15_eksempler-pa-sprakdomener.html.xml

Udir.no - Gielladomena	Udir.no - Gïelesuerkieh
Gielladomena	Gïelesuerkieh
Gielladille Sámen moatten láhkáj ij la tjielgga.	Gïeletsiehkie Saemien dajvesne lea gellielaakan mujvies.
Moattes máhtti gielav njálmálattjat valla e máhte tjállet.	Jeenjesh maehtieh soptsestidh bielelen maehtedh tjaeledh.
Moattes dádjadi gielav valla e sáhkada.	Jeenjesh gïelem guarkoeh bielelen dam maehtedh soptsestidh.
Moattes sihti gielav oahppat.	Jeenjesh sïjhtieh gïelem lïeredh.
Sæmmi bále le geográfalasj sieradusá.	Seamma aejkien lea geografeles joekehtsvoeth.
Guovdásj sáme guovlojn gullu sámegiella juohkka sajen, valla ietjá sajijn sámásti jur muhtem fámilja.	Voernges, saemien dajvine saemien gaajhkem lehkiem govlh, bene såemies sijjine saemeste ajve naan gille fuelhkine.
Mij åhpadussaj guosská, li hásstálusá åvdemusát mánájt ja nuorajt oadtjot njálmálattjat guládallen ja dåjmalattjat guovtegielagin.	Lohkehtimmesne lea dah haestemh uvtemes maanide jïh noeride skreejredh njaalmeldh gaskesadtedh jïh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh.
Sij de dárbahi buorre sáhkadambájkijt, ulmutjijt ja dilijt gånnå gulli gielav ja máhtti sámástit.	Dellie daarpesjieh hijven sijjieh, almetjh jïh tsiehkieh juktie gïelem dåastodh jïh dam nåhtadidh.
Dá dán bagádallamin gielladomednan gåhtjoduvvi.	Dam gohtje daennie bihkedimmesne goh gïelesuerkieh.
Åvvå væráldin li moattegielak sebrudagá gånnå ieneplågo giella le vuostasjgiellan. Duohta le, ij nágin tijmma vahkkuj le nuoges oahppat unneplågo gielav vaj dat oahppijda sjaddá viesso giellan.	Vihtiestamme jienebegïelen siebriedahkijste, gaajhkine bieline veartenistie, dejtie learoehkidie mah jienebelåhkoegïelem voestesgïeline utnieh, dellie eah naan tæjmoeh våhkoen nuekies jis dah edjtieh unnebelåhkoegïelem lïeredh goh eadtjohke gïele.
Gå sámegiella åhpaduvvá nubbengiellan, le dákkir åhpadusvuohke årrum dábálasj ja le vil uddnik.	Daam maallem nåhtadamme mubpiegïelelohkehtimmesne saemien gïelesne, jïh dam annje daan biejjien nåhtede.
Máhttá javllat, dát le gienes åhpadusvuohke. Dákkir vuohke de årru hárinissan gå skåvllå galggá årrot ræjddo jårggålit giellamålssomav.	Daate akte viejhkies lohkehtimmiemaalle, jïh tjuara badth dannasinie daam maallem goh aktem heaptoem vuejnedh, jis skuvle edtja akte radtjoes dirrege sjïdtedh jis edtja gïeleåtnoem målsodh. (Todal, 2002).
Sierraláhkáj dát boahtá vuojnnusij oarjjelsáme dáfojn gånnå li ienep nubbegielak oahppe ienni gå vuostasj gielaga.	Dam veelelaakan dennie åarjelsaemien dajvesne vuajna, mij jienebh mubpiegïelelearohkh utnieh goh voestesgïelelearohkh.
Jus mij galggap sámegielav bisodit ja nannit nubbegiel åhpadusá baktu, de vierddiji oahppe oadtjot nannusap guovtegielak modellajt sæmmi vuoge milta gåktu ietjá rijka Europan ásadi nubbegiel åhpadusáv iemeårroj unneplågo gielajt.	Edtjebe saemien vaarjelidh jïh nænnoestidh viehkine mubpiegïeleööhpehtimmeste, learohke tjuara faalenassem åadtjodh nænnoesåbpoe guektiegïelen maallijste, naemhtie guktie jeatjah laanth Europesne mubpiegïelelohkehtimmiem öörnedieh dejtie aalkoealmetji unnebelåhkoegïelide.
Buoremusát lij jus åhpadus divna fágajn luluj årrot sámegiellaj.	Dïhte mij lea bööremes lea lohkehtimmiem åadtjodh gaajhkine faagine saemien gïelesne.
Giellaháldadusguovloj ålggolin ælla nav moadda skåvlå ma li dáv tjadádam. Sivva dási le árbbedábálasj organiseridum sámegielåhpadus, sámegielak åhpadiddje vánesvuohta, binná oahppamnævo sámegiellaj fágajn ja binná oahppe juohkka skåvlån.	Dej saemien gïelereeremedajvi ålkoli lea vaenie skuvlh mah dam tjïrrehtamme, ihke saemienlohkehtimmie båeries vuekien mietie öörnesåvva, vaenie lohkehtæjjah mah saemiestieh, vaenie learoevierhtieh saemiengïelesne faagine, jïh vaenie learohkh fïerhtene skuvlesne.
