12_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8 Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8 Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen. Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 8. daltesisnie barkedh. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase. Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh. Máhtudakmihto Maahtaldahkeulmie Njálmálasj guládallam Njaalmeldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh ságastallat barggoiellema ja bargoj birra barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh. Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmieh Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt. Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh orre baakoeh jïh lahtesh lïeredh. Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra. Dah edtjieh lahtesh barkoej bïjre lïeredh, jïh maehtedh ovmessie barkoej bïjre soptsestidh. Dát merkaj oahppe galggi máhttet: Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh: ådå termajt njuolgadusáj milta dahkat orre teermh darjodh gaavnoes njoelkedassijste njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda njaalmeldh sov aamhtesem mubpide åehpiedehtedh ságastallat virgij ja barggoiellema birra soptsestalledh barkoej jïh barkoejielemen bïjre gárvedit gatjálvisájt åvddånbuktemij gyhtjelassh soejkesjidh akten åehpiedehtemasse Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij. Tjuara væhtide darjodh laavenjostosne learohkigujmie. Mihttomierejåksåma dåbddomerka Væhtah juktie maahtoeulmide jaksedh Árvustallambuojkulvisá Vuesiehtimmie vuarjasjæmman Máhtudakmihto Maahtoeulmieh Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh ságastallat virgij ja bargoj birra barkoen jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas Learohke maahta göökte barkoej bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen aelhkieslaakan Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit. Learohke maahta såemies barkoej jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen, gosse soptseste, buerkeste jïh gyhjtelassh vaestede Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit Learohke maahta jïjnjh barkoej jïh barkoejielemi bïjre soptsestidh, gosse tjïelkeste, buerkeste, digkede jïh gyhtjelassh gihtjie jïh vaestede tjielggit gåhktu ådå terma badjáni jali dagáduvvi buerkiestidh guktie orre baakoeh jijhtieh jallh dorjesuvvieh Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam. Learohke maahta damtijidh jïh buerkiestidh guktie naan teermh jæjhteme Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam. Learohke maahta buerkiestidh guktie jïjnjh ovmessie teermh jæjhteme Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj. Learohke maahta tjïelkestidh guktie jïjnjh teermh jæjhteme, aaj jarkoestamme baakoeh. Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat. Learohke maahta dam nuhtjedh jïh orre teermh darjodh. ienebut ja ienebut sámástit moattelágásj dilijn ja ådå bágojt ja moallánagájt adnegoahtet gïelem jiene-jienebem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh Oahppe sámás muhttijn. Learohke gïelem nåhtede såemies aejkien Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå. Learohke baakoeh baakoegærjesne damtije Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná. Learohke såemies aejkien orre baakoe lahtesh nåhtede Oahppe sámás moattelágásj dilijn Learohke gïelem nåhtede naan joekehts tsiehkine Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes Learohke maahta baakoeh gaavnedh baakoegærjesne jïh baakoeh baakoegærjeste nuhtjedh Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt. Learohke daamtaj jienebh orre baakoeh jïh lahteseh nåhtede. Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn. Learohke gïelem eadtjohkelaakan nåhtede jïjnjh ovmessie tsiehkine. Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat. Learohke maahta sjyöhtehke baakoeh baakoegærjesne gaavnedh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh. Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt. Learohke ahkedh jïjnjh orre baakoeh jïh lahtesh nåhtede. Oahppamdåjma Åvtebarkoe Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet. Åvtelen learohkh barkojne aelkieh, lohkehtæjja maahta åehpiedehtedh naan sïejhme barkoeh, jïh naan dejpeladtje saemien barkoeh. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjome Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå. Baajh learohkem aktem barkoem veeljedh mejnie satne sïjhteme barkedh, jallh akte barkoe mij lea åehpies learoehkasse. Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá. Learohke byöroe baakoeh jïh lahtesh våålese tjaeledh mejtie joe maahta. Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj. Daate repetisjovnem jïh våaromem vadta dan vijriebasse barkose. Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat. Learohkh ussjedellieh mij lea aevhkie lïeredh. Sij máhtti báhkogirjev adnet. Dah maehtieh baakoegærjam nåhtadidh. Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat ? Gie maahta viehkine årrodh sjyöhtehke baakoeh jïh lahtesh gaavnedh ? Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo / moallánagá galggi dagáduvvat / hiebaduvvat. Maahta aaj aevhkies årrodh aktem laavenjostoem tseegkedh Saemiedigkien gïelekonsulentigujmie jis tjuara baakoeh / lahtesh darjodh / sjïehtedidh. Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat. Dan mænngan lohkehtæjja byöroe njoelkedasside buerkiestidh guktie orre baakoeh dorjesuvvieh saemiengïelesne. Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella. Såemies viehkie daesnie: gïella. org. org. Báhkobáŋŋka Baakoebaanghke Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat. Learohke byöroe aktem baakoebaanghkem darjodh jïjtsasse. Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj. Baakoebaanghkem maahta gellielaakan nåhtadidh. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij. Lohkehtæjja maahta veeljedh baajedh learohkh baakoebaanghkem darjodh sjïere aamhtesidie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme akten sjïere barkose, jallh akten sjïere gaarsjelæmman. Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv.. Baakoebaanghke maahta aaj dahkojde, heannadimmide, dååjresidie jnv. ektiedidh. Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj. Baakoebaanghkesne byöroe baakoeh årrodh mah leah vihkeles dan aamhtesasse mejnie learohkh berkieh. Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat. Baakoeh byöroeh alfabeten mietie årrodh. Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Jåarhkh læstojne gosse orre baakoeh båateledtieh. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj. Lohkehtæjja maahta badth tjaeledh dej nöörjen nommh parentesesne. Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu. Læstosne lohkehtæjja maahta maadth-haamoej minngesne lissiehtidh guktie dah vokalh jorkesuvvieh gosse vearbh, substantijvh jallh adjektijvh sojjedibie, vuesiehtimmien gaavhtan: vaedtsedh - vaadtsa gåetie - gåatan onne - unnebe barggat (rgg-rg) – gjøre, arbeide diehto (ht-d) – kunnskap siesstet (sæsstá) – spare Åenehks vuesiehtimmie ektiedamme dan aamhtesasse barkoeh: Oanegis buojkulvis virggetebmáj: Skiemtjesåjhtere Virgge / Yrke Lohkehtæjja Dálkudiddje – lege Viehkiesåjhtere Åhpadiddje – lærer Ööhpehtimmie Viehkkesujddár – hjelpepleier Jollebe ööhpehtimmmie Åhpadus / Utdanning Jåarhkeskuvle Barggosaje / Arbeidsplasser Barkoesijjieh Boarrásijviesso – gamlehjem Voeresegåetie Varresvuodaguovdásj – helsesenter Skiemtjegåetie Skåvllå - skole Baakoekaarhte Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta. Akte jeatjah nuepie lea baakoem veeljedh goh våarome orre baakoeh darjodh, dagkeres baakoekaarhte. Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat. Byöroe learohken daerpiesvoetese sjïehtedidh man gellie baakoeh læstose beaja. Substantijvva Adjektijvh Værbba barkoe Adjektijvva gïetebarkoe Barggo – arbeid Bargge – arbeider Barggovadde – arbeidsgiver Barggo – arbeidsoppgave Barggodahkamus – arbeidsoppgave Barggo – sysselsetting Bargodisvuohta – arbeidsledighet Barggoiellem – arbeidsliv Barggodille – arbeidsforhold Barggokåntåvrrå – arbeidskontor Barggomiella – arbeidslyst Barggosaddje – arbeidsplass Barggi belludahka - Arbeiderpartet barkoes Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat. Lohkehtæjja byöroe aaj learohkidie vuesiehtidh guktie dah byöroeh baakoegærjajgujmie jïh baakoelæstoejgujmie barkedh. Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin. Jïjnjh baakoegærjah gååvnesieh saemiengïelesne, jïh muvhten aejkien tjuara ovmessie baakoegærjine vuejnedh juktie baakoem gaavnedh man mietie ohtsede. Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet. Tjuara learoehkidie lïeredh baakoegærjah nåhtadidh. Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba. Gosse learohke aktem baakoem saemiengïelesne ohtsede, tjuara baakoen baakoeklaassem daejredh, jïh baakoegærjan åeniedimmiem baakoeklaasseste damtijidh, vuesiehtimmien gaavhtan: s. = substantijve jïh v. = vearbe. Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta. Maahta aaj aevhkies årrodh giehtjedidh guktie buerkiestamme aktene daaroen-saemien baakoegærjesne, juktie giehtjedidh mejtie ektiedimmie baakoen jïh sisvegen gaskem. Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá. Dïhte aaj vihkeles gosse learohke voestegh dam nöörjen baakoem ohtsede. Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen. Daesnie maahta fieljh årrodh jis ij baakoen ulmiem giehtjedh aktene saemien-nöörjen baakoegærjesne. Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak. Maahta ojhte jienebh baakoeh årrodh, jïh dellie dah alfabeten mietie tjåadtjoeh. Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu ” gå barggi báhkooahppamijn: Learohkh mahtieh spielem " Baakoebingo " nåhtadidh gosse baakoeh lïerieminie: Gåvvå: Jan Arne Varsi Guvvie: Jan Arne Varsi Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim. Learohkh maehtieh saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh ohtsedidh, ektiedamme dan veeljeme barkose. Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra. Dan mænngan learohkh maehtieh ektesne soptsestidh barkoen bïjre. Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá. Dah maehtieh göökti göökti barkedh, jïh vuesiehtimmien gaavhtan aelkedh gihtjedh mejnie dïhte mubpie barka. Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet. Learohkh edtjieh altese barkoeh njaalmeldh åehpiedehtedh. Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki. Learohkh barkoem åehpiedehtieh dejtie jeatjah learoehkidie klaassesne jallh lohkehtæjjese, jïh daate våaromem vadta akten orre soptsestæmman klaassesne jallh faagelohkehtæjjine. Ietjá dåjma Jeatjah darjomh Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv. Jis gåarede, learohkh maehtieh aktem saemiestæjjam aktene vaeljehke barkosne vaaksjodh, jïh dam gihtjehtidh. Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári. Gihtjehtimmiem maahta mp3-spielerasse bæjjese vaeltedh jallh plearoeh. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj. Maahta minngiebarkoem gellielaakan darjodh. Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimmie Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj. Learohkh maehtieh altese baakoeveahkam lissiehtidh viehkine tjoevtenjebaakojste. Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra ? Maam daarpesje gosse edtja dan aamhtesen bïjre soptsestalledh ? Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv. Daesnie learohkh maehtieh digitale åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie aamhtesem öörnegasse biejedh. Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet. Learohkh mah vielie haestiedihks barkoem daarpesjïeh, maehtieh baakoebuerkiestimmide saemiengïelesne tjaeledh. Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen. Learohkh maehtieh aaj ovmessie guvvieh nåhtadidh goh våarome, guktie dah maehtieh soptsestidh dan bïjre mij lea sjyöhtehke dan vihties tseahkan. Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit. Learohkh maehtieh mobijletellefovnem, mp3-spielerem jallh maam akt jeatjebem nåhtadidh mejnie gåarede bæjjese vaeltedh, jïh baakoeh jïh lahtesh lohkedh mejtie maahta mænngan goltelidh. Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit. Dïhte maahta baakoelïerehtimmiem nænnoestidh. Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket. Gosse learohkh oktegh berkieh, lohkehtæjja maahta soptsestimmieguejmine årrodh. Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat. Lohkehtæjja byöroe aaj aktem seammaplïeres åehpiedehtemem darjodh akten barkoen bïjre, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh gyhtjelassh darjodh akten åehpiedehtemasse. Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj. Lohkehtæjja åehpiedehtemem sjïehtede learohki daltesasse. Árvustallam Faagen vïerhtiedidh Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Vuarjasjimmie iktemeran byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine mah leah lïerehtimmieulmide ektiedamme. Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat. Darjoeh amma væhtide laavenjostosne learohkigujmie. Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji. Digkedh dejgujmie guktie edtja stuerebe baakoeveahkam åadtjodh. Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim ? Daesnie learohkh jïjtje tjuerieh vuarjasjidh: Mij munnjien stuerebe baakoeveahkam vadteme ? Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat. Bievnieh bååstede dej baakoej bïjre mah learohkh baakoebaanghkesne utnieh, jïh aaj dej baakoej bïjre learohkh dorjeme dej vuekiej mietie orre baakoeh darjodh. Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Bååstedebievnese edtja saarnodh maam learohkh haalvoeh, jïh guktie dah byöroeh vijriebasse barkedh. Diededimbuojkulvisá Vuesiehtimmie: bååstedebievnese Dån galga máhttet: Datne edtjh maehtedh: ságastit virgij ja barggoiellema birra barkoejielemen jïh barkoej bïjre soptsestidh Mij la buorre: Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj. Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra. Mij lea hijven: Datne soptsestih jïjnjh sjyöhtehke barkoej bïjre dov ööhpehtimmiegeajnosne Datne murreds gyhtjelassh gihtjih barkoejielemen bïjre Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti. Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah vielie soptsestidh aevhkiej jïh heaptoej bïjre dejnie barkojne, mej bïjre soptsesth. sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt jiene-jienbem gïelem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh Mij la buorre: Dån aktijvalattjat sámásta. Mij lea hijven: Datne gïelem eadtjohkelaakan nåhtedh. Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt. Manne govlem datne ahkedh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaaltah. Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá. Daelie jïjnjh barkoenommh maahtah. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet. Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah jienebidie dejstie baakojste baakoebaanghkesne haarjanidh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh. Iesjárvustallam: Jïjtsevuarjasjimmie: Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat. Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh. 1. 1. Muv virggesuorggeválljim: Mov veeljeme barkoesuerkeste: Majna vuorbástuvviv gå virgev gåvvidiv ? Mejnie lyhkesim gosse barkoem buerkiestim ? Majt vierddiv rievddadit ? Maam byörem jarkelidh ? Mij gåvvidimen vájllu ? Mij fååtese buerkiestimmesne ? Majt vierddiv duoddit ? Maam byörem lissiehtidh ? Gåktu vuorbástuváv tjielggit virggeválljimav ? Guktie lyhkesim barkoeveeljemem buerkiestidh ? Buvtáv gus árvvalimijt åvddånbuktet jus virgge le munji hiebalgis ? Buektehtem åssjaldahkh buektedh mejtie barkoe sjyöhtehke munnien ? 2. 2. Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas. Learohkhe sjyöhtehke ulmieh ahkedh goeresne tjaala, jïh jïjtjemse vuarjesje. Mihtto: Ulmie: Dáv máhtáv vehi: Daam ånnetji maahtam: Dáv máhtáv ållu buoragit: Daam naa hijven maahtam: Dáv máhtáv huj buoragit: Daam joekoen hijven maahtam: 3. 3. Báhkobáŋŋka Baakoebaanghke Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj. Learohki baakoebaanghke maahta badth digitale årrodh. Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli. Dïhte maahta goh maabpa årrodh, jih maam learohkh oktegh jallh ektine lohkehtæjjine vuarjesje. Makkir bágojt li oahppe oahppam ? Mah baakoeh learohkh lïereme ? Makkir bágo li gássjela oahppat ? Mah baakoeh geerve lïeredh ? Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá ? Maam learohke maahta darjodh juktie dejtie geerve baakojde lïeredh ? Majt oahppe vierddi skálman rievddadit ? Maam learohke byöroe jarkelidh maabpesne ? Vuodotjehpudagá Faagen maadth maahtoeh Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no. Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Learohkh digitale baakoegærjah, risten.no, jïh statistihkem barkoej bïjre, ssb.no nåhtadieh. Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav). Learohkh digitale åehpiedehtemeprogrammem nåhtadieh (Open Office Impress, Powerpoint jallh plearoh åehpiedehtemeprogramme). Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki. Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer ’ isnie, Word ’ esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne, jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit. Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Stuerebe baakoeveahka aktem hijven våaromem vadta gosse edtja jïjtsh tjaalegh tjaeledh. Oahppe báhkolisstajt tjálli. Learohkh baakoelæstoeh tjaelieh. Máhttet låhkåt: Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda. Maehtedh lohkedh: Lohkeme jïh goltelimmie leah tjoevtenje orre dååjresidie. Guhkásåhpadibme Maajhööhpehtimmie Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhtööhpehtæmman sjeahta. De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi. Dellie lohkehtæjja aaj maahta aktem åehpiedehtemem darjodh aktede barkoste, guktie learohke åådtje gyhtjelassh disse soejkesjdih. Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev. Learohke maahta sov barkoeveeljemem åehpiedehtedh lohkehtæjjese, jïh lohkehtæjja aktem barkoem åehpiedahta. Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj. Maahta aaj vijriedidh jienebi barkoejgujmie jallh ovmessie tsiehkiejgujmie ektiedamme akten barkose. Gielladomena Gïelesuerkieh Girjjevuorkká ja / jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket. Daesnie maahta gærjagåetiem jïh / jallh gærjagåetien barkijem gïelesuerkine nåhtadidh. Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra. Jis gærjagåetien barkije saemeste, satne maahta govlehtæjjine årrodh, jïh viehkiehtidh bïevnesh barkoej bïjre gaavnedh. Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi. Seamadidie gaajhkesh edtjieh ajve saemiestidh. Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet. Jis studije-bihkedæjja jallh raeriestæjja saemiestieh, byöroe dam meatan vaeltedh barkosne. Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra. Maahta sïejhme bïevnesh vedtedh ööhpehtimmien, barkoej jïh barkoejielemen bïjre. Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat. Jis vaenie saemiegïelen almetjh skuvlen lohkehtæjjan ålkolen, maahta aktem gïelesuerkiem stealladidh barkoenommigujmie akten plakaten bïjre. Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj. Edtja sinsitnine soptsestidh man bïjre plakatesne vuejnieh, jïh ajve saemiestidh. Oahppamusá Learoevierhtieh