laererbrosjyre_ls.pdf.xml

Åhpadiddjijda	Lohkehtæjjide
Gåktu nasjonála gæhttjalimijt adnet oahppamij vædtsagin ?	Guktie nasjovnale pryövenassh nåhtadidh goh dïrrege lïerehtæmman ?
Ådå máhttelisvuoda tjuovvolibmáj	Orre nuepieh dan vijriesåbpoe barkose
De le dal dujna máhttelis oadtjot ienep diedojt ietjat oahppejuohkusa båhtusijs ruvábut gå åvddåla.	Daelie nuepiem åtnah vielie bïevnesh åadtjodh dov learohkedåehkien illedahki bïjre verkebe goh aarebi.
Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra.	Aajkoe lea datne ånnetji mænngan learohkh pryövenasside tjïrrehtamme, maahtah illedahkide nåhtadidh juktie lohkehtimmiem sjïehtedidh, jïh learohkidie jïh eejhtegidie illedahki bïjre bievnedh.
PAS.	PAS.
; an le oanegasj ájge tjadádimij maŋŋela máhttelis oadtjot álkkes riekknimárka	’ esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte
analyserimvædtsagav, mij dujna vaddá diedoj dáj birra:	ryöknemeaarke, mij datnem beavna daan bïjre:
- majt juohkka dahkamus mihtti	- maam fïerhte laavenjasse möölie
- galles máhttin tjoavddet dahkamusájt nasjonálalattjat ja duv oahppejuohkusin (gássjelisvuodamihtto)	- man gellie mah laavenjasside buektiehtin nasjovnale jïh dov learohkedåehkesne (geervevoete)
- makkár fágajda dahkamusá låhkåmin ja riekknimin máhtti tjanáduvvat	- mejtie faagide dah laavenjassh pryövenassine lohkemisnie jïh ryöknemisnie maehtieh gårresovvedh
- makkár formáhta dahkamusájn li - duv oahppejuohkusa båhtusa buohtastahtedum nasjonála dásijn - båddåsasj poeŋgmihto rijbbamdásijda Båhtusijt majt oattjo gå dáv vædtsagav aná, e galga rapporteriduvvat, ájnat aneduvvat pedagogalasj tjuovvolibmáj ietjat oahppejuohkusin.	- annjebodts poengeraasth haalvemedaltesidie Dah illedahkh mejtie åadtjoeh gosse daam dïrregem nåhtedh, eah edtjh reektesovvedh, men åtnasovvedh dennie vijriesåbpoe barkosne dov learohkedåehkeste.
Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn.	Dejnie orre lohkehtæjjabïhkedimmine dan aktegs pryövenassese, maahtah lohkedh maam edtjh darjodh åvtelen, gosse dejtie darjoeminie jïh tjïrrehtimmien mænngan.
Dánna oattjo praktihkalasj rádijt gåktu máhtá båhtusijt tjuovvolit.	Daesnie dæjpeles raerieh åadtjoeh guktie datne maahtah illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh.
Bagádusájn gávna aj duov dáv oajvvadusáv resursajda ja låhkåmusájda ma gulluji låhkåm ja riekknim tjehpudagájda ja oassáj ieŋŋils fágas ma máhtti liehket ávkken gájkka åhpadiddjijda skåvlån.	Bïhkedimmine aaj ovmessie raeriestimmieh gaavnh vierhtiej jïh lohkemesaamhti bïjre ektiedamme maehtelesvoetide lohkemisnie jïh ryöknemisnie jïh bieline eengelskefaageste mah maehtieh nuhteligs årrodh gaajhkide lohkehtæjjide skuvline.
Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá ?	Guktie pryövenasside nåhtadidh barkosne vuarjasjimmine lïerehtæmman ?
Le gåjt de niellja prinsihpa ma li ájnnasa oahppama árvustallambargon.	Joekoen njieljie prinsihph mah leah vihkeles gosse vuarjasjimmine lïerehtæmman barkeminie.
Dá prinsihpa li aj guovdátjin gæhttjalimijn.	Daah prinsihph aaj vihkeles gosse pryövenassigujmie barkeminie.
Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum	Dah prinsihph våaromem utnieh dotkemisnie jïh maahta dejtie ektiedidh daesnie-jïh daelievuarjasjæmman
åhpaduslága njuolgadustjállagin.	mij lea buerkiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Oahppij máhtukvuohta oahppamij máhttá nanostuvvat jus:	Maahta learohki nuepieh lïeredh dåarjedidh jis dah:
1) dájdadi majt oahppat galggi ja mij sijájs vuordeduvvá 2) oadtju diedojt ruopptot ma sunji subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbam le	1) guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh maam veanhtede dejstie 2) bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie barkoen kvaliteeten jallh haalvemen bïjre soptsestieh
3) oadtju rádijt gåktu máhttá ietjas bargov buoredit 4) jus le oasev válldám ietjas oahppambargos duola dagu ietjas bargov ja åvddånahttemav árvustallam	3) raerieh åadtjoeh guktie maehtieh jïjtjemse bueriedidh 4) leah meatan vaaltasovveme jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh jïjtse evtiedimmiem vuarjasjdih
Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs	Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh jïh maam dejstie
vuordeduvvá Gå gæhttjalimij ja árvustallamij barga, de le ájnas jut oahppe oadtju diehtet manen sidja árvustaláduvvi, ja mij sijájs vuordeduvvá.	veanhtede Gosse datne pryövenassigujmie jïh vuarjasjimmine barkh, dle vihkeles learohkh daejrieh mannasinie dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh maam dejstie veanhtede.
Sáhkada danen oahppij mij le gæhttjalimijn ájggomussan, ja majt da mihttiji.	Soptsesth dannasinie learohkigujmie pryövenassen aajkoen bïjre, jïh maam dïhte möölie.
Subtsasta oahppijda gæhttjalimij båhtusij ulmmen le oadtjot diehtet man rájen li oahppamin, ja dån dajnas máhtá sijáv vijddábut viehkedit.	Soptsesth learoehkidie aajkoe lea illedahkide nåhtadidh juktie vuejnedh gusnie dah tjåadtjoeh, guktie datne maahtah dejtie guhkiebasse viehkiehtidh.
Muhtem oahppijda le gæhttjalimij hábme ihkap amás.	Muvhtide learoehkidie dle pryövenassevuekie maahta ovnohkens årrodh.
Gárveda dajnas oahppijt dasi mij le vuordon, nav vaj sij máhtti dåbddåt jasskavuodav.	Soptsesth dannasinie learoehkidie maam edtjieh darjodh, guktie dah maehtieh jearsoes domtedh.
Subtsasta oahppijda gåktu galggi vásstedit duov dáv dahkamustjerdajt, majt galggi dahkat jus e dahkamusáv dádjada, ja man mælggadav gæhttjalibme vihpá.	Soptsesth learoehkidie guktie dah edtjieh vaestiedidh ovmessie laavenjassesåarhtide, maam edtjieh darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkh, jïh man guhkiem dah åadtjoeh pryövenassine gïehtelidh.
Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba.	Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mejtie eah buektehth vaestiedidh.
Vatte buojkulvisdahkamusájt ma gávnnuji Åhpadusdirektoráhta næhttabielen.	Nåhtedh maaje vuesiehtimmielaavenjasside Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrosne.
Vatte diedojt ruopptot ja rádijt vijddábut oahppamij Árvustallama máhtti aneduvvat vattátjit oahppijda diedojt ruopptot ma subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbi, ja rádijt gåktu sij máhtti ietjasa buoredit.	Vedtieh bïevnesh jïh raerieh bååstede geajnoen bïjre guhkiebasse
Rijbadimtsuojggidusá ja diehto gæhttjalime dahkamusáj birra máhtti dunji vaddet oahppijdat vidjurij birra ja majt Aktisasjbarggo åhpadiddjeguojmij vuodulasj tjehpudagáj birra	Maahta vuarjasjimmiem nåhtadidh juktie learoehkidie bïevnesh bååstede vedtedh mah dejtie kvaliteeten bïjre barkosne jallh haalvemen Laavenjostoe barkoevoelpigujmie vihkielommes maehtelesvoeti bïjre
Vuodotjehpudagá låhkåmin ja riekknimin li juohkka fágaj máhtudakulmij avtastahtedum.	Dah vihkielommes maehtelesvoeth lohkemisnie jïh ryöknemisnie leah meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gaajhkine faagine.
Juska tjehpudagá li iesj geŋga fágajn moatten láhkáj åvddånbuvtedum, de båhtusa li guoskavattja gájkka åhpadiddjijda ja ij dåssju dárogiela / sámegiela ja matemátihka åhpadiddjijda.	Jalhts maehtelesvoeth lea joekehtslaakan tjïertestamme faagine, dle illedahkh sijhtieh sjyöhtehke årrodh gaajhkide lohkehtæjjide jïh ij ajve learoehkidie nöörjen gïelesne jïh matematihkesne.
Juohkka fágaj vuodo tjehpudagáj nannimij, le ávkálasj jut åhpadiddjeguojme daj jahkedásijn ma gæhttjalimijt tjadádi, aktan liehket gæhttjalimij båhtusijt analyserimin ja dágástallamin.	Juktie dejtie vihkielommes maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh gaajhkine faagine, dle sæjhta joekoen hijven årrodh jis gaajhkh lohkehtæjjah dejnie daltesinie mah pryövenasside tjïrrehtieh, ektesne joekehtieh jïh digkiedieh pryövenasseilledahkide.
Gå båhtusij birra gæhttjalimijs aktisattjat ságastaláduvvá, máhtti åhpadiddje guojme oadtjot diehtet majna oahppe buoragit rijbbi,	Gosse pyövenassi illedahki bïjre ektesne soptsestieh, dle gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh daejredh maam learohkh hijvenlaakan haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vielie barkedh
ja majna sij vierttiji ienebut barggat duon dán fágan.	dejnie ovmessie faagine.
Ságastalá barggoguojmijnat	Soptsesth dov barkoevoelpigujmie
• Máhttet gus gåvådisáv ja viggamusájt båhtusijs vuojnnet ?	• Mah mijjieh maallh jallh otnjegh illedahkine vuejnebe ?
• Le gus miján diedo ma båhtusijt duodasti jali e duodasta ?	• Mijjen jeatjah bïevnesh mah nænnoestieh jallh nåhkehtieh illedahkide ?
• Dágástallit gåktu sihtabihtit dajt oahppijt tjuovvolit gudi li nievrebun jali buorebun gasskamieres.	• Digkiedidie guktie dijjieh sïjhtede dejtie learoehkidie dåarjedidh mah leah guhkene gaskemedtien nuelelen jallh guhkene gaskemedtien bijjelen.
• Majt dahki duv barggoguojme gå galggi ietjasa oahppijt tjuovvolit ?	• Maam dov barkoevoelph darjoeh gosse edtjieh sijjen learohkh dåarjedidh ?
Ienep diedojt árvustallama ja gæhttjalimij birra gávna næhttabielen www.udir.no	Vielie bïevnesh vuarjasjimmien jïh pryövenassi bïjre gaavnh daesnie www.udir.no