Huoman le máhttelis ásadit åhpadusáv nannusap giellalávgoj hámijn ienni gå uddni, ietjá bágoj javladum, vijdedit sámegielak domenajt bájkálasj gájbbádusáj milta.	Læjhkan gåarede lohkehtimmiem öörnedidh akten nænnoesåbpoe gïelebiesiemaallen mietie goh daan biejjien, dsj. dejtie saemiengïelen suerkide vijriedidh dejstie voenges tsiehkijste.
Gielladomenabuojkulvisá	Vuesiehtimmieh; gïelesuerkieh
Sámeladnja máhttá ásaduvvat skåvlån sáme ståhkusij, girjij, musihkaj, biktasij, duojij ja ietjá rustigij, duola degu låvdagoahte tjiegan ja låvdagoahte ålggon.	Maahta aktem tjiehtjelem öörnedidh goh akte saemien tjiehtjele, savka, skuvlesne, saemien stååkegaevniejgujmie, gærjah, musihke, vaarjoeh, duedtie jïh jeatjah dirregh, goh låavth-gåetie aktene roenesne jïh låavth-gåetie ålkone.
Ladnja ja låvdagoahte aneduvvi aktelasj.	Tjiehtjele jïh låavth-gåetie åtnasuvvieh jaabnan.
Gå oahppe li danna de ságasti sij jur sámegiellaj, rumájgielajn jali ij.	Gosse learohkh desnie, dah ajve saemiestieh, meatan jallh bielelen kråahpen gïeline.
Sij vierddiji ålgusjbælláj mannat gatjádittjat dárruj.	Dah tjuerieh olkese vaedtsedh jis edtjieh nöörjen gïelesne gihtjedh.
Oahppijn máhttá aj sierra subtsastambåddå gånnå åhpadiddje jur sámás ja aj vuoset bágoj sisanov gåvåj subtsasdahttijn.	Learohkh aaj maehtieh aktem vihties soptsestimmiebodtetjem utnedh, gusnie lohkehtæjja ajve saemeste jïh kanne vuesehte baakoej ulmiem guvviejgujmie gosse soptseste. ”
De sjaddá " time out " jus dárogiella galggá aneduvvat.	Time out ” sjædta jis edtja daaroestidh.
Gesi ij le máhttelis sierra ladnja, máhttá dagáduvvat plakáhtta jali ietjá dåbddomerka ma vuojnnuji gå ladnja galggá årrot gielladomedna jali sámegielak ladnja.	Dejtie mah eah aktem tjiehtjelem utnieh, maahta plakatem darjodh, jallh maahta jeatjah væhtah nåhtadidh gosse tjiehtjelem gïelesuerkine jallh saemiengïelen tjiehtjielinie nåhtede.
Ietjá buojkulvis le dahkat sáme giellabájkev jali gielladomenav le oadtjot vuorasulmutjijt jali ietjá resurssaulmutjijt gejt oahppe máhtti duolloj dálloj guossidit.	Akte jeatjah vuekie aktem saemiengïelen sijjiem jallh aktem gïelesuerkiem darjodh, lea båeries almetjh jallh jeatjah saemiengïelen almetjh nåhtadidh, gusnie learohkh maehtieh guessine minnedh jaabnan.
Sij aj, dá ulmutja, guossidit oahppijt skåvlån.	Molsehthlaakan dah maehtieh learohki luvnie guessine mïnnedh skuvlesne.
Dánna dåhkkiji praktihkalasj dahkamusá aneduvvat vuodon guládallamin, duola degu sáme biebbmo, duodje jali juojgos, lávlla / lávllajuohkusa jali muoduklágátja.	Daesnie maehtieh dæjpeles darjomh nåhtadidh goh våarome gaskesasse, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, duedtie jallh vuelie, laavlome / saalmedåehkieh jallh plearoeh.
Vuollelin tjuovvu gielladomednabuojkulvisá ma máhtti nannit giellaåhpadusáv sámegieloahppijda.	Vuelielisnie lea vuesiehtamme naan gïelesuerkieh mah sïjhtieh meatan årrodh gïeleööhpehtimmiem nænnoestidh dejtie saemien learoehkidie.
Vaj buoremus vájkkudusáv giellaåhpadusás oadtjot vierddi åhpadiddje organiserit dav nav vaj oahppe fáladuvvi ienemus domenajs nammadum vuollelin.	Juktie bööremes illedahkem åadtjodh gïelelohkehtimmeste, lohkehtæjja byöroe dam öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh dan jïjnjh suerkieh goh gåarede åadtjoeh mah leah vuelielisnie neebneme.
Gielladomena tjanádum ulmutjijda:	Gïelesuerkieh almetjidie ektiedamme:
åhpadiddje	lohkehtæjjah
Sámegielak åhpadiddje le ájnnasamos gielladomena juohkka skåvlån.	Dah saemiengïelen lohkehtæjjah leah dah vihkielommes gïelesuerkieh fïerhtene skuvlesne.
Sij vierddiji gæhttjalit álu sámástit.	Dah byöroeh voejhkelidh iktegisth saemiestidh.
Jus máhttelis gå li guokta åhpadiddje, de máhttá akta åhpadiddje dåssju sámástit tijmajn ja nubbe guoppátjijt gielajt hållat..	Dastegh gåarede göökte lohkehtæjjah utnedh, akte dejstie lohkehtæjjijste maahta ajve saemiestidh tæjmojne, jïh dïhte mubpie maahta gåabegh gïelh nåhtadidh.
ietjá bájkálasj sámegielak resurssaulmutja, vuorasulmutja ja iehtjáda gudi máhtti vuosádallat jali vuosedit	jeatjah voenges vierhtiealmetjh mah saemiestieh, voeres jïh jeatjebh mah maehtieh bihkedidh jallh vuesiehtidh
Álu gávnnuji moadda sámegielak resurssaulmutja láhkabirrusin.	Daamtaj jienebh vierhtiealmetjh gååvnesieh mah saemiestieh dennie voenges byjresisnie.
Gåhttjut sijájt nåv ruvva ja álu gåk máhttelis le, duola degu smidás duoddjárijt, subtsastiddjijt, várreulmutjijt, artistajt ja vuostasjgielakoahppijt.	Vaeltieh dejtie meatan dan varke dïhte gåarede, jïh dan daamtaj goh gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan tjiehpies vytnesjæjjah, soptsestæjjah, vaerien almetjh, artisth jïh 1. gïelenlearohkh.
Ájnas le sjiehtadusájt resurssaulmutjij tjielgga dahkat vaj sij galggi jur sámásti.	Vihkeles tjïelke latjkoeh dej vierhtiealmetjigujmie darjodh, ihke dah ajve saemiestieh.
Tjielggi manen nav galggi barggat.	Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada.	Dah maehtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij.	Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
vuorasap oahppe skåvlån	båarasåbpoe learohkh skuvlesne
Vuorasap oahppe vierddiji aloduvvat sámástittjat gasskanisá ja nuorap oahppij skåvlån.	Byöroe båarasåbpoe learoehkidie skreejredh saemiestidh sinsitnine jïh nuerebe learoehkigujmie ektine skuvlesne.
Vuorasap oahppe máhtti oassálasstet åhpadussaj nuorap oahppijda jus gárveduvvá nåv vaj ávkken le guoppátjijda.	Maahta båarasåbpoe learohkh meatan vaeltedh lohkehtimmesne nuerebe learoehkijstie, jis soejkesje naemhtie guktie gåabpegh paarhth aevhkiem utnieh destie.
Dát le de oasse vuorasap oahppij åhpadussaj.	Dellie daate akte bielie sjædta dehtie båarasåbpoe learohki lohkehtimmeste.
sáme figuvra ja biktasa	saemien gaagkoeh jïh vaarjoeh
Roallaoavdástallmin aneduvvi sáme figuvra ja / jali biktasa.	Råållestååkedimmesne saemien gaagkoeh jïh / jallh vaarjoeh åtnasuvvieh.
Oahppe tjágñi sámegielak roallaj dalága gå dá aneduvvi.	Learohkh akten saemiengïelen råållen sijse tjaengieh dan varke daate åtnasåvva.
Da máhtti liehket sámefiguvra ma gåvviji bállotjiektjijt, giehtabállospællárijt, vuoddjijt, dálkudiddjijt, guollárijt, ællobarggijt jnv..	Maahta saemien gaagkoeh årrodh goh juelkietjengkerespielijh, gïetetjengkerespielijh, vuejijh, dåakterh, göölijh, båatsoealmetjh jv..
Oahppe galggi sámástit dan rålla milta mij sijájn le.	Learohke edtja saemiestidh ovgoh satne lea dïhte råålle maam åådtjeme.
oahppe ietjá skåvlåjs ja ráddnaklássajs	learohkh jeatjah skuvlijste jïh voelpeklaassijste
Ane sosiála mediajt.	Nåhtedh sosijale meedijah.
Oahppe tjáhttiji duolloj dálloj sábmáj.	Learohkh chattedieh jaabnan saemiengïelesne.
Sij máhtti fágalattjat aktan barggat, duola degu temá birra sábmáj digitála wiki ’ av tjállet.	Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki ’ m tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne.
ietjá ulmutja	jeatjah almetjh
Girjjevuorkkár, oahppobagádiddje, ja ietjá sámegielak ulmutja skåvlån gudi máhtti viehkken.	Gærjagåetien barkije, studijebihkedæjja jïh jeatjah saemiengïelen almetjh skuvlesne maehtieh meatan årrodh.
Gielladomena tjanádum sajijda:	Gïelesuerkieh ektiedamme sæjjan:
sierra klássaladnja	jïjtse klaassetjiehtjele
Ájnas la adnet sierra klássalanjáv gånnå sámegielåhpadus galggá jage tjadá.	Vihkeles aktem jïjtse klaassetjiehtjelem utnedh gusnie saemienlohkehtimmie edtja abpe jaepiem årrodh.
Dánna máhtti divna sáme rustika vuorkkiduvvat.	Daesnie maahta dejtie saemien materijellide tjaavhkodh.
Oahppij bargo ja plakáhta giellaåhpadimen máhtti gatsoduvvat sæjnnáj ja ij le de dárbbo rijddalit saje nanna.	Learohki barkoeh jïh plakath gïelelohkehtimmesne maehtieh viedtjine gævnjasjidh bielelen sijjien bïjre gæmhpodh.
Tjiehka klássalanján máhttá ållåsit nammaduvvat sámegieldomednan.	Maahta aktem roenem klaassetjiehtjielisnie tjïertestidh goh akte ållesth saemiengïelen suerkie.
Åhpadiddje ja oahppe dahki sjiehtadusáv gånnå ja gåktu guládallam galggá klássalanján.	Lohkehtæjja jïh learohkh seamadieh gusnie jïh guktie dah edtjieh gaskesadtedh klaassetjiehtjielisnie.
sierra tjiehka ja sadje siejnen oahppe dábálasj klássalanján	jïjtse roene jïh viedtje learohki sïejhme klaassetjiehtjielisnie
Ájnas le sámegiella (ja kultuvrra) le vuojnnusin klássalanján gånnå oahppe li ienemus ájgev.	Vihkeles saemien gïelem (jïh kultuvrem) våajnoes darjodh dennie klaassetjiehtjielisnie gusnie learohke lea daamtajommes.
Sámegielak oahppij bargo jnv. galggi gahtsusin	Saemiengïelen learohkebarkoeh j. v gævnjeste.
aktisasj bårråma skåvlån	ektesne byöpmedidh skuvlesne
Jus le máhttelis de la buorre jus divna sámegielak oahppe skåvlån máhtti aktan bårråt gå le biebbmobåddå, duola degu akti vahkkuj gåsi aj sámegiel åhpadiddje oassálasstá.	Dastegh gåarede, dellie hijven jis gaajhkh dah saemiengïelen learohkh skuvlesne maehtieh ektesne byöpmedidh, vuesiehtimmien gaavhtan akten biejjien våhkoen, gusnie aaj lohkehtæjja saemiengïelesne meatan.
Dát le buorre sjiehtes ájgge bæjválasjsámegielav sáhkadit.	Dïhte akte hijven nuepie dam aarkebiejjiesaemien nåhtadidh.
ráddjim bájkke ålggon	tjïertestamme sijjie ålkome
Jus muhtem ålggobájkke máhttá ráddjiduvvat sámegielbájkken de la dat ávkálasj.	Jis maahta naakedem dehtie sijjeste ålkone tjïertestidh goh akte saemiengïelen sijjie, dellie dïhte aevhkies.
Låvdagoahte máhttá tsakkaduvvat skåvlå láhkusin.	Maahta aktem låavthgåetiem tseegkedh skuvlen lihkebisnie.
Dánna máhttá sámegiel åhpadus årrot dábálattjat.	Daesnie maahta lohkehtimmiem saemiengïelesne jaabnah utnedh.
Ietjá oahppe máhtti aj gámáv adnet gå sijájn li sáme temá.	Jeatjah learohkh maehtieh aaj gåetiem nåhtadidh gosse saemien aamhtesigujmie berkieh.
Sij máhtti dán láhkáj oadtjot positijvalattjat åtsådallat sámev, duola degu sáme biebmojt, subttsasijt ja juojggusijt.	Naemhtie dah maehtieh hijven dååjrehtimmieh åadtjodh dan saemien bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, soptsestimmieh jïh vuelieh.
ålggoskåvllå	skuvle ålkone
Ássat ålggoskåvlåv sáme láhkábirrusin, tjanádum duola degu sáme árbbedábálasj æládusájda ja / jali dåjmajda.	Öörnedh skuvlem ålkone dennie saemien lïhke byjresisnie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemien dejpeladtje jieliemidie jïh / jallh darjomidie.
Stádaskåvlå sámegiel oahppe máhtti gávnnat ja adnet aktisasj miehttse- jali luonndosajev stáda láhkabirrusin.	Staareskuvlh saemien learohkigujmie maehtieh gaavnedh jïh nåhtadidh aktem tjåenghkies skåajje- jallh eatnemesijjiem staaren lïhke byjresisnie.
Dánna oahppe máhtti adnet aktisasj giellabájkev ájggeguovddelis temáj soames bále jage nalluj.	Daesnie learohkh maehtieh aktem tjåenghkies gïelesijjiem utnedh sjyöhtehke aamhtesigujmie såemies aejkien jaepesne.
friddjabåttå	eejehtimmieh
Organiseri muhtem friddjabåttåjt vahkkuj sámegieldåjmaj ja ståhkusij.	Öörnedh såemies eejehtimmieh våhkoen saemiengïelen darjomigujmie jïh stååkedimmiejgujmie.
vuodo digitála oahppamij	sijjie digitale lierehtæmman
Skåvlå máhtti ásadit sámegiel digitála oahppamvuodojt ma máhtti aneduvvat interaktijvalattjat oahppij.	Dah skuvlh maehtieh saemiengïelen digitale lierehtimmiesijjieh öörnedh mah maehtieh interaktijve-laakan åtnasovvedh learohkigujmie.
guhkásåhpadibme	maajhööhpehtimmie
Oahppijn gænna ælla sámegielak åhpadiddje tjanádum bájkálasj skåvllåj, máhtti oadtjot guhkásåhpadimev duolloj dálloj videorustigij tjadá.	Learohkh mah eah saemiengïelen lohkehtæjjah dennie voenges skuvlesne utnieh, maehtieh maajhööhpehtimmiem jaabnan åadtjodh videoråårestallemi tjïrrh.
bájke gånnå li árbbedábálasj æládusá	sijjieh gusnie dejpeladtje jielemigujmie giehtele
Guossidibme, skåvllåmanno ja sajijskåvlå máhtti guossiduvvat.	Maahta sjyöhtehke årrodh guessieh åadtjodh, skuvlefealadimmiejgujmie jïh laajroeskuvligujmie.
Dán láhkáj máhtti oahppe iejvvit iehtjádijt gudi sámásti, ja oahppat binnáv árbbedábálasj sáme æládusáj birra.	Naemhtie learohkh maehtieh jienebh råakedh mah saemiestieh, jïh ånnetji dejpeladtje jielemi bïjre lïeredh.
Ájnas le dahkat sjiehtadusájt tjielgga resurssaulmutjij vaj sij jur sámásti.	Vihkeles tjïelke latjkoeh darjodh vierhtiealmetjigujmie juktie dah ajve saemiestieh.
Tjielggi manen nav galggi barggat.	Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada.	Dah sijhtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij.	Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
Gielladomena tjanádum fágajda:	Gïelesuerkieh ektiedamme faagide
sámegiella	saemien
Madi åhpadiddje ienebut sámás, dadi buorep le.	Gosse lohkehtæjja jïjnjem saemiestieh, dellie dïhte hijven.
Huoman vierddi åhpadiddje vissásit diehtet jus oahppe dádjadi mij javladuvvá.	Læjhkan lohkehtæjja tjuara daejredh mejtie learohkh guarkah mij jeahtasåvva.
Åhpadiddje ij bierri jårggålit ienebuv gå dárbulasj le, nåv vaj oahppe dádjadi ávkálasj la oahppat sámegielav.	Lohkehtæjja ij byörh jarkostidh vielie goh daerpies, guktie learohke guarka lea aevhkies saemien lïeredh.
Sámegiella ja praktihkalasj fága aktan le sierraláhkáj ávkken giellaoahppamin.	Dïhte aktanimmie saemien gïele jïh dæjpeles faagh lea joekoen nuhteligs gïelelohkehtimmesne.
Ållo dádjadusás máhttá tjanáduvvat praktihkalasj dåjmajda degu, biebbmodahkamij, duodjáj ja lásjmudallamij.	Maahta jïjnjem dehtie goerkesimmeste dæjpeles darjomidie ektiedidh, goh jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh vitnedimmie.
Musihkan le juojggamladnja buojkulvissan.	Akte vuesiehtimmie lea joejkesijjiem utnedh musihkesne.
Madi ienebut åhpadus le sámegiellaj praktihkalasj fágajn, dadi buorep le.	Buerebe gosse dan jïjnjem goh gåarede lea saemiengïelesne dejnie dæjpeles faagine.
Dåjma ja giella vuodusti nubbe nuppev.	Darjomh jïh gïele sinsitniem viehkiehtieh
duodje	duedtie
biebmo ja varresvuohta	beapmoe jïh healsoe
lásjmudallam	vitnedimmie
sebrudakfáhka	siebriedahkefaage
Ållo sebrudakåhpadusás máhttá sámegiellaj årrot.	Maahta jïjnjem dehtie lohkehtimmeste siebriedahkefaagesne saemiengïelesne utnedh.
Viehka dat viehket nannit ja báredit oahppij báhkoboanndudagáv.	Dïhte sæjhta learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
Dát le aj viehkken oahppijda sámástit duon dán dilen mij guosská bæjválasj iellemij ja aj dålutjij.	Learoehkidie aaj viehkehte gosse saemien nåhtede jienebh tsiehkine mah sjyöhtehke, dovne aarkebiejjien jïh åvtelbaelien.
Sierraláhkáj sáme momenta oahppoplánan máhtti dagáduvvat sámegiellaj	Joekoen maahta dejtie saemien tsiehkide learoesoejkesjisnie saemiengïelesne darjodh.
matematihkka	matematihke
Ávkálsj le barggat riekknimijn vuodotjehpudahkan ja matamatihkajn sábmáj, duola degu stuorrudahka, hábme, jåhto sajen ja buohtastahttem.	Aevhkies ryökneminie barkedh goh akte vihkielommes maehtelesvoete jïh matematihke saemiengïelesne, vuesiehtimmien gaavhtan veahka, haamoe, svihtjeme rommesne jïh mohtedimmie.
Árbbedábálasj sáme riekknim máhttá aj tebmán.	Maahta aaj dejpeladtje saemien ryöknemem meatan vaeltedh goh aamhtese.
Sáme girjos hiehpá buoragit hámen ja geometrian.	Dïhte saemien tjaalehtjimmie haamoen jïh geometrijen nuelesne sjeahta.
Matematihkka ja duodje máhtteba dánna dagáduvvat fágajgasskasattjan.	Maahta matematihkem jïh vytnjesjimmiem dåaresthfaageles darjodh.
Ållo luonndodakfága åhpadusás máhttá årrot sámegiellaj.	Jïjnje dehtie lohkehtimmeste eatnemefaagesne maahta saemiengïelesne årrodh.
Dat ålov viehket oahppij báhkoboanndudagáv lasedit.	Dïhte sæjhta viehkiehtidh learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
Viehket aj oahppijt sámástit ienep dilijn.	Dïhte viehkehte learohkidie saemien vielie tsiehkine nåhtadidh.
aktisattjat teorehtalasj fágaj	tjåenghkies dejtie vielie teoretihkeles faagide
Máhttá ávkálasj álgadit ådå temáv jali ådå ábnnasijt dárruj.	Maahta aevhkies årrodh aktem orre teemam jallh orre aamhtesem nöörjengïelesne aelkedh.
Ådå sáme moallánagá tjanádum sæmmi ábnnasij álgadi sæmmi bále.	Orre saemien lahtesh mah leah aamhtesasse ektiedamme seamma aejkien sjiehtesje.
Dan maññela åhpadiddje sámás ja jårggål jus dárbbo le dádjadime hárráj.	Dan mænngan lohkehtæjja saemien nåhtede jïh jarkoste jis daerpies goerkesimmien gaavhtan.
Gehtja ienebu dán birra, Øzerk (2006-2).	Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Øzerk (2006-2)
Ájnas le aj oahppe jage tjadá dahki sámegielak ” buvtagijt ” moatten fágajn, fágajgasskasattjat ja digitálalattjat aj.	Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen ” dorjesh ” darjoeh jienebh faagine, amma dåaresthfaageles jïh digitale.
ietjá fága, prosjevta ja temá	jeatjah faagh, prosjekth jïh teemah
Oahppe máhtti barggat fágajgasskasattjat ja / jali prosjevtalattjat sáme temáj sábmáj.	Learohkh maehtieh dåaresthfaageles barkedh jïh / jallh prosjektesne dejnie saemien teemajgujmie saemiengïelesne.
temálágátja sáme-dárobáhkolista	saemien-daaroen baakoelæstoeh teemaj bïjre
Temálágásj báhkolista máhtti dagáduvvat viehkken moallának- ja báhkooahppamij.	Maahta baakoelæstoeh teemaj bïjre darjodh jïh dejtie viehkine utnedh lahtese- jïh baakoelïerehtimmesne.
Gielladomena tjanádum ájggáj:	Gïelesuerkieh ektiedamme tijjese:
sámegielåhpadibme tjanádum ájggáj	saemienlohkehtimmie ektiedamme tijjese
Jus sámegiella aneduvvá oahppamgiellan sjaddá adno ájgev mierredit vahko tjadá tijmmaplánan.	Jis saemien lohkehtimmiegïeline nåhtede, sæjhta åtnoem saemiengïeleste tijjese dibrehtidh, abpe våhkoen tæjmoesoejkesjisnie.
Máhttelis le aj organiserit skåvllåbiejvev nåv vaj oahppe iejvviji sámegielav mierredum ájgijda biejvenalluj, duola degu juohkka ideda.	Aaj gåarede skuvlebiejjiem öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh saemien dåastoeh vihties tijjen, abpe biejjiem, vuesiehtimmien gaavhtan fïerhten aereden.
Gielladomena tjanádum sáme gåvåstagájda:	Gïelesuerkieh ektiedamme saemien væhtide:
galba ja ietjá almulasj diedo skåvlån	skilth jïh sïejhme bïevnesh skuvlesne
Skåvlå sáme guovlojn máhtti galbbit sábmáj, ålggon ja goaden aj.	Skuvlh saemien dajvine maehtieh skiltadidh saemiengïelesne, dovne ålkone jïh gåetesne.
gåvå	guvvieh
slávggá / bievddeslávggá	saevege / buertiesaevege
Jus e gávnnu sierra ráddjidum gielladomena skåvlån, máhtti sáme gåvåstagá aneduvvat signállan.	Dastegh tjïertestamme gïelesuerkieh eah skuvlesne gååvnesh, maahta saemien væhtah nåhtadidh goh signalh.
Duola degu jus bievddeslávggá biejaduvvat bævddáj, máhttá dat vuosedit dálla divna galggá sámegiellaj.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta akte buertiesaevege mij buartan biejesåvva, vuesiehtidh daelie gaajhke edtja saemiengïelesne årrodh.
Oahppe máhtti tjåhkanit temáplakáhta birra ja såbadit ságastallam galggá sábmáj.	Learohkh maehtieh tjåanghkanidh akten teemaplakaten bïjre jïh seamadidh dah edtjieh ajve saemiestidh.
Giellatjåhkanime	Gïeletjåanghkoeh
Giellalávggom, giellabiesse	gïelebiesie / gïelelaavkoe
Oahppe bierriji jage tjadá oassálasstet giellatjåhkanimijda gånnå sámegiella, njálmálasj guládallam le tjalmmusin.	Learohkh byöroeh abpe jaepien meatan årrodh gïeletjåanghkojne, gusnie saemien, njaalmeldh gaskesadteme lea fokusisnie.
Dahpádusá:	Öörnedimmieh:
guovvamáno 6. biejvve	goevten 6. biejjien
Gárvvidit ja tjadádit Sámeálmmugabiejvev.	Saemiej åålmegebiejjiem soejkesjidh jïh tjïrrehtidh
ietjá ásadime	jeatjah öörnedimmieh
Oahppe máhtti ietjá ásadimijt skåvlåjage tjadá ásadit.	Learohkh maehtieh jeatjah öörnedimmieh öörnedidh skuvlejaepien.
Sij máhtti duola degu temátijmajda vuoras sámegielagijt gåhttjot.	Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan båeries saemiestæjjah bööredidh teematæjmoej gåajkoe.
Ietján:	Jeatjah:
DVD-a sámegiellaj	’ h saemiengïelesne
Aktisasjbarggo NRK-sámeradioajn	laavenjostoe NRK-saemieraadijovinie
sáme girjjevuorkká	saemien gærjavåarhkoeh
sáme ruossabágo, árvvádusá, gåvvårájdo	saemien kroessebaakoeh, mojnesjimmieh, guvvieseerijh
digitála gåvå / video / jiena	digitale guvvie / video / tjoeje
Madi ienep girje li sadjihin, dadi ienep låhkåm máhttá sámegiellaj sjaddat.	Gosse jienebh gærjah gååvnesieh, dellie gujht veanhta jienebh saemiengïelesne luhkieh.
Ruossabágo máhtti dagáduvvat dáhtámasjijnan.	Kroessebaakoe dorjesåvva daatine.
Gávnnuji prográmma ma nåvku dåhkkiji aneduvvat.	Maahta namhtah programh nåhtadidh.
Oahppe dahki gåvvårájdojt / videoav tevstaj.	Learohkh guvvieseerijh / video ’ m teekstine darjoeh.
Dáv dåhkki dahkat divna fágajn.	Dam maahta darjodh gaajhkine faagine.
Filma, spela jnv..	Filme; spïelh jv..
Juojggam sáme mánájlávla, sáme musihkka, sálma, sáme subttsasa jnv..	Vuelie, saemien maanalaavlomh, saemien musihke, saalmh, saemien soptsesh jv..
Sáme mánájfilma ja prográmma mánáj-tv ’ an	Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV ’ esne
Sijdan:	Gåetesne:
æjgáda, åvdåstiddje, oarbbena, ádjá, áhko ja ietjá berraha	eejhtegh, dah mah eejhtegi åvteste, åerpenh, aahka gon aajjah jïh jeatjah fuelhkie
plánsja álfábehtajn ja tevsta tjanádum duon dán tebmáj rájaduvvi sijddaj skåvlås ja gatsoduvvi siejnijda sijdan	skuvle gåetide plakath seedtie alfabetine jïh teekstine mah leah ektiedamme ovmessie teemide, juktie dejtie gåetesne gævnjastidh
Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sijdan sámástit.	Viehkehth learohkidie guktie dah voerkes sjïdtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh gåetesne.
Dát le ájnas sadje giellaoahppamij danen gå æjgáda, oarbbena ja ietjá berraha máhtti måvtustuhttet oahppev sámegielav oahppat ja oahppe máhtti sámástit ienebuv gå ij le skåvllåájgge.	Dïhte akte vihkeles sijjie gïelelierehtæmman dovne ihke eejhtegh, åerpenh jïh jeatjah fuelhkie maehtieh learoehkidie skreejredh saemien lïeredh, jïh juktie learohkh maehtieh jienebigujmie saemiestidh skuvletijjen ålkolen.
Juska moadda æjgáda e sámásta ållåsijt, máhtti ienemus oasse binná sámegielav.	Jalhts jïjnjh eejhtegh eah ållesth saemien soptsesth, dah jeanatjommes maehtieh ånnetji saemien.
Divna vierddiji sáhkadit majt máhtti, lehkusa makkir dásen.	Gaajhkesh byöroeh nåhtadidh dam maam maehtieh, saaht mennie daltesisnie leah.
sámegielakdåjma	saemiengïelen darjomh
Gæhttjala oadtjot såbadusáv æjgádij nav vaj sij aj máhtti ásadit muhtem sámegielak dåjmajt aktan oahppij, duola degu akti mánnuj.	Voejhkelh eejhtegigujmie seamadidh guktie dah aaj maehtieh såemies saemiengïelen darjomh öörnedidh learohkigujmie ektine, vuesiehtimmien gaavhtan ikth asken.
Ájnas le æjgáda garrasit oassálassti mánáj guovtagielakåhpadussaj.	Vihkeles dah eejhtegh leah eadtjohke maanaj guektiengïelen lohkehtimmesne.
Asstoájgge:	Eejehtalleme:
rádna	voelph
dåjma	darjomh
girje	gærjah
spela	spïelh
giellakáfea	gïeleprihtjhgåetie
Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sámástit.	Viehkehth learoehkidie guktie dah voerkes sjidtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh.
Siján li márjju rádna gudi sámásti, ja gávnnuji sámegielak girjje, ávijsa, ájggetjállaga majt sij máhtti aloduvvat låhkåt.	Dah kanne voelph utnieh mah maehtieh saemiestidh, jïh saemiengïelen gærjah, plaerieh jïh askeplaerieh gååvnesieh, jïh maahta learoehkidie skreejredh lohkemasse.
Máhtti gávnnut tv-prográmma majt oahppe máhtti gæhttjat, ja dåjma majta máhtti oassálasstet gielav nannitjit.	Kanne tv-programmh gååvnesieh mejtie learohkh maehtieh vuartasjidh, jïh darjomh mejnie dah maehtieh meatan årrodh juktie gïelem nænnoestidh.
Muhtema máhtti álgadit giellakáfeajt ásadit.	Såemies maahta aelkedh gïeleprihtjhgåetieh öörnedidh såemies aejkien.
ásadime ja æjvvalime bájkálasj sámesiebrijn	Öörnedimmieh jïh tjåanghkoeh voenges saemiesiebrine
Æjvvalit sámegielagij sámesiebrij ásadusájn ja æjvvalimijn.	Råakh saemiestæjjah saemiesiebrien öörnedimmine jïh tjåanghkojne.
Hasodit sámesiebrijt dahkat tebmán gåktu sámegielav ælládit, ja ásadit fássta sajijt gånnå oahppe ja ållessjattuga máhtti æjvvalit dagátjit juojddá aktan, duola degu málestit, duodjuhit, ja aj spellat spelajt..	Haestedh saemiesiebride jealajimmiem saemiengïeleste bæjjese vaeltedh goh aamhtese, jïh vihties sijjieh tseegkedh gusnie learohkh jïh geerve almetjh maehtieh gaavnesjidh maam akt ektesne darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh spïelh spealadidh.
Jus galggá vuorbástuvvat giellabiessemodellaj nammat Øzerk (2006) dájt ájnas faktåvråjt:	Juktie lyhkesidh gïelebiesiemaalline Øzerk (2006) daejtie vihkeles faktovridie neebnie:
bájkálasj sebrudahka doarjjot	dåarjoe dehtie voenges siebriedahkeste
doarjjo skåvllånjunnjusijs, háldadimulmutjijs ja politihkalasj mierrediddjijs	dåarjoe skuvlen åvtehkistie, dah reerijen barkijh jïh dah mah politihkeles sjæjsjalimmieh vaeltieh
æjgádij doarjja	eejhtegi dåarjoe
gárvedum åhpadiddje, jib, åhpadiddje gænna le pedagogalasj vuodo ja guovtegielak máhtudahka	væjkeles lohkehtæjjah, dsj. lohkehtæjjah pedagogeles maadtojne jïh guektiengïelen maahtojne
luohkko buorre oahppamnævojda	hijven learoevierhtieh utnedh
ájgge åhpadiddjijda åhpadimnævojt duon dán giellaj tjállet ja hiebadit	lohkehtæjjah tijjiem åadtjoeh lohkehtimmievierhtieh evtiedidh jïh sjïehtesjidh ovmessie gïeline
avtatrájes lasseåhpadusvejulasjvuoda åhpadiddjijda	ahkedh jåarhkeööhpehtimmienuepieh lohkehtæjjide
Vuodo nanos guovtegielak oahppammodællaj juo biejaduvvá mánnágárden.	Dïhte våarome akten nænnoes guektiengïelen lohkehtimmiemaallese joe maanagiertesne biejesåvva.
Buorre sámegielak åhpadus mánnágárden, duola degu giellabiessemodella tjadá, le ávkálasj gå galggá ásadit nanos giellabiessemodellajt skåvlån.	Hijven saemiengïelen lohkehtimmie maanagiertesne, vuesiehtimmien gaavhtan akten gïelebiesiemaallen tjïrrh, lea vihkeles jis edtja maehtedh aktem nænnoes gïelebiesiemaallem faalehtidh skuvlesne.
Dån máhtá låhkåt ienebuv giellabiessemodella birra ja rasjes ja nanos guovtegielak oahppomodella birra girjijn Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) og Øzerk (2006-2).	Datne maahtah vielie gïelebiesiemaallen bïjre lohkedh, jïh nænnoes jïh viejhkies guektiengïelen lohkehtimmiemaalli bïjre daesnie, Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) jïh Øzerk (2006-2).
Oajvvádum girjálasjvuohta	Juvnehtamme lidteratuvre
Praktihkalasj girje ma åhpadiddjáj máhtti ávkken bæjválasj giellaåhpadimen:	Dæjpeles gærjah mejtie lohkehtæjja maahta aevhkine utnedh dennie biejjieladtje gïelelohkehtimmesne:
Ietjá ávkálasj girjálasjvuohta guovtegielak åhpadussá ja gielladomenaj birra:	Jeatjah aevhkies lidteratuvre ektiedamme guektiengïelen lohkehtæmman jïh gïelesuerkide:
Gehtja aj dábálasj girjálasjvuodalistan ienep hiebalgis girjijt.	Vuartesjh aaj dam sïejhme lidteratuvrelæstoem gusnie jienebh sjyöhtehke gærjah.