ppt_lulesamisk_faktaark.pdf.xml

Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra	Bïevnesh Pedagogeles-psykologeles dïenesjen bïjre
Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus)	Pedagogeles- psykologeles dïenesje (PP-dïenesje)
Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus.	Pedagogeles-psykologeles dïenesje (daamtaj åeniedamme PPT jallh PP-dïenesje) lea akte tjïelten jallh fylhkentjïelten dïenesje mij raerieh vadta.
Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille.	Dïhte edtja maanide, noeride jïh geerve almetjidie viehkiehtidh mah sijjen skearkagimmesne tjabreminie, jallh aktem geerve lïerehtimmietsiehkiem utnieh.
PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda / oahppijda gudi dav dárbahi.	PP-dïenesje edtja g. j. maanide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh guktie dah edtjieh maanide / learoehkidie sjïehteladtedh mah dam daarpesjieh.
PP-dievnastus galggá skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet åhpadimev hiebadit oahppijda gejn li sierralágásj dárbo.	PP-dïenesje edtja skuvlide viehkiehtidh lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh learoehkidie mej sjïere daerpiesvoeth.
PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo.	PP-dïenesje sjeavohtsvoetedïedtem åtna.
Diedo máná / oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida.	Bïevnesh maanan / learohken bïjre eah edtjh byögkeles årrodh, jïh eah mubpide vadtasovvh jis eejhtegh eah leah dam jååhkesjamme.
Diedo máná / oahppe birra bisoduvvá sierra journálan / máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.	Bïevnesh maanan / learohken bïjre vöörhkesuvvieh aktene jïjtse journalesne / maabpesne bïhkedassi mietie mejtie Daatavaaksjome vadteme.
Majt PP-dievnastus dahká ?	Maam PP-dïenesje dorje ?
PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá:	PP-dïenesje salkehte, raereste jïh bïhkede maanaj, noeri jïh geerve almetji bïjre mah haestemh utnieh daan bïjre
• giella- ja ságastimgássjelisvuoda	• gïele- jïh soptsestimmietsagkesh
• åbbålasj oahppamgássjelisvuoda jali fáhkagássjelisvuoda	• sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh
• låhkåm- ja tjállemgássjelisvuoda	• lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
• matematihkkagássjelisvuoda	• matematihketsagkesh
• mássimgássjelisvuoda	• sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh
• gássjelisvuoda ulmutjahttet	• dåemiedimmietsagkesh
• vuojnno- ja gullamgássjelisvuoda	• tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav ?	Guktie datne goh eejhtege maahtah PP-dïenesjinie soptsestidh ?
Åvddål gå váldá aktijvuodav PP-dievnastusájn, de bierri ságastit varresvuodastasjåvnåjn / skåvlåjn ietjat måråstimij ietjat máná åvdås.	Åvtelen datne PP-dïenesjinie soptsesth, byörh healsoestasjovnine / maanagïertine / skuvline soptsestidh dov tjoeperdimmien bïjre dov maanese.
Oahppe gudi li badjel 15 jage bessi aj PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet.	Learohkh bijjelen 15 jaepieh maehtieh aaj PP-dïenesjinie soptsestidh.
PP-dievnastus máhttá aj viehkedit ållessjattugijt gudi sihti vuodoskåvllååhpadusáv válldet.	PP-dïenesje maahta aaj geerve almetjh viehkiehtidh mah sijhtieh maadthskuvlelïerehtimmiem vaeltedh.
Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit.	Dovne almetjh jïh institusjovnh (maanagïerte, skuvle jïh mubpieh) maehtieh tjeakoeslaakan soptsestidh jïh raerien mietie gihtjedh PP-dïenesjen luvnie.
Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná / oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat.	Dastegh daerpies vielie viehkine PP-dïenesjistie, maahta maanam / learohkem saehtedh PPdïenesjasse.
Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana / fylkkasuohkana næhttasijdov.	Saehteme PP-dïenesjasse dorjesåvva sïejhmemes aktene saehtemegoeresne, vuartesjh dov tjïelten / fylhkentjïelten gåetiesæjrosne.
Válde aktijvuodav mánájgárdijn / skåvlåjn jus dárbaha viehkev vuosedimsjiemáv dievddet.	Soptsesth maanagïertine / skuvline juktie viehkiem åadtjodh saehtemegoerem dievhtedh.
Iehtjáda gudi máhtti PP-dievnastussaj vuosedit:	Mubpieh mah maehtieh PP-dïenesjasse saehtedh:
• Mánájgárde, skåvlå ja ållessjattukåhpadus.	• Maanagïerte, skuvle jïh geervelïerehtimmie
1 • Varresvuodastasjåvnnå ja skihppijviesso jus æjgáda miededi jus mánná / oahppe le vuollel 15 jage.	• Healsoestasjovne jïh skïemtjegåetie mænngan eejhtegh jååhkesjamme, dastegh maana / learohke ij leah 15 jaepieh illeme.
Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav vierdev majt dárbaj váj gávnat jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de luluj dárbahit.	Learohke jallh eejhtegh maehtieh krievedh skuvle daerpies goerehtimmieh dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje, jïh mah såarhts lïerehtimmie learohke daarpesje.
Gåktu PP-dievnastus barggá ?	Guktie PP-dïenesje barka ?
PP-dievnastus barggá aktan duola dagu mánájgárdij ja skåvlåj váj fálaldagáv hiebat máná / oahppe ævtojda.	PP-dïenesje laavenjostoe gaskem jeatjah maanagïertigujmie jïh skuvligujmie juktie faalenassem sjïehteladtedh learohken nuepiej jïh daerpiesvoeti mietie.
PP-dievnastusá ássjegiehtadallamav máhttá gålmå åsijda juohket:	Maahta aamhtesegïetedimmiem PP-dïenesjasse golme boelhkine juekedh:
1.	1.
Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj gullat masi æjgáda, aktan mánájgárdde ja skåvllå viehkev ádnu.	Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje saehtemem dååste, dle sïejhme govledh misse eejhtegh, laavenjostosne maanagïertine jïh skuvline, viehkiem daarpesjieh.
Ságastallama / ságájdahttema baktu, váksjoma ja gæhttjalime baktu oadtju PP-dievnastus ålles gåvåv máná / oahppe dárbojs.	Soptsestimmien / byjrehtallemen, vïhtesjimmien jïh goerehtimmien tjïrrh PP-dïenesje aktem dan ållesth guvviem åådtje dejstie nuepijste jïh daerpiesvoetijste maana / learohke åtna.
Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn.	Salkehtimmie dorjesåvva maanagïertesne, skuvlesne jallh PPdïenesjen tjiehtjielinie.
2.	2.
Ássjediehtte árvustallam / ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná / oahppe ævtoj milta.	Aamhtesemaehteles vuarjasjimmie / raeriestimmie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje (tjaaleldh reektehtse) jïh juvnehte kanne aktem sjïehteladtemem maanagïertesne jallh lïerehtimmietsiehkesne, mij våaroeminie åtna maanan / learohken nuepieh.
PPD fágalasj rádev vaddá.	PP-dïenesje aamhtesemaehteles raeriem vadta.
Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme.	Dah sïejhmemes suerkieh leah vuarjasjimmie sjïerepedagogeles viehkeste maanide skuvleaalteren nuelesne, jïh sjïereööhpehtimmie learoehkidie.
3.	3.
Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij / bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda.	Dåarjoehtimmie PP-dïenesje maahta dåarjoehtimmiem vedtedh viehkine raerijste / bïhkedimmeste eejhtegidie, barkijidie maanagïertesne jïh lohkehtæjjide skuvlesne.
PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit.	PP-dïenesje maahta dåarjoesoptsestimmieh vedtedh dan aktegs learoehkasse, jïh dah maehtieh sån aaj vijriesåbpoe saehtemem vuarjasjidh.
PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá:	PP-dïenesjen barkoe lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne, g, j daejnie paragraafine: