14_undervisningsopp.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 10. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Åhpadimgárvvidus: 10. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 10. daltesisnie barkedh.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase.	Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet.	Daate ööhpehtimmiesoejkesje vuartesje guktie maahta aktem gamte baakoeveahkam dåårrehtidh, jïh guktie dam dejnie ovmessie njaalmeldh råålline nåhtede.
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmie
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte	buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj	bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.	Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.	Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.	Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Ietjá hiebalgis máhtudakmihto	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji.	Tjïelkestahta lïerehtimmieulmide lïhkebe dejnie ovmessie tsiehkine mah learohkh jïjtje veeljieh.
Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi.	Daesnie naan sïejhme lïerehtimmieulmieh vuesehte, jïh lïerehtimmiedarjomisnie tjïelkebe vuesiehtimmieh våajnoes.
Oahppe galggá máhttet:	Learohke edtja maehtedh:
sámástit stuorra báhkoboanndudagájn	aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
dilij milta åvddånbuktet	soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
ietjas gielav sieradit	sov gïelem jeerehtidh
tjielggit guovtegielalasjvuodav ja giellaåvddånimev, árvustallambuojkulvisájt ja njálmálasj máhtudahkav	guektiengïelevoetem jïh gïeleevtiedimmiem buerkiestidh
árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá	Vuesiehtimmieh: vuarjasjimmievæhtah, njaalmeldh maahtoe
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Dáv máhtáv vehi:	Daam ånnetji maahtam:
Dáv máhtávållu buoragit:	Daam naa hijven maahtam:
Dáv máhtáv huj buoragit:	Daam joekoen hijven maahtam:
Dån galga:	Datne edtjh:
adnet stuorra báhkoboanndudagáv	aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
Mujna le unnes báhkoboanndudáhka	Mov baakoeveahka onne.
Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka	Mov akte naa stoerre baakoeveahka.
Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka	Mov akte joekoen hijven baakoeveahka
buorre sieradus gielajn ságastit dilij milta	jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta	Maahtam ånnetji soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit	Maahtam soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta jïh naa veele.
Mån máhtáv dilij milta buorre sieradus gielajn buoragit ságastit	Maahtam joekoen jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Åhpadusdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
1. oasse	Åvtebarkoe
a.)	Bielie 1
Dibde oahppijt guhtik gålmmå gatjálvisá dahkat d.d. giela birra.	a) Baajh fïereguhte learohke golme gyhtjelassh darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gïeli bïjre.
Dát bajet temáv.	Daate viehkehte aamhtesem sjyöhtehke darjodh.
Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit: Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá ?	Jis daerpies, lohkehtæjja maahta learoehkidie gyhtjelassigujmie viehkiehtidh: Maahtah naan gïelh neebnedh mah aarkebiejjien dåastoeh ?
Man álu sámásta juohkka biejve ?	Man daamtaj saemesth fïerhten biejjien ?
Manen la sámegiella ájnas ?	Mannasinie saemien vihkeles ?
b.) Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav.	b) Baajh learoehkidie musihkem goltelidh, guvvieh vuartasjidh jallh plearoeh.
Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt	Dah sijjen åssjaldahkh jïh domtesh våålese tjaelieh, jïh tjaelieh vuesiehtimmien gaavhtan vearbe, substantijve jïh adjektijve.
c.) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá.	c) Darjoeh aktem baakoespïelem åvtelen åejviedarjome aalka.
Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat.	Spïelesne edtja baakoeh jïh lahtesh buerkiestidh bielelen jïjtjehke åejviebaakoem nåhtadidh.
Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj.	Darjoeh kåarhth baakoejgujmie mah leah ektiedamme learoesoejkesjeålman buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh, jïh guktie jïjtse gïele jïh kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh ektine jeatjabigujmie.
Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot.	Dah baakoeh kåarhtine edtjieh ajve saemiengïelesne årrodh.
Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá.	Mah baakoeh dan darjomasse veeljie, sjïehtede learoehkidie.
Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat.	Maahta badth kåarhtide lamineredh, dellie gåarede dejtie jaabnan nåhtadidh.
Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot:	Daesnie vuesiehtamme naan baakoeh mah maehtieh kåarhtine årrodh:
Giella (språk)	Laavenjostoe
Kultuvrra (kultur)	Daaroehtimmie
Dánna gåvvidum kårtåj:	Daesnie kåarhtigujmie vuesiehtamme noerhtesaemien:
Gåvvå: Jan Arne Varsi	Guvvie: Jan Arne Varsi
2. oasse	Bielie 2
Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat.	Juktie haarjanidh gyhtjelassh darjodh maahta gihtjemetjoevtenjem nåhtadidh.
Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat.	Aktene gihtjemetjoevtenjisnie dellie vaestiedassem jeahta, jïh dle learohkh edtjieh gyhtjelassh darjodh vaestiedassese.
Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi.	Lohkehtæjja maahta gaervies goerh darjodh mejtie jaabnan nåhtede lïerehtimmiedarjominie.
Buojkulvis Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket.	Vuesiehtimmie Vaestiedasse Saemiedigkie, jïh sjïehteles gyhtjelassh maahta årrodh:
Mij la Kárásjågån ?	Mij lea Karasjohkesne ?
Mij almmalattjat rabáduváj jagen 1989 ?	Maam byjjeslaakan rihpesti 1989 ?
Sámedigge	Saemiedigkie
Gånnå li 39 ájrrasa ?	Mij 39 tjirkijh åtna ?
Gåvvå: Jan Arne Varsi	Guvvie: Jan Arne Varsi
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Ságájdahttemav dahkat	Gihtjehtimmiem darjodh
Ságájdahttet	Gihtjehtidh
Ságájduvvat	Gihtjelgidh
Ságájdahttemis mujttalit	Aktede gihtjehtimmeste soptsestidh
Oahppe galggi gárvedit ságájdahttemav, tjadádit dav ja oajvvesisanov ságájdahttemis mujttalit.	Learohkh edjtieh aktem gihtjehtimmiem soejkesjidh, dam tjïrrehtidh jïh åejviesisvegem destie saarnodh.
Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni.	Gosse daejnie barkeminie learohkh edtjieh vuerkiehtidh guktie govlesadtemetsiehkie gïelem tsevtsede.
Man birra galggi oahppe gatjádit ?	Man bïjre edtjieh learohkh gihtjedh ?
Gåktu galggi gatjádit ?	Guktie edtjieh gihtjedh ?
Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet.	Maam tjuerieh darjodh juktie nuekies veele soptsestidh ?
Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt.	Darjoeh ovmessie råållah learoehkidie, jallh baajh dejtie meatan årrodh veeljedh, jïh råållah haamoedidh.
Máhttá liehket mánná sáme / dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam.	Vuesiehtimmien gaavhtan, akte learohke maahta akte maana årrodh aktene saemien / nöörjen maanagiertesne, jallh akte geerve saemie mij saemien lïereme goh geerve.
Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra.	Aktem noerem maahta gihtjehtidh åtnoen bïjre dagkerh slang-baakojste, jallh maahta aktem aahkam gihtjehtidh daaroehtimmien bïjre.
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá.	Learohkh mah aktem hijven evtiedamme gïelem jïh lahteseabparatem utnieh, dejtie maahta haestedh gihtjehtimmiem tjïrrehtidh viehkine dan vaenie tjaaleme gyhtjelassijste goh gåarede.
Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat.	Dejtie learoehkide mah viehkiem daarpesjieh maahta ållesth gyhtjelassh darjodh åvtelhbodti.
Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj.	Learohkh maehtieh filmadidh jallh gihtjehtimmide digitale-laakan sijse spealadidh goh våarome dan vijriebasse barkose.
Oahppe máhtti ságájdahttet mánájt vuolep dásijn.	Learohkh maehtieh aaj maanah vuelege skuvledaltesisnie gihtjehtidh.
Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam.	Dïhte aaj sjïehtedamme gïelem kreava.
Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio ’ an jali tv ’ an.	Maahta dejtie learoehkidie haestedh, mah laavenjassem hijvenlaakan haalvoeh aktem reportasjem darjodh gihtjehtimmeste, mij edtja seedtesovvedh raadijovesne jallh tv-esne.
Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt.	Maahta dejtie learoehkidie haestedh mah hijvenlaakan saemiestieh, vaajesh lohkedh jïh måjhtajidh.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
Diededimbuojkulvisá:	Vuesiehtimmieh: bååstedebïevnesh:
Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet	Maahtoeulmieh Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti	buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
Mij le buorre: Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken.	Mij lea hijven: Datne hijven vuesiehtimmieh gaavnh guktie gïele jïh kultuvre gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh Saemien eatnamisnie, joekoen saemiej jïh daaroej gaskem.
Majt máhtá buoredit: Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti	Maam maahtah bueriedidh: Datne byöroeh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie gïelh jïh kultuvrh saemiej gaskemsh dejnie joekehts saemiej dajvine gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh.
stuorra báhkoboanndudagáv adnet ja njálmálattjat sieradus ja hiebalgis láhkáj dilij hárráj åvddånbuktet	aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh, jïh sov njaalmeldh daajroeh jeerehtslaakan buektedh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Mij le buorre: Dujna le stuorra báhkoboanndudahka. Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan.	Mij hijven: Datne aktem stoerre baakoeveahkam haalvoeh Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah gïelem buerebe jeerehtidh gosse gihtjehtimmeste refererh.
Iesjárvustallam	Jïjtsevuarjasjimmie
Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat:	Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh:
Muv ságájdahttem:	Mov gihtjehtimmie:
Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella ?	Mah gyhtjelassh hijven jïh jeereldihkie gïelem utnin ?
Majt ittjiv vásstádusájs dádjada ?	Maam idtjim vaestiedassijste guarkah ?
Majt ådåsis dárbajiv tjielggiduvvat ?	Maam daarpesjim ikth vielie govledh ihke guarkedh ?
Oahppe máhttá ietjas åvddånimev tjielggit.	Learohke maahta sov evtiedimmiem buerkiestidh.
Oahppe galggi árvustallat majt sij ajtu máhtti ja bukti ja majt li oahppam.	Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv.	Juktie dam gaavnehtidh learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn.	Learohkh goerem dievhtieh åvtelen lïerehtimmiedarjominie aelkieh.
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dihte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe gatjálvisájt hábmedi.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh gyhtjelassh darjoeh.
Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli.	Dah vaestiedassh tjaelieh gyhtjelasside ahkedh, jïh referath tjaelieh.
Gielladomena	Gïelesuerkieh
Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali.	Daan soejkesjasse lohkehtæjja maahta pryövedh almetjh gaavnedh mah saemiestieh voeresegåetine, noeredåehkine, prihtjhgåetine, dållebealesne, jeanoebealesne jallh plearoeh sijjine, mejgujmie dah learohkh maehtieh soptsestidh.
Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra.	Seamadidie soptsestidh akten vihties aamhtesen jallh vihties dåeriesmoeren bïjre.
Divna guládallama galggi sámegiellaj.	Edtjieh ajve saemiestidh.
Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden. Madin slávggá le badjen da divna sámásti.	Jis ajve klaassen tjiehtjelem nåhtede, maahta aktem saemien saevegem utnedh maam buartan / lohkehtæjjabuartan beaja.
Anta Pirak: Jåhttesáme viessom, girjje ja cd ’ a.	Dellie gaajhkesh saemiestieh dan guhkiem saevege bijjene.
http://lul.skrivebua.no /	Learoevierhtieh