lulesamsisk-2.pdf.xml

Pedagoga-psykologa dievnastus	Pedagogeles-psykologeles dïenesje
Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus / PPD) le rádevadde ja ássjediehtte ásadus mij guosská åvddånahttemij, oahppamij ja soapptsomij mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppijda vuodoja joarkkaskåvlå åhpadusán.	Pedagogeles Psykologeles dïenesje (PP-dïenesje / PPD) akte aamhtesemaehteles suerkie mij maanaj evtiedimmien, lïerehtimmien jïh tråjjadimmien bïjre raereste mah leah skuvleaalteren nuelesne, jïh learoehkidie maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
PP-dievnastusá barggo le vuodolágan vuododum.	PP-dïenesjen barkoe reaktavåaromem åtna ööhpehtimmielaakesne (ööhpl).
PP-dievnastus le fágalasj ressurssa mánájgárdijda / skåvlåjda váj åhpadimev buorebut hiebat mánájda ja oahppijda gejn li sierralágásj dárbo.	PP-dïenesje akte faageles vierhtie maanagïertide / skuvlide juktie lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh maanide jïh learoehkidie sjïere daerpiesvoetigujmie.
PP-dievnastus	PP- dïenesje
 máhttá duola dagu mánájgárdijt ja skåvlåjt bagádallat gåktu juogos- ja oahppambirrasijt pedagogalattjat jådedit.	 maahta gaskem jeatjah maanagïertide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh pedagogeles stuvremen bïjre dåehkie- jïh lïerehtimmiebyjresistie
 galggá skåvlåjt máhtudak- ja organisasjåvnnååvddånahttemijn viehkedit.	 edtja skuvlide viehkiehtidh maahtoe- jïh åårganisasjovneevtiedimmine
 galggá bærrájgæhttjat jut ássjediehtte árvustallá ássjev gåggu åhpadimláhka dav gájbbet, ja mánájgárdev ja skåvlåv bagádallat ja rádádallat gåktu hiebadit mánájda ja oahppijda gudi dav dárbahi.	 edtja hoksedh akte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie dorjesåvva desnie gusnie ööhpl. dam kreava, jïh maanagïertide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh sjïehteladtemen bïjre maanide jïh learoehkidie mah dam daarpesjieh
 le láhkamierredum dievnastus suohkanijda man vuodo le åhpadimlága § 5-6.	 akte laakevïedteldihkie tjïelten dïenesje mij reaktavåaromem åtna ööhpl.
Moadda suohkana máhtti aktan organiserit dievnastusáv.	§ 5-6. Dïenesje maahta öörnesovvedh tjïelti dåaresth.
Suohkana ja fylkkasuohkana máhtti aktisasj dievnastusájt fállat.	Tjïelth jïh fylhkentjïelth maehtieh tjåenghkies dïenesjh utnedh.
 galggá sjávot årrot: gájka diedo ma tjoahkkiduvvi sierra journálan vuorkkiduvvi Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.	 sjeavohtsvoetedïedtem åtna: gaajhkh bïevnesh mah tjöönghkesuvvieh, aktene jïjtse journalesne vöörhkesuvvieh bïhkedassi mietie Daatavaaksjoemistie
 le suohkana / fylkkasuohkana ássjediehtte mij guosská árvustallat riektájt ma li åhpadimlágan mierredum.	 lea tjïelti / fylhkentjïelti aamhtesemaehteles suerkie gosse edtja reaktah vuarjasjidh mah leah nænnoestamme ööhpl.
Suohkana ja fylkkasuohkana PP-dievnastusájn rádádalli duola dagu dáj ássjijn:	Tjïelth jïh fylhkentjïelth gaskem jeatjah raerieh veedtjieh PP-dïenesjistie daejnie aamhtesinie:
 sierrapedagogalasj viehkke åvddål skåvllåj le álggám (§ 5-7)	 sjïerepedagogeles viehkie lïerehtimmeiaalteren åvtelen (§5-7)
 sierraåhpadus skåvlån (§5-1) ja ållessjattugijda gudi vuodoskåvllååhpadusáv dárbahi (§ 4a-2)	 sjïereööhpehtimmie skuvlesne (§ 5-1) jïh geerve almetjidie mah maadthskuvlelïerehtimmiem daarpesjieh (§ 4a-2)
 árabut skåvllåj álgget (§ 2-1 goalmát ladás)	 aarebi skuvleaalkoe (§ 2-1 gåalmede lïhtse)
 maŋedit skåvlåvádtsema álgov (§ 2-1 goalmát ladás)	 seassoehkåbpoe skuvleaalkoe (§ 2-1 gåalmede lïhtse)
 oahppovælggogisvuodas bessat (§ 2-1 nælját ladás)	 luajhtasovveme lïerehtimmiedïedteste (§ 2-1 njealjede lïhtse)
 sevvamgiellaåhpadus åvddål skåvllåj álggá ja vuodoskåvlån (§ 2-6) ja joarkkaskåvlå åhpadimen (§ 3-9)	 væhtagïelelïerehtimmie lïerehtimmieaalteren åvtelen, jïh maadthskuvlesne (§2-6) jïh jåarhkeööhpehtimmesne (§ 3-9)
 tjuokkestjálaåhpadibme jnv. vuodoskåvlån (§ 2-14) ja joarkkaskåvlå åhpadimen (§3-10)	 punktskriftlïerehtimmie j. v. maadthskuvlesne (§ 2-14) jïh jåarhkeööhpehtimmesne (§ 3-10)
 sierra sisiválldem joarkkaskåvlåjda (§ 3-1 gudát ladás)	 sjïere tsaekeme jåarhkeskuvlide (§ 3-1 govhtede lïhtse)
 guhkedum oahppoájgge joarkkaskåvlå åhpadusán (§ 3-1 vidát ladás)	 vijriedamme lïerehtimmietïjje jåarhkelïerehtimmesne (§ 3-1 vïjhtede lïhtse)
Dahkamusá	Laavenjassh
PP-dievnastus guoradallá ja rádádallá ja bagádallá mánáj, nuoraj ja ållessjattugij gáktuj gejn li hásstalusá ma soajtti oahppamij vájkkudit.	PP-dïenesje salkehte jïh raereste jïh bïhkede maanaj, noeri jïh geerve almetji bïjre mej haestemh mah maehtieh konsekvensh åadtjodh lïerehtæmman.
Dákkir hásstalusá soajtti liehket	Såemies haestemh maehtieh årrodh
 giella- ja ságastallamgássjelisvuoda	 gïele- jïh soptsestimmietsagkesh
 åbbålasj oahppamgássjelisvuoda jali fáhkagássjelisvuoda	 sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh
 låhkåm- ja tjállemgássjelisvuoda	 lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
 matematihkkagássjelisvuoda	 matematihketsagkesh
 mássemgássjelisvuoda	 ij-verbaale learoetsagkesh
 sosiála ja dåbdoj gássjelisvuoda	 sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh
 ulmutjahttemgássjelisvuoda	 dåemiedimmietsagkesh
 tjalmme- ja gullamgássjelisvuoda	 tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Aktijvuohta	Gaskese
Oahppe gudi li badjel 15 jage, æjgáda, mánájgárde, ja skåvlå ja ietjá ásadusá dagu varresvuodabargge, bessi PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádallat.	Learohkh mah 15 jaepieh illeme, eejhtegh jallh dah mah eejhtegi åvteste, maanagïerth, skuvlh jïh mejtie aaj jeatjah suerkieh, vuesiehtimmien gaavhtan healsoesåjhtere, maehtieh PP-dïenesjinie soptsestidh jïh raeriej mietie gihtjedh.
Jus máná åvddånahttema jal oahppama badjel mårås, de bæssá dáv sjávsjávot PP-dievnastusájn giehtto åvddål formála ássje sjaddá vuosedimijn.	Jis tjoeperdimmieh akten maanan evtiedimmien jallh lïerehtimmien bïjre, maahta dam tjeakoeslaakan PP-dïenesjinie digkiedidh åvtelen daate akte byjjes aamhtese sjædta goh akte saehteme.
Vuosedibme	Saehteme
Åvddål ássje PP-dievnastussaj vuoseduvvá, bierri skåvllå guoradallam jus soajtti dåjma stuoves åhpadusfáláldahkaj ulmijn oahppáj vaddet dåhkkidahtte viehkev åvddål gå ássjedåbdde árvustallam	Åvtelen aktem aamhtesem PP-dïenesjasse saahta, skuvle lea byöreme vuarjasjamme, jïh mejtie aaj råajvarimmieh pryöveme dan sïejhme lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen, juktie pryövedh learoehkasse aktem nuekies hijven nåhtoem vedtedh åvtelen akte maehteles vuarjasjimmie dorjesåvva.
dagáduvvá. Mij guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám, de galggi máná dárbo árvustaláduvvat berustahtek mánájgárde hiebadimes.	Gosse lea maanaj bïjre skuvleaalteren åvtelen, dle edtja maanan daerpiesvoeth vuarjasjidh saaht guktie sjïehteladteme lea maanagïertesne.
Ássje máhttá PP-dievnastussaj guoradallamij ja árvustallamij buvteduvvat jus	Maahta aktem aamhtesem PP-dïenesjasse bïeljelidh salkehtæmman jïh vuarjasjæmman jis
 æjgáda, mánájgárdde ja / jali skåvllå mårås makta mánná åvddån álldara gáktuj	 eejhtegh, maanagïerte jïh / jallh skuvle tjoeperdeminie akte maana ij skearkegh goh veanhtadamme aalteren mietie
 jus jáhkká oahppe ij nuohkásav åhpa	 sovmehte learohke ij aktem hijven nåhtoem lïerehtimmeste åadtjoeh
Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav majt dárbaj váj gávnná jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de dárbaj.	Learohke jallh eejhtegh maehtieh krïevedh skuvle dejtie daerpies goerehtimmide dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje, jïh aaj maam lïerehtimmide learohke daarpesje.
Åhpadusbargge galggi árvustallat jus oahppe oadtju dåhkkidahtte åhpadusávkev ja diededit rektorij jus la dassta dárbbo.	Ööhpehtimmiebarkijh edtjieh vuarjasjidh mejtie learohke aktem nuekies hijven lïerehtimmienåhtoem åådtje, jïh skuvlen åvtehkasse / rektovrese bïeljelidh dastegh daerpies.
Skåvllå galggá árvustallat jus soajttá gæhttjalit dåjmajt ulmijn oahppáj vaddet åhpadusás dåhkkidahtte ávkev.	Skuvle edtja vuarjasjidh jïh mejtie aaj råajvarimmieh pryövedh mah edtjieh learoehkidie aktem nuekies hijven nåhtoem vedtedh lïerehtimmeste.
Diededibme PP-dievnastussaj beras luluj liehket aktisasjbarggo mánájgárde / skåvlå ja æjgádij gaskan.	Akte saehteme PP-dïenesjasse byöroe bööremes akte laavenjostoe årrodh maanagïerten / skuvlen jïh eejhtegi gaskem.
Æjgáda jali oahppe (badjel 15 jage) hæhttuji PP-dievnastusá diededibmáj guorrasit.	Eejhtegh jallh learohke (bijjelen 15 jaepieh) tjuerieh saehtemem PP-dïenesjasse jååhkesjidh.
Suohkan / fylkkasuohkan da mierredi gåktu mánájgárdde / skåvllå mánájt / oahppijt PP-dievnastussaj vuosedi.	Tjïelte / fylhkentjïelte bïhkedassh jïh vuekieh nænnoste guktie maanagïerte / skuvle maanide / learoehkidie PP-dïenesjasse saahta.
Dábálasj le PP-dievnastussaj vuosedimsjiemá baktu vuosedit.	Sïejhmemes dle PP-dïenesjasse saahta aktene saehtemegoeresne.
Mánájgárdde / skåvllå pedagogalasj rapportav tjuovvusin biedjá mij vuoset máná / oahppe åvddånahttemav, ja mav le åvddåla gæhttjalam.	Maanagïerte / skuvle aktem pedagogeles reektehtsem baalte beaja mij maanan / learohken evtiedimmiem buerkeste, jïh mah råajvarimmieh mah leah pryövesovveme.
Jus sidá ienep diedojt diededime gáktuj de máhtá suohkanijn (mánájgárdij ja vuodoskåvlåj gáktuj) jali fylkkasuohkanijn (joarkkaskåvlåj gáktuj) aktijvuodav válldet.	Jis vielie bïevnesh saehtemen bïjre daarpesjh maahtah tjïeltine soptsestidh (maanagïertide jallh maadthskuvlide) jallh fylhkentjïeltine (jåarhkeskuvlide).
Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj tjielgadit masi æjgáda, aktan mánájgárdde jali skåvllå, viehkev sihtá.	Aamhtesegïetedimmie Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje aktem saehtemem dååste, dle sïejhme tjïelkestidh mïsse eejhtegh, laavenjostosne maanagïertine jallh skuvline, viehkiem daarpesjieh.
Ienemus bálijn sihtá PP-dievnastusáv ássjediehtte guoradallam tjadát manna le ráde.	Dej jeanatjommes veajkoej dle vaajteleminie PPdïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje aktine salkehtimmine jïh aktine raerine.
Guoradallam soajttá sisadnet	Salkehtimmie maahta årrodh
 kárttim ja dåjma mánájgárdes jali skåvlås	 goerehtalleme jïh råajvarimmie maanagïerteste jallh skuvleste
 javllamusá ietjá ásadusájs, máná / oahppe ságastallam, váksjom ja tiesstim.	 lahtestimmieh jeatjah suerkijste, soptsestimmieh, vïhtesjimmie jïh goerehtimmie maaneste / learoehkistie
Mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám tjanáduvvá guoradallam máná dárbojda.	Maanide mah skuvleaalteren nuelesne dle salkehtimmie sæjhta maanan daerpiesvoeten mietie årrodh.
Oahppijda gudi li skåvlån sisadná guoradallam sihke oahppe oahppamævtojt ja skåvlå vejulasjvuodajt dábálasj oahppofálaldagán hiebadit.	Learoehkidie skuvlesne dle salkehtimmie sæjhta dovne learohken lïeremenuepiej bïjre årrodh, jïh skuvlen nuepieh sjïehteladtedh dan sïejhme lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen.
Árvvalus Guoradallama vuodon galggá PP-dievnastus tjálalasj árvvalusáv vaddet mij le ássjediehtte árvustallam máná / oahppe sierralágásj dárbojs.	Raerie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje edtja aktem tjaaleldh raeriem vedtedh goh akte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie maanan / learohken sjïere daerpiesvoetijste.
Guoradallam galggá	Vuarjasjimmie edtja
 vuosedit makta mánná / oahppe dárbaj sierrapedagoga viehkev åhpadimlága § 5-7 milta sierraåhpadimev åhpadimlága § 5-1 milta.	 vuesiehtidh mejtie maana / learohke sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje ööhpehtimmielaaken § 5-7 mietie jallh sjïereööhpehtimmie ööhpehtimmielaaken § 5-1 mietie
 rádev vaddet makkir viehkev / åhpadimfálaldagáv bierri fállat.	 raeriestidh magkeres viehkie / lïerehtimmiefaalenasse mij byöroe vadtasovvedh.
Jus mánná sierrapedagogalasj viehkev åhpadiml. § 5-7 milta, de galggá æjgátrádevaddem oassen liehket fálaldagás.	Jis maana reaktam åtna sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh ööhpehtimmielaaken § 5-7 mietie, dle raeriestimmie eejhtegidie edtja akte bielie årrodh faalenasseste.
Gå guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastus sisadnet	Maanide lïerehtimmieaalteren nuelesne, akte tjaaleldh raeriestimmie PP-dïenesjistie edtja sisveginie utnedh
 makkir lágásj sierrapedagogalasj viehkke luluj mánnáj dåhkkidahtte åvddånahttemav vaddet	 magkeres sjïerepedagogeles viehkie mij maahta maanese aktem eensi evtiedimmiem vedtedh
 ulme máná åvddånahttemij ja oahppamij ma li jåvsådahtte	 rïektes jïh eensi ulmieh maanan evtiedæmman jïh lïerehtæmman
Oahppijda skåvlån galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastusás sisadnet árvustallamav	Learoehkidie skuvlesne dle akte tjaaleldh raerie PP-dïenesjistie edtja sisveginie utnedh
 jus máhttá oahppe gássjelisvuodajt dábálasj oahppofálaldagá baktu tjoavddet	 mejtie gåarede viehkiehtidh dej tsagkesigujmie mejtie learohke åtna dan sïejhme lïerehtimmiefaalenassen sisnjelen
 makkir åhpadibme luluj dåhkkidahtte oahppofálaldagáv vaddet	 magkeres lïerehtimmie mij sæjhta aktem eensi lïerehtimmiefaalenassem vedtedh
 makkir åhpadimulme li oahppáj jåvsådahtte	 mah leah learohken rïektes jïh eensi lïerehtimmieulmieh
PP-dievnastus galggá oahppijn ja / jali æjgádij rádádallat ássjediehtte guoradallama bargadijn ja dættodit majt sij miejnniji.	PP-dïenesje edtja learoehkinie jïh / jallh eejhtegigujmie rååresjidh gosse dejnie aamhtesemaehteles vuarjasjimmine barkeminie, jïh leavloem bïejedh dïsse maam dah vienhtieh.
Gå ássjediehtte árvustallam (guoradallam ja árvvalus) le sajen, de galggi æjgáda	Gosse dïhte aamhtesemaehteles vuarjasjimmie (salkehtimmie jïh raerie) gaervies, dle eejhtegh
 gejn li máná gudi ælla ájn skåvllåj álggám guorrasit jut suohkan / mánágárddeæjgát ássjediehtte árvustallama vuodon ájnegis mærrádusáv dahká, ja guorrasit dasi jut suohkan / mánájgárddeåmastiddje jåhtuj biedjá dajt dåjmajt majt PP-dievnastus le oajvvadam	maanide lïerehtimmieaalteren nuelesne jååhkesjidh tjïelte / maanagïerteaajhtere dam
 gejn li oahppe jali oahppe iesj jus le badjel 15 jage guorrasit jut dasi jut skåvllåæjgát / skåvllå jåhtuj biedjá dajt dåjmajt majt PP-dievnastus le oajvvadam	aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem våaroemasse beaja juktie aktegsnænnoestimmiem darjodh, jïh jååhkesjidh tjïelte / maanagïerteaajhtere råajvarimmiejgujmie nearhka mejtie PPdïenesje lea juvnehtamme  learoehkidie skuvlesne jallh learoehkidie bijjelen 15 jaepieh, jååhkesjidh skuvleaajhtere / skuvle dam aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem våaroemasse beaja juktie aktegsnænnoestimmieh darjodh, jïh jååhkesjidh skuvleaajhtere / skuvle råajvarimmiejgujmie nearhka mejtie PP-dïenesje lea juvnehtamme
Statpeda birra	Statpeden bïjre
Suohkan jali fylkkasuohkan máhttá dárbo milta åhtsåt stáhta sierrapedagogalasj dievnastusájt Statpedas. Statped	Jis daerpies akte tjïelte jallh fylhkentjïelte maahta staateles sjïerepedagogeles dïenesji bïjre syökedh Statpeden luvnie.
 le viehkken mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gejn li sierralágásj oahppodárbo váj buorre fálaldagájt åhpadimlága milta oadtju, váj bessi dåjmalattjat åhpadussaj, bargguj ja sebrudakiellemij oassálasstet	 viehkehte guktie maanah, noerh jïh geerve almetjh sjïere lïerehtimmiedaerpiesvoetigujmie, maehtieh hijven faalenassh åadtjodh ööhpehtimmielaaken mietie, guktie dah maehtieh eadtjohkelaakan meatan sjïdtedh ööhpehtimmesne, barkosne jïh siebriedahken jieliedisnie
 åvddånahttá máhtudagáv ja máhtov gaskos sierraåhpadime vuoksjuj, ja avtaárvvusasj, hiebadam ja sebradahtte åhpadime birra	 maahtoem evtede jïh daajroem buakta sjïereööhpehtimmien bïjre, jïh seammavyörtegs, sjïehtedamme jïh feerhmeles lïerehtimmien bïjre
 åvdet sierrapedagogalasj fáhkasuorgijt gullo, vuojnno, giella / sáhkadallam, vuojŋŋamskihpudagá, oahppogássjelisvuoda majn li moadda sivá ja bieljedimtjalmedibme	 akte tsevtsiedæjja juktie daejtie sjïerepedagogeles faagesuerkide evtiedidh; govleme, vuejneme, gïele / soptsestimmie, åådtjeme aajlaskaara, gelliesåarhts learoetsagkesh jïh bieljehtstjelmehtsvoete
 Statpedan le máhtudahka mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj gejn li sierralágásj åhpadimdárbo	 maahtoem åtna lïerehtimmievierhtiej bïjre maanide, noeride jïh geerve almetjidie sjïere lïerehtimmiedaerpiesvoetigujmie
Ienep diedo, gehtjawww.statped.no.	Jis vielie bïevnesh sïjhth, vuartesjhwww.statped.no.
Nasjonála guovdásj moattekultuvralasj åhpadime vuoksjuj (NAFO)	Nasjovnaale jarnge jienebekultuvrelle lïerehtimmien bïjre (NAFO (nöörjen))
Ij le agev buorre diehtet mij le sivvan unneplågogielak mánáj / oahppij oahppamgássjelisvuodajda.	Ij leah iktesth aelhkie vuarjasjidh man åvteste lïerehtimmietsagkesh gosse lea unnebelåhkoegïelen maanaj / learohki bïjre.
Le gus gielladádjadusá vádnunibme mij le stuorámus hásstalus, jali li gus ietjá sivá ma oahppamav hieredi ?	Mah gïelegoerkese mij fååtese, mij lea dïhte stööremes haesteme, jallh jeatjah fåantoeh man åvteste lïerehtimmie geerve sjædta ?
NAFO dahkamusá li duola dagu viehkedit	NAFO:N barkoe lea gaskem jeatjah viehkiehtidh
 jut nasjonála oahppopolitihkka jåhtuj biejaduvvá ja tjadáduvvá navti jut máná, nuora ja ållessjattuga oadtju avtaárvvusasj ja hiebadum åhpadimev man le alla kvalitehtta sebradahtte aktijvuodan.	 dïhte nasjovnaale ööhpehtimmiepolitihke aalkeme sjædta jïh tjïrrehtamme guktie maanah, noerh jïh geerve almetjh maehtieh aktem seammavyörtegs jïh sjïehtedamme lïerehtimmiem åadtjodh jolle kvaliteeteste aktene feerhmeles ektievoetesne
 jut moattekultuvralasj perspektijva várajda váldeduvvi mánájgárden ja vuodoåhpadusán.	 jienebekultuvrelle vuajnoeh gorresuvvieh maanagïertesne jïh maadthlïerehtimmesne
 jut unneplågogielagij oahppofálaldahka bárrán ja barggat váj sebradahtte, moattekultuvralasj oahppamaktijvuohta mánájgárden ja vuodoåhpadusán åvddånahteduvvá.	 lissiehtamme kvaliteete lïerehtimmiefaalenassesne unnebelåhkoegïelen almetjidie jïh feerhmeles, jienebekultuvrelle lïeremeektievoeth evtiedidh maanagïertesne jïh maadthlïerehtimmesne
Åhpadiddje, skåvllåjådediddje, mánájgárdde- ja skåvllåæjgáda ja pedagogalasj bargge mánájgárdijn li dåjma guovdásj ulmmejuohkusa.	Lohkehtæjjah, skuvleåvtehkh, maanagïerte- jïh skuvleaajhterh jïh pedagogeles barkijh maanagïertine leah dah vihkeles ulmiedåehkieh darjoemasse.
Guovdásj galggá UHsuorgev / åhpadiddjeoahppoásadusájt viehkedit gå galggá máhtudakåvddånahttemav vuorodit.	Jarnge edtja UHsuerkiem / lohkehtæjjaööhpehtimmien institusjovnide viehkiehtidh gosse dah maahtoeevtiedimmine berkieh.
Ienep diedo, gehtjahttp://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO	Jis vielie bïevnesh sïjhth, vuartesjhhttp://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO