4_undervsiningsopplegg-niva-2.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 2. dásse Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 2 Åhpadimgárvvidus: 2. dásse Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 2 Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 2. dásen, gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie dïhte maahta mubpien maahtoeulmien mietie barkedh, guktie maahtoeulmide lïerehtimmieulmine eevtjedh jaksedh jïh guktie sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtesjidh. Guktie learohkh gelkieh maadthmaahtojde lïeredh jïh guktie lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Daerpies dellie iktemeran vuarjasjidh, jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne. Goassa: akta beri goassa Gåessie: Gosse jïjtje sæjhta. Åvddåmáhto Oahppe dádjadi muhtem mærráj sámegielav, ja máhtti oassálasstet sámegiellaj bæjválasj ságastallamijda. Åvtetje maahtoeh Learohkh ånnetji saemiengïelem guarkoeh jïh naan aelhkies fïerhten-beajjetje raajesh soptsestieh. Jienajt ja alfabehtav li sij juo oahppam. Saemiengïelen tjoejem jïh alfabetem leah joe lïereme. Máhtudakmihto Maahtaldahkeulmie Njálmálasj guládallam Njaalmeldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá aelhkies fïerhten beajjetji raajesh soptsestalledh gusnie pråvhka aelhkies njaalmeldh jiehtege guktie guarkoe jïh goerkesadtede. Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh gulldalit ja oassálasstet juojggamij, lávlla- ja sálmmalávllomij, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie joepieboelhkh utnedh Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmieh Oahppe galggi máhttet oassálasstet bæjválasj ságastallimij duola degu rájnasvuoda, rubmaha, rádnaj ja buoremusrádnaj birra. Learohkh gelkieh maehtedh fïerhtenbeajjetje raajesh soptsestidh. Vuesiehtiemmien gaavhtan bïssemen, - kråahpen, - voelpi jïh buerievoelpi bïjre maehtedh soptsestidh. Oahppe galggi de máhttet: Learohkh gelkieh aaj maehtedh: adnet bágojt ja moallánagájt rubmaha ja ietjas rájnasvuoda birra, duola degu bæjválasj basádime ja bádneskuorroma birra baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh gosse kråahpem bïsseminie jïh baenide skubpeminie. adnet bágojt ja moallánagájt buoremusrádnaj birra baakoeh jïh dïejvesh nuhtjedh buerievoelpi bïjre. sáme gáritjisáv oahppat saemien njoelkedassem lïeredh adnet vahkkobiejvij namájt ságastahttijn nubbe nuppijn saemien våhkoebiejjide nuhtjedh gosse sinsætnan soptsesteminie. vahkkobiejve-lávllagav lávllot våhkoebiejjiej bïjre laavlodh Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet, ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjisnie tjaeledh. Juohkka åhpadusmihttomierre vierddi vuojnnuj boahtet, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn. Learohkh jïh gåetien almetjh dej bïjre soptsestellieh aarebi lohkehtimmie aalka. Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoevere eensilaakan buerkiestidh, guktie learohke maahta jïjtse-vuarjasjimmsne dejtie utnedh. Máhtudagá Maahtoe oahppat moallánagájt rubmaha birra; basádit, sjoavodit, lávgudit, bivtasmålssom ja bádnesujddo. baakoeh lïeredh kråahpen, - bïssedimmien, - laavkomen, - gåårvedimmien jïh baeniegeehtemen bïjre máhttet moallánagájt rádnaj ja buoremusrádnaj birra maehtedh voelpi jïh buerievoelpiej bïjre soptsestidh. máhttet vahkkobiejvij namájt våhkoebiejjide maehtedh Tjehpudagá Maehteles máhttet moallánagájt adnet, ja sáme gáritjisáv ja lávllagav máhttet. jiehtiegidie maehtedh nuhtjedh jïh saemien saalmh jallh laavlomh maehtedh. Dádjadusá Goerkesimmie máhttet moallánagáj sisanov tjielggit, ja gáritjisá ja vahkkobiejvijlávla sisanov maehtedh jiehtegen sisvegem jïh goerkesimmiem buerkiestidh, jïh våhkoebiejjiej bïjre laavlodh. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh Praktihkalasj dahkamusá Oahppe basádi, sujddiji ja målsudi duola degu njuorakdoahkov. Darjodh Learohkh gelkieh dåahkam bïssedh jïh gåårvedidh. Bårråmbåtta maŋŋela skuorru sij bánijt ja ságasti majt sij barggi. Dah baenieh skubpieh beapmoej mænngan jïh gelkieh soptsestidh mearan barkeminie. Buojkulvis: ” Mån mánás vuoptajt basáv, mån bánijt skuorov ”) Vuesiehtimmie: manne maanan voepth bïsseminie, manne baenieh skubpeminie Lávllot aktan oahppij lávllagav rubmaha ja rubmahaoasij birra. Laavloeh kråahpen bïjre, jïh baajh maanah aaj laavlodh. Dibde oahppijt buoremusrádnajt guossen klássaj gåhttjot. Baajh learohkh sijjen buerievoelpide klaassese bööredidh. Oahppe oahpásmahtti ietjasa rádnajt dåjda ietjá oahppijda. Learohkh sijjen voelpi bïjre soptsestieh. Sáme doahko iesj guhtik guovlos Sámen Dåahkah ovmessie saemien dajvijste. Gáritjis (bujkulvis, gávnnu Utsi Gaup: Suga suga su, girjen ja CD ’ an, danna davvesámegiellaj, dánna jårggåluvvam julevsámegiellaj) Raajroe (vuesiehtimmie, lea daesnie, Utsi Gaup: Suga suga su dovne gærjesne jïh CD ’ esne) Gietjav tjáhpa tjáhppis tsitsátja Tjåhkkåji ja tjuohki tjátjev Tjadá tjåddåga tjoajvváj tjålijda Tjïjhtje tjaebpies tjeehpes tjåktjah Tjahkan tjaetsiem tjuekieh (tjoekeminie) tjovven tjïrrh Jali ietjá gáritjis. Jallh Ánin dánin. Dibde gáritjisáv siejnen klássalanján gahtsahit, ja oahppijn aktan dav juohkka biejve hárjjidallat. Vatte oahppijda gáritjisáv sijddabarggon sihke tjálálattjat ja jiednafijllan. Baajh raajroe vïedtjesne klaassetjïehtjielisnie gævnjodh, jïh mujhtieh fïerhten biejjien saavredh Vedtieh raajroem goh leaksoe gåetesne, dovne tjaaleldh jïh teekstefijline. Lávlla vahkkobiejvij birra juohkka tijma lávloduvvá, ja oahppe dahkamussan oadtju oahppat dav nágin berrahi gut dav ij åvdutjis máhte. Laavloeh våhkoebiejjiej bïjre fïerhten tæjmoen, learohke leaksoem åådtje. Laavlomem mubpide lïerehte, dejtie mah eah dam aarebistie maehtieh. Dat gávnnu Ella Holm Bulla lávllomgirjen oarjjelsámegiellaj. Ealla Holm Bullen laavlomegærjesne akte laavlome gååvnese. Mánnodahka le vuostasj biejvve Dijsdahka nubbe Goalmát gasskavahkko le Ja duorastahka le nælját Vidát biejvve le bierjjedak Ja lávvodak le gudát Giehttjit sådnåbiejvve le Ja dat la ålles vahkko Akta, guokta, gålmmå, niellja Vihtta, guhtta, gietjav Vuostasj, nubbe, goalmát Nælját, vidát, gudát giehttjit Dagke gaskevåhkoe, duarsta, bearjadahke, laavadahke, aejlege ? Gåvvå oahppamnævos Gietjav tjáppa (gávnnu davve-, julev- ja oarjjelsámegiellaj) Guvvie learoevierhteste tjïjhtje tjaebpies (Noerhte saemien, luvlesaemien jïh åarjelsaemien) Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda Vielie lïerehtimmidarjomh 1. 1. Riegádimbiejvverijmmo Juohkkahasj dahká riegádimbiejvverijmov, dsj lagámus berrahij, ja klássarijmov gåvåj ja riegádimbiejvij. Reakedsbiejjie Darjoeh aktem aelhkies biejjielåhkoem mij vuesehte gosse dah lihkemes fuelhkien reakedsbiejjieh leah, darjoeh aaj aktem klaasse-biejjielåhkoem guvviejgujmie, gusnie vuesehte mij biejjide lea. Rijmmo álu njálmálasj hárjjidallamin aneduvvá. Nuhtjh dam biejjielåhkoem jïjnjem, guktie åadtjoeh jïenebem soptsestidh jïh nimhtie dam njaalmledh gïelem buerebelaakan lïeredh. 2. 2. Vahkkobiejvvespella Dahkit vahkkobiejvvespelav mij mánnorijmos vuolggá, doajmmamkårttå juohkka bæjvváj (vargga degu stagánspella). Våhkoebiejjie-speale Darjoeh aktem våhkoespealem mij kåarhth åtna fïere-guhtide biejjide aktene askesne.(mahte goh raajterespeale) Nuhtjh aktem teernegem guktie maahta åvtese juhtedh. Tjalman aneduvvá gå galggá jåhtet åvddån mánnospelan. Duola degu dijsdagá 5. biejvve miessemánon: Vuesiehtimmien gaavhtan: Dæjsta, suehpeden vïjhteden biejjien: " Veartesjh olkese, guktie vearolde lea, jis biejjie guaka, dellie tjöödtjesth jïh lïegkesth dålle-bealesne. Jus le bæjvádahka de ganuga ja vuojŋada dållågátten ja tjuottjo badjel åvtåv vuorov. Jis mullie jallh elmie, skodth dellie varki jïh ikth vielie teernegem beelhkh ". Jus la åmågis jali muohta / rássjodálkke, de gáhtjada ja håjggåda tjalmanav vat ådåsis.”Oahppe javlli juohkka bále dav vahkkobiejve namáv dasi gåsi båhti, ja åhpadiddje jali ietjá ållessjattuk viehket doajmmamkårtåv låhkåt sidjijda oahppijs gudi dárbahi. Learohkh fïerhten aejkien soptsestieh mij biejjide lea, gosse sielkieh jallh suejieh sæjjan, jïh lohkehtæjja jallh jeatjebh viehkiehtieh kåarhtide learoehkidie lohkedh, jis daerpies. Sån gut vuostatjin boahtá mållaj, mij la maŋemus biejvve mánon vuojttá. Dïhte guhte voestegh måalese båata, mij lea minngemes bijjie askesne, lea vitneme. Árvustallam Faagem vïerhtiedidh Iesjárvustallam Jïjtsevuarjasjimmie 1. Buojkulvis Loagga Juska dát la iesjárvustallam, de máhttá loagga aj guládallamijn åhpadiddjijn aneduvvat ja nåv de iehtjáda e oattjo låhkåt. Voestes vuesiehtimmie Lågge Jilhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie, maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjine soptsestalledh, guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh / jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat. Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh. Tjielggi bargov Barkoem buerkiestidh Majt máhtáv Maam buektiehtim ? Mij la gássjel Mij lij geerve ? Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj ? Dagke jeatjah vuekiem nuhtjim gosse tjïertestim ? Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat ? Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh ? Ulmme boahtte tebmáj la … Ulmieh båetije aamhtesidie leah:.. 2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt máhtti. Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessine duejtie lïerehtimmieulmide dievhtieh, mejtie maehtieh. Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmide jaksem Dáv máhtáv vehi Manne ånnetje maahtam: Biejvve Mij biejjide Dáv máhtáv buoragit Manne hijven maahtam: Biejvve Mij biejjide Bágojt ja moallánagájt ma li ávkálasj máhttet gå dáj birra ságastav baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse soptsestem: rubmaha, ietjam rájnasvuoda, bæjválasj basádibme ja bádneskuorroma kråahpen bïjre, bonhtehke årrodh, fïerhtenbeajjetje bïssemen bïjre jïh baenide skubpedh. rádna ja buoremusrádna voelph jïh buerievoelpi bïjre vahkkobiejve våhkoebiejjiej bïjre vahkkobiejvijt nammadit våhkoebiejjide jiehtedh sieradus árggabiejve ja ájlega gasskan buektiehtidh aarkebiejjieh aejliesbiejjijste raerhkedh Åvddånbuktet máhtojt rájnasvuoda birra maahtoe bonhtehken bïjre deanahtidh: rájnasvuoda nammadusájt dálla ja åvddåla nommh bonhtehkevoeten dejpeladtje jïh daaletje viehkievierhtiej bïjre maehtedh. rájnasvuodalanjáj nammadusá nommh maehtedh vg. Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam jeatjah vuekiem maahtam tjïertestidh: giedaj ja rubmahijn kråahpem jïh gïetide nuhtjem gávnnat ietjá bágojt jeatjah baakoeh gaavnedh aktidit bágov ietjá bágujn göökte baakoeh ektiedidh rievddat dárogielbágojt (sámegielgehtjusa) daaroen baakoeh saemiegïelese darjodh. gatjádit jus juoga ij la tjielgas jis im guarkah dellie gihtjedh divvot ietjam jïjtjemem staeriedidh Bisodit ságastallamav maahtam aelhkies soptsestallemem utnedh: dágastit ja ij dárbahit bágojt åhtsåt im daarpesjh dan jïjnjh baakoeh ohtsedidh gosse tjïertestem hiejddet ságastallamav soptsestallemem orrijidh Diedádus åvddålij guovlluj Åvtese båetije biejjide vuejnedh hæhttuv hárjjidallat dájt moallánagájt …. manne daarpesjem ikth vielie dej baakoejgujmie barkedh … dárbahav viehkev dási …. manne viehkiem daarpesjem … Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimmie Nuorap oahppijda máhttá Thomas lávggom-girjje kopieriduvvat, ja aj lamineriduvvat, ja låhkåmkårttån aneduvvat, ja da máhtti vuossan årrot, ja skåvlån ja sijdan aneduvvat. Dejt ie nuerebe learoehkidie sæjhta hijven årrodh, dovne gåetesne jïh skuvlesne, dam gærjam Tåamma laavkoeminie lohkedh, maam Gunilla Wolde tjaaleme. Oahppe nuorajdásen ja joarkkaskåvlån gudi li 2. dásen, máhtti guossebarggen sámemánájgárden ja sujddit mánátjijt doahkoj sajen. Lohkehtæjja jïh learohkh maehtieh ektesne lohkemekåarhth guvviejgujmie, jallh guvvieh jïh teekste, biejjieladtje darjomigujmie darjodh. Sij máhtti aj mánáj rubmaha ja varresvuoda birra sámástit. Maahta lohkemekåarhtide lamineredh, jïh learohkh maehtieh dejtie voessesne utnedh jïh dejtie nåhtadidh dovne gåetesne jïh skuvlesne. Diehttelis de dát sierralágásj huksamav skåvlå bieles rávggá. Gosse healsoen bïjre maanide soptsestieh, eah daarpesjh dåahkah nuhtjedh. Nuorajskåvlåoahppe ja oahppe joarkkaskåvlån máhtti ságastit ietjaslágátjij birra ja rubmaha, ja ietjas varresvuoda birra, duola degu lásjmudaládijn. Noereskuvlen maanah jïh learohkh jåarhkeskuvleste maehtieh jïjtsh kråahpen jïh healsoen bïjre soptsestidh. Vuesiehtimmien gaavhtan gosse vïtnedeminie. Vuodotjehpudagá Faagen maadth maahtoeh Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti bágojt ja moallánagájt rubmaha, rájnasvuoda ja bádneskuorroma birra sierra tjállemgirjjáj tjállet. Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh-laaakan tjïertestidh: Learohkh maehtieh tjaeledh baakoeh jïh dïejvesh kråahpen bïjre, jïh bïssemen jïh baenieskubpemen bïjre sijjen jïjtsh tjaelemegærjine. Sij aj máhtti ålles gárgadisájt ja oanes subttsasav temá birra tjállet. Dah maehtieh aaj abpe raajesem jïh onne vaajesem aamhtesen bïjre tjaeledh. Mij guosska njálmálasj tjehpudagájda de la hárjjidallam sierraláhkáj ájnas. Gosse njaalmeldh maahtoeh, dellie lea gaajh vihkeles baakoeh jïh dïejvesh jiehtedh, jïh jïjnjem soptsestidh. Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet låhkåt bágojt, moallánagájt ja ålles gárgadisájt dahkamusáj birra ma guosski rájnasvuohtaj. Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh maehtedh baakoeh jïh dïejvesh lohkedh, abpe raajesh lohkedh gosse bonhtehkevoeten bïjre soptsesteminie. Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit hattijt rájnasvuodagálvojn ma li fámilja lávggomlanján. Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man jïjnjh bïssemeaath dej fuelhkieh laavkometjïehtjielinie utnieh. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja rájnasvuoda moallánagájt sámegiellaj åhtsåt duon dán næhttabielen (Gávnos, giella. Maehtedh digitale viehkievierhtiem nuhtjedh: baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien bïssemebaakoeh ohtsedidh ovmessie gaskeviermiesijjijste. (Gávnos, giella. org ja risten.no). org jïh risten.no). Vuoseda tækstabuojkulvisájt, ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt åhtsåmbålujn rájnasvuodamoallánagájt. Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem, jïh baajh learohkh ohtsedidh jïh damtedh bissemebaakojde dennie teekstesne (ohtsedimmietjaatsegisnie). Gielladomena Gïelesuerkie Máhttá aj interaktijvalasj prográmmajt njuolggaguládallamin adnet. Gosse learohkh daelie joe maehtieh tjaeledh, maahtah gïelesuerkiem vijriedidh. Stina-Gaup Westerlund: Lávllagirji, Luleå Alltryck, AB., 1980. Ohtsedh aktem klaassem mah maehtieh saemien soptsestidh. Stina-Gaup Westerlund: Lávlungirji, Sámiskuvlastivra, Luleå Alltryck, AB., 1987. Klaasse gusnie learohkh leah voestesgïeline, jïh dejtie klaassevoelpine åadtjodh jïh barre dejgujmie saemiegïelesne chattedh. Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj, 1990. Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991. Dellie maahtah aaj interaktijve programmh nuhtjedh goh eensi gaskesadteme. 2007 Learoevierhtieh Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut2006 Ella Holm Bull: Laavlomh maanide Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 2, Davvi Girji 2011 " Barnehageeske " – båata aaj åarjelsaemien gïelesne Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011 Tåamma laavkoeminie - gærjeste, lohkehtæjja maahta guvvieh skannedh, dejtie stueriedidh jih olkese tjaeledh, jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie vïedtjese gævnjodh.