10_undervisningsoppl.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 7. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Åhpadimgárvvidus: 7. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 7. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 7. daltesisnie barkedh.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Árvustallam bargadahttijn ja máhttelis gielladomena li gárvvidusá oase.	Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmie
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn	jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon	digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta	buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
Hásstálus la dahkat åhpadusgárvvidusáv mij gåbttjå ålles máhtudakmihtov.	Haestiedihks aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh mij ellies maahtoeulmieh faarhmeste.
Danen båhti åhpadusmihttomiere vuojnnuj máhtudakmihtojn.	Dannasinie maahtoeulmide tjyölkehke dorjeme lïerehtimmieulmine.
Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.	Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Ulmme le oahppe galggá máhttet:	Ulmie lea, learohkh edtjieh maehtedh:
dåbdåt gåktu gielav vállji adnet duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon liehket. Dán buojkulvisán galggi oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.	damtijidh guktie joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine maehtieh tsavtshvierhtine åtnasovvedh Daennie vuesiehtimmesne learohkh edtjieh aktem reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
Giella de vierddi liehket positijvalasj ja oasste / duossto vuosstáj.	Dannasinie baakoeh tjuerieh buerie årrodh, jïh åestijasse / dåastojasse sjïehtedh.
ásadit subtsastevstav ájáduskártta ja dåjmadibme viehkken	soptsesten tjaalegem soejkesjidh viehkine åssjaldahkekaarhteste jïh disposisjovneste
tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj milta	aktem tjaalegem gïelen tsavtshvierhtiejgujmie tjaeledh
adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma reklámav jali plakáhtav vuohkasin dahki	tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh, mah dorje guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
reklámav njálmálattjat dåjda ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Máhttelis la oahppe buktaga birra njálmálasj reklábmafilmatjav dahki ja oahppeguojmijda dav gæhttjali vuobddet.	reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese Molsehthlaakan learohkh maehtieh aktem njaalmeldh reklamebiehketjem dorjesasse darjodh, juktie pryövedh dam dejtie jeatjah learoehkidie doekedh.
Árvustallamgájbbádusá gåvvidum sjiemán:	Vuarjasjimmievæhtah aktene goeresne:
Gájbbádusá	Væhtah
Karakterradásse 2	Karakteredaltese 2
Karakterradásse 3 - 4	Karakteredaltese 3-4
Karakterradásse 5 - 6	Karakteredaltese 5-6
Oahppe galggá máhttet:	Learohkh edtjieh maehtedh:
vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon	vuejnedh guktie maahta joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine tsavtshvierhtine nåahtadidh
Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon	Learohke maahta damtijidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh
Oahppe máhttá buojkudit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon	Learohke maahta vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon	Learohke maahta buerkiestidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
ásadit subttsastevstav	aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh
Oahppe máhttá ásadit álkkes tevstav	Learohke maahta aktem aelhkie tjaalegem soejkesjidh
Oahppe máhttá ásadit subttsastevstav	Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh.
Oahppe máhttá ásadit ja buoredit subttsastevstav	Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh jïh bueriedidh.
tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj	tjaalegem tjaeledh gïelen tsavtshvierhtiej-gujmie
Oahppen la muhtem mærráj valljes giella.	Learohke maahta såemies mearan gïelem jeerehtidh
Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet.	Learohke maahta muvhth gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh naemhtie gïelem ånnetji jeerehtidh.
Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet.	Learohke maahta jienebh gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh gïelem eensilaakan jeerehtidh.
adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma dahki reklámav jali plakáhtav vuohkasin	tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh mah darjoeh guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt	Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem buorre gåvålasj vájkkudimnævojt	Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt	Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh jienebh hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet	reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese
Oahppe reklámav åvddånbuktá álkkes gielajn vaj sisadno tjielggá	Learohke reklamem åehpiedahta aktine aelhkie gïeline, jïh naemhtie guktie båvroe tjïelke.
Oahppe reklámav buorre láhkáj åvddånbuktá, álkkes valla dádjadahttes gielajn	Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta aktine aelhkie, bene guarkoes gïeline.
Oahppe reklámav åvddånbuktá buorre láhkáj, duolla ja valljes gielajn	Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta jïh tjïelke jïh gellielaaketje gïeline.
Dákkir sjiebmá máhttá buorre vuodon árvustallamságastallamijda åhpadiddje ja oahppe gasken.	Akte dagkeres goere maahta akte hijven våarome årrodh dejtie vuarjasjimmiesoptsestimmide lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
Sjiebmá máhttá aj sjiehtadallat tjálálasj duodastahttemijt juohkka avta oahppe mahtudagáv, d.d. duodastahttem jahkebielleárvustallamin javllaj jali gæssáj.	Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan goh vihtiestimmie bielejaepievuarjasjimmesne jåvlese jallh geasan.
Åhpadusdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahki.	Learohkh aktem reklame-jallh doekemesplakatem darjoeh.
Sij mierredi makkir buktagav reklábma- jali vuobddemplakáhtta galggá fállat, ja gesi.	Dah muenieh man dorjesen bïjre reklame-jallh doekemesplate edtja årrodh, jïh giese lea ussjedamme.
Åhpadiddje máhttá viehkedit ájádallat.	Lohkehtæjja maahta raeriestidh jïh åssjaldahkh vedtedh.
Oahppe vierddiji diedojt buvta birra gávnnat, vaj reklábma sjaddá nåv almma gåk máhttelis le.	Learohkh tjuerieh daajroem dorjesen bïjre gaavnedh, guktie reklame dan staeries sjædta goh gåarede.
Sij máhtti d.d. internehtav adnet.	Vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh gaskeviermiem nåhtadidh.
Oahppe dahki ájáduskártav gånnå gåvvidi buvtav moattelágásj verbaj ja adjektijvaj.	Learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, gusnie dorjesem buerkiestieh ovmessie vearbigujmie jïh adjektijvigujmie.
Oahppe tjoahkkiji gåvåjt ja bágojt duot dát ájggetjállagis ja gåvåstagáv dahki.	Learohkh guvvieh jïh baakoeh tjöönghkieh ovmessie plaerijste, jïh aktem montasjem darjoeh.
Sij gåvåstagáv ålles juohkusij åvddånbukti.	Dah sov montasjem åehpiedehtieh abpe dåahkan.
Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket.	Lohkehtæjja tjaala vuesiehtimmien gaavhtan taavlese dejtie adjektijvide learohkh nåhtadieh, jïh vuesehte adjektijvh maehtieh dovne maadth-haamosne jïh attributijvesne årrodh.
Le gus dá positijvalasj jali negatijvalasj hámen ?	Dah hijven jallh nåake ?
Gávnnuji gus bágo ma buorebut hiehpi ?	Mah jeatjah baakoeh vielie sjïehteles ?
Le gus sieradus makkir adjektijva rekláman næjtsojda gå báhtjajda aneduvvi ?	Akte joekehtse reklamen adjektijveåtnosne mij lea niejtide ussjedamme / baernide ussjedamme ?
Oahppe galggi reklábma- jali vuobddemplakáhttaj gæhttjalit gávnnat ja adnet ådå bágojt.	Learohkh edtjieh orre baakoeh gaavnedh jïh nåhtadidh dan reklame- jïh doekemesplakatese.
Ulmme le oahppe galggi buoredit ietjas gielav, d.d. báhkogirje baktu.	Ulmie lea learohkh edtjieh aktem stuerebe baakoeveahkam åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse baakoegærjam nåhtadieh.
Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni.	Dah tjuerieh baakoegærjam eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie baakoen ulmiem gaavnedh.
Åhpadiddje viehket oahppijt bágojt gávnnat majt sij dievddi sjiebmáj.	Lohkehtæjja viehkehte learoehkidie baakoeh veeljedh mejtie dievhtieh goerese.
Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat.	Goere vuesehte mejtie learohkh baakojde guarkah, jallh viehkiem daarpesjïeh dejtie guarkedh.
Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov:	Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh:
Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov:	Manne vienhtem daajram daan baakoen ulmiem:
Mån dádjadav dáv bágov:	Manne daajram daan baakoen ulmiem:
Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc ’ aj tækstagiehtadallamprográmmajn.	Learohkh gellielaakan voejhkelieh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem pc-esne tjaelieh viehkine teekstegietedimmieprogrammijste.
Sij gæhttjaladdi gåktu vidjura li tevsta ja gåvåj gaskan gå gæhttji jus muhtema gåvåjs rávkki sierra gielav.	Dah pryövoeh guktie tsiehkie sjædta teeksten jïh guvvien gaskemsh, gosse vuartasjieh mejtie såemies guvvieh aktem sjïere baakoeh krievieh.
Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn.	Learohkh reklamem åehpiedehtieh, jïh tjïertestieh dam ektiedimmiem haamoej, klaeriej jïh tekstuvri gaskem, jïh ovmessie såarhts tjiehpiestjaelemigujmie.
Sij máhtti photostory ’ av adnet, gåsi sij låhki tevstav ja hiebalgis gåvåjt ja musihkav biedji.	Dah maehtieh photostory ’ m nåhtadidh, gusnie teekstem luhkieh jïh sjïehteles guvvieh jïh musihkem nåhtadieh.
Oahppe galggi maŋutjissaj gárves buktagav juohkusij njálmálattjat åvddånbuktet, ja reklábma- jali vuobddemplakáhtav sæjnnáj gatsostit.	Learohkh edtjieh minngemes dorjesem åehpiedehtedh dåahkan njaalmeldh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem vïedtjese gævnjastidh.
Gå galggi åhpadusdåjmajt válljit, de vierddi åhpadiddje vuodon válldet mij juo skåvlån gávnnu.	Gosse lea veeljemen bïjre lïerehtimmiedarjomijstie, lohkehtæjja tjuara krööhkedh mij skuvlesne gååvnese.
Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs.	Daah darjomh eah stoerre mieriefaktovrh krievh.
Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit.	Dannasinie gujht gåarede jienebh dejstie darjomijstie veeljedh.
Oahppe lijkkuji álu barggat moattelágásj dåjmaj ma e nåv guhkev vibá.	Learohkh daamtaj lyjhkoeh barkedh gelliesåarhts darjomigujmie, mah eah dan guhkiem ryöhkh.
Muhtema dåjmajs måvtåstuhtti ájnegisoahppev ienebu.	Muvhth learohkh maehtieh jienebem lïeredh dejstie darjomijstie.
Oahppe ietja diehti majna buoremusát lijkkuji barggat ja goassa buoremusát oahppi.	Daamtaj learohkh eah jïjtje daejrieh mejnie bööremes lyjhkoeh giehtelidh, jïh gåessie bööremes lïerieh.
Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi, ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj.	Lohkehtæjja maahta jïjtje giehtjedidh mah darjomh mij bööremes sjeahta learoehkidie, jïh dan mænngan ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegasse.
Ulmme åhpadusájn le oahppe oahppi.	Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh lïerieh.
Ájnas la åhpadus ij sjatta avtat bieles, valla moatteláhkáj bargadum.	Vihkeles ööhpehtimmie ij fer aktelaaketje sjïdth, bene barkoem jeerehte.
Muhtem oahppe oahppi buoremusát gå sáhkadi.	Muvhth learohkh bööremes lïerieh gosse soptsestieh.
Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni.	Muvhth bööremes lïerieh gosse svïhtjieh jïh kråahpem nåhtadieh.
Ja muhtema gå giedaj barggi, madi muhtema vas buoremusát gå gæhttji jali váksjuji.	Såemies bööremes lïerieh gosse soermide nåhtadieh, mearan jeatjebh bööremes lïerieh gosse vuejnieh jïh giehtjedieh.
Ienemusát aktiduvvi moattelágásj oahppamvuoge.	Daamtaj jienebh dejstie lïerehtimmievuekijste åtna.
Makkir oahppamvuohke válljiduvvá doajmmaj máhttá tjuodtjot d.d. barggoplánan.	Lïerehtimmievuekiem veeljedh darjomasse, maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan meatan årrodh barkoesoejkesjisnie.
Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin.	Daesnie learohkh maehtieh bååstede bievnedh mij lïerehtimmievuekide dah bööremes lyjhkin.
Iesjguhtik oahppamdoajmma mij la nammadum sjiemán vuollelin, gåbttjå duojt dájt oahppamvuogijt.	Dah ovmessie lïerehtimmiedarjomh mah lea goeresne vuelielisnie, ovmessie lïerehtimmievuekieh faarhmestieh.
Doajmma	Darjome
Oahppe buoremusát oahppá gå:	Learohke bööremes leara gosse:
Visuálalasj oahppe	Visuelle learohkh
dahkat reklábma- jali vuobddem plakáhtav	reklame-jallh doekemesplakatem darjodh
låhkå, tjállá, lisstajt dahká, tjoahkkájgessusijt dahká, gåvåt ájádusájt, gåvåjt / gåvåstagájt gæhttjá, tjuorggá, guoradallá, visuálalasj ájáduskártav dahká	lohkedh, tjaeledh, læstoeh darjodh, iktedidh, åssjaldahkide guvvieh darjodh, guvvieh / væhtah gaavnedh, guvviedidh, goerehtalledh, guvvieh vuartasjidh, goerehtidh, aktem visuelle vuesiehtimmiem / åssjaldahkekaarhtem darjodh jïh guvviedidh
Auditijvalasj oahppe	Auditijve learohkh
lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory ’ av dahkat	håaledh, soptsestidh, reegkes gïeline lohkedh jïh photostory darjodh
subtsas, tjielggi, ásat lågådallamijt, gærddot, báddi, njálmálattjat dålkku, tjavgga låhkå, gulldal, ietjá oahppaj subtsas, gåvvi, åvddånbuktá, dágás ja hásot iehtjádijt	soptsestidh, buerkiestidh, håalemem soejkesjidh, repeteredh, sijse spealadidh, njaalmeldh toelhkestidh, reegkes gïeline lohkedh, goltelidh, mubpien leareohkasse soptsestidh, buerkiestidh, lahtestidh, digkiedidh jïh mubpide haestedh
Kinestetihkalasj oahppe / Taktihkalasj oahppe	Kinestetiske learohkh / Taktile learohkh
tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory ’ av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi	guvviedidh, tjaeledh, haamoedidh, dorjehtidh, sjugniedidh, bigkedh, darjodh, mubpide ööhpehtidh, kroessh biejedh, photostory darjodh, vuesiehtidh, notath vaeltedh, doehtedidh, maallem darjodh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Hiebadum åhpadibme	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.	Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mejtie edtjieh reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
Åhpadiddje vierddi viehkedit.	Lohkehtæjja tjuara viehkiehtidh raeriestidh.
Gå oahppe galggi ájáduskártav dievddet, de máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv bágojt gávnnat, ja gárgadisájt dahkat.	Gosse learohke edtja åssjaldahkekaarhtem dievhtedh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
Oahppe máhtti aj tjuorggamij dievddet.	Learohkh maehtieh aaj dievhtedh gosse guvviedieh.
Ietja sij galggi mierredit gåktu plakáhtta galggá.	Dah jïjtje veeljieh guktie plakate edtja årrodh.
Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke.	Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mannasinie daam darjomem darjoeh.
Jus oahppe oadtju barggat moattelágásj ja miellagiddis dåjmajn de dahkamusá aj åvdedi oahppamav.	Jis learohkh åadtjoeh aktine darjominie barkedh mij lea jeereldihkie jïh murreds, dellie learohke aaj maam destie leara.
Barggo de vierddi oahppijda hiebaduvvat.	Tjuara dan åvteste barkoem sjïehtedidh learohki daltesasse.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
Árvustallama bargadahttijn vuodo vierddi liehket gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda.	Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh nåhtadidh sijjeste vïerhtiedidh.
Åhpadiddje hæhttu diededit oahppijda jus buvtaválljim dåhkki tjadádit, ja dágástallat sijájn majt galggi dahkat ja gånnå gávnnat ávkálasj diedojt.	Lohkehtæjja byöroe learoehkidie bååstede bievnedh mejtie gåarede tjïrrehtidh dam dorjesem maam veeljeme, jïh dejgujmie digkiedidh maam edtjieh darjodh, jïh gusnie dah maehtieh aevhkie bïevnesh gaavnedh.
Åhpadiddje vierddi aj diededit makkir bágojt ja moallánagájt bukti adnet.	Lohkehtæjja byöroe aaj bååstede bievnedh mah baakoeh jïh lahtesh learohkh haalvoeh.
Le gus d.d. adjektijva positijvalattja, ja máhtti da aneduvvat vájkkudimnævvon dán ássjen ?	Mah adjektijvh hijven, jïh maahta dejtie tsavtshvierhtine nåhtadidh daennie sjiekenisnie ?
Máhtti gus oahppe adnet ájáduskártav viehkken tjáledahttijin.	Learohkh haalvoeh ååsjaldahkekaarhtem nåhtadidh goh akte viehkiedirrege gosse tjaelieh ?
Åhpadiddje máhttá aj diededit / åvddålijguovllujdiededit oahppijda oahppamságastallamijn.	Lohkehtæjja maahta aaj bïevnesh bååstede / åvtese learoehkidie vedtedh learohkesoptsestimmine.
Ságastallit mij la buorre, ja såbadit majna sij hæhttuji enebu barggat.	Soptsesth mij lea hijven, jïh seamedh learohkigujmie mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
Diededa gåktu li válljim gåvåjt.	Bïevnieh bååstede veeljemen bïjre guvvijste.
Gånnå oahppe li gåvåjt gávnnam ?	Gusnie learohkh guvvide gaavnin ?
Manen válljijin dav gåvåv / dajt gåvåjt ?	Mannasinie daam guvviem / daejtie guvvide veeljin ?
Hiehpá gus tæksta gåvvuj ?	Teektse gåvvan sjeahta ?
Le tæksta almma ja dågålasj ?	Akte tjïelke jïh sjyöhtehke teekste ?
Le gåvå almma ja dågålattja ?	Tjïelke jïh sjyöhtehke guvvieh ?
Dagá barggoplánajt diededimsjiemáj gåsi dåhkki sárgastit.	Darjoeh barkoesoejkesjh gusnie akte bååstedebievnesegoere, jïh gusnie learohkh edtjieh kroessem biejedh.
Dánna oahppe ietjasa árvustalli.	Daesnie learohkh jïjtjemse vuarjesjieh.
Vuojnni majt bukti ja majna åvddålijguovlluj vierddiji barggat.	Dah gaavnehtieh maam haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn.	Lohkehtæjja njaalmeldh bååstedebïevnesem vadta itkemearan.
Maŋŋela gå oahppe li ietjasa árvustallam, máhttá åhpadiddje diededit majna sij dárbahi ienebu barggat.	Gosse learohkh jïjtjemse vuarjasjamme, lohkehtæjja maahta jiehtedh mejnie dah daarpesjïeh vielie barkedh.
Oahppe galggi oadtjot juojddá majna rahtji.	Learohkh edtjieh åadtjodh man mietei sïlledidh.
Ja sæmmi bále galggi sij máhttet vuorbástuvvat.	Seamma aejkien edtjieh nuepiem utnedh lyhkesidh.
Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis.	Naemhtie dah aaj buerebelaakan jïjtse lïeremen sjåahkoeh.
Åhpadus-mihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Dáv máhtáv vehi:	Daam ånnetji maahtam:
Dáv máhtáv ållu buoragit:	Daam naan hijven maahtam:
Dáv máhtáv huj buoragit:	Daam joekoen hijvenlaakan maahtam:
Åhpadiddje: Dáv máhtá buoredit:	Lohkehtæjja. Daam maahtah bueriedidh:
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Learohkh soptsestieh ulmiej bïjre, væhtaj bïjre guktie ulmide jaksedh, jïh reklame- jallh doekemesplakaten sisvegen bïjre.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe dahki ájáduskártajt.	Maehtedh sov tjaaleldh daarjoeh buektedh: Learohkh åssjaldahkekaarhth darjoeh.
Sij tjálli ja dahki reklábma- jali vuobddemplakáhtav.	Dah reklame-jallh doekemesplaktem tjaelieh jïh darjoeh.
Máhttet låhkåt: Oahppe låhki reklábma- jali vuobddemplakáhtav.	Maehtedh lohkedh: Learohkh reklame- jallh doekemesplakatem luhkieh.
Máhttet riekknit: Matematihka moallánagájda le dárbbo gå galggi dádjadit tállajt, man ållo le ja hattijt gå barggi reklábma- jali vuobddemplakáhtaj.	Maehtedh ryöknedh: Lahtesh matematihken bïjre leah daerpies edtja taallh, veahkam jïh åasam guarkedh gosse reklame-jallh doekemesplakatine barka.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc ’ a aneduvvat.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Maahta PC. ’ em nåhtadidh dej tjaaleldh barkoejgujmie.
Dájna oahppe máhtti nehtan gávnnat reklábma- jali vuobddemplakáhtajt buojkulvisájt ja adnet dajt árvusmahttemin ietjas bargon.	Daesnie learohkh maehtieh vuesiehtimmieh gaavnedh jeatjah reklame-jallh doekemesplakatide nedtesne, jïh dejtie iedtjine utnedh jïjtse barkosne.
Oahppijda le barggo sæmmilágátjav sámegiellaj dahkat.	Learohki barkoe lea maam akt seammaplïeres saemiengïelesne darjodh.
Sij máhtti aj internehtan duov dáv åhtsåmmotåvråv adnet, ja aj gåvåjt gávnnat.	Dah maehtieh aaj ovmessie ohtsememotovrh gaskeviermesne nåhtadidh, jïh maehtieh guvvieh gaavnedh.
Guhkásåhpadibme	Maajhööhpehtimmie
Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj.	Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan sjeahta maajhööhpehtæmman.
Åhpadiddje vierddi dahkat barggotjielggidusáv man milta oahppe barggi.	Lohkehtæjja tjuara aktem barkoebuerkiestimmiem darjodh man mietie learohkh berkieh.
Sij máhtti åhpadiddjáj vuosedit dav gárvvidum reklábma- jali vuobddemplakáhtav.	Dah maehtieh dam gaervies reklame-jallh doekemesplakatem sov lohkehtæjjese åehpiedehtedh.
Gielladomena	Gïelesuerkie
Gielladomedna máhttá dagáduvvat dan gergas reklábma- jali vuobddemplakáhta gáktuj.	Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh dan gaervies reklame-jallh doekemesplakaten sjiekenisnie.
Dajna de divna guládallama reklábma- jali vuobddemplakáhtaj birra sjaddi sámegiellaj.	Dellie sæjhta ajve saemiestidh reklame-jallh doekemesplakaten bïjre.
Oahppamusá	Learoevierhtieh