13_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 9. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Åhpadimgárvvidus: 9. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 9. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 9. daltesisnie.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Árvustallam bargadahttijn ja jus soajttá gielladomedna li gárvvidusá oase.	Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmie
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv	digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen	saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
adnet mediajt ietjas giellabargon	medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Ulmme bargojn le oahppe galggi máhttet ådåsijt vuogas láhkáj dágástit, ja máttet ietjas vuojnojt åvddånbuktet.	Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh saernieh digkiedidh eensilaakan, jïh maehtedh jïjtsh mielh buektedh.
Bargon oajvváduvvi oahppe báhkobáŋkav jali báhkokártav tebmáj dahkat, gehtja buojkulvisáv 8. dásen.	Juvnehte dah learohkh aktem baakoebaanghkem darjoeh, jallh aktem baakoekaarhtem aamhtesasse, vuartesjh vuesiehtimmiem 8. daltesisnie.
Dát merkaj oahppe galggá máhttet:	Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
tjåvdabágojt ássje sisadnuj tjállet	tjoevtenjebaakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
diedulattjat ja njuolgga ájggeguovddelis ássjes mujttalit	veelelaakan bievnedh aktede sjyöhtehke aamhtesistie
ietjas vuojnov vuogalasj láhkáj tjielggit	sov mielem buerkiestidh eensilaakan
ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit	sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
moattelágásj adjektijvajt adnet gielav sieradittjat	ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem vielie gellielaaketje darjodh
Dagá gájbbádusájt aktan oahppij.	Darjoeh badth væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
Árvustallambuojkulvis:	Vuesiehtimmie vuarjasjæmman:
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmie-ulmie
Oahppe máhttá:	Learohke maahta:
ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet	tjoevtenje-baakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
Oahppe muhtem tjåvdabágojt tjállá	Learohke naan tjoevtenjebaakoeh tjaala
Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá	Learohke jïjnjh vihkeles tjoevtenje-baakoeh tjaala
Oahppe tjállá enemus oasev tjåvdabágojs majt mahttá javllat li hiebalgisá ja ájnnasa	Learohke dah ellen jeenjemes tjoevtenje-baakoeh tjaala mah maehtieh sjyöhtehke jïh vihkeles årrodh
assjev tjielgga ja diedulattjat mujttalit	maehtedh tjïelke jïh veelelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal	Learohke ånnetji beavna aamhtesen sisvegistie
Oahppe ássje oajvvesisanov mujttal	Learohke aamhtesen åejviesisvegen bïjre beavna.
Oahppe ássjev oangit, njuolgga ja tjielgga mujttal	Learohke aamhtesen bïjre beavna ekonomeles, tjïelke jïh veele.
ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit	maehtedh sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Oahppe máhttá muhtem mærráj ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit	Learohke maahta sov mielem ånnetji eensilaakan buerkiestidh
Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit	Learohke maahta sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkás tjielggit ja argumenterit	Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jïh nænnoestidh eensilaakan
ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit	maehtedh sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
Oahppe máhttá juojddáv ietjas vuojnos ietjas árvojs javllat	Learohke maahta maam akt sov mielen bïjre jiehtedh, jïjtsh aarvoej mietie.
Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit	Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jijtjsh aarvoej mietie.
Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit ja dágástallamin vuogas láhkáj dajt adnet	Learohke maahta sov mielem tjïelkestidh jïjtsh aarvojste, jïh dam nåhtadidh aktene eensi digkiedimmesne
máhttet adnet moattelágásj adjektijvajt gielav sieradittjat	ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem jeerehtidh
Oahppe máhttá ietjas vuojnojt gallegasj adjektijvaj tjielggit	Learohke maahta göökte adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh buerkiestidh
Oahppe máhttá ietjas vuojnojt muhtem adjektijvaj sieradus láhkáj tjielggit	Learohke maahta naan adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh tjïelkelaakan buerkiestidh.
Oahppe máhttá ietjas vuojnojt måttijn adjektijvaj huj sieradus láhkáj tjielggit	Learohke maahta jienebh adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh joekoen tjïelkelaakan buerkiestidh.
Åhpadusdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Oahppe galggi ájggeguovddelis ådåsav Sámen median gávnnat.	Learohkh edtjieh aktem sjyöhtehke saerniem gaavnedh Saemien eatnamisnie meedijeste.
Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio ’ as, tv ’ as jali muodulágátjis.	Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan aktem aamhtesem veeljedh aktede plaereste, våhkoeplaereste, gaskeviermeste, raadijoveste, tv-este jallh plearoeh.
Oahppe låhki ássje birra ja tjåvdabágojt tjálli.	Learohkh aamhtesen bïjre luhkieh jïh tjoevtenjebaakoeh tjaelieh.
Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli.	Dejstie tjoevtenjebaakojste dah aktem åenehks referatem tjaelieh aamhtesen sisvegen bïjre.
Das maŋŋela galggi sij ietjasa vuojnov dán ássje birra subtsastit.	Dan mænngan edtjieh soptsestidh sov vuajnoen bïjre aamhtesasse.
Vijdábut galggi oahppe oassálasstet temá birra dágástallamin.	Vijriebasse learohkh edtjieh meatan årrodh aktene digkiedimmesne aamhtesen bïjre.
Maŋŋel gå ássjev li dágástallam, máhtti oahppe tevstav tjállet degu tjoahkkájgæsos..	Mænngan aamhtesem digkiedamme, learohkh maehtieh aktem tjaalegem darjodh goh iktedimmie.
Máhtti aj låhkkijtjállagav tjállet.	Jallh dah maehtieh aktem lohkijetjaalegem tjaeledh.
Oahppe vierddiji adjektijvajt adnet gå galggi sijá vuojnojt ådåsij birra tjielggit, galla ienebut gå buorre / nievrre.	Dah learohkh byöroeh adjektijvh nåhtadidh juktie buerkiestidh maam dah tuhtjieh saernien bïjre, amma vielie tjaeledh enn hijven / nåake.
Bágo ma li ávkálattja: miellagiddis, hásstáliddje, diedulasj, suohtas, guhkálasj, geldulasj, alvadahtte, jáhkedahtte jnv..	Daah baakoeh gujht aevhkies: murreds, haestiedihks, bievnedihks, lustes, ovrovne, bååhperihks, ovjaehkeles jnv..
Vijdábut oahppi oahppe tjielggit manen sijá vuojnno le nav gåk le.	Vijriebasse learohkh aaj lïerieh buerkiestidh mannasinie dam tuhtjieh.
Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin.	Gaavnh sjïehteles sæjroeh plaerijste jallh plearoeh dan darjomasse.
Dála li biele Ávvir ávijsas:	Daesnie naan sæjroeh dehtie plaereste Ávvir:
Gåvvå: Jan Arne Varsi	Guvvie: Jan Arne Varsi
Ietjá åhpadusdåjma	Jeatjah lïerehtimmiedarjomh
20 gatjálvisá ådåsa birra	20 gyhtjelassh akten saernien bïjre
Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål.	Daate darjome lea goh tv-jallh raadijoveprogramme 20 gyhtjelassh.
Åhpadiddje jali akta oahppijs gávnná ådåsav.	Lohkehtæjja jallh learohke aktem saerniem ohtsede.
Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra.	Dïhte maahta akten almetjen jallh heannadimmien bïjre årrodh.
Akta gatját, ja sujsta gæssta gatjádi máhttá jur vásstedit le, jali ij le.	Akte gihtjie, jïh dam maam gihtjie, ajve åådtje jaavoe jallh ijje vaestiedidh.
Sån gut gatját, galggá gæhttjalit gávnnat riekta vásstádusáv, dánna riekta ådåsav, åvddål gå divna gatjálvisá li gietjen.	Dïhte mij gihtjie, edtja pryövedh reaktoe vaestiedassem gaavnedh, daesnie reaktoe saernie, aarebi gaajhkh gyhtjelassh gihtjeme.
Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat.	Saemiengïelen gaavhtan daate akte aevhkies darjome ihke gyhtjelasse jïh vaestiedasse seamma vearbem utnieh, jïh dam maahta haarjanidh learoehkigujmie:
Er det en mann ?	Akte ålma ?
Snakker han samisk ? – Ja / nei.	– Jaavoe / ijje Saemien soptseste ?
Le gus sámegielak ? – Le / ij la.	- Dïhte soptseste / ij soptsesth
Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla.	Noehtesaemien gïelesne jïjnjh tjoejefijlh sjïdteme.
Julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le binnep, valla muhtema galla gávnnuji.	Luvlesaemien jïh åarjelsaemien eah dan jïjjh utnieh, bene muvhth gååvnesieh.
Gå galggá tjadádit dáv gárvvidusáv da hæhttu adnet prográmmajt: iTunes, Media Player, Mp3-spiller, Audacity ja jiednabáddimprográmmav.	Juktie daam soejkesjem tjïrrehtidh tjuara daejtie programmide nåhtadidh: iTunes, Media Player, Mp3-spielere, Audacity jïh programmh mejgujmie tjoejem bæjjese vaalta.
Viehtja iTunes nehtas.	Leessh iTunes våålese.
Prográmman dåhkki diŋŋgut radio ja tv-prográmmajt gåhtjos podkast ’ a baktu.	Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast ’ en baaktoe.
Duola degu Izu jali ådåsa.	Vuesiehtimmien gaavhtan Izu jïh Oddasat.
Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan.	Gosse programmide våålese leesseme, maahta dejtie akten mp3-spielerasse sertedh, jallh maahta vuejnedh jïh goltelidh programmide daatesne.
Jus le cd ’ a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet.	Jis cd-h åtna, maahta dejtie daatovrisnie nåhtadidh.
Oahppe máhtti jiednafijla jali tv-prográmma vuodon ietja reportassjav jali muodulágátjav dahkat.	Learohkh maehtieh dejstie tjoejefijlijste jallh tv-programmijste jïjtje reportasjh jallh plearoeh darjodh.
Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan.	Learohkh maehtieh jïjtsh tjoejefijlh darjodh tjoejespealadimmieprogrammi baaktoe, mah leah gaajhkine daatamaasjinine.
Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat.	Learohkh maehtieh aaj jïjtsh tjoejefijlh darjodh mp3-spielerisnie.
Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet.	Programmesne Audacity maahta tjoejefijlh bietskiedidh, jis ij sïjhth gaajhkem nåhtadidh.
Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá.	Dah tjoejefijlh, mejtie dah learohkh darjoeh, maehtieh gaervies dorjesh årrodh, mejtie lohkehtæjja vuarjesje.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
Åhpadiddje vierddi diededit oahppijda dan birra gåktu li ássjev válljim ja man ájggeguovddelis dat le.	Lohkehtæjja byöroe bååstede learoehkasse bievnedh learohki veeljeme aamhtesen bïjre, jïh man sjyöhtehke aamhtese lea.
Dágástit aj oahppij gåktu sij ássjev gávnnin, ja manen sij dav válljijin.	Digkedh aaj learohkigujmie guktie dah dam sjyöhtehke aamhtesem gaavnin, jïh mannasinie dam veeljin.
Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam.	Baajh learoehkidie jïjtje soptsestidh maam barkosne lïereme.
Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam.	Vuarjasjimmesne iktemearan lohkehtæjja maahta bååstedebïevnesh vedtedh våaroemisnie dejstie væhtijste mej bïjre åvtelhbodti seamadamme.
Dibde oahppijt árvustallat makkir árvojt ássje åvdet, ja makkir árvojda oahppe ietja dættov biedji.	Baajh learohkh jïjtje vuarjasjidh mah aarvoeh aamhtese skreejrie, jïh mah aarvoeh learohkh jïjtje tjïerteste.
Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta.	Bievnieh learoehkidie mij joekehts aarvoeh, jïh guktie aarvoeh maehtieh joekehtslaakan vååjnedh, ovmessie vuajnoen mietie.
Árvustallambuojkulvisá:	Vuesiehtimmieh, bïevnesh bååstede:
Máhtudakmihto	Maahtoeulmie
Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet:	Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh:
dágástit, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas dádjadusájt ja vuojnojt	digkiedidh, buerkiestidh jïh jïjtsh mielh jïh vuajnoeh buektedh
Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri.	Mij hijven: Datne tjïelkelaakan dov mielem buaktah Manne tuhtjem datne dov vuajnoeh hijvenlaakan buerkesth Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah dov mielh buektedh vielie jeereldihkie baakoejgujmie
dágástit ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen	saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh digkiedidh Saemien eatnamisnie
Mij la buorre: Dån gávnni hiebalgis ådåsav.	Mij hijven: Datne aktem sjyöhtehke saerniem gaavnih.
Dån mujttala ássjev buoragit.	Datne aamhtesen bïjre eensilaakan soptseste.
Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut tjielggit duov dáv vuojnov ássje birra.	Datne maahtah vielie kreajnoehtidh aamhtesen joekehts vuajnoej bïjre.
Iesjárvustallat åhpadusmihtojt	Jïjtsevuarjasjimmie lïerehtimmieulmeste
Dála le buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat:	Daesnie akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasjidh:
Dån galga máhttet:	Datne edtjh maehtedh:
Dáv máhtáv vehi:	Daam ånnetji maahtam:
Dáv máhtáv ållu buoragit:	Daam naa veele maahtam:
Dáv máhtáv huj buoragit:	Daam joekoen hijven maahtam:
tjåvdabágojt ássje birra tjállet	tjoevtenjebaakoeh akten aamhtesasse tjaeledh
tjielgga ja diedulattjat mujttalit	veele jïh tjïelkelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
ietjat vuojnov árvoj hárráj duolla tjielggit	dov vuajnoem buerkiestidh eensilaakan jïh aarvoej mietie
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Muhtem oahppijda le nuoges hásstalus gávnnat ássje oajvvesisanov ja dav njálmálattjat mujttalit.	Maahta nuekie haestiedihks årrodh muvhtide learoehkidie aamhtesen åejviesisvegem gaavnedh, jïh dan bïjre soptsestidh.
Tæksta vierddi oahppe dássáj hiebaduvvat.	Byöroe tjaalegem sjïehtedidh learohki daltesasse.
Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan.	Muvhtide learoehkidie maahta nuekie årrodh aktem mielem gaavnedh.
Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti.	Dam åenehkslaakan njaalmeldh åehpiedehtieh.
Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat.	Learohkh maehtieh viehkiem åadtjodh raajesh darjodh.
Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas... Åvdemusát muv mielas le.…Oajvveulmme ássjen le … Vijdábut le muv vuojnno … Dat mij la buorre dán ássjen le….Masi mån iv lijkku le … Dat mij la miellagiddis le ….	Uvtemes tuhtjem …. Åejviepoenge aamhtesisnie lea….Vijriebasse vienhtem …. Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea … Dam im lyjhkh lea …. Dïhte mij lea murreds lea ….
Muhttijn la dárbbo oahppev viehkedit vuosedit buorep ja nievrep bielijt ássjen.	Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh learohkem viehkiehtidh mielh gaavnedh mah leah akten aamhtesen mietelen jïh vuestelen.
Åhpadiddje máhttá dibddet oahppev gávnnat ássjev gånnå le tæksta sige sámegiellaj ja dárogiellaj, nåv vaj oahppe gudi sierralágásj viehkev dárbahi máhtti dav dárogieltevstas oadtjot.	Lohkehtæjja maahta baajedh learohkem aktem aamhtesem gaavnedh mij tjåådtje dovne saemien jïh nöörjen gïelesne, guktie learohkh mah vielie viehkiem daarpesjieh, maehtieh viehkiem åadtjodh dehtie nöörjen tjaalegistie.
Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen.	Learohkh maehtieh digkiedimmiem stuvredh jïh jïjtje stavrine årrodh.
Muhtem oahppijda le gássjel ietjasa vuojnojt åvddånbuktet.	Muvhtide learoehkidie maahta geerve årrodh jïjtsh mielh buektedh.
Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc ’ a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la ?	Learohkh maehtieh våaromem vaeltedh aktene vihties tsiehkesne jallh råållesne, gosse satne edtja vuajnoeh tjïelkestidh jïh buerkiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan pc-åtnoen bïjre skuvlebarkosne: Mah aevhkieh jïh viesjiesvoeth leah gosse pc-em skuvlebarkosne nåhtede ?
Makkir la duv vuojnno ?	Maam datne vienhth ?
Oahppe máhtti gæhttjat ja gulldalit ådåsijt ja dan láhkáj gárvedit ietjasa.	Learohkh maehtieh åvtelhbodti disse haarjanidh gosse saernieh vuartasjieh jallh saemien saernieh goltelieh.
Sij galggi mujttet guokta lågev bágo majt galggi tjálestit, bágo majt unnán dåbddi jali ållu amás bágo.	Dah edtjieh göökteste, luhkie baakojde krööhkestidh mejtie edtjieh baakoeh våålese tjaeledh mejtie ånnetji demtieh, jallh baakoeh mah eevre ovnohkens.
Muhtem oahppe måvtåstuhttemijn nuppengielan vájvástuvvi.	Såemies learohkh skraejrine dåårreseminie, mubpiegïelesne.
Photostory ’ av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat.	Jis Photostory ’ m nåhtede, barkoe maahta lustebe sjïdtedh.
De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá.	Dellie learohke maahta såemies guvvieh jïjtje vaeltedh, jïh dejtie nåhtadidh aktem åenehks vaajesem darjodh, maam njaalmeldh åehpiedahta.
Photostory le nåvku ja álkke adnet, ja danna dåhkki tevstav gåvåjda lijmmit.	Photostory namhtah, jïh aelhkie nuhtedh, jïh maahta teekstem guvvide lijmesjidh.
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj guládallam le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Njaalmeldh soptsestalleme lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttet adnet digitála ræjdojt: Oahppe galggi máhttet åhtsåt internehtan hiebalgis diedojt ma gulluji ássje sisadnuj.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh edtjieh maehtedh gaskeviermesne sjyöhtehke bïevnesh ohtsedidh, ektiedamme aamhtesen sisvegasse.
Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt.	Dah aaj maehtieh åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie vuajnoeh jïh aarvoeh öörnegen mietie buektedh.
Dát máhttá vuodon åvddånbuktemij.	Dïhte maahta våaroeminie årrodh akten åehpiedehtemasse.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli tjåvdabágojt ja referátajt, systemátiseriji, ájádusrájdojt / ájádusájt ja argumentajt maŋenagi dágástallamin tjálesti.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjoevtenjebaakoeh jïh referatem tjaelieh, åssjaldahkh öörnegen mietie biejieh, jïh vuajnoeh våålese tjaelieh gosse digkedeminie.
Guhkásåhpadibme	Maajhööhpehtimmie
Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj.	Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta.
Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin.	Learohkh maehtieh seamma soejkesjem dåeriedidh goh bijjielisnie buerkiestamme.
Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat.	Jallh learohkh maehtieh aktem tv-reportasjem darjodh.
Sij ássjev åvddånbukti, ja åhpadiddje máhttá ådåslåhkken studion liehket.	Dah aamhtesem åehpiedehtieh, jïh lohkehtæjja maahta saernielohkehtæjjine årrodh studijovesne.
Ådåslåhkke gatját reporteris gut vásstet.	Saernielohkehtæjja reporterem gihtjie, mij vaestede.
Dát aj nuppe guovlluj máhttá dagáduvvat.	Dam maahta aaj båastode darjodh.
Gielladomena	Gïelesuerkie
Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij.	Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh ektiedamme saemien saerniejgujmie.
Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan.	Maahta saemien plaerieh, raadijove- jïh tv-saadtegh jallh saerniesæjroeh gaskeviermesne årrodh.
Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit.	Baajh learoehkidie jaabnan saernijste saarnodh åenehkslaakan.
Divna guládallama li sámegiellaj.	Edtja aajve saemiengïelesne soptsestidh.
http://nuorajtv.no /	Learoevierhtieh