5_undervisningsopplegg-niva-3.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3 Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3 Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 3. dásen. Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahta gåalmeden maahtoeulmien mietie barkedh. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmesne sjïehtesjidh. Guktie maadthmaahtoem sjïehtede jïh guktie lohkehtimmiem learoehkidie sjïehtesjadtedh. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Daerpies dellie iktemearan vuarjasjidh, jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne. Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet. Åvtetje maahtoeh Learohkh joe maehtieh sïejhme fïerhtenbeajjetje baakoeh saemiengïelesne, jïh aaj maehtieh beapmoej bïjre soptsestalledh. Máhtudakmihto Maahtaldahkeulmieh Njálmálasj guládallam Njaalmeldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmen ulmieh leah; learohkh gelkieh oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn soptsestidh fïerhten beajjetji aamhtesi bïjre Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmiem utnedh jï soptseatalledh saemien beapmoej bïjre Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Ij ööhpehtimmiesoejkesje abpe dam maahtoeulmiem jaksh. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Maahtoeulmieh leah lïerehtimmieulmide sjïehtesjadteme. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Lïerehtimmieulmieh leah barre akte vuekie guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh. Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmieh Oahppe galggi oassálasstet ságastallamijda bæjválasj dilij birra ietjasa iellemin, duola degu goahtedivrij, ávkkedivrij, biebmoj, biebbmoábnnasij, biebbmodahkamij ja sámebiebmoj birra. Learohkh gelkieh maehtedh fïerhten beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh, vuesiehtimmien gaavtan: Lyjhkedskreeki, dåarjelekreeki, beapmoej, njoetske beapmoej, jurjiehtimmien jïh saemien beapmoej bïjre. Oahppe galggi de máhttet: Learohkh gelkieh aaj maehtedh: dádjadit ja adnet moallánagájt sámegiellaj goahtedivrij ja ávkkedivrij birra ja adnet sidjij moattelágásj sámenamammadusájt saemien baakoeh lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre guarkedh jïh ovmessie saemien nommh dïsse nuhtjedh. subtsastit, lávllot, juojggat ja / jali ságastit ietjas ja iehtjádij goahtedivrij ja ávkkedivrij birra jïjtse jallh jeatjabi dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre laavlodh, joejkedh jïh / jallh soptsestidh. ságastit duon dán biebbmoábnnasij birra, degu dal biergoj, guolij ja muorjij, ja muhtem sáme biebmoj birra ja gåktu dajt riejddit. soptsestidh bearkoej, - gueliej jïh muerjiej bïjre jïh naan saemien beapmoej bïjre jïh guktie galka dejtie saemien vuekien mietie jurjiehtidh. ságastit gåktu biebbmoábnnasa li árbbedábálattjat aneduvvam ja gåktu dajt ådå láhkáj adnet. soptsestidh guktie lea njoetske beapmoeh aerpievoeten mietie åtneme, jïh guktie maahta orresth-laakan daelie jurjiehtidh. Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjesisnie tjaeledh, jïh learoehkidie jïh gåetide soptsestidh lïerehtimmien åvtelen. Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn. Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoeverieh eensilaakan buerkiestidh, guktie learohkh åadtjoeh dejtie jïjtsevuarjasjimmesne aaj nuhtjedh. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh Praktihkalasj dahkamusá Gå la ålggobiejvve de máhtti oahppe válldet ietjasa goahtedivrijt fáron jali fámiljav / rádnajt aktan goahtedivrij dakkir bæjvváj gåhttjot. Darjodh Learohkh maehtieh lyjhkedskreekide meatan vaeltedh gosse edtjieh ålkone årrodh jallh fuelhkiem / voelph lyjhkedskreekine bööredh gosse dagkeres biejjiem skuvlesne utnieh. Oahppe dahki guokta bájkálasj bårråmusá. Learohkh göökte ovmessie beapmoeh dajvijste jurjiehtieh. Lájbbot duola degu sáme hællogáhkojt, muorjjit jali guolijs jali biergojs biebmov riejddit. Maehtieh gaahkoem bååhkesjidh, muerjieh tjöönghkedh jallh gueliem / bearkoem jurjiehtidh. Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja / jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet. Jis nuepiem utnieh learohkh maehtieh sijjen aahka gon aajjam jallh jeatjah voeres almetjh bööredidh dahkoe. Dibde oahppijt tjielggit gåktu málesti ja biebmov málestahttijn árvustallat. Baajh learohkh jurjiehtimmiem buerkiestidh, jïh jïjtjh beapmojde vuarjasjidh mearan barkeminie. Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda Jeatjah lohkehtimmiedarjomh. Oahppe låkkav ietjas ja iehtjádij goahtedivrij birra tjálli ja subtsasti sábmáj nubbe nubbáj majt li tjállám. Learohkh låggem tjaelieh jïjtsh jallh jeatjah dåarjelekreekibïjre jïh sinsitnide saemien soptsestidh man bïjre leah tjaaleme. Dahkit spellamkårtåjt goahtedivrijs gåvåj ja nammadusáj. Darjoeh speale-kåarhth gusnie guvvie jïh nomme lyjhkedskreekide. Kårtå máhtti lamineriduvvat. Kåarhtide maehtieh lamineredh. Spella máhttá liehket gåvvå- ja nammalotto. Spealesne maahta guvvieh jïh nommh årrodh. Máhttá aj nav årrot juhti sån gut buktá jiednadit duola degu gáhtto, bena jali hæssta, oadtju kårtåv. Vuesiehtimmien gaavhtan; gie dïhte maahta jiehtedh: gaahtoe, bïenje jallh hierkie åådtje kåarhtem utnedh. Oahppe gut oadtju ienemus kårtåjt spelav vuojttá. Dïhte learohke mij jeenjemes kåarhth åtna, dïhte spealem vitnie. Dahkit sáme bårråmusáv skåvlån, duola degu Sámij álmmukbiejven. Jurjehth saemien beapmoeh skuvlesne. Dam maahta jurjiehtidh saemien åålmege-bijjien. Dát ietjá klássaj, åhpadiddjij ja skåvllånjunnjusij, æjgádij ja sáme biebbmotjiehppij aktisasjbargov rávkká. Tjoeveridie dellie ektese-vyöki barkedh, lohkehtæjjah jïh åvtehkh skuvlesne, eejhtegh jïh almetjh mah leah maehteles saemien beapmoejgujmie. Oahppe máhtti gæhttjalit duola degu goahtedivrij ja ávkkedivrij moallánagájt ja nammadusájt mujttet. Learohkh gelkieh voejhkelidh mujhtedh baakoeh jïh nommh dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre. Dahkit sjiemáv majt oahppe sijdan aktan æjgádij ja ietjá berrahij dievddi. Darjoeh aktem soejkesjem gosse learohkh maehtieh gåetesne eejhtegigujmie jïh jeatjah fuelhkie- jallh slïektigujmie dievhtedh dejtie baakojde. Gåhtjo oahppijt sjiemáv strategalasj saddjáj sijdan gatsostit ja aj kopiav sjiemas skåvlåj gatsostit. Jiehtieh learoehkidie dah edtjieh gåetesne gævnjoestidh dam soejkesjem guktie våajnoes. Guelmedh dam soejkesjem, jïh skuvlesne aaj gævnjoestidh. Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu ” bena-ådåk ”. Baajh learohkh sinsitnide goltelidh mij soejkesjisnie tjåådtje. Árvustallam Faagem vïerhtiedidh Oahppe máhtti låkkav tjállet iesjárvustallen, jali åhpadiddjijn guládallat vaj iehtjáda e oattjo låhkåt árvustallamav. Learohkh maehtieh låggem tjaeledh goh jïjtsevuarjasjimmie, jallh lohkehtæjjine soptsestalledh. Eah guhte jeatjah åadtjoeh vuarjasjimmiem lohkedh. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat. Dam maahta voestesgïelesne tjaeledh. 1. Buojkulvis Loagga Voestes vuesiehtimmie Lågge Tjielggi bargov Barkoem buerkiestidh Majt buktiv ? Maam buektiehtim ? Mij la gássjel ? Mij lij geerve ? Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj ? Provhkim jeatjah vuekiem goh edtjim tjïertestidh ? Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat ? Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh ? Ulmme boahtte tebmáj …. Ulmieh båetije aamhtesasse:... 2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti. Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mejtie joe maehtieh. Dáv hæhttuv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv Daam tjoeverem lïeredh guktie buerebe-laakan lïerehtimmieulmide jaksem: Dáv máhtáv vehi Ånnetji maahtam: Biejvve Mij biejjide Dáv máhtáv buoragit Biejvve: Hijven maahtam: Mij biejjide Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse dan bïjre soptsestem: goahtedivrij ja ávkkedivrij lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre sáme biebmoj ja moattelágásj biebbmoábnnasij saemien beapmoej jïh ovmessie njoetske beapmoej bïjre sieradus goahtedivrij ja ávkkedivrij gasskan mij lea joekehts lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki gaskem Åvddånbuktet diedojt maahtoen bïjre deanahtidh: goahtedivrij ja ávkkedivrij birra lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre biebmoj ja biebbmoábnnasij birra beapmoej jïh njoetske beapmoej bïjre Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam jeatjah vuekiem provhkedh gosse tjïertestidh: adnet rubmahav ja giedajt kråahpem jïh gïeth nuhtjedh gávnnat ietjá bágojt jeatjah baakoeh gaavnedh aktidit bágov ietjá bágoj göökte baakoeh ektiedidh ietjájduhttet dárogielbágojt daaroen baakoeh saemiengïelese darjodh. rievddadit ietjam jis im guarkah dellie gihtjedh gatjádit jus juoga ij la tjielgas jïjtjemem staeriedidh Bisodit ságastallamav soptsestallemem utnedh: ságastit ja ij dárbahit åhtsåt bágojt im daarpesjh baakoeh daamtaj ohtsedidh gosse tjïertestem adnet ålles ja dádjadahtte gárgadisájt soptsestidh guktie goerkesæmman båateme loapptet ságastallamav soptsestallemem orrijidh Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimmie Mij guosská málestibmáj ja lájbbomij de máhttá oahppij iesjrádálasjvuohta dåjmajn duon dán dásen varierit. Gosse jurjiehtidh jïh bååhkesjidh, maahta maahtoeulmide fïerhten learoehkasse joekehts klaassedaltesasse jeatjhlaakan darjodh. Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn. Valla dæddo le gåktu oahppe sámasti. Maahta ektese-vyöki jeatjah aamhtesigujmie barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan eatnemefaagine jïh beapmoe- jïh healsoefaagine, bene gïele dïhte mij lea dïhte vihkielommes, jïh dïhte mij galka vååjnesisnie årrodh. Vuodotjehpudagá Faagen maadth maahtoeh Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti tjállet bágojt ja moallánagájt goahtedivrij, ávkkedivrij, sáme biebmoj ja biebbmoábnnasij birra. Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjïertestidh: learohkh maehtieh baakoeh jïh dïejvesh tjaeledh lyjhkedskreeki bïjre, dåarjelekreeki bïjre, saemien beapmoej bïjre jïh njoetske beapmoej bïjre. Gå oahppe barggi biebmoj praktihkalattjat de máhtti sij maŋenagi tjielggit majt barggi sihke nubbe nubbáj ja åhpadiddjáj. Gosse learohkh beapmoeh jurjiehtieh, dellie edtjieh soptsestalledh jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine mejnie leah gïehteleminie. Máhtti tjielggit gåktu biebbmo vuojnnu, májsstá ja hapsijt Dah maehtieh dellie beapmoem buerkiestidh guktie vååjnoe, guktie domtoe jïh guktie hopsoe. Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet bágojt ja moallánagájt ja ålles gárgadisájt låhkåt bargo birra gå sijájn li goahtedivre ja ávkkedivre ja gå biebmojt dahki / riejddiji. Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh baakoeh, dïejvesh jïh ellies raajesh lohkedh guktie lyjhkedskreekide jïh dåarjelekreekide geehtedidh, jïh guktie beapmoeh jurjiehtidh. Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit majt máksá goahtedivrev adnet. Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man dovres sjædta lyjhkedskreekem utnedh. Sij máhtti budsjehtav biebbmoriejddimis skåvlån dahkat, ja dav majt fámillja gållåt váhkon Dah maehtieh budsjedtem darjodh gosse skuvlesne, beapmoejurjiehtimmesne. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt adnet internehtav ja åhtsåt sámemoallánagájt divrij ja biebmoj birra. Maehtedh digitale vierhtiem nuhtjedh: Baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien baakoeh kreekde jïh beapmojde ohtsedidh. Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella. Veartesjh Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella. org ja risten.no. org jïh risten.no. Vuoseda tækstabuojkulvisájt ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt divrij- ja biebbmomoallánagájt tevstan. Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem, jïh baajh learoehkidie kreeke- jïh beapmoebaakoeh ohtsedidh dennie teekstesne. Gielladomena Gïelesuerkie Sáme biebbmodahkama hárráj máhttá doajmma iesj liehket gielladomednan. Gosse saemien beapmoeh jurjiehtidh, dellie lea dïhte aaj barre goh gïelesuerkie. Gå oahppe riejddiji sámebiebmojt de luluj sámástit. Gosse learohkh saemien beapmoeh jurjiehtieh, gelkieh dellie barre saemiestidh. Oahppamusá Learoevierhtieh Hamery &Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998 Sámi biebmu – Saemien beapmoeh, bihkedassh, ovmessie gaaltijh, vuesiehtimmien gaavhtan: Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995 Julevsaemien beapmoebihkedassegærjah Lisa helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Åarjelsaemien beapmoebihkedassegærjah Nan Persen: Lájbe, Idut 2005 Synnøve Løge ja Geirulv Ulland, Slåppå, Idut Beanastallan – bienjespeale, lea noerhtesaemien gïelesne jïh aaj åarjelsaemien båata, bæjhkoehtæjja lea Davvi Girji OS. Demensforeningen i Tysfjord: Sáme biebbmo vuorrasijda Báhko 2008 / Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008: