8_undervisningsoppl.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 5. dásse	Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Åhpadimgárvvidus: 5. dásse	Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen.	Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 5. daltesisnie barkedh.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.	Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehtedidh dan aktegh learoehkasse.
Árvustallam bargadahttijn gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusá oase.	Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastihttjat.	Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea maanide skreejredh dam saemien gïelem eadtjohkelaakan njaalmeldh nåhtadidh.
Dánna vuoseduvvá gåktu oahppe luondulattjat ja bæjválattjat máhtti dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra ma lij gielladile ságastit.	Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh, mah leah iemie, biejjieladtje gïeletsiehkieh.
Máhtudakmihto	Maahtaldahkeulmie
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman	gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn	taallh guarkedh jïh utnedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav	baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin	teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
Ietjá hiebalgis máhtudakmihto	Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmieh
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.	Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat.	Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine, mah tjïelke jiehtieh maam edtja lïeredh.
Åhpadusmihttomiere le akta lávkke máhtudakmihtoj jåksåma guovlluj.	Lïerehtimmieulmieh akte sïlle guktie maahtoeulmide jaksedh.
Ulmme le oahppe galggi aktijvalattjat sámástit moattelágásj gielladilijn, gånnå li bágo ma tjielggiji dálkijt, dálkkemerkajt, muottagijt ja fierdav.	Dïhte ulmie lea learohkh edtjieh gïelem eadtjohkelaakan nåhtadidh ovmessie gïeletsiehkine, gusnie aaj lahtesh goh vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie leah meatan.
Oahppe de galggá máhttet:	Daate sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
dádjadit moallánagájt jábij, biejvij, mánoj ja jagij birra (gærddádus 4. dáses)	lahtesh guarkedh jaepieboelhki, biejjiej (daatove), aski jïh jaepiej bïjre (repetisjovne 4. daltesistie)
dádjadit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra, iesj gen ga jábe tjadá	lahtesh guarkedh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre dejnie ovmessie jaepieboelhkine
adnet moallánagájt jábij, biejvij, mánoj, jagij, dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra njálmálattjat duolloj dálloj jage tjadá jábij hárráj.	lahtesh nåhtadidh jaepieboelhki, biejjiej, aski, jaepiej, vearolden, væhtah vearolden bïjre jïh lopmen jïh daelhkien bïjre njaalmeldh jaepien tjïrrh, våaroeminie jaepieboelhkine
tállat adnet gå rásjov ja muohttagav millimehtarij ja centimehtarij mihtti, ja aj temperatuvrav guovte vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja aj ságastit dálkij ja temperatuvra mihttima birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj.	taallh nåhtadidh gosse ebrie-jïh lopmeveahkah möölieh mm jïh cm, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearolden jïh temperatuvremöölegi bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh lahtesijstie möölegen bïjre.
(Oahppe tjoahkkiji, tjuolldi, ja tjuorggi diedojt tábellajda ja nihtadiagrámmajda ja ságasti dán birra.	(Learohkh tjöönghkieh, veesmieh jïh guvviedieh daatah tabellinie jïh sööjledijagrammine, jïh dan bïjre soptsestieh.
Åhpadusmihttomierre máhtti hiebaduvvat dajda oahppijda gudi juo máhtti ålov dán temá birra.)	Daate maahta aaj akte joekehtehteme lïerehtimmieulmie årrodh dejtie learoehkidie mah joe hijven daajroem aamhtesen bïjre utnieh).
árvustallat njálmálasj dåjmav gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin	vuarjasjidh dam njaalmeldh darjomem dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Dæddo le biejadum dáhkamusá galggi luondulattja ja almma.	Leavloem biejeme aktem eensi laavenjassem darjodh.
Dánna oahppe galggi vuosedit ietjasa máhtudagájt gå dálkkediedádusájt dahki, gånnå li akta jali ienep dájs bágojs: dálkke, dálkkemerka, muohta ja fierdda.	Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh gosse vearoldebïevnesh darjoeh, gusnie akte jallh jienebh daejstie aatijste meatan: vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie.
De sij oadtju máhttelisvuodav máhtudagáv adnet sæmmi gå almmalattjat.	Dellie dah nuepiem åadtjoeh daajroem seammalaakan nåhtadidh goh dennie rïektes jieliedisnie.
Dálkkediedádussa máhttá liehket ållu ietjálágásj, ienebu gåvådallam gå dat majt mij gullap radioan jali vuojnnep tvan.	Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh, vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv ’ esne vuejnebe.
Oahppamdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li dán buvta vuodo, dánna dálkkediedádusá majt oahppe galggi dahkat.	Lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, daesnie vearoldebïevnesh, mejtie learohkh edtjieh darjodh.
Mihttomiere jåksåm gájbbádusá buohta åhpadusmihtoj	Væhtah juktie ulmide jaksedh ektiedamme lïerehtimmieulmide
Oahppe hæhttuji dåbddåt máhtudakmihtojt, åhpadusmihttomierijt ja gájbbádusájt gåktu mihttomierijt jåksåt.	Learohkh tjuerieh maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide juktie ulmide jaksedh, damtedh.
Tjielggi oahppijda ja dágástalá njálmálattjat sijájn.	Buerkesth jïh digkedh dam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomiere máhtti vuojnnusin klássalanján ja oassen barggoplánan.	Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus li tjáledum barggopládnaj, da máhtti æjgáda bargguj oassálasstet.	Jis dah leah barkoesoejkesjisnie, eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oahppe vierddiji oassálasstet gájbbádusájt tjállet.	Learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh.
Dan tjadá dåbddu barggo sidjij gullu, ja sij oadtju aktisasj dádjadusáv gåktu kvalitehtta galggá dan bargon mij galggá dagáduvvat.	Dellie dah aktem aajhterevoetem åadtjoeh, jïh aktem tjåenghkies goerkesem barkoen vuekien bïjre, maam edtjieh darjodh.
Jus li oassálasstám dán prosessan, de iesjárvustallam máhttá álkkep sjaddat ja sij ienebu oahppi.	Jis dah meatan orreme prosessesne, dïhte jïjtsevuarjasjimmie sæjhta radtjoesåbpoe sjïdtedh, jïh dah jienebem lïerieh.
Álkkep sjaddá oahppijda dádjadit majt åhpadiddje le árvustallam ja gåktu ja manen sij li oadtjum sierra båhtusav.	Aelhkebe sjædta learohkidie guarkedh maam lohkehtæjja vuarjasjamme, jïh mannasinie dah aktem vihties illedahkem jakseme.
Dán buojkulvisán tjielggiduvvá oajvvádusá gájbbádusájda gåktu mihttomierijt huj buoragit jåksåt.	Daennie vuesiehtimmesne raeriestimmieh buerkeste dejtie væhtide juktie aktem jolle ulmiem jaksedh.
Åhpadiddje ja oahppe máhtti árvustallat jus dá gájbbádusá tjielggiji dav bargov majt galggi barggat, ja hiebadit dajt daj milta.	Lohkehtæjja jïh learohke maehtieh vuarjasjidh mejtie daah væhtah raaktan tjïelkestieh maam edtjieh darjodh, jïh dejtie barkoen mietie sjïehtedidh.
Maŋŋela tjálli gájbbádusájt dåjda ietjá dásijda.	Dan mænngan evtede væhtah dejtie jeatjah daltesidie.
Oahppe vierddiji oassálasstat gájbbádusájt gájka dásijda tjállet.	Dah learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh gaajhkide daltesidie.
Sjiemán vuollelin mánájdásen aneduvvi vuolep, gasska ja alep dáse, ja karaktera nuorajdásen ja joarkkaskåvlån.	Goeresne vuelielisnie dah daltesh vuelegs, gaskoeh jïh jolle åtnasuvvieh maanadaltesasse, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabælla máhttá dagáduvvat álkkebu vuodoskåvllåj gå joarkkaskåvllåj.	Maahta goerem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Gájbbádusá máhtti oahppijda ietjá láhkáj gå tabellan vuoseduvvat.	Maahta aaj væhtide jeatjahlaakan learoehkidie åehpiedehtedh goh aktene goeresne.
Gájbbádusbuojkulvisá gåktu jåksåt alep mihttomierij:	Vuesiehtimmieh væhtajgujmie juktie jolle ulmiem jaksedh:
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Vuolep	Vuelegs
Gasska	Gaskoeh
Oahppe galggi máhttet:	Learohke edtja maehtedh
dádjádit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra iesjgeŋga jábe tjadá	lahtesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre guarkedh dejnie ovmessie jaepieboelhkine
Dujna l buorre giella dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra	Dov akte joekoen hijven baakoeveahka vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre.
jábij milta jage tjadá álu dájt moallánagájt njálmálattjat adnet.	daejtie lahtesidie nåhtadidh abpe jaepiem, våaroeminie jaepieboelhkine
Dån åvddånbuvtá dájt moallánagájt duon dán dilen, ja tjielggi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fiedav jage tjadá tjielgga ja moatteláhkáj	Datne daejtie lahtesidie ovmessie tsiehkine nåhtedh jïh vearoldem, vearoldevæhtah, lopmem jïh daelhkiem veele jïh joekehtslaakan buerkesth
adnet tállajt gå mihttiji man ållo muohta ja rássjo le millimehtarin ja centimehtarin, ja vil temperatuvrav guokta vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja ságastit dálkkemihttima ja temperatuvraj birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj	taallh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölie, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearoldemöölegi jïh temperatuvri bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh möölegelahtesijstie
Dån máhtá tállajt, tállabágojt, rájddotállajt ja mihttimmoallánagájt adnet gå mihtti muohttagav ja rásjov millimehtarin ja centimehtarin.	Datne maahtah taallh, öörnegetaallh jïh möölegelahtesh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölh.
Dån máhtá dálkij ja temperatuvraj birra ságastit	Datne maahtah vearolden jïh temperatuvren bïjre soptsestidh
dálkkediedádusájt dahkat ja dajt njálmálattjat skåvlå åhpadussajen jiednafijla baktu åvddånbuktet	vearoldebievnesh darjodh jïh dejtie njaalmeldh åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne viehkine tjoejefijlijste
Dån máhtá dahkat ietjat dálkkediedádusájt måttijn dárkelis ja tjielgga moallánagáj.	Datne maahtah jïjtsh vearoldebievnesh darjodh jïh lahtesidie joekehtslaakan jïh veele nåhtadidh.
Dån dálkkediedádusáv buorre ja duolla gielajn åvddånbuvtá.	Datne vearoldebievnesem soptseste aktine tjïelke gïeline
Sjiebmá máhttá vuodon árvustallamij bargadahttijn majt åhpadiddje dahká, ja aj oahppij iesjárvustamij.	Goere maahta våaroeminie årrodh dovne akten vuarjasjimmie barkoen nuelesne maam lohkehtæjja dorje, jïh learohki jïjtsevuarjasjimmie.
Sjiebmá máhttá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, æjgádij ja oahppe gasskan.	Goere maahta aaj våaroeminie årrodh akten learohkesoptsestæmman jallh evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, eejhtegi / eejhtegi åvteste jïh learohken gaskem.
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusaj, guhkásåhpadimij ja árvustallamijn bargadahttijn.	Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmine barkedh 5. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Buorre le jus oahppe máhtti temájn barggat åvddålijguovlluj jage tjadá, duola degu tjavtjan, dálven ja gidán, ja gå sierralágasj dálkkedile skåvlåjage nalluj sjaddi.	Akte aevhkie jis learohkh maehtieh aamhtesinie barkedh boelhkine, abpe jaepiem, vuesiehtimmien gaavhtan, tjaktjege, daelvege jïh gijrege, jïh gosse sjïere tsiehkieh sjïdtieh vearoldisnie, skuvlejaepesne.
Åvddåmáhto	Åvtedaajroeh
Gájbbádus le oahppe galggi åvdutjis máhttet dajt ienemus vuodulasj moallánagajt dálkij ja fierdaj birra.	Akte daerpiesvoete learohkh dejtie vihkielommes lahtesidie vearolden jïh daelhkien bïjre maehtieh.
Moallánagá gærdoduvvi åvddålin juohkka barggogávda dájna temájn.	Maahta dejtie lahtesidie repeteredh fïerhten barkoeboelhken åvtelen, daejnie aamhtesinie.
Oahppe aj galggi åvdutjis dåbddåt tállabágojt ja ræjddotállajt.	Tsiehkestahta vijriebasse dah learohkh taallide jïh öörnegetaallide daejrieh.
Da máhtti gærdoduvvat dan baktu gå gávdan áktijvvalattjat rijmov adni.	Dejtie maahta repeteredh gosse biejjielåhkoem / kalenderem eadtjohkelaakan nåhtede boelhken.
Gehtja aj 2. dásen gånnå tjielggiduvvá mij le vahkkobiejvvespella.	Vuartesjh aaj 2. daltesem, desnie aktem våhkoebiejjiespïelem buerkeste.
Tjalmosta gåktu biejve sámegiellaj javladuvvi.	Tjïertesth guktie biejjieh (daatovh) saemiengïelesne jeahtasuvvieh.
Gávnnuji ållo tjalmanspela majna dåhkki tállabágojt ja rájddotállajt gærddodit / oahppat.	Jienebh teernegespïelh gååvnesieh mejtie maahta nåhtadidh juktie taallide jïh öörnegetaallide repeteredh / lïeredh.
Álkkemus vuohke le håjggådit tjalmanav ja de javllat tállav majt vuoset.	Aelhkemes aktem teernegem hajkedh jïh dam taallem jiehtedh maam dïhte vuesehte.
Oahppe máhtti håjggådit moadda tjalmana åvtå bále, tjoahkkáj låhkåt tállajt majt vuosedi ja dav sámegiellaj javllat.	Learohkh maehtieh jienebh teernegh seamma aejkien hajkedh, taallide lissiehtidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne jiehtedh.
Ådå moallánagájt oahppat	Orre lahtesh sjïehtesjidh
Gåvvå- ja báhkolotto, báhkobiŋŋgo, loop, ja ienep dåjma maj dåhkki doajmmat gå ådå moallánagájt galggi oahppat.	Maahta spïelh goh guvvie-jïh baakoelotto, baakoebingo, loop jïh jienebh darjomh nåhtadidh juktie orre lahtesh sjïehtesjidh.
Dálkkelotto máhhtá aneduvvat gå galggá gærddat ja lasedit báhkoboanndudagáv.	Maahta vearoldelotto-kåarhtem nåhtadidh dovne repetisjovnese jïh baakoeveahkam lissiehtidh.
Gehtja dánna gåktu oahppe máhtti gærddot ja oahppat ådå bágojt, gehtja artihkkalav artihkkal báhko-oahppama birra ja artikkal oahppamstrategijaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán.	Edtja raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier, bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Visualalasj oahppe lijkkuji	Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditijvalasj oahppe lijkkuji	Auditive learohkh lyjhkoeh
- låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjijn barggat ja ájáduskártav tjuorggat	- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- gåvåjt la bágojt	- guvvieh jïh baakoeh
- gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij sáhkadit ja tjavgga låhkåt	- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktijvalasj oahppe lijkkuji	Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestehtikalasj oahppe lijkkuji	Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- duohtadit gálvojt, giedaj barggat, pc ajn barggat, siejnneplakáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit ja lijmmit	- aath doehtedidh, gietigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeguvvieh darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat	- barkedh tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine
- labudit ja ålles rubmahav adnet, spellat duov dáv spelav, teaterav spellat, ja praktihkalattjat barggat - siejnne – ja guolbbespellaj	- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
Ienep oahppamdåjma	Vielie lïerehtimmiedarjomh
Ane rijmov gåsi oahppe dálkke- ja fierddakårtåjt dabrriji rijmmuj.	Nåhtedh aktem biejjielåhkoem / kalenderem vearolde-jïh daelhkiekåarhtigujmie mejtie learohkh biejjielåhkose dibriehtieh.
Oahppe adni dáv ja jus máhttelis le, de juohkka biejve bæjválasj dálke birra ságasti.	Learohkh daam nåhtadieh jïh soptsestieh dan sjyöhtehke vearolden bïjre fïerhten biejjien, jis gåarede.
Oahppe máhtti aj dálkke- ja fierddakårtåjt maŋenagi dahkat, ja vat adnet dajt ja duoddit dajt nuppe barggamgávddaj sæmmi temájn.	Dah learohkh aaj maehtieh vearolde-jïh daelhkiekåarhth ahkedh darjodh, dejtie vihth nåhtadidh jïh vielie kåarhth darjodh mubpien boelhken, seamma aamhtesinie.
Álgadit ådå moallánagájt máhttá dahkat moatte láhkáj, duola degu siejnnespelajn.	Sjïehtesjimmie dejstie orre lahtesijstie maahta gellielaakan darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan vïedtjespïeline.
Dagá avtav kårtåv juohkka moallánahkaj.	Darjoeh aktem kåarhtem fïereguhten lahtesasse.
Nuppe bælláj tjáleduvvá báhko sámegiellaj ja nuppe bælláj dárogiellaj.	Dennie aktene bielesne baakoe saemiengïelesne tjaalasåvva jïh dennie mubpene nöörjengïelesne.
Gahtsut kårtåjt sæjnnáj.	Gævnjoeh kåarhtide akten vïedtjese.
Åhpadiddje jali oahppe låhkå kårtåv sámegiellaj, oahppe åhtså dárogielbágov siejnen, viehká ja tsábmes kårtåv juojnak, duola degu tjuruktsábmanijin.	Lohkehtæjja jallh akte learohke aktem kåarhtem saemiengïelesne låhka, dah learohkh dam nöörjen baakoem vïedtjesne ohtsedieh, disse vaerrieh jïh kåarhtem tsaepmieh, vuesiehtimmien gaavhtan aktine tjovrehke-tsaepmijinie.
Moallánagájt aj máhttá hárjjidallat javllat dárogielas sámegiellaj.	Maahta aaj lahtesidie lïerehtidh nöörjengïeleste saemiengïelese.
Kårtåjt dåhkki aj guolbbáj biedjat.	Maahta aaj kåarhtide gualpan biejedh.
Varijerijit !	Darjoeh gellielaakan !
Gehtja aj 6. ja 7. dásijn gånnå oahppamvuoge lagábu tjielggiduvvi.	Vuartesjh aaj 6. jïh 7. daltesem, gusnie lïerehtimmievuekide lïhkiebasse buerkeste.
Gåvvå: Ina Beate Somby, Prestvannet skole.	Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
Oahppe máhtti dánna	Daesnie learohkh maehtieh
álgov oadtjot sámij gaktsa jábij birra	saemiej gaektsie jaepieboelhki bïjre lïeredh
låhkåt almma tevstajt ja ságastit daj birra.	sjyöhtehke tjaalegi bïjre lohkedh jïh soptsestidh
gåhttjot vuorasulmutjijt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra subtsastallátjit Dåhkki aj oahppe guossidi ja ságájdahtti náginav dáj birra.	båeries almetjh bööredidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh Molsehthlaakan learohkh maehtieh guessine minnedh naakenidie jïh dejtie dan bïjre gihtjehtidh.
Dálkkemerka dálla ja åvddåla – le gus da sæmmi ?	Vearoldevæhtah daelie jïh aarebi – dah seamma ?
Le gus dálkkemerka ietjájduvvam muhtem mudduj dál maŋŋela dálkádagárievddama ?	Vearoldevæhtah maam jorkesamme, klijmajorkestimmiej mænngan ?
Dá li gatjálvisá ma dåhkkiji fágajgasskasasj tebmán Sáme 2 ja luondofágan / sebrudakfágan.	Dah leah gyhtjelassh mejtie maahta bæjjese vaeltedh aktene dåaresthfaageles aamhtesisnie Saemien 2 jïh eatnemelearosne / siebriedahkefaagesne.
dálkev ja fierdav gæhttjat guovte váhko tjadá, gålmmi niellji jáhkáj, ja maŋemus biejvij dálkij birra ságastit Dát la sæmmi bále ådå moallánagájt gærddot ja oahppat.	vearoldem jïh daelhkiem giehtjedidh göökte våhkoeh, golme njieljie aejkieh jaepien tjïrrh, jïh dej minngemes biejjiej vearolden bïjre soptsestidh Dïhte sjædta dovne goh repetisjovne jïh lïerehtimmie orre lahtesijstie.
dahkat mihttimstasjåvnåv mij mihtti temperatuvrav ja muohttagav jali rásjov guovten vahkon	möölegesijjieh darjodh mah temperatuvrem jïh ebrien / lopmem möölieh aktene boelhkesne mij lea göökte våhkoeh
gæhttjat ja tjielggit dálkev ja temperatuvrav juohkka biejve, ja dievddet dajt iesjgeŋga sjiebmáj mij klássaladnjaj gahtsaj Dát sjaddá vuodon gå statistihkav dahki temperatuvra birra jnv. ja ájádallam dálkkediedádussaj bargggoájge gietjen.	vearoldem jïh temperatuvrem giehtjedidh jïh buerkiestidh fïerhten biejjien jïjtsh goerine mejtie gævnjoe klaassen tjiehtjielisnie Daate våaroeminie sjædta aktem statistihkem darjodh temperatuvren bïjre j. v., jïh aktem ussjedamme vearoldebïevnesem barkoeboelhken minngiegietjesne.
ságastit guovtes ja guovtes jali juohkusin dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra	sinsitnine göökti göökti jallh dåehkine soptsestidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre
adnet spelav Med andre ord ja boalojt dahkat gåsi dálke, dálkkemerka, muohttaga ja fierda li sámegiellaj tjáledum Guovtes ja guovtes libá aktan.	spïelem Jeatjah baakoejgujmie / Med andre ord nåhtadidh jïh dabloeh darjodh vearoldinie, vearoldevæhtajgujmie, lopmine jïh daelhkine saemiengïelesne Göökti göökti seamma giertesne.
Nubbe válldá boalov ja tjielggi nubbáj mij bålluj le tjáledum.	Dïhte akte aktem dabloem vaalta jïh buerkeste don måbpan mij dablosne tjåådtje.
Sån galggá adnet ietjá bágojt gå dat mij la boalon.	Dïhte edtja jeatjah baakoeh nåhtadidh goh dablosne tjåådtje.
Dát galggá mierredum ájgen dáhpáduvvat.	Dam edtja darjodh akten vihties tijjen nuelesne.
Nubbe galggá gæhttjalit gávnnat makkir bágov spellamguojmme tjielggi, ja sámegiellaj dav javllat.	Dïhte mubpie edtja pryövedh gaavnehtidh maam dïhte meatanspïelije buerkeste, jïh dam saemiengïelesne jiehtedh.
Dánna vierddiji gájka bágojt sámegiellaj tjielggit.	Daesnie gaajhkesh tjuerieh baakojde saemiengïelesne buerkestidh.
Danen gå la mierredum ájgge, de la ájnasamos dádjaduvvat.	Ihke tjuara skodtedh vihties tijjen nuelesne, dellie vihkielommes goerkelidh.
De ij nåv berusta juska gájkka ij la 100% riekta.	Jïh gaajhke ij tjoerh 100 % reaktoe årrodh.
Ájnnasamos le oadtjot nåv moadda boalo gåk máhttelis le, ja guládallam de gæhppadit manná.	Vihkielommes sjædta dan jïjnjh dabloeh skååffedh goh gåarede, jïh luste sjædta soptsestidh.
Dát spella dåhkki juohkka tebmáj.	Daam spïelem maahta nåhtadidh ovmessie aamhtesinie.
Dánna åhpadiddje ja / jali oahppe dahki man galla boalo sihti.	Daesnie lohkehtæjja jïh / jallh learohke maahta darjodh dan jïjnjh dabloeh dah sïjhtieh.
Gåvvå:: Elin Fjellheim, Elgå skuvle	Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
dálkkediedádusájt juohkka åvtå nielje jáhpáj dahkat Dálkkediedádusá galggi jiednafijllan skåvlå oahppamvuoduj, jali bloggaj jali skåvlå næhttabælláj biejaduvvat.	aktem vearoldebïevnesem darjodh mij lea fïereguhten njieljien jaepieboelhken bïjre Learohkh edtjieh vearoldebïevnesem tjoejefijline åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne, aktene bloggesne jallh skuvlen gåetiesæjrosne.
Dahkit dáv ådåsis moaddi jage nalluj.	Darjoeh dam gellie aejkieh abpe jaepiem.
Luluj vuogas jus la máhttelis hárjjidallat juohkka biejve guovten gålmån vahkon.	Akte aevhkie lij orreme mejtie buektiehtamme daam haarjanidh fïerhten biejjien aktem boelhkem, göökte golme våhkoeh.
Jus dát ij maná, de hárjjidallit juohkka sadjihasj tijma (sámegieltijmajn, jali ietjá tijmajn sámegielåhpadiddjijn).	Jis ij dam buektehth, dellie tjuara fïerhten sjïehteles tæjmoen haarjanidh (saemientæjmoe, jïh kanne aaj jeatjah tæjmoeh saemienlohkehtæjjine).
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Jus li oahppe gudi e máhte dálkke- ja fierddamoallánagájt, vierddiji sij tjadádit dájt ja barggat daj gávda álgo rájes.	Dastegh learohkh mah eah naan vearolde- jïh daelhkielahtesh maehtieh, tjuara dejtie buerkiestidh, jïh tjuara dejgujmie barkedh boelhken aalkovisnie.
Sæmmi láhkáj tállabágoj, rájddobágoj ja mihttimmoallánagáj millimehtar ja centimehtar.	Seamma lea taalli, öörnegetaalli jïh möölegelahtesi millimeetere jïh centimeetere bïjre.
Dáv máhttá dahkat gåvvå- ja báhkolottojn, dálkkebiŋgujn jnv..	Dam maahta darjodh viehkine guvvie-jïh baakoelottoste, vearoldebingoste jnv..
Oahppijn gænna li buorre giella dálkij- ja fierdaj birra, máhtti temá álgon viehkedit dåjt ietjá oahppijt gudi máhtti binnebu.	Learohkh, mah aktem hijven njaalmeldh baakoeveahkam utnieh vearolde-jïh daelhkietsiehkiej bïjre, maehtieh viehkiehtidh dejtie learohkidie mah vaenebe maehtieh gosse aamhtesinie aalka.
Ihkap máhtti sij ietja vásstádusáv oadtjot dahkat unnes åhpadimgárvvidusáv temá birra.	Mejtie dah maehtieh diedtem åadtjodh aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh aamhtesen bïjre.
Sij máhtti oadtjot sierra vásstádusáv dálkkediedádusájs, nihtadiagrámmajs ja tjuorggat diedojt tábellajda jnv..	Dah maehtieh aktem sjïere diedtem åadtjodh vearoldebievnesi åvteste, guvvieh darjodh daatide goerine jïh sööjledijagrammine jnv..
Oahppe máhtti aj oadtjot viddnon tjoahkkit ienep diedojt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra gå sij vuorasulmutjijt ietjaska lahkusin ságájdahtti.	Maahta aaj learohkidie stilledh jienebh bïevnesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre veedtjedh, gosse båeries almetjh dennie lïhke byjresisnie gihtjieh.
Guhkásåhpadibme	Maajhööhpehtimmie
Dánna buojkoduvvá gåktu guhkásåhpadibme máhttá aktiduvvat interaktijvvalasj oahppamvuoduj.	Daesnie buerkeste aktem vuesiehtimmiem guktie maahta maajhööhpehtimmiem aktanidh aktine interaktijve lïerehtimmiesijjine.
Gárvvidussan guhkásåhpadibmáj, ja bargguj guhkásåhpadimtijmaj gasskan oahppamvuodo aneduvvá.	Juktie maajhööhpehtæmman soejkesjidh, jïh maajhööhpehtimmieboelhki gaskem barkedh, lïerehtimmiesijjiem nåhtede.
Dánna åhpadiddje aj oadtju diedojt jus oahppe li dahkam bargojt ma li almmaduvvam, ja åhpadiddje iesj máhttá árvustallat vásstádusájt sierra diedádusáj baktu ma li tjoahkkidum oahppamvuoduj.	Daesnie lohkehtæjja aaj bååstedebïevnesh åådtje mejtie learohkh laavenjasside dorjeme mah leah olkese biejesovveme, jïh lohkehtæjja jïjtje maahtah vuarjasjidh vaestiedasside jïjtsh reektehtsinie mah dorjesuvvieh lïerehtimmiesijjesne.
Dán buojkulvisán le d.d. tækstagiehtadallamprográmma ja riekknimprográmma duodden videokonferansarustikijda aneduvvam.	Daennie vuesiehtimmesne teekstegietedimmieprogrammem jïh ryökneme-aarhkem nåhtadamme, lissine videoråårestalleme-dirregh.
Dála tjuovvu oajvvádus oahppamdåjmajda gåktu guhkásåhpadibme ja interaktijvvalasj oahppamvuodo aktiduvvi:	Daesnie akte raeriestimmie lïerehtimmiedarjomigujmie, gusnie maajhööhpehtimmiem jïh interaktijve lïerehtimmiesijjiem aktene:
Guhkásåhpadimtijmma Åhpadiddje åhpat temá birra moallánagáj guovte guovlluj guládallama tjadá d.d. viedeokonferansarustigij tjadá.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Lohkehtæjja learoehkasse aamhtesen lahtesi bïjre buerkeste aktene guaktegh soptsestallemisnie learohkinie, vuesiehtimmien gaavhtan video-råårestalleme
Oahppe barggi iesjrádálattjat Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav mij oahppamvuodon gávnnu.	Buerkesth baakoelæstojde. Darjoeh dan mænngan dam interaktijve kroessebaakoelaavenjassem mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temájn gå tjoavddi interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt oahppamvuodon	Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman ’ istie, jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå.	Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen
Guhkásåhpadimtijmma Oahppe joarkki bargov temájn.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse aamhtesinie berkieh.
