3_undervsiningsopplegg-samisk.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 1. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Åhpadimgárvvidus: 1. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 1. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie maahta maahtoeulmide voestes daltesisnie jaksedh.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.	Daesnie vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmieulmide sjïehtesjidh. Daesnie aaj vuesehte guktie maadthmaahtojde maahta sjïehtesjidh jïh guktie dejtie fïereguhten learohken lohkehtæmman sjïehtesjadtedh.
Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.	Vuarjasjimmie iktemearan sjædta, jïh gïelesuerkieh leah dellie vihkeles dejnie barkojne.
Goassa: gå skåvllå álggá tjavtjan (Ij la vuordedahtte oahppe bukti låhkåt ja tjállet.)	Gåessie: Gosse skuvle aalka (ij lohkehtæjja vuertieh learohke galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.)
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmieh
Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt	aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu	dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh.
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.	Ij barre daejnie lohkehtimmiebarkojne dam maahtoeulmiem jaksh.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat.	Dah maahtoeulmieh åvtese båetieh lïerehtimmieulmine, mah tjïelke buerkiestieh maam learohke galka lïeredh.
Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.	Lïerehtimmieulmie lea barre goh akte sille guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
Ietjá hiebalgis máhtudakmihto	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Oahppe galggi dåbddåt bágojt ja moallánagájt bælválasj dilijs, duola degu ietjas ja berrahij birra.	Learohkh gelkieh fïerhtenbeajjetje baakoeh jïh dïejvesh damtedh v.g. guktie maehtieh sov bïjre jïh fuelhkien bïjre soptsestalledh.
Oahppe galggi de máhttet:	Learohkh gelkieh maehtedh:
buorástahttet sábmáj ja oahpásmuhttet ietjasa	Buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
dåbddåt berajnamájt lagámus familjan, ja skåvlå ja klássa namáv	Lïhkemes fuelhkien nommh, skuvlem jïh daltesem damtedh.
dåbddåt / lávllot oahpes juojgav, berajlávllagav (duola degu ” Dalloj gå mån lidjiv ”), ietjá lávllagav jali sámesálmav.	Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh, fuelhkie-laavlomem (v.g: " Manne aahkan aahkuve ") jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh.
Åhpadiddje tjállá åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj ja diedet oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá.	Lohkehtæjja lohkehtimmieulmiem våhkoesoejkesjasse jallh tæjmoesoejkesjasse tjaala. Learoehkidie jïh eejhtegidie dan bïjre soptseste, aarebi dam lohkehtimmiem aalka.
Juohkka ájnna åhpadusmihttomierre vierrdi tjielgga, ja oahppe vierddiji máhttet dajt itjas iesjárvustallamin adnet.	Akte barkoetjïertestimmie maahtoen bïjre – daejredh, darjodh, guarkedh. Lööneme daestie, Fjørtoft, Henning: Effektiv planlegging og vurdering.
Diedo	Maahtoeh
oahppat moallánagájt ieddne, áhttje, niejdda, bárnne, viellja, oabbá, áhkko ja áddjá sábmáj	Lïeredh baakoeh: tjidtjie, aehtjie, nïejte, baernie, vïelle, åabpa jïh aahka gon aajja saemiengïelesne.
Tjehpudagá	Maehteles
máhttet moallánagájt adnet, ja juojgav ja lávllagav jali sálmav sámegiellaj åvddånbuktet	Maehtedh jiehtegidie nuhtjedh jïh aaj maehtedh laavlodh, joejkedh jïh saalmide laavlodh saemiengïelesne.
Dádjadusá	Goerkesimmie
máhttet moallánagáj sisanov ja juojga ja lávllagij sisanov tjielggit	Maehtedh jiehtegen sisvegem buerkiestidh jïh aaj vuelien jïh laavlomen sisvegem jeatjabidie buerkiestidh.
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Oahppe oahppi sámegiellaj buorástahttet, guhtik guojmesa ja åhpadiddjev giedas válldi ja javlli buoris.	Learoehkidie ööhpehtidh guktie edtjieh sinsitnide jïh lohkehtæjjam buarastehtedh jïh Buaregh jiehtedh.
Maññela oahpásmuhtti ietjasa guovtes ja guovtes ja javlli: Buoris, muv namma le XXXX.	Dan mænngan edtjijægan gööktesi-gööktesi sinsitniem buarastehtedh jïh ikth vielie jiehtedh: Buaregh mov nomme xxx.
Dánna máhttá åhpadiddje aj adnet sáme giehtadåhkojt gudi buorástahtti ja oahpásmahtti ietjasa guhtik guojmmásisá.	Daesnie edtjijægan sinsitniem buarastehtedh.
Mañutjissaj li divna oahppe buorástahttám ja oahpásmuhttám ietjasa.	Minngemes gaajhkh learohkh edtjieh sinsitnide buarastehtedh.
Dála l buojkulvis gåktu buorástahttet giehtadoahkoj:	Daesnie vuesehte guktie edtja gïete-dåahkajgujmie buarastehtedh:
Vuostasj váhko galggi juohkka tijma klássa ja skåvlå namájt njálmálattjat hárjjidallat.	Njaalmeldh lïeredh dejtie saemien nommide klaassesne jïh skuvlen nommem fïerhten tæjmoen voestes våhkoen.
Dassta maŋŋela juohkka nuppe tijma dan gávda.	Ikth vielie jiehtedh fïerhten mubpien tæjmoen daan lïerehtimmieboelhken.
Gå juojgaj, lávllagagij ja sálmaj birra oahppi, de dåhkki adnet cd ’ av ja internehtav jali bájkálasj kåvråjn jali lávllomjuohkusijn aktan barggat.	Gosse edtja lïeredh joejkedh, laavlodh jïh saalmh laavlodh maahta cd:m, gaskeviermiem jallh siebriedahken laavlomedåehkesne laavlodh.
Oahppe máhtti aj oadtjot tevstajt jali jiednafijlajt sijddabarggon.	Learohkh maehtieh aaj teekstem jallh tjoejefijlem åadtjodh goh leaksojne gåetesne.
Æjgáda jali iehtjáda lávllu sidjij ja sijájn aktan.	Eejhtegh jallh jeatjebh dejgujmie ektine tjoeverieh laavlodh.
Ienep åhpadusdåjma	Vielie lïerehtimmiedarjomh.
1. Dahkat namma- ja berajspelav Oahppe barggi guovtes ja nieljes aktan.	1. Nomme jïh laahkoespeale 2-4 learohkh ektesne barkeminie.
Dahki spelav spellamplánav sárggomijn, ja sárggu luottav mij juogeduvvá 48 ruvtojta.	Guvvedh aktem spealem gusnie 48 mierieh.
Vuostasj gudán ruvtojn galggi sáme åvdepnamá ja maŋepnamá.	Dejnie voestes govhte mierine, voestes- jïh minngienommh edtjieh saemiegïelesne tjåadtjodh.
Åhpadiddje ja æjgáda / iehtjáda viehkedi.	Lohkehtæjjah jïh eejhtegh / jeatjebh maehtieh viehkiehtidh.
Nuppát ruktotjoahkken, ruvtojda 7-12 galggi iesjguhtik áldar.	Mubpene mïerietjåanghkosne 7-12 ovmessie taalh edtjieh tjåadtjodh mah vuesiehtieh man båeries lea.
Ruvtojda 13-18 máhtti iesjguhtik sáme bájkkenamá.	Mierine 13-18 ovmessie sijjienommh edtjieh tjåadtjodh.
Sámekárta jali internæhtta viehkken.	Nuhtjh saemien kaarhtem jallh gaskeviermiem.
Ruvtojda 19-24 berajbágo duola degu niejdda, bárnne, ieddne, áhttje, áhko ja ádjá.	Mierine 19-24 fuelhkiebaakoeh edtjieh tjåadtjodh, vg. nïejte, baernie, tjidtjie, aehtjie, aahka gon aajjah.
Ruvtojda 31-36 asstoájggeberustime	Mierine 31-36 edtja tjåadtjodh guktie almetjh eejehtellieh.
Ruvtojda 37-42 vuohkeadjektijva	Mierine 37-42 edtja tjåadtjodh guktie almetjh leah, v.g. faavroes, siegkies, j. j
Ruvtojda 43-48 buoremusbágo sámegielan.	Mierine 43-48 buerie baakoeh saemien edtjieh tjåadtjodh.
Oahppe tjálli suohttasamos jali ienemus sámelágásj bágojt majt li dálátji oahppam.	Learohkh tjaelieh dejtie lustemes baakoeh mejtie leah dan raajan lïereme. " Manne naemhtie jeahtam … "
Dát la tjalmanspella, gånnå galggi identitehtav oadtjot, ja dievddet dav duojna dájna diedujn.	Daate speale lea teernege-speale. Datne edtjh identitetem gaavnedh jïh ovmessie saetniesvoetigujmie lissiehtidh.
Gå gájka li oadtjum guhtik máhttelisvuodav juohkkat suorges (gávtselágásj suorge), gå tjalman la mierredam makkir ruktuj båhtin, de galggi subtsastit nubbe nubbáj mahkkir identitehtav li oadtjum, mij namma le, gånnå årru, jali juoga berrahij birra jnv..	Gosse gaajhkesh aktem aamhtesem fïereguhtede dajveste åådtjeme (8 ovmessie dajvh) gubpene leah orreme, edtjieh dellie sinsitnine soptsestidh dan identiteten bïjre maam leah åådtjeme: Guktie nomme lea, gusnie årroeminie jïh aaj fuelhkien bïjre soptsestidh.
Gehtja val oahppe agev oadtju dav vuogev masi vuostatjin dæjvvi, gå ådå suorggáj båhti.	Geehth guktie learohkh iktegisth daam maahtoem åadtjoeh gosse dam voestes dajvem jeksieh.
Oahppe gåvådalli gå spellamplánav dahki, ja gávnni hiebalgis namáv spellaj.	Learohkh tjoeverieh ussjedidh gosse spealesoejkesjem darjoeh, jïh sjïehteles nommem dïsse bïejedh.
Gå gájka li tjadádum ietjas spelav, de máhtti lånudit spellajt ja nav aktelasj oadtjot ådå identitehtajt.	Gosse gaajhkesh jïjtsh spealem spealadamme dellie gelkieh spealedablide låtnodh guktie iktegisth orre identitetem åadtjoeh.
2. Dahkat álkkes berajmuorav	2. Guktie laahkoe-moerem darjodh
Dála le gåvvå muoras ruvtoj, gåggu bajemusán le gåvvåj oahppes ja suv nammaj sadje.	Daesnie lea guvvie moereste gusnie njealjeskaavtegen mierieh, gusnie guvvie jïh nomme learoehkijstie bijjielisnie sjïehtieh.
Vuolep dásen le gåvåjda æjgádijs ja sunnu namájda sadje.	Daltesen vuelielisnie guvvieh jïh nommh aehtjie gon tjidtjeste sjïehtieh.
Vuolemus dásen le gåvåjda áhkojs ja ádjájs ja sijáj nammajda sadje.	Vuelemassjen daltesisnie guvvieh jïh nommh aahka gon aajjeste sjïehtieh.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
1. Buojkulvis Loagga Vájku dát la iesjárvustallam, máhttá loagga aj aneduvvat guládallamin åhpadiddjijn nåv vaj iehtjáda e oadtjo gullat ja / jalik árvustallamav låhkåt.	Voestes vuesiehtimmie Lågge Jalhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie, maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjajgujmie soptsestalledh, guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh / jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem.
Oahppe máhtti vuostasjgiellaj tjállet.	Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh.
Unnes oahppe máhtti viehkev æjgádijs jali åhpadiddjes oadtjot:	Maanah maanaskuvlesne maehtieh viehkiem eejhtegijstie jallh lohkehtæjjijste åadtjodh.
Tjielggi bargov	Barkoem buerkiestidh
Majna vuorbástuvviv ?	Maam buektiehtim ?
Mij lij gássjel ?	Mij lij geerve ?
Buktiv gus åvddån ietjá láhkáj ?	Mejtie jeatjah vuekiem nuhtjim goh edtjim tjïertestidh ?
2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti.	Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mah joe maehtieh.
Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåksåv:	Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmiem jaksedh:
Dáv máhtáv vehi:	Ånnetje maahtam:
Biejvve	Mij biejjide
Dáv máhtáv buoragit:	Daam hijven maahtam:
Biejvve	Mij biejjide
Bágo ja moallánagá ma li buore máhttet gå ságastav	Baakoeh jïh dïejvesh mejtie aevhkine maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
ietjam birra	mov bïjre
ietjam lagámus berrahij birra	mov lïhkemes fuelhkie.
Moallánagá:	Dïejvese:
buorástahttet	buarastehtedh
oahpásmahttet ietjam	mov bïjre soptsestidh
Åvddånbuktet diedojt lagámus berrahij birra	Maahtoe jïh lïhkemes laahkoen bïjre soptsestidh:
dåbddåt lagámus berrahij namájt	nommem jïh gietskemes laahkoem damtedh.
tjielggit berajmoallánagájt iehtjádijda	jeatjabidie laahkoen bïjre buerkiestidh
dåbddåt ja dádjadit skåvlå ja klássa namav	damtedh jïh guarkedh skuvlen nommem jïh daltesem.
lávllot álkkes sáme berajlávllagav	aelhkies saemien laahkoelaavlomem laavlodh.
Åvddånbuktet ietjam ietjáláhkáj	Jeatjah vuekiem nuhtjedh gosse tjïertestidh:
giedaj ja rubmahijn	kråahpem jïh gïetide nuhtjedh
gávnnat ietjá bágojt	orre baakoeh gaavnedh
aktidit bágov ietjá bágujn	göökte baakoeh ektiedidh
ietjájduhttet ja adnet dárogielbágojt vaj ságastallam ij ganuga	orrestidh aelkedh jïh daaroen gïelem nuhtjedh guktie ij soptsestimmie edtjh gaarvanidh.
gatjádit jus juoga ij la tjielgas	gihtjedh jis maam joem lea plarhkan.
divvot ietjam	jïjtjemem staeriedidh.
Máhttet ságastallamav dábálattjat	Aelhkies soptsestallemem utnedh:
ságastit álkkes gárgadisáj	aelhkies raajesh maahtam soptsestidh.
hiejddet ságastallamav	maahtam orrijidh soptsestidh
Diedádus åvddålijguovlluj	Åvtese vuejnedh
dån máhta ienebu hárjjidallat dáv….(Åhpadiddje tjállá mij la dárbbo)	datne maahtah jienebem lïeredh … (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh.)
Mihttomierrejåksåmsjiebmá árvustallamin bargadahttijn aneduvvá, javladum ietjá bágoj de oahppe árvustallá ietjas bargadahttijin.	Dam soejkesjem guktie ulmide jaksedh, galka lïerehtimmesne utnedh. Daate vïhnesje learohke lea jïjtjemse vuarjasjamme.
Tjielggi oahppáj mij sujsta vuordeduvvá, duola degu oahppe galggá guovten vahkon máhttet sierralágásj bágojt ja moallánagájt berrahij birra.	Soptsesth learoehkasse maam lea vuertieminie, vg: learohke galka göökte våhkoen mænngan, baakoeh jïh dïejvesh slïektenommi bïjre maehtedh.
Bargadahttijn máhttá åhpasiddje gæhttjat jus oahppe bukti juojgav, lávllagav jali sálmav mierredum ájggáj.	Lohkehtæjja maahta aaj seamma sïenten vuartasjidh mejtie learohkh maehtieh aktem vueliem joejkedh, aktem laavlomem laavlodh jallh aktem saalmem laavlodh.
Ållesjattuk låhkå sjiemáv oahppijda gudi iesj mierkkiji makkir dásen sij ietjasa mielas li.	Geerve almetje dam soejkesjem learoehkidie låhka, jïh dah maehtieh jïjtje kroessem bïejedh duejtie lïerehtimmieulmide mah vienhtieh maehtieh.
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Mij guosská hiebadum åhpadussaj nuoramus oahppijda, de la vuogas åvdutjis sijáj sámegielav guoradallat.	Gosse lohkehtimmiem nööremes learoehkidie sjiehtesjadtedh, dellie hijven voestegh vuartasjidh maam dah joe maehtieh.
Åhpadiddje máhttá vuostak juohkka åvtå æjgátpárajn ja maŋŋela oahppijn ságastit.	Lohkehtæjja maahta voestegh eejhtegigujmie soptsestidh, jïh mænngan learoehkinie soptsestidh.
Vuoseda gåvåv duola degu berrahijs ja gæhttjala majt oahppe máhttá ållu álgos.	Nuhtjh aktem guvviem fuelhkeste jïh voejhkelh vuartasjidh maam learohke aalkovistie maahta.
Dåhkki aj åhpadiddje oanegis subttsasav sámegiellaj subtsas ja åtsådallá man ålov oahppe dádjadi.	Lohkehtæjja maahta aelhkies, åenehks vaajesem saemiengïelesne lohkedh, jïh nimhtie goerehtidh man jïjnje learohke maahta.
Oahppijda gudi ælla oahppam sámegielav åvtutjis, le ájnas tijma li suohttasa ja måvtåstuhttem.	Dejtie learoehkidie, mah eah naan saemiegïelem lïereme, lea vihkeles tæjmojde lustestalledh.
Ane gálvojt degu doahkojt, ståhkusijt, ja sámegálvojt duola degu sjuohpanav, låvdagoadátjav, rággasav jnv. ja subttsasijt, rijmajt, gáritjisájt, juojgajt ja lávllagijt.	Nuhtjh dåahkah jïh stååkedh, jïh saemien tjåenieh jïh daeverh goh låavthgåetie, soehpenje j. j. jïh heamture, rïjme, vuelie jïh laavlome.
Lávlla ” Tjalmme, tjalmme, njunnje, njálmme, biellje, biellje vuopta ” sámegiellaj máhttá lávlloduvvat ja háddidallat moattelágásj fártajn, huj jåhtelit ja huj suojmma.	Laavlome goh åejjie, åelkie, boelvh jïh tjiehtjerh saemien maahta laavlodh dovne varki jïh soejmetjilaakan.
Mij guosská oahppijda gudi álggi sámegielajn nuppengiellan, sámegiella 2 ja 3 nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, de vierttiji oahppamnævo hiebaduvvat sidjij.	Dejtie learoehkidie, mah aelkieh saemien lïeredh mubpiengïeline, saemien 2 jïh saemien 3 noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne, lohkehtæjja tjoevere lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh.
Dåhkki sámegielnuorajt guossen klássaj gåhttjot, ja oahppe máhtti sijájt buorástahttet ja oahpásmahttet ietjasa sidjij, ja gasskanisá (duola degu sáme oahpestiddje).	Vg. klaasse maahta noere saemieh bööredidh, jïh learohkh maehtieh buarastehtedh jïh sijjen bïjre soptsestidh.(vg. Nuhtjh dam saemien baakoem åehpies).
Lávllaga máhtti liehket sáme raplávlla, juojggamtjuojalvisá givsedime, iesjdåbdo ja identitehta birra.	Klaasse maahta aaj saemien rap laavlodh jïh joejkelaavlome maahta nïrrehtimmiem, jïjtjedomtesem jïh identitetem nænnoestidh.
Namma- ja berajspella hiehpá aj vuorrasap oahppijda gesi máhttá lasedit sisanov, duola degu virge, asstoájggeberustime jnv..	Nomme- jïh laahkoespealh aaj båarasåbpoe learoehkidie sjïehtieh, guktie maahta spealem vijriedidh, v.g. mejnie leah barkeminie, maam darjoeh gosse eejehtellieh j. j.
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh
Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Tjálálasj åvddånbuktem ij la ájn vuordedahtte, valla sijájt gudi juo bukti tjállet dåhkki alodit tjállet sámegiellaj bágojt lagámus berrahij birra.	Maehtedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjïertestidh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh tjaeledh. Lohkehtæjja maahta dejtie, mah joe maehtieh tjaeledh, eadtjalgehtedh nommide tjaeledh dej sijjen lïhkemes slïekten bïjre saemiengïelesne.
Dibde oahppijt gulldalit moallánagájt ja maŋŋela javllat dajt.	Baajh learohkh goltelidh dejtie nommide jïh mænngan ikth vielie jiehtedh.
Åhpadiddje máhttá aj njálmálattjat gæhttjalit gávnnat gåktu oahppe moallanagájt dádjadi.	Lohkehtæjja maahta aaj njaalmeldh baakoegoerkesimmiem learoehkidie gaavnedh.
Máhttet låhkåt: Ij la vuordedahtte oahppe galggi máhttet låhkåt sámeberaj moallánagájt, valla sijájt gudi juo máhtti låhkåt vierddiji aloduvvat låhkåt ájnnasamos moallánagájt.	Maehtedh lohkedh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh lohkedh dej saemien slïektenommide. Dah mah joe maehtieh lohkedh, dejtie lohkehtæjja eadtjalgahta maadthbaakojde lohkedh.
Máhttet rieknit: Dibde oahppijt guovtes ja guovtes jali stuoráp juohkusa, rieknit galla oarbbena, ádjá ja áhko sijájn li ietjasa ja nuppij familjan.	Maehtedh ryöknedh: Baajh learohkh ryöknedh sov åerpenh, aahka gon aajjah, sov fuelhkiem jïh sinsitnien fuelhkide, gööktesi-gööktesi jallh stuerebe dåehkine.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja sáme berajmoallánagájt duon dán næhttasijdon åhtsåt.	Maehtedh digitale vierhtieh nuhtjedh: Baajh learohkh gaskeviermiem nuhtjedh guktie åadtjoeh ohtsedidh saemien slïektebaakoeh dejstie ovmessie gaskeviermiesijjijste.
Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella.	Vuajnah: Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
org, risten.no.	org, risten.no.
Gielladomena	Gïelesuerkie
Dán tebmáj máhtti oahppe vuostasj 5-10 minuhta tijmas / biejves hárjjidallat ietjasa sámegiellaj buorástahttet ja oahpásmahttet.	Daejnie aamhtesisnie learohkh maehtieh dejnie voestes 5-10 minuhtine tæjmoste saavredh buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
Oahppe máhtti tjuodtjot, ja gå sij tjuodtjo de galggá gájka majt javlli liehket sámegiellaj.	Learohkh maehtieh tjåadtjodh soptsestidh, mearan tjåadtjoeminie gelkieh barre saemiestidh.
Julevsáme sálmmagirjje	Learoevierhtieh
Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003	Ella Holm Bull: Laavlomh maanide
Lisa Helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997	Ovmessie gaaltijh låggetjaelemen bïjre, goh: