6_undervisningsopplegg-niva-4.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 4. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Åhpadimgárvvidus: 4. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 4. daltesisnie barkedh.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.	Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta lïerehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Árvustallam bargadahttijn, gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusán oase.	Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
4. dásse le låhpalasj dásse sáme 3 aj.	Daltese 4 lea dïhte minngemes daltese saemien 3.
Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastittjat.	Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea learoehkidie skreejredh saemien eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Vuollelin vuoseduvvi máhtudakmihto oahppamplánas 4. dáses, ma tjoahkkáj doarjju njálmálasj guládallamav.	Vuelielisnie maahtoeulmide learoesoejkesjen 4. daltesistie åehpiedahta, mah tjåenghkies njaalmeldh govlesadtemem dåarjedieh.
Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra.	Daate vuesiehtimmie vuesehte draaman jïh råållespïelen tjïrrh, guktie learohkh maehtieh dejpeladtje jielemi bïjre saemiestidh.
Buojkulvisá oajvvetjalmos le njálmálasj guládallam.	Dïhte åejviefokuse vuesiehtimmesne lea njaalmeldh govlesadteme.
Dán bagádallamin le máhtudakmihtto oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra váldedum maŋen.	Veeljeme daam maahtoeulmiem meatan vaeltedh, meatan årrodh soptsestidh saemien dejpeladtje jielemi bïjre daennie bïhkedimmesne.
Sivva le, oahppamplánan 4. dásen le dát máhtudakmihtto sierra hásstalus.	Dïhte dannasinie daate akte haestiedihks maahtoeulmie 4. daltesisnie learoesoejkesjisnie.
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmie
Njálmálas guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin	baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu	draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime	taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra	soptsestidh saemien jielemi bïjre
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt	teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda	jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.	Ööpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem faarhmesth.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.	Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmeulmine.
Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.	Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Ulmme le oahppe galggi máhttet ållo bágojt bæválasj dilij birra, gåsi aj sáme árbbedábálsj æládus oahppij láhkabirrusijn gullu.	Ulmie lea learohkh edtjieh aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij biejjieladtje tsiehkine sjeahta, gusnie aaj akte dejstie saemien dejpeladtje jieliemijstie learohki lïhke dajvesne lea meatan.
Ietjá bágoj javladum galggá oahppe máhttet:	Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
oahppat bágojt ja moallánagájt bæjválasj dilij ja sáme árbbedábálasj æládusáj birra vaj bæjválasj giella buorrán	dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh lïerieh mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme, jïh akten saemien dejpeladtje jieliemasse
oahppat nágin bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj	naan baakoeh lïeredh mah leah saemien ryöknemevuakan ektiedamme
adnet bæjválasjgielav sáme árbbedábálasj æládusá konkrehtalasj diles	dam biejjieladtje gïelem nåhtadidh ektiedamme akten saemien dejpeladtje jieliemasse, mij lea akten vihties tsiehkien bïjre
tjállet oanegis roallaoavdástallamav dahpádusáj ja moallánagáj tjanádum æládussáj	aktem råållespïelem tjaeledh heannadimmiejgujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
tjadádit roallaoavdástallamav	råållespïelem tjïrrehtidh
árvustallat gåktu njálmálasj doajmma lej, daj gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin	dam njaalmeldh darjomem vuarjasjidh dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Dæddo le biejadum dahkamus galggá almma.	Tjïertestamme aktem rïektes laavenjassem sjugniedidh.
Dánna galggi oahppe dahkat ja tjadádit roallaoavdástallamav bæjválasj dilij birra árbbedábálasj æládusán, ja nav vuosedit ietjas máhtudagájt.	Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh, gosse aktem råållespïelem biejjieladtje tsiehkiej bïjre darjoeh jïh tjïrrehtieh, aktene dejpeladtje saemien jieliemisnie.
Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet.	Dellie learohkh nuepiem åadtjoeh daajroem jïh gïelem nåhtadidh seammalaakan goh dennie rïektes jieliemisnie.
Åhpadusdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li vuodon roallaoavdástallamij majt oahppe galggi dahkat.	Dah lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, råållespïele, maam learohkh edtjieh darjodh.
Dánna le dálásj ællobarggo lullesáme guovlon biejadum vuodon.	Daesnie veeljeme våaromem vaeltedh daan-beajjetje båatsosne, åarjelsaemien dajvesne.
Ællobarggo le miehtáj Sámen.	Båatsoe lea abpe Saemien eatnamisnie.
Sæmmi ájggeguovdelis le biedjat vuodon ietjá árbbedábálasj sáme æládusájt degu guollim, ednambarggo, duodje ja ietjá miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá.	Seamma sjyöhtehke våaromem vaeltedh jeatjah dejpeladtje saemien jieliemisnie goh gööleme, jåartaburrie, duedtie jïh jeatjah miehtjiejielemh jïh aktanimmiejielemh.
Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda.	Tjuara dejtie maahtoeulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, jïh lïerehtimmieulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, learoehkidie åehpiedehtedh.
Tjadáda dájt ja dágásta njálmálattjat sijájn.	Buerkesth jïh digkedh daam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomiere máhtti klássalanján vuojnnut, ja / jali barggamplánan årrot oassen.	Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh / jallh dah maehtieh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon.	Jis væhtah tjaalasuvvieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dellie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oajvvádusájt ma li åhpadusmihttomierij gájbbádusá dåhkki sjiebmáj tjállet.	Maahta raeriestimmieh lïerehtimmieulmiej væhtaj bïjre aktene goeresne vuesiehtidh.
Mánájdásijn nammaduvvi dáse vuolep, gasska ja alep, ja nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån káráktera aneduvvi.	Daesnie dah daltesh jolle, gaskoeh jïh vuelegs maanadaltesasse åtnasuvvieh, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabælla galggá dagáduvvat álkkep vuodoskåvllåj ienni gå joarkkaskåvllåj.	Maahta tabellem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Dát buojkulvis berus juhte aj galggá nuoraj- ja joarkkaskåvlå Sámegiel 3 (1-4 dásen) aneduvvat.	Daate vuesiehtimmie krööhkeste dïhte aaj maahta noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtnasovvedh Saemien 3 (daltese 1-4).
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Vuolep/(2)	Vuelegs/(2)
Gasska/(3-4)	Gaskoeh/(3-4)
Oahppe galggá máhttet	Learohke edtja maehtedh:
ienedit ietjas bæjválasj báhkoboanndudagáv dan baktu gå oahppá moallánagájt ma gulluji bæjválasj dilláj ja dán æládussaj	dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah ektiedamme dan biejjieladtje tseahkan jïh daan jieliemasse
Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjuji birra.	Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.	Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.	Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.	Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra.	Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.	Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
oahppat nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj	såemies baakoeh lïeredh mah leah saemien ryökneme-vuekesne.
Dån la nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.	Datne naan baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne
Dån la viehka bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam.	Datne jienebh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh naan ovmessie tsiehkine.
Dån la sierraláhkáj ållo bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam	Datne jïjnjh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh jïjnjh ovmessie tsiehkine.
tjállet unnes roallaoavdástallamav gånnå le dáhpádus ja moallánagá ma gulluji æládussaj.	aktem onne råållespïelem tjaeledh heannadimmie-gujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
Dån tjálá muhtem rållajt unnes roallaoavdástallamij ja nagin moallánagájt æládusás aná.	Datne naan råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme.
Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná	Datne råållah tjaalah akten onne råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme
Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja moaddá moallánagájt æládusás aná	Datne råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh jïjnjh lahtesh jieliemasse ektiedamme
tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij	råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh dijalogigujmie
Dån åvddånbuvtá muhtemijt dajs ságastallamijs majt lidji gárvedam.	Datne såemies dejstie dijalogijste jeahtah maam soejkesjamme
Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam.	Datne dijalogide, mejtie datne soejkesjamme, hijvenlaakan jeahtah
Dån åvddånbuvtá ságastallamijt luondulattjat ja buorre láhkáj	Datne dijalogide råållespïelesne iemielaakan jïh hijvenlaakan jeahtah.
Juska sáme låhkåm- ja riekknimvuohke gullu 6. dássáj de hiehpá dav dánna álgadit.	Daesnie sjeahta learohkidie ånnetji buerkiestidh saemien ryöknemevuekien bïjre, jalhts dïhte edtja 6. daltesisnie årrodh.
Duola degu ulmutjij tjoahkketálla (guovtes, gålmås, nieljes jnv. – akta, guokta, gålmmå ulmutja aktan), boahttsuj (guoktagis, gålmmågis, nielljagis jnv, - guokta, gålmmå, niellja boahttsu aktan) ja ællostuorrudáhka (tjårrågasj, návkká, ællo – muhtem boahttsu, 50-150 boahttsu, ájn vil enep boahttsu) ja oasse ælos máhtti hiebalgis moallánahkan årrot.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta tjöönghkemetaallh almetjidie (gööktesh, golmesh, njealjesh jnv. – göökte, golme, njieljie almetjh ektesne) bovtsh (gööktege, golmege, njealjege jnv. – göökte, golme, njieljie bovtsh ektesne) jïh krievviestoeredahkh (bïrhketje, stuhtje, ealoe jnv. – onne krievvie 8-12 bovtsijste) jïh akte stuhtje aktede krievveste, sjyöhtehke lahtesh årrodh.
Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat.	Gaajhkine saemien dejpeladtje jielieminie leah ryöknemevuekieh mejtie maahta meatan vaeltedh daennie vuesiehtimmesne.
Sjiebmá hiehpá sige åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn ja oahppe iesjárvustallamij.	Goere maahta våarominie årrodh dovne lohkehtæjjan vuarjasjæmman iktemearan, jïh learohki jïjtsevuarjasjæmman.
Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan.	Goere maahta aaj våarominie årrodh akten learohkesoptsestæmman, jallh akten evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, learohken jïh eejhtegi / eejhtegi åvteste gaskem.
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Dánna åhpadiddje gávnna buojkulvisájt gåktu máhttá máhtudakmihtoj 4. dásen barggat; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusáj, guhkesåhpadimij ja árvustallamij bargadahttijin.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 4. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Åvddåmáhto	Åvtedaajroe
Gájbbádus le oahppe galggi muhtem mærráj máhttet bæjválasj moallánagájt, ja tállabágojt ja rájddobágojt.	Tsiehkestahta learohkh naa jïjnjem maehtieh dejstie biejjieladtje lahtesijstie, jïh taallh jïh öörnegetaallh lïereme.
Åvddålin åhpadimgárvvidusá de la ávkálasj ja vuogas bæjválasj moallánagájt ja tállajt gærddodit.	Ööhpehtimmien åvtelen maahta maereles årrodh dejtie daerpies biejjieladtje lahtesidie jïh taallide vuartasjidh ikth vielie.
Oahppat ådå moallánagájt	Orre lahtesh sjïehtesjidh
Åhpadiddje ájnnasamos bágojt ja moallánagájt tjadát.	Lohkehtæjja dejtie vihkielommes baakojde jïh lahtesidie buerkeste.
Dála vuojná guokta kårtå ådå bágoj ja moallánagáj:	Daesnie göökte kåarhth vuajnah orre baakoe-jïh lahtesigujmie:
Maŋŋela máhtti oahppe ájnnasamos moallánagájt oahppat duon dán dåjma baktu, duola degu báhkoloop, siejnnespella ja rumájspella.	Dan mænngan learohkh maehtieh dejtie vihkielommes lahtesidie lïeredh ovmessie darjomi tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan baakoe-loop, baakoe-pussel, vïedtjespïele jïh kråahpe-kröll.
Oahppamvuogetjielgadusá	Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Visualalasj oahppe lijkkuji	Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditijvalasj oajppe lijkkuji	Auditive learohkh lyjhkoeh
- låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjij barggat, ja ájáduskártav tjuorggat	- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- gåvåjda ja bágojda	- guvvieh jïh baakoeh
- gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij ságastit ja tjavgga låhkåt	- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktijlalasj oahppe lijkkuji	Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihkalasj oahppe lijkkuji	Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- duohtadit gálvojt, barggat giedaj, pc ’ ajn barggat, siejnneplákáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit, lijmmit	- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat	- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
- labudit ja ålles rubmahav adnet, moattelágásj spelajt spellat, teaterav spieledit ja praktihkalasj barggguj	- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- siejnne- ja guolbbespellaj	- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Gåktu oahppe máhtti gærddodit ja ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhko-oahppama birra ja artihkal oahppam strategiaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán.	Edtja raerie gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Válde álggon dav mij oahppejuohkusij hiehpá.	Nåhtedh goh sjïehtesjimmie, dïhte mij learohkedåahkan sjeahta
Oattjo náginav lahkabájkes subtsastittjat muhtem sáme árbbedábálasj æládusá birra.	Baajh naakenem dehtie lïhkes dajveste akten voenges saemien dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh
Válde vuodon gå guossidijda náginav gut árbbedábálasj æládusájn bargaj.	Vaeltieh våaromem akten aejkien dijjieh lidh guessine naakeni luvnie, mah dejpeladtje jielemigujmie gïehtelieh
Dibde oahppijt oanegis ja álkkes diehtotevstajt bájkálasj sáme árbbedábálasj birra låhkåt.	Baajh learoehkidie åenehks jïh aelhkies rïektesetjaalegh lohkedh akten saemien dejpeladtje jielemen bïjre, learohken lïhkes dajveste
Roallaoavástallam le akta vuohke oadtjot oahppijt sámastihttjat.	Råållespïeline maahta learoehkidie skreejredh altese saemien gïelem soptsestidh.
Roallaoavdástallamin ij la ham ” oahppe iesj ” gut ságas, valla roalla.	Aktene råållespïelesne ij leah " learohke jïjtje " mij soptseste, bene dïhte akte råålle.
De la ham álkkebu duosstat ságastit ja nåv de ij ballat buosstot javllat.	Dellie ij leah seamma vaarege, jïh learohke slyöhpoe billedh satne båajhtoelaakan soptseste.
Gå oahppe roallaoavástallamav dahki, de la sijájn dat ájádallam dille.	Gosse learohkh råållespïelem darjoeh, dellie aktem ussjedamme tsiehkiem utnieh.
Buojkulvis	Vuesiehtimmie
Lárkkamin æjvvalip.	Mijjieh raarhkosne gaavnesjibie
Gåvvida vidjurijt Gånnå lip ? Gåktu vuojnnu dánna ?	Darjoeh aktem guvviem heanndimmeste Gusnie libie ?
Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li.	Guktie daesnie vååjnoeBuerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Gånnå lip ?	Gusnie libie ?
Gåktu vuojnnu dánna ?	Guktie daesnie vååjnoe
Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li.	Buerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Gudi ulmutja oassálassti ?	Mah almetjh stïeresne ?
Gehtja roallakårtåjn.	Vuartesjh råållekåarhtem
Roallakårttå::	Råållekåarhte:
Man vuoras	Nomme
Gut lav mån ?	Gie manne ?
- Ulmusj / persåvnnå - Gasskavuohta iehtjádijda oavdástallamin - Berulasj - Barggoráddna - Viehkediddje	- almetje - ektiedimmie jeatjabidie spïelesne - slïekte - barkoevoelpe - viehkie
Ulmusjvuohke Gåvvida adjektijvaj Duola degu: mån lav ávon, sijvos, suhton jnv..	Jïjtsevoete Nåhtedh adjektijvem buerkiestidh Vuesiehtimmie: Manne geerjene, gïemhpes, måarehks j.n.v.
Mij dánna dáhpáduvvá ?	Mij heannede dennie ussjedamme tsiehkesne ?
Buojkulvis Dálvve	Barkoe giedtesne
Dánna dåhkki hiebadit oahppij åvddåmahtulasjvuoda milta.	Daesnie maahta joekehtehtedh learohki åvtedaajroej mietie.
Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin.	Sjyöhtehke lea vuesiehtimmien gaavhtan raarhkoe, leekedimmie jïh ryökneme.
Ájnas le oahppe ietjasa rållaj oahpástuvvi vaj jálo sjaddi.	Vihkeles dah learohkh åehpies sjïdtieh sijjen råållajgujmie, guktie dah jearsoes sjïdtieh.
Dahkit ságastallamijt juohkka vidjurij birra.	Darjoeh dijalogh fïerhten tseahkan.
Dibde oahppijt hiebalgis ájggeguovddelis vidjurijt dahkat.	Baajh learohkidie heannadimmieh darjodh mah maehtieh sjyöhtehke årrodh.
Gájka máhtti oassálasstet åvtå bále oavdástallamin, valla dåhkki aj sæmmi lanján duot dát ” ságastallamstasjåvnnå ” mij aj máhttá gielladomdenan liehket.	Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien, bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie " soptsestimmiesijjine ", mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh.
Lågå enebu gielladomenaj birra sierra artihkal.	Lohkh vielie gïelesuerkiej bïjre aktene jïjtse tjaalegisnie.
Ságastallamstasjåvnnå 1 Ulmusj boahtá ráddnátjæros ja sihtá gæhttjat jus ælon li sijá boahttsu.	Soptsestimmiesijjie 1 Akte almetje kraannatjielteste båata jïh sæjhta krievviem gïehtjedh juktie vuejnedh mejtie sijjen bovtsh desnie.
Dåbddåba gus dá guovtes nubbe nuppev åvtåtjis ?	Dah guaktah sinsitniem aarebistie damtijægan ?
Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba.	Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba.	Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Majt javllaba nubbe nubbáj ?	Maam sinsætnan jiehtieh ?
Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv..	Akte gåalmede almetje tjaanga jïh gåatomen bïjre gihtjie, guktie giesie tjaktje orreme jnv..
Ságastallamstasjåvnnå 2 Guovtes ságastallaba makkir / gen boahttsu ráddnátjæros li tjoahkkidum.	Soptsestimmiesijjie 2 Göökte almetjh soptsesteminie mah / gien bovtsh kraannasijteste mah tjåenghkies.
Ságastallamstasjåvnnå 3 Muhtem ulmutja tjåhkkåji dållågátten ja ságasti bæjválasj vidjurij birra.	Soptsestimmiesijjie 3 Såemies almetjh dållebealesne tjahkasjieh jïh biejjieladtje aati bïjre soptsestieh.
Náv dåhkki vidjujit jåhtet stasjåvnås stasjåvnnåj, ja ådå vidjura badjáni dárboj milta.	Naemhtie abpe tsiehkie maahta jeatjahlaakan sjïdtedh soptsetimmiesijjeste soptsestimmiesæjjan, jïh orre ussjedamme heannadimmieh sjïdtieh daerpiesvoeten mietie.
Dá li nannimgierge ma gielav buoredi.	Daah leah bigkemegierkieh mah gïeleåtnoem lissiehtieh.
Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta.	Veeljh man gellie almetjh mah edtjieh meatan årrodh råållespïelesne, mestie man gellie learohkh saemientæjmojne.
Åhpadiddje máhttá aj oassálasstet vaj enebu sjaddi.	Lohkehtæjja maahta aaj meatan årrodh juktie jienebh meatan sjïdtieh.
Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi.	Vuelielisnie akte raeriestimmie almetje-jïh soptsestimmiesijjiekåarhtide, mah learohkh dievhtieh.
Ulmusj 1	Almetje 1
Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta	Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Ulmusj 2	Almetje 2
Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta	Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Ságastallamstasjåvnnå 1	Soptsestimmiesijjie 1
Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat:	Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Ságastallamstasjåvnnå 2	Soptsestimmiesijjie 2
Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat:	Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Sæmmilágásj vuoge ja háme máhtti aneduvvat gå galggi roallaoavdástallamav ietjá árbbedábálasj sáme æládusájs dahkat.	Maahta seamma vuekiem jïh maallem nåhtadidh råållespïelem darjodh jeatjah dejpeladtje saemien jielemi bïjre goh:
Merraguollim	jåartaburrie
Miehttse- ja guollebivddo	vijreme jïh lidteme
Ietjá miehttseæládusá	jeatjah miehtjiejielemh
Duodje	duedtie
Tjoahkkeæládusá	aktanimmiejielemh
Juohkka akta dájs æládusájs dåhkki sámegieldomednan, majt oahppe máhtti guossudit ja dassta roallaoavdástallamav dahkat.	Fïereguhte dejstie jieliemistie maahta goh saemiengïelen suerkieh årrodh, mejtie dah learohkh maehtieh guessine mïnnedh, jïh mestie maehtieh aktem råållespïelem darjodh.
Roallaoavdástallam le aj gielladomedna.	Dah råållah / rållespïele aaj goh gïelesuerkieh sjïdtieh.
Gehtja sierra artihkkalav ja enep buojkulvisájt gielladomenaj birra.	Vuartesjh sjïere artihkelem gusnie vielie vuesiehtimmieh gïelesuerkiej bïjre.
Roallaoavdástallam dåhkki aj vijdeduvvat ja vuodon storyline-prosjæktaj.	Maahta aaj råållespïelem stueriedidh jïh våaroeminie årrodh akten storyline-prosjektese.
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Hiebada oavdástallama stuorrudagáv oahppij milta, galles li, sijáj åvddådiedoj ja áldarij milta, duola degu makkir ulmutja, ja galla ságastallamstasjåvnå galggi.	Joekehtehth gosse aktem sjïehteles stoeredahkem råållespïelese veeljh, vuesiehtimmien gaavhtan magkeres almetjh jïh man gellie soptsestimmiesijjieh, mestie man gellie learohkh, learohki åvtedaajroeh jïh dej aaltere.
Gå oahppe ietja oassálassti rållajt tjálátjit de sij adni ietjas åmastam máhtojt.	Gosse learohkh jïjtje leah meatan råållah tjaelieh, dah sïjhtieh altese lïereme daajroeh nåhtadidh.
De la åhpadiddje barggo oahppijda hásstalusájt hiebadit.	Dellie lohkehtæjjan barkoe sjædta sjïehtedamme haestemh vedtedh learoehkidie.
Galla dåhkki moadda ságastallamstasjåvnå.	Maahta jienebh soptsestimmiesijjieh lissiehtidh.
Máhttá ságastallamstasjåvnnå gåsi turista jali iehtjáda guossáj båhti.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktem soptsestimmiesijjiem darjodh gusnie turisth jallh jeatjebh guessine båetieh.
Danna vattaduvvi diedo bájke histåvrå ja árbbedábij birra.	Daesnie maahta sijjien histovrijen jïh dejpeladtje vuekiej bïjre bievnedh.
Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3.	Daate soptsestimmiesijjie sjeahta dejtie learoehkidie mah leah ånnetji veaksahkåbpoe saemiestidh, jïh båarasåbpoe learohkh mah learoesoejkesjem saemien 3 dåeriedieh.
Guhkásåhpadibme	Maajhööhpehtimmie
Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis.	Maahta ånnetji geervebe årrodh råållespïelem tjïrrehtidh maajhööhpehtimmesne, bene jis soejkesje dle gåarede.
Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj.	Man gellie learohkh mah edtjieh meatan årrodh sæjhta jearohks årrodh guktie ööhpehtimmiem öörnedamme, jïh mejtie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, dïhte sæjhta jiehtedh jienebh learohkh ööhpehtimmiem åadtjoeh seamma aejkien.
Sæmmi ulmutjin máhtti ienep rålla liehket.	Seamma almetje maahta aaj jienebh råållah utnedh.
Váttesvuohta boahtá dassta gå ij le máhttelis vuojka labudit kamera åvdån.	Dah gaertjiedimmieh leah mejtie gåarede svïhtjedh kaameran uvte, ihke sijjie unnebe sjædta.
Ja máhttelisvuoda li aj tjanádum dasi gåktu teknihkalasj rustiga li.	Aaj jearohks guktie maajhdirregen teknihke lea, jïh man varki sertiestimmie tjoejeste / guvveste jåhta.
Gå galggá tjåhkkåhit moatten sajen ja roallaoavdástallamin huoman sæbrrat sæmmi bájkálasjvuodan, de dat rávkká ienep dádjadimev rållajda.	Tjuara vielie dorjehtalledh aktene råållespïelesne gosse edtja seamma sijjesne årrodh råållespïelesne, bene joekehts sijjine tjahkasjidh.
Gárvvidusá roallaoavdástallamij li da sæmmi gå klássalanján.	Dah soejkesjimmieh råållespïelese sïjhtieh seamma årrodh goh klaassen tjiehtjielisnie.
Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li.	Gosse lea tjïrrehtimmien bïjre råållespïeleste, sæjhta jearohks årrodh guktie lea öörnedamme, jïh magkeres dirregh.
Jus la jur åhpadiddje ja akta oahppe de vierddi hiebadallat dasi, de máhtti sunnun goappánik moadda rålla.	Jis ajve akte lohkehtæjja jïh akte learohke meatan, tjuara råållespïelem sjïehtedidh disse, vuesiehtimmien gaavhtan learohke jïh lohkehtæjja tjoerijægan jienebh råållah spealadidh.
Jus le máhttelis ienebujda siegen årrot, de le ham ienebu gejda rållajt máhttá juohket.	Desnie gusnie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, desnie jienebh maehtieh meatan årrodh spealadidh.
Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás.	Akte jeatjah alternatijve maahta årrodh maajhööhpehtimmielearohke maahta aktem barkijem årrodh aktede tv-sielskeste, jïh edtja reektedh aktede vihties heannadimmeste, aktene dejpeladtje jieliemisnie.
Jus libá guovtes, de máhttá nubbe ságájdahttet nuppev temá birra.	Jis göökte learohkh, dïhte akte maahta dam nubpiem gihtjehtidh aamhtesen bïjre.
De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde.	Dellie maajhööhpehtimmiekaamera maahta tv-kaamerinie årrodh, jïh lohkehtæjja maahta dam årrodh mij programmem vuartesje.
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh (Vihkielommes maehtelesvoeth)
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne, joekoen jeatjabigujmie soptsestalledh.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh jiehtegh råållespïelese tjaelieh.
Máhttet låhkåt: Álggon tebmáj le buorre gávnnat ja låhkåt tevtstajt ma li hiebadum oahppejuohkusij Sáme 2 ja 3aj.	Maehtedh lohkedh: Goh akte aalkoe aamhtesasse, lea sjyöhtehke aktem tjaalegem gaavnedh jïh lohkedh, mij lea learohkedåahkan Saemien 2 jïh 3 sjïehtedamme.
Máhttet riekknit: Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji.	Maehtedh ryöknedh: Lïerehtimmiesoejkesje ryöknememaehtelesvoeth meatan vaalta, dovne sïejhme jïh sjïere jieliemidie.
Duola degu boahttsujt låhkåt vaddá máhttelisvuodav riekknimvuogijt ja muhtem moallánagájt ællostuorrudagáj birra oahppat.	Vuesiehtimmien gaavhtan gosse bovtsem ryöknoe, dellie dïhte nuepieh vadta bovtsen ryöknemevuekide nåhtadidh, jïh såemies lahtesh lïeredh krievvien stoeredahki bïjre.
Iesjguhtik sáme árbbedábálasj æládusájn li sierra låhkåma majt dåhkki buojkulvisán adnet.	Dah jeatjah saemien dejpeladtje jielemh aaj sijjen sjïere ryöknemevuekiem utnieh, maam maahta meatan vaeltedh vuesiehtimmesne.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dáhtá baktu hiehpá roallakårtåjt ja ságastallamstasjåvnåjt dáhkat.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Daesnie sjeahta råållekåarhth jïh soptsestimmiesijjieh darjodh viehkine daatiste.
Moalgedimijt dåhkki dáhtámásjijna, mp3-spællára, mobiltelefåvnå jnv. tjadá hárjjidallat.	Maahta jiehtegidie jiehtedh viehkine daatiste, mp3-spïeleristie, mobijletellefovneste jnv..
Giehpep sjaddá oahppijda åvddånbuktemav gárvedit, ja árvustallat ietjas bargov gå bessi gulldalit ietjas moalgedimijt.	Sjædta aelkebe learoehkidie vuasahtallemasse haarjanidh, jïh jïjtjemse vuarjasjidh gosse maehtieh jïjtjemse goltelidh.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij / åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki.	Dïhte vuarjasjimmie vuesiehtimmine edtja lïerehtimmiem evtiedidh bååstedebievnesi / åvtese-bievnesigujmie, mah skreejrieh jïh voerkelieh.
Åhpadusmihttomiere gájbbádusá galggi oahpes ja sadjihin oahppijda bargo álgon.	Lïerehtimmieulmien væhtah edtjieh åehpies jïh gaavnoes årrodh learoehkidie baarkoen aalkovisnie.
Muhtem láhkáj árvustallamav bargadahttijn jali åvddåndiededimev vaddet vuoseduvvá vuollelin.	Vuelelen vuajna guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / åvtesebievnesh vedtedh.
Dån galga:	Datne edtjh:
adnet bágojt ma gåbttji bæjválasj vidjurijt	baakoeh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Dån máhtá: Dån dádjada man birra mij ságastip ja vássteda åvtåjn bágojn	Datne maahtah: Datne guarkah man bïjre mijjieh soptsestibie jïh maahtah aktegh baakojne vaestiedidh
Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum.	Haarjenh: Haarjenh baakoem vaeltedh bielelem gaajhkem åvtelhbodti soejkesjidh.
Maŋenagi ájádalák giella buorrán.	Ånnetji mænngan sïjhth jïjtsistie soptsestidh dej baakoejgujmie datne maahtah.
Gæhttjala ådå bágojt ålles gárgadisájn adnet, ij jur åvtåjn bágojn vásstedit.	Voejhkelh dejtie orre baakojde ellies jiehteginie nåhtadidh, jïh ih ajve aktegh baakojne vaestiedidh.
tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij	råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh jiehtegigujmie
Dån máhtá Dån vuoseda dån máhtá ienemus moalgedimijt.	Datne maahtah: Datne vuesehth datne dejtie jeanatjommes jiehtegh maahtah
Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla.	Haarjenh: Lïerh råållem hijvenlaakan, jïh jielieh jïjtjemdh råållesne.
Loagga árvustallen	Lågge goh vuarjasjimmievuekie
Dánna vuoseduvvá loagga árvustallen.	Daesnie låggem åehpiedahta goh vuarjasjimmievuekie.
Loagga jali oase låkkas vierddiji sámegiellaj tjáleduvvat.	Lågge jallh bielieh destie byöroe saemiengïelesne tjaalasovvedh.
Hiebada oahppij sámegielmáhtudagáj milta.	Joekehtehth mestie man jïjnje saemien dah learohkh maehtieh.
Juogosloagga 1, álggoloagga Dát juogosloagga aneduvvá åvddål gå dáhká ja tjadát roallaoavdástallamav.	Dåehkielågge 1, aalkoelågge Daam dåehkielåggem nåhtede åvtelen aalka råållespïelem darjodh jïh tjïrrehtidh.
Loagga aj dåhkki aktugasj loaggan.	Maahta aaj låggem nåhtadidh goh oktegimse lågge.
Dánna tjielggiduvvá gut oassálasstá, mij tebmá le, vidjurijt ja mihtojt.	Daesnie buerkeste gieh meatan, jïh mij aamhtesidie lea.
Barggamvuoge vatteduvvi.	Guktie edtja barkedh aaj buerkeste.
Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj.	Vuarjasjimmieh jïh lahtestimmieh lohkehtæjjeste aaj daesnie.
Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka.	Daennie vuesiehtimmesne maahta 1. dåehkielåggem nåhtadidh daesnie, svaalhtese.
Juogosloagga 2, maŋenagiloagga Dát loagga le bargadahttijnloagga mij gåvvit vidjurijt, barggamvuogijt ja árvustallamav, duodden vuojnojt åhpadiddjes.	Dåehkielågge 2, lågge iktemearan Daate lågge akte lågge iktemearan mij tsiehkiem, barkoevuekieh jïh vuarjasjimmiem buerkeste, lissine lohkehtæjjan lahtesidie.
Dát loagga máhttá aj aktusasj loaggan. Gehtja www.lex.no/vurdering.	Daate lågge maahta aaj akte oktegimse lågge årrodh, vuartesjh www.lex.no/vurdering.
Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn.	Jis dåehkiebarkoe guhkiem vaasa, maahta maereles årrodh jienebh låggh ikteearan tjaeledh.
Juogosloagga 3, loahppaloagga Maŋŋel gå roallaoavdástallam la tjadádum, máhttá prosessav ja båhtusijt tjoahkkájgiesset låkkan, aktusattjat jali juohkusin.	Dåehkielågge 3, galhkuvelågge Gosse råållespïelem tjïrrehtamme, maahta prosessem jïh illedahkem aktene låggesne tjaeledh, oktegimse jallh dåehkesne.
Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere.	Daesnie maahta barkoejoekedimmiem, laavenjostoem jnv. tjaeledh, bene edtja åajvahkommes gïelemaahtoem jïh lïerehtimmieulmide vuartasjidh.
Åhpadiddje maŋutjissaj buktá vuojnojt.	Lohkehtæjja minngedsgeatjan aktem lahtestimmiem vadta.
Iesjárvustallam	Jïjtsevuarjasjimmie
Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP).	Molsehthlaakan learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasidh dej vuarjasimmievæhtaj mietie, mah leah tabellesne neebneme vuelielisnie, jïh nuhtedh seamma graderinge goh dennie Europeisk språkpass (ESP).
Dáv máhtáv	Manne dam maahtam
vehi	ånnetji
ållu buoragit	joekoen hijven
huj buoragit	Learohkh maehtieh vuarjasjidh dejtie lïerehtimmieulmide dah haalvoeh daennie goeresne:
Tjielggidusá	Buerkiestimmie
Dáv máhtáv vehi Biejvve:	Manne daam ånnetji maahtam: Biejjie
Dáv máhtáv ållu buoragit Biejvve:	Manne daam naa hijven maahtam: Biejjie
Dáv máhtáv huj buoragit	Manne daam joekoen hijven maahtam:
Biejvve	Biejjie
Mån máhtáv bæjválasj vidjurij birra ságastit	Manne maahtam soptsestidh biejjieladtje tsiehkiej bïjre.
Mån máhtáv árbbedábálasj æládusájs majna mij lip barggam ságastit	Manne maahtam dan dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh mejnie mijjieh barkeme.
Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj	Manne baakoeh maahtam mah leah saemien ryöknemevuekesne.
Mån máhtáv moalgedimijt roallaoavdástallamij tjállet	Manne maahtam jiehtegh tjaeledh akten råållespïelese.
Mån máhtáv moalgedimijt ja roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij tjadádit	Manne jiehtegidie maahtam jïh råållespïelem tjïrrehtem njaalmeldh jiehtegigujmie.
Oasse iesjárvustallamin máhtti oahppe árvustallat makkir ådå moallánagájt sij li oahppam.	Goh akte bielie jïjtsevuarjasjimmeste, learohkh maehtieh vuarjasjidh mah orre lahtesh dah leah lïereme.
Gehtja aj 7. dásev gåktu lasedit dáv sjiemáv.	Vuartesjh aaj 7. daltesem juktie dam goerem vielie nåhtadidh.
Mån dárbahav viehkev dáv bágov dádjadit	Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh.
Mån jáhkáv dáv bágov dádjadav	Manne vienhtem guarkam daan baakoen ulmiem.
Mån dádjadav dáv bágov	Manne daan baakoen ulmiem guarkam.
Åhpadiddje máhttá oahppij iesjárvustallamav tjadádit ja ietjas árvustallamijt njálmálattjat ja / jali tjálálattjat buktet.	Lohkehtæjja maahta jïjtsevuarjasjimmiem gïehtjedidh ektine learoehkigujmie jïh sov vuarjasjimmiejgujmie båetedh, njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh.
Gå aktelasjárvustallam le ållim, de vierddiji oahppe ástov oadtjot buorridit bargov vaj ávkke åhpadusás nanniduvvá.	Gosse vuarjasjimmiem iktemearan dorjeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh, juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Oahppamusá	Learoevierhtieh
Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut 2006 Kjersti Lunde Rustad: Vuolggup Greidungij gájtsaj lusi, Landbruksforlaget 1995 Karen Maria Eira Buljo: Vuolggup Inngá Karinijn elluj, Landbruksforlaget 2001 Vuolggup Idá ja sávtsaj lusi Landbruksforlaget 1997 Åge Persen: Ájgge ja Ájgge barggogirjje Idut 1999 Stig Riemmbe Gælok: Biehtár ja Duommá háhkabivdon, Dávvi Girji 1999 Aino Hivand: Mujtá gus ?	Åarjelsaemien: Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Universitetsforlaget, 2. utgave, 1987 Bergsland, Knut: Sydsamisk grammatikk, Davvi Girji o. s., §§129, 131, 134 Bull, Ella Holm og Bergsland, Knut: Lohkede saemien, Davvi Girji O. S, 2. opplag, 1993 Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 5, Davvi Media o. s., 1986/86 Bull, Ella Holm: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh, Samernas utbildningscentrum, 2001 Utsi, Gun M.:
Gollegiella forlag 2009 Vidar Vassvik ja Hanne Solem: Nuorre, GAN forlag 2004 Gun Aira ja Ingegjerd Vannar: Jåvvå giesse, Baldusine 2010 www.glosor.eu http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt	Bovtsen Guelmieh, Sijti Jarnge, 1994 Várjavuonna, Meara ávkástallan, Isak Saba guovdás, 2009