lulesamisk_5_trinn.pdf.xml

Nasjonálalasj gæhttjalime	Nasjonaale pryövemh
Duojkke Dale lij soames boadnjásj gen namma lij Vuolli.	Voeresen måellie Ikth lij aajja man nomme Vulle.
Sån lij vuoras ja dakkár guhti álu bielkij	Dïhte lij båeries jïh dagkere bealhkadihks gie iktegisth
ulmutjijda.	bielhkieminie.
Sij gudi dåbddin suv, ettjin rat sidá suv iejvvit.	Dah gïeh satnem damti, idtjin tuhtjh mij luste dam råakedh.
Ienni garvvin.	Buerebe dam lïepedh.
Akti de vuolggá Piera, soames báhtjasj, gájtsajt viettjatjit sijddasis.	Ikth böösetje Piere mænna dejtie gaajhtside gåatan veedtjedh.
Gájtsa lidjin diedon fiervájt snuoggamin.	Dah gaajhtsh jis dennie feavrosne kröödtseminie.
Ja gå báhttja galggá gájtsaj sijddaj, de vuojná hæhttu dán giehtos Vuolli stárfov vásset.	Jïh gosse böösetje edtja dejtie gaajhtside veedtjedh dellie vuajna, tjuara dan byögkeles Vullen sïelkedahken baaktoe vaedtsedh. Gaajhtsh jis feavroen mietie gåetide mïnneminie.
Gájtsa guohtsi fierváv sijddaj, ja gå Vuolli stárffuj jåvsådi, de ganugi ja snuoggagåhti.	Gosse Vullen sïelkedahken lïhke böötin, dellie tjöödtjestin desnie eelkin kröödtsedh.
Vuollin li vierme kássa sinna jalkkahimen stárffobællán dannák ullárájen.	Vullen lin viermieh akten skaavtegen sisnie öövre dennie tjaetsien bijjeles-gietjesne.
Návssteuksa l aj tsaggot.	Naevstien okse jis aaj ræhpas.
Báhttja juo dal árvvet mij dássta sjaddá.	Böösetje gujht guarkaji mij daelie sjïdteminie.
Niellja gájtsa ja niellja gihtse lidjin, duodden ájn moarrás stuor hábres.	Njieljieh gaajhtsh jïh njieljieh tjillegh lin jïh akte måarehks buehkie.
Piera ij desti ájgás boade gájtsaj, bæsstá vejdan mannat.	Idtji Piere dej gaajhtsigujmie seamedh jïh dellie dejtie bïesteli.
Gájtsa ja gihtse viggi diedon návsstáj snuokkatjit.	Dah gaajhtsh jïh tjillegh golh sïjhtin naevstien sisnie aaj kröödtsedh.
Na dale gåjt de bårrågåhti gåjkkeguolijt návssten.	Desnie eelkin gejhkie-guelijste snaabredh.
Moarrás stuor hábres sihtá aj návsstáj, valla ij besa, snårrum la dajda viermijda ma lidjin kássa sinna.	Dïhte stoere buehkie aaj dahkoe sïjse sïjhti. Badth idtji dïsse buektehth. Dïhte lij viermide dabranamme mah dennie skaavhtegen sisnie.
Hábres guokkart kássa birra, vierme li tjårvijda snårrum.	Buehkie skaavhtegen bïjre tjabra, tjåervide dejtie viermide gïebredamme.
Ij des luovas besa.	Idtji destie bïesh.
Hábres mehku ja gullat vájvástuvvá.	Buehkie desnie praahka jïh dåårrese.
Ja Piera, suddilmme, ij desti ietján diede gå viehkev tjuorvvot.	Jïh Piere, dïhte seksie, idtji daejrieh jeatjah goh viehkien mietie tjåarvodh.
Huvkat viehkev.	Viehkiem tjåårve.
Gullá så Vuolli dáv huvkkasav, ja diedon goades ålgus gulátjit mij la.	Vulle gåvla guhte tjåarvoeminie, jïh hævvi olkese båata edtja govledh mij dïhte.
Vuolli de ájttsá gájtsajt stárfon, ja gullá báhtjav dåppe huvkadimen.	Dellie gaajhtside sïelkeldahkesne vuepteste, jïh gåvla guktie böösetje destie tjåarvoeminie.
Vuolli viega fiervváj.	Vulle feavrose ruahta.
Viehká ja bielkkegoahtá juo dan viegadijn.	Joe bealhka, gosse roehteminie.
Piera árvvet duojkke dal dássta sjattasj.	Piere guarkoe daelie maa måellie sjædta.
Ballám la hekkadagá.	Daelie maa tjeskerde.
Hæhttu diedon danna hábrrájn gillot, ij duosta bádan viehkkát.	Tjuara dejnie buehkine gæmhpodh jïh idtji doesth rïpmedh.
Vuolli boadnjásj boahtá Pieraj viehkken hábrráv gálgatjit.	Vulleaajja båata viehkine juktie buehkie viermijste loevene.
Vijmak de oadtjoba hábrráv luovas.	Dellie maa buehkie loevenamme.
Hábres la viermijt snårråm åvtå doahkkáj, ja gåjkkedákke ja ruge li aj dehpudam.	Buehkie dejtie viermide dan mååskeme. Gejhkie kraesie mearoste jïh haaskoe aaj dïsse dabranamme.
Vuolli tjuottjat Pieraj bælkátjit.	Vulle tjöödtjeste edtja aelkedh Pierem bielhkedh.
Vuoj, vuoj, gåk bælkká.	Åå jöödtedh guktie bealhka.
Muodo ruoppsadin buolli ja snuksasoalse njálmes såpptån gålggi.	Searomh öövre rååpsehke jïh snohke-tjalke njaelmeste garkese.
Piera duobbánasstá, ballá sunji valit.	Piere båastolen vaadtsa, bælla Vulle satnem edtja låevtedh.
Vuolli bælkká, suhton la Pieraj, valla ij valida.	Vulle bealhka, Pierese måarehks, badth idtji låevtieh.
Dan bielkedijn de ájttsá Piera gå dat ga hábres Vuolli hárddo duogen murddá.	Guvvie: Susanne Lyngman Mearan Vulle bielhkieminie, Piere buehkiem Vullen rudtjen duekesne vuepteste – guktie buehkie guenhtede vaadtsa, edtja låevtedh.
Njuvdestittjat murddá.	Dellie Piere moenede daesnie amma luste sjædta.
Árvvet suohtas dal dássta sjattasj. Ja dat ga vide, de njuvdes	Dastegh dellie buehkie Vullem ravvese gåaljoste, jïh aajja viermie-skaavhtegasse gahtja.
hábres Vuolliv bahtaj, ja boadnjásj manná dan viermmekássa sisi oajvve åvdån. Piera	Piere destie roehteste, jïh buehkie dan jis mïnngesne.
vattij viega dassta, ja hábres maŋen. Vuolli tjuodtjánij ja vuojnnet lij dagu dággerávgga,	Vulle tjuedtjele jïh vååjnoe goh tjaetsie-raavke, viermieh åejjesne, searomh dïeves snohke-tjalkese.
Na báhtsá de dasi bielke. Giedaj	Desnie tjåadtjan bielhkieminie.
sæjvvá ja ruodjá: - Boahtte diehki, guok ' návde, de galgav oanedit hábrráv ja jårbån	Gïetigujmie sjeepedeminie jïh tjåårve: Båetieh bååstede dåtnoeh skaadtjerh, edtjem dam buehkiem ajpestidh jïh abpeluktien voessjedh !
Suhttam ulmutjis la buorep bádan viehkat, gå bælkkut ja ihkap vil tsábbmut, usjudij	Bööremes måarehks almetjijstie rïpmedh, goh snyjhkehtalledh jïh kaanne mårhkedh, Piere ussjede.
Piera. Ja hábres lij aj ávon gå dassta besaj hekkajn.	Jïh buehkie aaj geerjene destie hïegkine dabpanidh.
Gåvvå: Nils Áilu Utsi Samuel Gælok: " Duojkke ". Subtsas le viettjadum girjes Iednegiella 5 majt le Kurt Tore Andersen tjállám.	Soptsesem “ Duojkke ”, Samuel Gælok tjaaleme, jïh gaavnh gærjesne Iednegiella 5, maam Kurt Tore Andersen tjaaleme.
Tæksta l vehi divodum Nasjonála gæhttjalimij diehti.	Tekstem sjïehtesjamme Nasjonaale pryövemidie.
Lågå vuostak subttsasav åvdep bielen, ja vássteda gatjálvisájt.	Lohkh soptsesem dunnie mubpine bielesne voestegh.
Soajttá viertti moaddi låhkåt váj gávna divna vásstádusájt.	Dan mænngan daejtie gyhtjelasside vaestedh.
1.	1.
Gånnå dát dáhpáduvvá ?	Gusnie daate heannede ?
A. Merragátten	A. Mearoebealan
2.	2.
Gåsi gájtsa ja gihtse viggi guohtsat ?	Gåabph gaajhtsh jïh tjillegh sijhtieh mïnnedh ?
A. Sijddaj	A. Gåetien gåajkoe
D. Piera maŋen	D. Pieren mïnngesne
3.	3.
Dát la subttsasin dáhpáduvvam. Bieja dáhpádusájt maŋŋálakkoj. Bieja vuostasj	Daam maam daagkoe vuelelen tjaaleme daennie soptsesisnie heannadamme.
dáhpádusáv vuostak.	Bïejh jiehtegh reaktoe gaevnjieruktien mietie (i rett rekkefølge).
Dat mij dáhpáduvvá maŋŋela bieja nubben ja navti de	Bïejh 1. jiehtegen åvtelen mij voestes heannede.
joarká vijddásappot.	Bïejh 2. jiehtegen åvtelen mij dan mænngan heannede jnv..
Piera gájtsajt tjoahkki ja doalvvogoahtá dajt sijddaj.	Nemhtie darjoeh gosse aktem taalem gaajhkh jiehtegi åvtelen beajeme.
Hábres Vuolliv bahtaj njuvdes nav váj gahttjá.	Piere gaajhtsh tjöönghkie jïh dejtie edtja gåatan vaedtsedh.
Vuolli l suhton ja Pieraj bælkká.	Buehkie Vullem ravvese gåaljoste guktie gahtja.
Hábres viermijda dæhppu ja ij luovas besa.	Vulle Pierese bealhka jïh gaaje måarehke.
4.	4.
Piera viertti viehkev tjuorvvot danen gå …	Piere tjoeri viehkien mietie tjåarvodh dannasinie …
A. … le bæsstám gájtsajt návsstáj guohtsat.	A. … dejtie gaajhtside naevstien sïjse bïesteli.
B. … ij duosta Vuolli návsstev lahkanit.	B. … idtji doesth Vullen naevstien lïhke vaedtsedh.
C. … le gájtsajt ja gihtsijt sijddaj doalvvomin.	C. … gïehtele dejtie gaajhtside jïh tjillegidie gåatan vaedtsedh.
D. … ij aktu nagá hábrráv viermijs tjoavddet.	D. … idtji buehkiem dehtie viermeste buektehth oktegh loevenidh.
5.	5.
Luluj gå dát duohtavuodan dáhpáduvvat ?	Datne vïenhth daate saetnies soptseste jïh maahteme heannadidh ?
6.	6.
Manen jáhká Vuolli l Pieraj suhttam ?	Mannasinie vïenhth Vulle-aajja Pierese måarahtovvi ?