aarvoe leah reaktide jååhkesjidh jih nænnoestidh guktie saemieh vihties laakan m
Dán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev..	aehtieh sijjen gielide øvtiedidh jih aaj kultuvrem, jielemidie jih ektie-voetide vaarjelidh guktie vaenemes tsagkesh laanti gaskems sjidtieh.
Artihkkal 2	Mubpie tjaalege
Sáme álggoálmmugin	Saemietjheh goh aalkoealm
Sáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin.	Saemieh leah aalkoealmetjh Finlaantesne, Nøørjesne jih Sveerjesne.
Artihkkal 3	Gåalmede tjaalege
Riektá iesjmierredibmáj	Reaktah jijtjh-reerenasse
Sámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán	Saemiej leah reaktah jijtjh-reerenasse nimhtie guktie ålma-reaktah jiehtieh jih aaj nænnoestimmieh daennie konvensjovnesne.
konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj	Guktie dah reaktah tjoeverieh åadtjodh eavadidh guktie beetneh-vierhtide stuvredh, guktie jeatja almetji ektine dåemiedidh jih aaj guktie dihte kultuvre- øvtiedimmie
milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj	munieh, dellie saemieh jijtje
åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt.	edtja juhtedh. Nimhtie aaj vihkeles åadtjodh jijtjedh aamhtside stuvredh mah eatnemen maelmide veadtaldihkie.
Artihkkal 4	Njealjede tjaalege
Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås	Almetjh guhth konvensjovnen nualan båetieh
Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi	Konvensjovne dijpieh dejtie guhth Finlaantesne, Nøørjesne jallh Sveerjesne årroeminie jih jijtje damtieh goh saemieh, jih aaj
1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali	1. saemien gielem gåetesne pruvkieh jallh vaenemes akte eejhtegijstie jallh aahka / aajja leah
gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali	saemien gielem gåetesne pruvkeme; jallh
2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali	2. luhpiem utnieh båatsoe-jieleminie giehtelidh Nøørjesne jallh Sveerjesne; jallh 3. lupiem utnieh saemiedigkie-veeljemisnie meatan Nøørjesne jallh Sveerjesne; jallh
4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3.	4. jis maanah dejstie guhth 1,2 jallh 3 mieriej nualan båetieh.
Artihkkal 5	Vijhtede tjaalege
Stáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka	Man stoerre staaten diedte
rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen.	Gaajhkh staati åårgaanh, dovne naasjo lihkemes byjresen, diedth utnieh daan konvensjovnese.
Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj	Jeatja åårganh mah byøgkeles reeremisnie jih byøgkeles vyrtehkisnie aaj tjoeverieh diedtem vuesiehtidh.
Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj	Daate aaj faalegem moeladtje aamhtsigujmie jalsh juhtiehteminie.
dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki.	vnale, regiovnale jih
Gå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal	vadta private åårganide mah leah barkeminie byjjes faa lh jeatja sjiere byjjes laavenjas
makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj	Gosse daam konvensjovnem åtnose vaalteme, dellie eah edtjh saemiedigkieh jallh dah jeatja saemien åårganh ovjearohks sijjen naasjovnale jallh internaasjovnale reaktijste, nommem vaeltedh goh staate jis eah leah aamhtsigujmie byjjes-raerine barkeminie.
Artihkkal 6	Govhtede tjaalege
Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj	Magkeres råajvarimmieh staateste saemide
Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá	Dah golme staath tjoeverieh radtjoes laakan barkedh guktie saemieh maehtieh eensi laakan gielem øvtiedidh jih gorredidh, kultuvrem vam bijjiebasse lutnjedh.
nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis.	arjelidh jih jielemem jih ektievoete
Stáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja	Staath edtjieh aaj buerie laak laakan tjåadtjodh jih buerie
åvddånahtátjit.	an barkedh guktie saemiej byjrese maahta stinks øvtiedimmie vijriebasse juhtiehtidh.
Stáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem	Di
mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin.	aate konvensjovne aaj staateste kriebpesje diedtem utnedh saemide mah leah siejme saemiej voeng bæjngolen årroemine.
Artihkkal 7	Tjijhtjede tjaalege
Váni-badjelgæhttjam ja sierradåjma	Namtegh diskriminering - jih sjiere råajvarimmieh tseagkodh
Sáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis.	Saemien almetjh jih ajne saemie edtjieh vaarjelimmesne årrodh guktie eah jeatjh-laaketje vuajnoen (diskriminering) nualan båetieh.
Sáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj	Gosse saemiej reaktah daan konvensjovnen mietie vedtedh, dellie staate tjoevere sjeagkodh.
buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj.	iere råajvarimmieh ts
Artihkkal 8	Gaaktsede tjaalege
Binnemusrievtesvuoda	Vaenemes reaktah
Rievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e	vnese veadaldihkie, leah " vaenemes reaktReaktah mah daan konvensjoah " (minsterettigheter).
hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte	Juktie nimhtie sjiere staath maehtieh reaktide vijriedidh jallh buerebe råajvarimmieh faaledh.
aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta.	Daerpies lea læjhkan daejredh ij leah nuepie reaktide mah joe gååvnesieh gærtjiedidh.
Artihkkal 9	Åktsede tjaalege
Sáme árbbedábe	Saemiej vuekieh
Stáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja	Staath edtjieh saemiej reaktaj-sisvegh jih reaktaj-vuekieh jih pråvhkoeh krøøhkestidh.
Vuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe,	Guktie voestes raajese vuesehte, dellie edtjieh staath gosse orre reaktah buektedh dajvide gusnie maahtah saemij mojhtsh gååvnesidh, tjilkedh mejtie daerpies sijjidlh jeatjh laakan viehkiem vedtedh laaken tjirrh.
sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj	Reakta-åtnosne eekieh bæjjese lutnjesovvedh.
Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet.	e vaarjelidh jal dtjieh aaj saemiej vu
Artihkkal 10	Låhkede tjaalege
Riektánjuolgadusáj harmoniserim	Reakta-njolkedassi sjiehtesjimmie
ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel.	Staath edtjieh saemiedigij ektine laakide jih aaj jeatja aamhtside mah daerpies, sjiehtesjedtedh guktie saemide laanti rasti gåabpegh bielesne bøøremes sjædta.
Artihkkal 11	Luhkie-voe es tjaalegest
Aktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj	Ektes-vuekiebarkoe kultuvvhtanren - jih jielemesjiehtesjimmien gaa
Stáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj	Staat edtjieh råajvarimmieh tseagkodh gulidh laanti gaskems jih aah
badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta	gusnie saemiej årromese vedtedh guktie dihte kultuvre- faaleldahke bøøremes sjeadta seamma magkeres laantesne jielieminie.
rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá	ktie aelhkebe saemide jielebarkojne giehte j buerielaakan kultuvre-daerpiesvoetide tseagkodh.
viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja	Nimhtie aaj staath tjoeverieh barkedh guktie gaajhk tsagkesh mah saemiej jieleme-barkose veadtaldihke suenieh.
dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen.	Daate tjoevere daeahpadidh seamma ijjieh jih magkeres laantesne. Seamma reaktam aaj saemied
Artihkkal 12	Luhkie mubpie tjaalege
Aktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj	Ektesvuekie-barkoe øøhpehtimmien jih tryjje-jielemen gaavhtan
Stáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju	Staath edtjieh råajvarimmieh tseagkodh guktie saemieh maehtieh viehkiem åadtjodh øøhpehtæmman, healsose jih siemes-voetese laantesne gusnie bøøremes.
Artihkkal 13	Luhkie gåalmede tjaalege
Sáme álmmuga symbåvlå	Saemiej mbovlhsy
Stáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme	Staath edtjieh saemiej reaktam krøøhkestidh saevegem pruvhkedh jih aaj jeatja naasjovnale symbolh.
symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi	Dah edtjieh aaj saem jih vuesiehtieh saemieh leah sjiere tjierte dej golme laantine.
ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan.	iedigkijne ekti-vøøki barkedh guktie saemiej symbovlh vååjnose båetieh
Kapihttal II	Mubpie Kapittele II
Sámij stivrrim	Saemiej jijtjh - reereme
Artihkkal 14	Lue
Sámedikke	hkie njealjede tjaaleg
Juohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan.	Saemiedigkieh Saemiedigkieh edtjieh gaajhki golme laantine gååvnesidh.
Sámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam	Dihte saemiej jillemes åårgaane.
dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan.	Saemiedigkieh erkieh guktie bøøremes saemide jih almetjh disse veeljesuvvieh veeljeme - reaktan mietie abpe laantesteb.
Sámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá	Veeljeme- reaktah saemiedægkan båetieh laaken tjirrh.
sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta.	Dah moenesovvieh barkoen tjirrh saemiedigkijne, tjaalege 16.
Sámedikkijn galggi liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit	Nænnoestimmieh saemiedigkij faamojse laaken tjirrh båetieh.
vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán	ovvieh daan konvensjovne
konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj	Saemiedigkieh råajveritsidie mejtie daerpies.
mierreduvvá lágan.	eh jih jiehtesh buektieh aamh
Sámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan.	Luhge
Artihkkal 15	kie vijhtede tjaale
Sámedikkij iesjrádálasj mærrádusá	Saemiedigkien jijtjh-reereme njolkedassh
Sámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj	Saemiedigkij jijtjh-reereme nænnoestimmieh gyhtjelasside buektieh nasjovnale jallh internasjovnale reaktaj
jali rijkajgasskasasj riektá milta.	tjirrh.
Sámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo	Saemiedigkieh aaj maehtieh mååhtedimmieh nasjovnale, regiovnale jih byjrese ektievoetij tjirrh buektedh jis
birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit.	daerpies saemiej kultuvrem jih ektievoete-jielemem nænnoestidh.
Artihkkal 16	Luhkie govhtede tjaalege
Sámedikkij riektá sjiehtadalátjit	Saemimanedigkien reaktah gietelæm
åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges	Gosse vihkeles gyhtjelassh saamhtside gietedalledh aerebi goh nænnoestimmie byjjes rnænnoestimmieh tjoeverieh nimhtie juhtedh guktie saemiedigkieh maehtieh aamhtse-juhtemem jih darjoemen tsevtsiehtidh.
Stáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti	Eah edtjieh staath nænnoestidh jallh luhpiem vedtedh dagkeres råajvarimmide mah maehtieh goerpehtidh maadth-kriebpesjide saemien kultuvrese, saemiej jielemidie jallh saemiej ektievoete-jielemasse jis eah
vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam	emide, dellie edtjieh saemiedigkieh voestegh a eeremistie båata. Dagkeres digkiedimmieh jih
sámedigge ij dási miededa.	saemiedigkieh disse siemedh.
Artihkkal 17	Luhkie tjijhtjede tjaalege
Sámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen	Saemiedigkij reaktah jeatja aamhtse-ryøjredimmesne
Sámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da	Saemiedigkieh reaktah utnieh meatan årrodh byjjes raerijne gosse aamhtsi bijre digkiedidh mah saemide
giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda.	dijpieh.
Sámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål	Saemiedigkieh edtjieh saemien aamhtside giehtjedidh aerebi goh byjjes raerieh dejtie nænnoestieh.
almulasj oajválattja mærrádusáv dahki.	S deahpadidh låångkh aerebi guktie saemiedigkieh maehtieh tsevtsiehtidh aamhtse-juhtemem jih
Stáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij	taath edtjieh daerpies-voetide tjilkedh gosse raeriestimmieh saemiedigkijste båata.
bieles.	Daate tjoevere
båhtusav bájnnet.	vaestiedimmiem.
Sámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir	Saemiedigkieh åvtelbodtieh vaestietan jallh laahtestimmieh aamhtseryøjredæmman vedtedh.
ássjegárvedimen.	dieh mejtie sijhtieh lihtsegh mea
Artihkkal 18	Luhkie gaaksede tjaalege
Stáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá	Tjåådtjh-sijjie nasjovnale-tjåangkojde S maehtieh meatan jih buerkiestidh aamhtsi bijre mah saemide vihkeles.
duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa.	taati nasjovnale tjåangkoeh jallh dej moenehtsh edtjieh sijjiem darjodh guktie lihtsegh saemiedigkijste
Sámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj	Gosstedh
sáme álmmugij guosski.	e aamhtsh saemij bijre gietelimmesne, dellie edtjieh byjjes ståvroeh nuepiem saemiedigkide ved jih dejtie goltelidh.
Ájnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská,	Dah sjiere laanti nasjovnale tjåangkoeh edtjieh njolkedassh aamhtsi bijre vedtedh jih guktie dej gujmie giehtelidh.
ja gåktu galggá tjadáduvvat.	Luhkie åkts
Artihkkal 19	ede tjaalege
Sáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme	Saemieh jih internasjovnale representasjovnh
Sámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn.	Saemiedigkieh edtjieh saemij digkiedimmide meatan vaeltedh gosse gaskestaati tjåangkoeh.
Stáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij	Staath edtjieh aajledh meatan goh håaleniere internasjovnale tjåangkojne.
oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn.	saemide eevtjedh goh lihtsegh internasjovnale institusjovnine jih aaj stil
Artihkkal 20	økte låhkede tjaale
Aktisasj sáme organisasjåvnå	Siejme saemiej åårganisasjovnh
Sámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt.	Saemiedigkieh maehtieh siejme åårganisasjovnh tseegkedh.
Stáhta galggi aktisasjrádij	Staath edtjieh, gosse daerpies, saemiedigkij ektine barkedh guktie byjjeårganisasjovnide båetieh.
sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju.	s faaleldahkh dagkaridie å
Artihkkal 21	Gøøkte luhkie voestes tjaalege
Stáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj,	Jeatja saemien gaskebarkoeh
gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij.	Staath edtjieh krøøhkestidh jih gosse daerpies soptsestalledh saemiej-staari, siidaj, båatsoeburriehmoenehtsigujmie jih aaj " skoltesamenes byastæmmine " jih aaj væjkeles saemiej lihtsegigyjmie byjresisnie.
Artihkkal 22	Gøøkte luhkie ubpie tjaalegem
Sámeguovllo	Saemij regiovne
Stáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk	Staath edtjieh eadtjohke laakan barkedh jih øvtiedidh dajvide guktie saemieh maehtieh gorredidh sjiere
máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta.	reaktah daan konvesjovnen jih laanti laaki mietie.
Kapihttal III	Gåalmede kapittele III
Sáme giella ja kultuvrra	Saemien giele jih kultuvre
Artihkkal 23	Luhkie gåalmede tjaalege
Sámij gielalasj riektá	Saemiej giele-reaktah
Sámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa	Saemiej leah reaktah nuhtjedh jih øvtiedidh gielem jih vuekide båetije sliektide.
gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju	Dejtie aaj reaktah barkedh guktie maahtoeh saemien gielen guhth geerve gieline giehtelidh.
muhtem mærráj gielaska bukti.	bijre maahta vadtasovvedh dejtie
Sámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit	Saemieh edtjieh reaktam utnedh jiehtedh, stem åadtjodh jijtse nommide jih aaj nommide ovmese dajvine.
ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda.	eredh jih goerkese
Artihkkal 24	Gøøkte luhkie vijhtede tjaalege
Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit.	Staaten diedte gielide øvtiedidh Staath edtjieh saemide nuepieh vedtedh gielide gorredidh, øvtiedidh jih vijriebasse guedtedh.
Stáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti	Staath edtjieh darjoemisnie vuesiehtidh guktie aalfabakan provhkesovvedh daan sjiehken.
Sámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme	Saemien giele edtja maehtedh radtjoepmeme-raerine, jih aaj byjjes raerine saemiej dajvine.
guovlojn.	eete maahta eevtjeme-la
li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda	s laakan provhkesovvedh døø
tjanáduvvam.	veadtaldihkie.
Stáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj.	Staath edtjieh aaj lidteratuvrh saemien gielesne skåårvedh.
Mærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut	Dihte mij daennie tjaalegesne tjåådtje edtja aaj dejtie unnemes saemien-gielide dijpedh jih gorredidh.
Artihkal 25	Gøøkte luhkie vijhtede tjaalege
Sáme medijá	Saemiej medijah
Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka	Staath edtja nuepiem vedtedh guktie saemieh jijtje åadtjoeh jijtjh-reereme media-politikkem juhtiehtidh guktie saemieh bøøremeslaaketje råarvoe-diejvesh åadtjoeh digkiedidh gyhtjelassi bijre mah gaajhksidie vihkeles.
ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme.	ajvarimmieh, saerniestimmieh jih a
Stáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan,	Staath edtjieh barkedh guktie provgramh radiovesne jih Tv-esne saemien gielesne båetieh jih aaj barkedh
Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta	bijjh daesnie aaj unnemes gielide dijpieh.
artihkkalijt sámegiellaj.	guktie plaerieh maehtieh saemien gielem nænnoestidh.
Mærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat	Saemiedigkieh edtjieh ektesvuekie barkedh rasti elen guktie media-intstitusjovnh provgramh jih tjaalegh buektieh mah saemien gielese vihkeles. Jiehteg
daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum.	Gøøkte lu tjaalege
Artihkkal 26	hkie govhtede
Sáme åhpadus	Saemien øøhpehtimmie
Sámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja	Saemieh saemien dajvine edtjieh nuepiem utnedh jijtse gielem lieredh jih aaj øøhpehtimmiem saemien gielesne åadtjodh.
sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir	Øøhpehtimmieh jih vierhtiemaaksoeh tjoeverieh sjiehtesovvedh fiere guhten duakan.
åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi	Nimhtie øøhpehtimmie nuepiem vadta guktie gaajhks guhth sijhtieh maehtieh lohkedh jih vijriebasse gieline ovmese daltesinie båetedh, aaj ma barkedh.
båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat.	Beetneh-vierhtieh edtjieh nimtie biejesovvedh guktie a
Åhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot.	ehtieh saemiej jielemevuekijgujmie elhkie jillebem saemien øøhpehtimmiem jaksedh.
Sáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta	Saemien maanah jih noerh mah årroemienie bæjngo edtjieh nuepiem saemien
sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn.	len saemiej dajvh øøhpehtæmman åadtjodh jih aaj øøhpehtimmiem saemien gielesne jis nuepie disse.
Åhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat.	Daerpies lea øøhpehtimmiem sjiehtesjehtedh duekien mietie guktie bøøremes dejtie.
Rijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat	Daerpies leah aaj dejtie nasjovnale learoe-plaanide saemiedikij ektine sjiehtesjehtedh guktie maanah jih
sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda.	dah noerh maehtieh jieledh guktie saemien kultuvre vuesehte.
Artihkkal 27	Gøøkte luhkie tjijhtjede tjaalege
Dutkam	Giehtjedimmie
Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le	Staath edtjieh saemiedigkiej ektine barkedh giehtjedimmieh aalkoetseahkan biejedh guktie maehtieh bigkesovvedh maahtoe-daerpiesvie aaj vihkeles saemieh maehtieh åadtjoeh giehtjedimmiejgujmie giehtelidh.
sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav	Vihkeles aaj ryøjredimmesne jååhkesjidh guktie giele jih kultuvre saemiåata.
pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat.	ga oetese saemiej ektievoetesne. Nimht
Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá	ej ektievoetesne jarngese b
dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit	Staath edtjieh saemiedigkij ektine ektesvuekie-barkoem saemiej jih jeatja giehtjedimmie-instusjovni skems freemedh dovne sjiere laantine mohte aaj rasti bijjelen.
dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan.	Daerpies aaj giehtjedimmie-institusjovnide nænnoestidh guktie voestes sæjjan båetieh, vuaertsjh voestes lihtsem.
Dutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij	Vihkeles aaj giehtjedimmiem sjiehtesjehtedh saemide goh aalkoealmetjh jih krøøhkestidh kriebpesjimmmide mah destie båetieh.
Artihkkal 28	Gøøkte luhkie gaaktsede tjaalege
Åhpadibme ja diedo sámij birra	Øøhpehtimmieh jih saerniestimmieh saemiej bijre
Sáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet	Reaktah jiehtsh saemiej kultuvren jih ektie bæjngolen båetedh.
åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit	Dageres øøhhtoem soptsestimmesne vedtedh saemiej bijre goh laanten aalkoe-almetjh.
åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij	Staath, saemiedigkij ektine, tjoeverieh øøhpehtimmiem saemien kultuvren jih ektievoeten bijre faale edtjieh saemiej dajvine barkedh.
aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn	voeti bijre tjoeverieh aaj øøhpehtimmesne saemiej dajvi pehtimmie edtja vihties laakan maa
galggi barggat.	dh almetjidie mah
Stáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme	Staath jih saemiedigkieh tjoeverieh siejme almetjidie staeries saerniestimmieh saemien kultuvren jih ektievoete jielemen bijre vedtedh.
Artihkkal 29	Gøøkte luhkie åktsede tjaalege
Varresvuoda- ja sosialdievnastus	Healsoe-jih ektievoete tsiehkie
Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja	ktine barkedh guktie healsoe-jih ektievoete tsiehkien faalelStaath edtjieh saemiedigkij edahkh saemide b.
sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju	øøremes sjidtieh. Faaleldahkh tjoeverieh sjiehtesovvedh guktie giele-jih kultuvre kriebpesje
varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam.	Bæjngolen dej saemiej dajvh edtjieh aaj hetie saemiej kultuvre jih giele jarngese båetieh jih gietedalleme almetjidie bøøremes sjædta.
pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav.	alsoe-jih ektievoete-tsiehkie dåårjelidh guk
Artihkkal 30	Golme luhkie tjaalege
Sáme máná ja nuora	Saemij maanah jih noerh
Sáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme	S
identitehtav bisodit ja åvddånahttet.	amiej maanah jih noerh reaktam utnieh saemien kultuvrem vååjnesasse buektedh jih saemien identitetem gorredidh jih øvtiedidh.
Artihkkal 31	Golme luhkie voestes tjaalege
Árbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema	Vuhekiej maahtoe jih kultuvren jiehts
kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda	Staath edtjieh krøøhkestidh saemiej reaktam maahtoeh- vuekide vaarjelidh jih aaj jiehtsh-kultuvren vuekide gorredidh.
bisodit, åvddånahttet ja gaskostit.	Saemiej edtjieh åadtjodh reaktide gorredidh jih øvtiedidh jih dejtie noere gaedtside guedtedh.
Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj	Staath edtjieh aaj barkedh jih saemidh sijhtieh saemien kultuvrem åtnose vaeltieh, jih jis destie beetneh-vierhtieh båetieh, dellie vihkeles saemieh aaj måedtiem vierhtijste åadtjoeh d
aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj	e viehkiem vedtedh gosse daaroe
båhtusis dassta oadtjot.	åastodh.
Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj	Saemien kultuvre tjovere vaarjelimmien nualan båetedh guktie eah kultuvre-darjomh båajhtode laakan saemiej maadtoem vuesehth.
Stáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje	Staath edtjieh barkedh guktie saemiej maahtoe-kultuvre vaarjelæmman båata gosse edtjieh nænnoestimmieh saemiej jielemen bijre tseegkedh.
giehtadaláduvvi.	Golme luhkie m
Artihkkal 32	ubpie tjaalege
Sáme kultuvrramujto	Saemiej kultuvre mojhtsh
Sáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali	Saemiej kultuvre-mojhtsh edtjieh laaken mietie saemiedigkien nuelesne vaarjelsovvedh jallh jeatja
aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn.	institusjovni nuelesne mah saemiedægkan veadtaldihkie.
Stáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt	Staath edtjieh råajvarimmieh tseagkodh ektie vøøki barkojne dej jeatja laantine jih nimhtie vihtesjidh, vaarjelidh jih dejtie saemiej kultuvre-mojhtsidie reeremen nualan biejedh.
Stáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja	Staath edtjieh aaj viehkiehtidh go saemij dajvijste jih jis dah sjiere laakan saemiej kultuvrese veadaldihkie, dellie edtjieh dah museeide biejesovvedh jallh jeatja kultuvre
ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali	sse kultuvre-mojhtsh leah vaaltasovveme
kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam.	institusjovnide gosse saemiedidkie dam jååhkesjamme.
Artihkkal 33	Golme luhkie gåalmode tjaalege
Kultuvrravuodo	Kultuvren våarome
Stáhtaj vælggogisvuoda sáme kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj	n aaj vihteles kultuvre-våaroemem dijpStaati diedth kultuvren gaavhtaieh guktie saemieh jieleme-jih vierhtie-viehkieh åadtjoeh mij daerpies gosse kultuvrem øvtiedidh jih vihties laakan gorredidh.
Kapihttal IV	Njealjede kapittele IV
Sámij riektá duobddágijda ja tjátjijda	ej reaktah laantese jih tjaatsan
Artihkkal 34	Golme luhkie njealjede tjaalege
Árbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs	Guktie laantem jih tjaetsiem vuekij mietie provhkedh
aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj	Låångk daan åvtelen leah saemien vuekie orreme tjaetside jih laantide provhkedh guktie dah sjidteme goh eeke jih aerpie dejtie.
njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj.	Nimhtie dihte vuesehte guktie dah nasjovnale- jih internasjovnale reaktah verviestieh dejtie njoelkedasside mah dååjrehtsi mietie reaktam saemide laantese jih tjaatasan vedtieh.
Jus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali	Jalhts saemieh eah leah aajhterh dagkeres dajvide mah tjaatsan jih laantide veadtaldihkie, mohte aerebi dajvide provhkeme båatsoe-jielem, dellie edtjieh saemieh daelie aaj reaktam utnedh daejtie dajvide provhkedh goh aerebi.
tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá	Jis daaroeh aaj dajvide pruvhkieh saemiej ektine, dellie edtjieh gaajhks dovnesh voerkelimmesne dåemied ovmese reaktah riektes sæjjan båetieh.
adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla.	Sjiere reaktah daerptjidie.
galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn	Jalhts reaktah vaenebh goh aerebi, læjhkan daerpies provhkemem sjiehtesjehtedh guktie maahta øvtiedimmiem teknigken jih vierhtiedimmien
Vájku riektá ednamadnuj	asse, gøølemasse jallh jeatjh laakan
le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta	idh jih vuartasjidh guktie dah ies båatsoeburrie alme
hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj.	gaavhtan juhtiehtidh.
Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá	Vihtesjimmieh guktie saemiej pråvkoe ovmese dajvide daan njoelkedassen mietie, edtja våaromen mietie mietiesovvedh jih vuesiehtidh guktie saemieh aerebi laantide jih tjaetside åtnose vaalteme.
vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos	Daajroes lea aaj saemieh eah leah naan væhtah eatnamasse laahpeme mah vååjnoes.
Mærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma	Jiehtegh daennie tjaalegisnie eah leah naan tsagkesh jis saemieh sijhtieh sijjen eeke-reaktide bååstide vaeltedh jis nasjovnale jallh internasjovnale reaktah luhpiem vedtieh disse.
sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta.	Golme luhkie v
Artihkkal 35	ijhtede tjaalege
Suodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda	Guktie saem vaarjelidhiej reaktide laantide jih tjaetside
Stáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala	Staath edtjieh daerpies råan vaarjelimmien nualan
milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt	ajvarimmieh tseagkodh guktie saemiej reaktah eensi laak båetieh, vuartsjh tjaalegem 34.
sáme árbbedábálattjat adni.	mietie giehtjedidh saemiej reaktaj bijre laantese jih tjaatsan.
Rijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski	Eeremes edtjieh staath eensi laakan giehtjedidh dejtie laante-jih tjaetsiedajvide mejtie saemieh vuekien pruvhkeme.
sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav	Sjiere øørnegh edtjieh gååvnesidh nasjovnale reaktesne guktie nuepie gyhtjelasside
rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum.	dellie edtjieh beetne-vierhtieh vadtasovvedh guktie aamhtside maehtieh vijriebasse juhtiehtidh.
Artihkkal 36	Golme luhkie govhtede tjaalege
Sámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34.	Guktie eatnemen maelmide provhkedh Saemiej reaktah eatnemen maelmide laante-jih tjaetsie-dajvine mah nebnesovvieh tjaalegisnie 34, edtjieh remes lea vihkeles daesjiere vaarjelimmien nualan båetedh.
artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet	Eejredh gosse daejtie reaktide aaj båetije biejjiej provhkedh, dellie nuepieh saemiej vuekie-maahtoeh jih kultuvre-jiehteside gorredidh.
ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt	maelmijste laae, dellie edtja digkiedimmie saemiejgujmie årrodh jih aaj saemiedigkijne guktie tjaalege 16 vuesehte.
minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni	Aerebi goh byjjes reereme luhpiem vadta giehtjedæmman jallh aaj viedtjemasse mineralijste jallh jeatja nteste jallh tjaeteste mah leah saemiej eekh jallh dejstie provhkesovvem
dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat	Jis saemiedejieh luhpieh vadtasovvedh giehtjedæmman jallh viedtjemasse eatnemen maelmijste jis daate saemiej kultuvrem sturrieh.
Loahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti	Saemiedigkieh jih sjiere saemieh tjoeverieh siemes årrodh jis dagkeres barkoeh edtjieh åtnose
ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja	tsagkesh sjidtieh jallh geerve barkedh dej dajvine goh aerebi, dellie eah edt
dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa.	båetedh.
Dat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda	Dihte mij daennie tj jallh pråavhkoem eatnamistie mij tjaalegisnie 3 amoe
luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja	aalegisnie tjåådtje, aaj dijpieh jeatja goerpemem eatnamisnie 4 tjåådtje.
bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja	Daesnie aaj skåajje-snidtjeme båata, tjatsie- jallh biegke-fa bigkeme, geajnoebigkeme jih hæhtjoeh, militære lierehtimmie-sijjieh jih staeries sijjieh militærese.
Artihkkal 37	Golme luhkie tjijhtede tjaalege
Buohttidus ja vuojti oasse	Goerpemaaksoeh jih læhtah vierhtijste
tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus	ieh edtjieh goerpemaaksoem gaajhki urhtsetallemi åvteste åadtjodh jis dagkeres darjome sjædtSaema mij tjaalegisnie 36, mubpien jih njieljeden boelhkesne tjåådtje.
råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de	Gosse nasjovnale laake kriebpesje dejstie guhth luhpiem åådtjeme eatnemen maelmijste vaeltedh, dellie edtjieh våarome-aajhteridie vierhtieh maeksedh jallh dienesjisti leahtam vedtedh.
galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li	Ne guhth leah dajvide provhkeme,
adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov.	imhtie aaj seamma reaktah saemid maaksoem dåastodh.
Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis	Seamma laakan aaj daate sjale reaktaj mietie eatnemen
mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv.	ædta maaksoem dåastodh jis internasjovn maelmieh vaaltasovvieh.
Artihkkal 38	Golme luhkie gaaktsede tjaalege
Dat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam	Duvvege jih fealadimmie duvvene (fjorder og kystfarvann)
artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja	tjaetside jih provhkeme dejstie mij tjaalasovveme artikkelisnie 34-37 aaj sjeahta gosse sReaktahaemiej gøølemem jih jeatja pråvhkoem saelhteste nebnedh.
merragáddetjátjijs.	G
ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit.	osse juekedh vijremepaart gøølemasse jih jeatja saelhtien maelmide, dellie vihkeles saemiej reaktide steeredh jih vuartasjidh man vierhtege daate saemiej byjres ektievoetese.
Dát galggá	Daate edtja deahpadidh jalhts
dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla	pråvhkoe lea åananamme jallh raakte gaarvanamme juktie jeatja øørnegh leah båateme gøølemasse jih maelmie-pråvhkose daej dajvine.
guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li	Seamma aaj sjædta jis pråvhkoeh åananamme jallh garvanamme juktie
binnum dájn merraguovlojn.	saelhtien maelmieh vaananamme daej dajvine.
Artihkkal 39	Golme luhkie åktseden tjaalege
Ednamvijddudagá ja ressursaj háldadibme	Dajve-jih maelmie-vierhtiedimmie
Duodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn	Reaktaj baalte mah vuesiehtieh saemiej ee saemiedigkieh mååhtedimmij byjjes vierhtiedimmij bijre dajvine, tjaalegisnie, 34 jih 38.
liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34.	ke-reaktah jallh pråvhkeme-reaktah, desnie edtjieh aaj eh utnedh guktie tjaalege 16 vuesehte jih aa
Artihkkal 40	Vijhte luhkien tjaalege
Birássuodjalibme ja birásháldadibme	Byjres - vaarjelimmie jih byjres vierhtiedimmie
sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta.	S taath tjoeverieh saemiedigkij ektine barkedh guktie eensi byjres vaarjelimmieh tsegkesovvieh guktie reaktah jih øvtiedimmieh saemiej laante-jih tjaetsiedajvine stinkes sjædta, tjaalege 34 jih 38.
Sámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta	Saemiedigkieh edtjieh reaktam utnedh reeremasse, tj alege 16, guktie byjres vierhtiedimmiem daej dajvine
birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut.	a maehtieh tsevsiehtidh.
Kapihttal V	Vijhtede kapittele V
Sáme æládusá	Saemiej jieleme
Artihkkal 41	Vijhte luhkie voestes tjaalege
Sáme æládusáj suodjalibme	Guktie saemiej jielemidie vaarjelidh
Sáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali	maelmie-vierhtiedimmieh edtjieh sjiere laakan vaaSaemiej jielemh jih saemieh rjelimmien nualan båetedh.
rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo.	veadtaldihkie.
Sáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj	Saemiej jieleme jih maelmie-vierhtiedimmie leah vihkedtja tjåadtjodh jih
sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni.	eles gosse saemiej voenge øvtiedimmisne årrodh.
Artihkkal 42	Vijhte luhkie mubpie tjaalege
Boatsojsujtto sáme æládussan	Saemiej båatsoejieleme
Boatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man	Båatsoejieleme lea saemiej vihties jiavhtan daerpies disse sjiere reaktah
vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj.	h siejme vuekie jih dan ga viedtedh.
Danen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán	Nimhtie edtjieh Sveerje jih e reaktah saemide
sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn.	Nøørje båatsoejielemem vaarjelidh jih øvtiedidh goh sjier båatsoeburriedajvine.
3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li	Saemieh goh
álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit.	aalkoealmetjh aaj vååjnesasse båetieh tjaalegisnie provtokollen nuelesne nr.3 europeiske uniovnesne, gusnie Finlaante aaj tjirkie sæjhta saemiej båatsoejielemem nænnoestidh.
Artihkkal 43	Njielje luhkie gåalmede tjaalege
Boatsojsujtto rijkarájáj badjel.	Båatlensoe-jieleme rasti bijje
Sámij riektá boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe.	Saemiej reaktah rasti gåabatjahkh, lea daerpies vuekien mietie.
badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot.	i bieline gåatoehtid
diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå	Jis mååhtedimmieh saemiej dajvine, sidaj- jallh bovtsegåatome moenehtsi gaskems, rasti gåabpegh bielesne gåatoehtidh, dellie edtjieh d tsagesh pråvhkoen jallh guarkesen gaavhtan dagkeres mååhtedæmman, dellie edtja akte dællosne, maehtedh tsælloem sjiere moenehtsasse guedtedh.
sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja	Njoelkedse edtja tjåangkan biejesovvedh, edtjieh saemiedigkieh dej golme aartijste ovnukte guktie tsælloemoenehtse døøpmeme, dellie nuepie aamhtsem juhtiehtidh døøpmeme-raaran seamma laantesne gusnie
nammadusá barggovuogev.	ah mååhtedimmieh dååjredh.
Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn	Jis ejstie mij ts assh guktie dagkeres tsælloe-moeneht laantine nænnoestidh.
Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra	båatsoe-dajve.
rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát	Jis eah dagkeres mååhtedimmieh saemie-dajvi- sidaj jaalh bovtsegåatome-moenehtsi gaskems gååvnesh, mohte ajve ga
sjiehtadus aneduvvat.	ske-staati latjkeme gåatome-dajvide, dellie edtja daate latjkeme vååjnose båetedh.
Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis	Jis naaken muenieh stuerebe reaktam utnedh dagkeres dajvide, dellie edtjieh namtegh heaptoeh maehtedh
ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le.	kriebpesjimmide døøpmege-raaran juhtiehtidh dennie laantesne gusnie båatsoedajvh.
Kapihttal VI	Govhtede kapittele VI
Konvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem	onvensjovnem juhtiehtidh
Artihkkal 44	Njielje luhkie njealjede tjaalege
Sámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde	Ektesvuekiebarkoe saemiej ministri- jih saemiedigkiej lihtsegi gaskems
Vásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta	Ministerh Finlaanteste, Nøørjeste jih Sveerjeste jih saemiedigkie- presidenth dej golme laantine, tjoeverieh
dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit.	abpe tijjen tjirrh tjåangkojsne gaavnedidh.
Dát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1.	Dagkers ektesvuekiebarkoe edtja vuepside daennie konvensjovsne vijriebasse guedtedh, guktie voestes tjaalegijsnie tjåådtje.
artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat.	Tjåangkojne edtjieh barkedh saemiej vihkeles aamhtsigujmie mah gaajhksidie dijpieh.
Artihkkal 45	Njielje luhkie vijhtede tjaalege
Konvensjåvnnånammadus	Konvensjovnen moenehtse
Nuorttarijkalasj konvensjåvnnånammadus galggá nammduvvat dán konvensjåvnå	Noerhte konvensjovne-moenehtse edja tseegkesovvedh mij maahta giehtjedidh guktie daate konvensjovne jåhjih
tjadádimev tjuovutjit.	ta.
Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja.	Moenehtsisnie edtjieh govhte lihtsegh guhth sinsitnijstie ovjearohks, tjahkasjidh.
Juohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav.	Dah golme staath saemiedigkieh fiere guhte lihtsegem muenieh.
Nammadibme le vidá jahkáj.	gyhtjelassh gijallh tjiertijste.
Nammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet.	Dah edtjieh vijhte jaepieh desnie tjahkasjidh.
Dat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå	Moenehtse edtja bievnesh dejtie golme staati reeremasside jih saemiedigide vedtedh.
ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn.	Moenehtse aaj maahta råajvarimmieh laanti reeremasside jih saemiedigkide vedtedh mah maetieh daam konvensjovnem nænnoestidh.
Artihkkal 46	Njielje luhkie govhtede tjaalege
Rijkalasj tjadádibme	Nasjovnale darjomh
Váj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta	Jis daate konvensjovne edtja vihties laakan vååjnesasse båetedh, dellie vihkeles staath jiehtesigujmie båetieh mah nbiejesovvieh.
konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu.	asjovnale laaken nualan
Artihkkal 47	Njielje luhkie tjijhtjede tjaalege
Rudálasj åvdåsvásstádusá	Vierhtie-m riedimmieie
Stáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå	Staati diedth leah beetne-vierhtieh skåårvedh jis daate konvensjovne edtja juhtiemasse båetedh.
sámij lågo milta juogeduvvat.	Ikte mierie laajkoeh lae laantine
Ietján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá	anti gaskems edtja juakasovvedh vuejniemisnie man gellie saemieh dej ovmes årroeminie.
sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat	Baalte daej væjkoej mah daenesovvieh, edtjieh aaj saemieh vierhtie-viehkiem åadtjodh jis daerpies gyhtjelassi reaktaj bijre døøpmege-raerine juhtiehtidh.
ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit.	nie tjaalegisnie35,mubpien tsiehkesne nebn
Kapihttal VII	Tjiehtjede kapittele VII
Loahppamærrádusá	Orrejimmie-jiehtsh
Artihkkal 48	Njielje luhkie gaaktsede tjaalege
Sámedikkij dåhkkidibme	Saemiedigkiej dååhkasjehteme
Dát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn	Daate konvensjovne edtja nuelie-tjaalegen mænngan dååhkasjehtemem dejstie golme saemiedigkijste viedtjedh.
Artihkkal 49	Njielje luhkie åksede tjaalege
Ratifiserim	Ratifikasjovne
Dát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat.	Daate konvensjovne edtja ratifikasjovnen nualan.
da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta.	Daate maahta voestegh deapadidh gosse dah golme kieh leah daam dååhkasjehtamme guktie tjaalege 48 vsaemiediguesehte.
Artihkkal 50	Vijhte luhkien tjaalege
Fábmujboahtem	Gåessie daejnie aelhkiehtidh
Konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li	Konvensjovne staeries sjædta golme luhkie biejjiej mænngan ratifikasjovne-tjaalegh leah våarkose nøørjen
vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam.	ålkoe-raerie departementese båateme.
Vuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt	Nøørjen ålkoeraerie-departemente Finlaantese, Sveerjese dejtie golme saemiedigkide bieljele ratifikasjonen tjaalegi våarkoen bijre jih aaj man mierien konvensjovne edtja aelkedh juhtedh.
ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá.	Dihte åårginale tjaalege edtja vøørhkelimmesne nøørjen ålkoeraerie-departementesne årrodh.
bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav	Dihte edtja aaj vihties laakan øørnedh guktie Finlaante, Sveerje jih dah golme saemiedigkieh staeries kovpijem åadtjoeh.
oadtju.	Vije
Konvensjåvnå rievddadime	hte luhkie voestes tjaaleg
dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta.	Værrhtovnesneedimmieh konvensjo
Konvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå	Værrhtoedimmieh daennie konvensjovnesne edtja ektesvøøki barkoe årrodh saemiedigkiej gaskems jih jiehtesij tjaalegisnie 48.
sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás	Værrhtoedimmieh daennie konvensjovnesne aelhkiedæmman båata golme luhkie biejjiej mænngan gosse mååhtedimmie-lihtsegh nøørjen ålkoeraerie departementese bieljelamme dååhkesjehtemen bijre.
Dási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám.	Dååhkesjehteme-lihtsegh leah jååhkesjehtamme daam konvensjovnem.
Nav gå dáhpáduváj … … … … … ….	Daate deahpedi... _____.
n … … … … … máno …. biejve jagen 20 …	_______n 20... akten tjaaleginie nøørjen, finlaanten, sveerjen jih saemien gielesne.
Konvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja	Gaajhkh tjaalegh sadtjoeminie.
sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta.	eamma vierhtie-daltesisnie tjå