Åhpadit ådå moallánagájt.	Sjïehtedh orre lahtesh.
Oahppe låhki tevstajt temá birra, ja ságasti aktan dan birra. Oahppe barggi iesjrádálattjat	Learohkh aktem tjaalegem aamhtesen bïjre luhkieh, jïh ektesne soptsestieh dan bïjre.
Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav ma oahppamvuodon gávnnuji.	Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Dah tjaalegem ikth vielie luhkieh jïh tjoejefijlem goltelieh, mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temáj gå oahppamvuodon interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt tjoavddi.	Learohkh dej orre lahtesigujmie jïh aamhtesinie berkieh gosse interaktijve laavenjassh darjoeh jïh diktatem goltelieh lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå	Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme, jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen.
Sijdaskåvlån Oahppe oadtju ietjasa sijdaskåvlås viehkev, ja mihttimstasjåvnåv skåvlå ålggolin tsieggiji.	Hiejmeskuvlesne Learohkh viehkiem åadtjoeh sov hiejmeskuvleste jïh aktem möölegesijjiem bæjjese biejieh skuvlen ålkoelisnie.
Sij gæhttji båhtusijt ja tjálli dajt loaggaj nåv gåktu oahppe ja guhkásåhpadimåhpadiddje li sjiehtadallam.	Dah illedahkide luhkieh, jïh dejtie låggen sijse tjaelieh dan daamtaj goh learohkh jïh maajhööhpehtimmielohkehtæjja seamadieh.
Guhkásåhpadimtijmma Oahppe joarkki bargov temájn.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse berkieh aamhtesinie.
Adni ådå moallánagájt ságastallamijn ja gárvedi dálkkediedádusáv.	Dah dejtie orre lahtesidie nåhtadieh soptsestimmine, jïh aktem vearoldebïevnesem soejkesjïeh.
Åhpadiddje dálkkediedádusáv buojkuldahttá. Oahppe barggi iesjrádálattjat	Lohkehtæjja aktem vuesiehtimmiem learoehkidie vadta, guktie akte vearoldebïevnese lea.
Sij tjálli dálkkediedádusáv majt sáddiji guhkásåhpadimåhpadiddjáj.	Learohke jïjtjeraarehke barka Dah aktem vearoldebïevnesem tjaelieh maam maajhööhpehtimmielohkehtæjjese seedtieh.
Tæksta biejaduvvá oahppamvuoduj.	Tjaalege leessesåvva lïerehtimmiesæjjan.
Guhkásåhpadimtijmma Tjadádit aktan dav tjáledum dálkkediedádusáv.	Maajhööhpehtimmietæjmoe Vuartesjh dam tjaalaldihkie vearoldebïevnesem ektesne.
Sisirádjam Oahppe bukti dálkkediedádusáv jiednafijllan oahppamvuoduj.	Deelleme Learohkh vearoldebïevnesem deellieh aktene tjoejefijlesne lïerehtimmiesijjesne.
Dåhkki aj dálkkediedádussaj definerimbájkke oahppamvuodon.	Maahta aaj aktem vihties sijjiem darjodh vearoldebïevnesidie lïerehtimmiesijjesne.
Gæhttjalibme Gæhttjalibme máhttá oahppamvuodon dagáduvvat.	Pryövenasse Maahta aktem pryövenassem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Duola degu moatteválljimgæhttjalibme.	Vuesiehtimmien gaavhtan jienebeveeljemepryövenasse.
Åhpadiddje árvustallá dálkkediedádusáv ja gæhttjalimev.	Lohkehtæjja dovne vearoldebïevnesem jïh pryövenassem vuarjesje.
Árvustallam Digitálalasj skálma máhtti hiehpat árvustallamvuohken.	Vuarjasjimmie Daesnie digitale maabpah maehtieh sjïehteles vuarjasjimmievuekie årrodh.
Oahppe de aktijvalattjat árvustallambargguj sehkani, bargadahttijn ja gå oahppebarggo le gergas.	Dellie learohke eadtjohkelaakan meatan sjïdtieh vuarjasjimmiebarkosne dovne iktemearan, jïh gosse learohken dorjese gaervies.
Digitálalasj skálmajt dåhkki oahppamvuoduj biedjat.	Maahta digitale maabpah lïerehtimmiesæjjan biejedh.
Iesjárvustallama baktu, åhpadiddje árvustallam ja oahppe gasskanisá árvustallam gájbbádusáj milta ma li vattedum máhtti oahppij bargo buoreduvvat ja lassánit.	Jïjtsevuarjasjimmien, lohkehtæjjavuarjasjimmien jïh vuarjasjimmien learohki gaskemsh tjïrrh, vihties væhtaj mietie, maahta learohkebarkojde bueriedidh jïh vijriedidh.
Åhpadiddje máhttá aj degu oassen árvustallamis bargdahttijn dahkat åvddå- ja loahppagæhttjalimijt oahppamvuodon.	Lohkehtæjja maahta aaj, goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste iktemearan, åvte-jïh minngiepryövenassh darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Gehtja aj sierra oasev árvustallama birra vuollelin	Vuartesjh aaj aktem jïjtse boelhkem vuarjasjimmien bïjre vuelielisnie.
Gåktu ietján oahppamvuodov adnet	Jeatjah åtnoe lïerehtimmiesijjeste
Guhkásåhpadimåhpadiddje máhttá oahppamvuoduj dahkat bloggav.	Maajhööhpehtimmielohkehtæjja maahta aktem bloggem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Blogga máhttá gielladomednan årrot.	Blogge maahta akte jïjtse gïelesuerkie årrodh.
Oahppe moattet skåvlåjs máhtti gávda tjadá dálke, dálkkemerkaj muohttagij ja fierdaj birra ietjas bájkijs bloggit.	Learohkh jienebh skuvlijste maehtieh akten boelhken vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre bloggedh sov hiejmesijjesne.
Akta gånnå årru, de máhtti ienep oahppe barggat aktan ja tjállet wikiav dálke, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra.	Jienebh learohkh maehtieh aaj laavenjostedh aktem wiki ' m tjaeledh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre, saaht gusnie learohkh årroeminie.
Enep buojkulvisá, gehtja sierra artihkkalav gielladomenan.	Vuartesjh jïjtse tjaalegem vielie vuesiehtimmiejgujmie gïelesuerkine.
Vuodotjehpudagá	Faagen maadth maahtoeh
Máhttet åvddånbuktet njálmálattjat: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.	Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttet åvddånbuktet tjálálattjat: Dálkkeváksjoma tjáleduvvi ja klássaladnjaj gatsosduvvi.	Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Tjaaleldh vuartasjimmieh vearolden bïjre darjoeh, jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie gævnjoeh.
Tjálálasj váksjoma dagáduvvi njálmálasj åhpadusá maññela, ja oahppe máhtti de guhtik vuorov tjállet dálkkeváksjomijt.	Dah learohkh dejtie tjaaleldh vuartasjimmide darjoeh akten njaalmeldh lohkehtimmien mænngan, jïh learohkh maehtieh vuartasjimmieh vearolden bïjre tjaeledh fïereguhten aejkien.
Guhkásåhpadimoahppe tjálli dálkkeváksjomijt ja sáddiji åhpadiddjáj.	Maajhööhpehtimmielearohkh vuartasjimmieh / bïevnesh vearolden bïjre tjaelieh lohkehtæjjese.
Máhttet låhkåt: Oahppe tevstajt låhki, d.d. artihkkalijt ja girjátjijt, dálkij- ja fierddavidjurij ja dálkkemerkaj birra.	Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh luhkieh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegh jïh gærjetjh, vearolden, daelhkien jïh vearoldevæhtaj bïjre.
Dát hiehpá temá álgon ja bargadahttijin.	Dïhte aaj sjeahta goh akte aalkoe aamhtesasse jïh iktemearan aamhtesisnie.
Hiebalgis låhkåmbiehkijt máhtti oahppe aj sijdan låhkåt.	Learohkh maehtieh aaj sjyöhtehke lohkemestuhtjh gåetesne lohkedh.
Máhttet riekknit: Praktihkalasj bargoj tjadá skåvlå dálkkemihttimstasjåvnån gærddodi oahppe tállabágojt ja mihttimbágojt millimehter ja centimehter.	Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh, skuvlen vearoldemöölegesijjesne, dah learohkh taallide jïh möölege-ektievoetide millimeetere jïh centimeetere repeterieh.
Máhtti aj hárjjidallat riekknit millimehterij ja centimehterij.	Dah maehtieh aaj haarjanidh millimeeterem centimeeterasse jeatjahtehtedh.
Oahppe máhtti oahppat / gærddot rájddotállajt gå mihttima vuostasj, nuppát, vidát biejve jnv. birra ságasti.	Learohkh maehtieh öörnegetaallide lïeredh / repeteredh gosse soptsestieh voestes, mubpien, vïjhteden biejjien bïjre jnv. dejtie möölegidie.
Buktet digitálalasj ræjdoj barggat: Dálkkediededimedahkama tjadá mij galggá internæhttaj biejaduvvat oahppe oahppi mp3-spællárav adnet, pc ’ ajn báddit, ja soajttá redigerit ja jiednafijlav næhttaj biedjat duola degu oahppamvuodon, bloggan, næhttabiellen.	Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh, maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh, dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh, pc ’ en sijse spealadidh, jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie, blogge, gåetiesæjroe.
Árvustallam	Faagem vïerhtiedidh
Árvustallam buojkulvisájn galggi oahppamav åvdedit.	Dïhte vuarjasjimmie dejnie vuesiehtimmine edtja lïeremem skreejredh.
Gájbbádusá gåktu åhpadusmihttomierijt jåksåt galggi oahppasa ja sadjihin oahppijda bargo álgon.	Dah væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, edtjieh daajroes jïh gaavnoes årrodh learoehkidie barkoen aalkovisnie.
Akta vuohke gåktu vaddet aktelasjárvustallamav ja åvddåli guovlluj diedujt vuoseduvvá vuollelin:	Guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / bïevnesh åvtese vedtedh våajnoes vuelielisnie:
Dån galga máhttet	Datne edtjh maehtedh:
tállajt praktihkalasj dilijn adnet ja dádjadit	taallh guarkedh jïh nåhtadidh dæjpeles tsiehkine
Dån máhtá: tállabágojt adnet	Datne maahtah: Taallide nåhtadidh
Hárjjidalá: oahppat rájddotállajt nåv vaj máhtá dajt adnet sæmmi aktijvalattjat gå tállabágojt	Haarjenh: öørnegetaallh lïeredh guktie datne maahtah dejtie nåhtadidh seamma eadtjohkelaakan goh taallide
Maŋŋela de rájddotállajt aná gå galga oahppeguojmmáj biejvij birra dán máno subtsastit	dan mænngan öörnegetaallide nåhtedh gosse edtjh akten learoehkasse biejjiej bïjre soptsestidh daan asken
adnet bágojt ma gåvvidi dálkev	baakoeh nåhtadidh mah vearoldem buerkiestieh
Dån máhtá: moadda dajs ájnnasamos moallánagájt dálkij birra	Datne maahtah: Jïjnjh dejstie vihkielommes lahtesijstie vearolden bïjre
Hárjjidalá: subtsastit oahppeguojmmáj åvdep biejve, ævtásj ja udnásj dálkij birra	Haarjenh: Akten learoehkasse soptsestidh guktie vearolde lij evtebe biejjien, jååktan jïh daan biejjien
Gulldala gå oahppeguojmme subtsas dálkijt birra sæmmi biejvijs.	Goltelh learohkem gosse satne vearolden bïjre seamma boelhken soptseste.
Viehkedit nubbe nuppev gávnnat ienep bágojt dálkij birra ma li læhkám dájt biejvijt.	Viehkehth sinsitniem jienebh baakoeh gaavnedh vearolden bïjre daej biejjiej
Skálmmaárvustallam	Maabpavuarjasjimmie
Gávnnu moadda lágásj skálma, d.d. barggoskálma / prosæssaskálma ja vuosádallamskálma / árvustallamskálma.	Gelliesåarhts maabpah gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoemaabpa / prosessemaabpa jïh åehpiedehtememaabpa / vuarjasjimmiemaabpa.
Barggoskálmmaj biejaduvvi bargo majna oahppe barggi gárves buktagin.	Barkoemaabpesne barkoeh biejesuvvieh mejgujmie learohke barka goske dorjese gaervies.
Árvustallamskálmmaj biejaduvvi gárves buvta aktan oahppe ájádallamij ietjas bargoj ja buvtaj birra.	Vuarjasjimmiemaabpesne dïhte gaervies dorjese biejesåvva ektine learohken åssjalommesigujmie barkoej jïh dorjesi bïjre.
Gehtja aj guhkásåhpadibmen gånnå li digitálalasj skálma nammadum.	Vuartesjh aaj maajhööhpehtimmien nuelesne, gusnie digitale maabpah neebneme.
Ájggeguovddelis gatjálvisá dánna le: Majt lav oahppam ?	Sjyöhtehke gyhtjelassh daesnie leah: Maam lïereme ?
Makkir ulmijt lav jåksåm ?	Mah ulmieh jakseme ?
Masi lav mån smidá ?	Mejnie leam væjkele ?
Majt hæhttuv buoredit ?	Maam tjoerem bueriedidh ?
Majna vierddiv ienebut barggat ?	Mejnie byörem vielie barkedh ?
Gåk vierddiv åvddålijguovlluj barggat ?	Guktie byörem vijriebasse barkedh ?
Iesjárvustallam	Jïjtsevuarjasjimmie
Álggon tebmáj, máhtti oahppe loaggaj tjállet dajt moallánagáj majt máhtti temá birra, ja dajt majt sij hálidi oahppat.	Goh aalkoe daan aamhtesasse, dah learohkh maehtieh aktem låggem tjaeledh dej lahtesigujmie dah aamhtesen bïjre maehtieh, jïh lahtesh dah sïjhtieh lïeredh.
Máhtti aj tjállet dajt dálkkemerkajt majt dåbddi.	Dah aaj maehtieh vearoldevæhtah buerkiestidh, mejtie daejrieh.
Oahppe vierddi aj árvustallat ietjas bargadahttijn, dagu dal náv: Majt máhtáv ?	Learohke byöroe aaj sov barkoem vuarjasjidh itkemearan, vuesiehtimmien gaavhtan: Maam maahtam ?
Majt hæhttuv ienebut hárjjidallat ?	Misse tjoerem vielie haarjanidh ?
Gåktu dav dagáv ?	Guktie dam darjoem ?
Gå tebmá le gærggam, de oahppe ådå låkkav tjálli majt sij li oahppam gájbbádusáj åhpadusmihttomierij jåkssåma milta.	Gosse aamhtesem galhkeme, learohkh aktem orre bloggem tjaelieh man bïjre dah lïereme, viehkine dejstie væhtijste juktie lïerehtimmien ulmide jaksedh.
Oahppe vierddiji aj låkkav tjállet majt li sij dahkam, majt li oahppam ja jus lidjin gássjelisvuoda ja jus lidjin, manen lij nav.	Learohkh byöroeh aaj låggesne tjaeledh maam dorjeme, maam lïereme, mejtie lij geerve jïh mannasinie.
Sij vierddiji ájádallat gåktu sij bágojt, moallánagájt ja tema sisanov buoremusát oahppi.	Dah byöroeh ussjedalledh guktie orre baakoeh, lahtesh jïh aamhtesesisvegem bööremeslaakan lïerieh.
Ja duodden åhpadiddje árvustallá, ja diedet oahppijda.	Lissine lohkehtæjja vuarjesje, jïh bïevnesem learoehkidie vadta.
Oahppe máhtti aj aktan ájádallat.	Dah learohkh maehtieh aaj ektesne ussjedalledh.
Åvddå- ja loahppagæhttjalus	Åvte- jïh minngiepryövenasse
Ietjá láhkáj le dahkat åvddågæhttjalimev temá birra.	Akte jeatjah alternatijve lea aktem åvtepryövenassem darjodh aamhtesen bïjre.
Dát dåhkki ådåsis dagáduvvat gå oahppe li tjadádum temáv.	Dam maahta ikth vielie darjodh gosse learohkh aamhtesem tjïrrehtamme.
Gæhttjalibme máhttá vuodon árvustallimij sige oahppijda ja åhpadiddjáj.	Dovne learohke jïh lohkehtæjja maahta pryövenassem våarominie vuarjasjæmman nåhtadidh.
Gå árvustallam bargadahttijn le dagádum, vierddi assto vaj oahppe buoredi ietjasa bargov ja oahppam lassán.	Gosse vuarjasjimmiem iktemearan illeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Oahppamusá	Learoevierhtieh
Oarjjelsámegiellaj:	Åarjelsaemien:
Julevsámegiellaj:	Andersson, Elsa: Soptsesh, Saemieskuvlen-ståvroe, 1988
Åge Persen: Ájgge ja Ájgge barggogirjje Idut 1999	Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Smååjvehkh s. 89-90, Universitetsforlaget, 1987
Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut 2006	Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985
Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003	Bull, Ella Holm: Laavlomh maanide, CD., 1997: Gusnie aske
Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1 Báhko 2000	Jaahkenelkien, Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh, Daasta Berteme, 1993
Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2 Báhko 2001	Jaahkenelkien, Aanna: Luste lohkedh, Samisk utdanningsråd, 1996
Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011	Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
Lilian Urheim: Giella Miella låhkåmgirjje Samisk Utdanningsråd 1997	Persen, Åge: Tijje barkoe-gærja
Davvesámegiellaj:	Julevsaemien:
Hiebalgis næhttabiele:	Sjyöhtehke nedtesijjieh: